3-25-1313/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprillil 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-1313

Haldusasi

X.Xi kaebus nõuetes tühistada Tallinna Lasnamäe Linnaosa

valitsuse 10. veebruari 2025. a otsus; kohustada linna

tegema kaebaja jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluse

kohta uue otsuse; kohustada linna vaatama läbi kaebaja

märtsist kuni juunini 2025 esitatud toimetulekutoetuse

taotlused

Menetlusosalised

Kaebaja X.X

Vastustaja Tallinna linn, esindajad Simon Liskmann, Anne-

marie Taal ja Janne Kivistik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 10.

veebruari 2025. a otsus (menetluse nr 25276298747; rakendamise nr 27326214).

Kohustada vastustajat vaatama uuesti läbi X.Xi taotluse saada toimetulekutoetust 2025.

a jaanuarikuu eest. Jätta kaebus ülejäänud nõuete osas rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamise korral asendada X.Xi, A.Ai ja B.B nimed tähemärkidega.

Asendada tähemärkidega OÜ-de CCC, DDD ja EEE nimed. Jätta avaldamata aadressid

XX ja ZZ.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22. mail 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS

§ 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

3-25-1313

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X esitas 7. jaanuaril 2025 Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsusele taotluse saada

toimetulekutoetust 2025. a jaanuarikuu eest (digitoimiku leht (dtl) 109). Taotluse ja sellele

lisatud selgituse järgi (eestikeelne tõlge dtl 392) on kaebaja töötu. Kaebaja sai 2024. a

detsembris töötukassalt töötuskindlustushüvitist 362 eurot 40 senti kuus, mis laekub tema

abikaasa B.B arvele abikaasade ühise lapse elatiseks.

2. Tallinna linn tegi 6. veebruaril 2025 otsuse (menetluse nr 25276298747, rakendamise

nr 27326214), millega määras kaebajale toimetulekutoetuse 37 eurot 60 senti (dtl 22). Otsuse

põhjendused on järgmised.

2.1. Kaebajal pole arvelduskontot. Tema sissetulek (töötuskindlustushüvitis) laekub abikaasa

kontole, kellega ta ei ela koos. Kaebaja ja tema abikaasa kinnitusel arvestatakse see nende

ühise lapse elatiseks.

2.2. 10. ja 29. jaanuaril 25 toimunud vestlustel selgitas vastustaja kaebajale, et arvestades

tema rasket majanduslikku seisu ja toimetulekutoetuse eesmärki, oleks tal mõistlik teha elatise

tasumise kokkulepe, millega oleks tagatud nii tema enda kui ka lapse minimaalsed vajadused.

Vastustaja hinnangul oleks põhjendatud elatise suurus 200 eurot, mis vastab riigi makstavale

elatisabile. Elatis, mida kaebaja praegu lapsele maksab, ületab ka perekonnaseaduse (PKS) §

101 lg-s 3 kehtestatud määra.

2.3. Kaebaja on jätnud end teadlikult abitusse olukorda. Kaebaja väidab, et isegi kui ta tasuks

lapsele elatist vaid 200 eurot, jääks talle endale elamiseks ikkagi üksnes 162 eurot 40 senti.

Kaebaja meelest on tegu nii väikse summaga, et tal poleks mõtet küsida seda endale ära-

elamiseks. Ta ei soovi sõlmida abikaasaga elatise osas uut kokkulepet.

2.4. Toimetulekutoetus ei ole elatise maksmise meede, vaid vaesuse leevendamise abinõu.

Vahendid toetuse maksmiseks on piiratud. Tuleb tagada, et toetust kasutataks

eesmärgipäraselt. Taotlejal peab olema toetusest abi igapäevaelu vajaduste katmisel.

2.5. Eeltoodu põhjal tuleb kaebaja 2024. a detsembris laekunud sissetulekust arvata maha

elatis 200 euro ulatuses (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 1). Kaebajale detsembris

laekunud sissetulekuks tuleb lugeda 162 eurot 40 senti. Arvestuslik toimetulekupiir on 200

eurot. Seega tuleb kaebajale määrata toimetulekutoetus 37 eurot 60 senti.

3. Kaebaja esitas 10. veebruaril 2025 linna otsuse peale vaide, mille vastustaja lahendas

11. aprilli 2025. a vaideotsusega nr 7-2/265-14 (dtl 6). Vaideotsuse järgi rahuldas vastustaja

vaide osaliselt: „osas, millega täpsustatakse sissetulekust maha arvatava elatise suuruse

arvestamise aluseid“. Vastustaja selgitas, et toimetulekutoetuse määramise menetluses on

võimalik taotleja sissetulekust maha arvestada makstud elatis. See ei tähenda aga, et alati

arvestatakse kogu makstud elatist. Taotleja ei või panna end elatise maksmisega olukorda, kus

ta ei ole võimeline ennast ülal pidama. Kaebaja sõnul sõlmis ta lapse emaga kohtuvälise

kokkuleppe, mille järgi tasub kogu talle laekuva töötuskindlustushüvitise lapsele elatiseks.

Kaebaja maksab elatist kokkuleppe alusel üle oma võimete. Linnaosavalitsus on põhjendatult

arvanud kaebaja sissetulekust maha elatise riiklikult kehtestatud elatisabi suurusele vastavas

osas (vt perehüvitiste seaduse (PHS) 4. peatükk), mitte PKS § 101 sätestatud seadusjärgse

elatise suurusele vastavas osas (2025. a jaanuaris 287 eurot 72 senti).

4. Kaebaja

esitas

10. veebruaril 2025 taotluse

toimetulekutoetuse saamiseks

veebruarikuus (dtl 219).

2(21)

3-25-1313

5. Vastustaja andis 17. veebruari 2025. a teatisega kaebajale tähtaja viis tööpäeva taotluse

puuduste kõrvaldamiseks (dtl 227).

5.1. Kaebajale kuuluvad elektritehnika remondi ning elektrikomponentide müügiga tegelevad

OÜ-d CCC ja DDD, mille ainus juhatuse liige ta on. Kaebaja sõnul pole OÜ-del arveldus-

kontosid, aktiivset tegevust ega töötajaid. Kaebaja selgitas, et ootab ökonoomilise kliima

soojenemist selleks, et osaühingute tegevusega jätkata.

5.2. Äriregistri andmetel on CCC OÜ (registreeritud aadress XX) 2024. a-l tegutsenud. 2024.

a neljandas kvartalis tasus OÜ riiklikke makse 11 eurot 76 senti ja tööjõumakse 13 eurot 33

senti. Ka DDD OÜ (registreeritud kaebaja elukoha-aadressile ZZ) on 2024. a-l tegutsenud.

OÜ käive neljandas kvartalis oli 4 795 eurot 91 senti.

5.3. Kaebajal tuleb esitada tõendid selle kohta, kas tal ja tema OÜ-del on kontosid Eestis

tegutsevates krediidiasutustes. Kui on, tuleb esitada kontoväljavõtted ajavahemiku 1.

detsember 2024 kuni 10. veebruar 2025 kohta. Kaebajal tuleb esitada kirjalik selgitus selle

kohta, kellele kuulub korter XX; samuti selle kohta, miks ja millistel tingimustel on OÜ DDD

tegevus registreeritud sellele aadressile.

5.4. Kaebaja 7. jaanuaril 2025 esitatud selgitustest nähtub, et talle töötukassa makstav töötus-

kindlustushüvitis laekub tema abikaasa kontole. Hüvitise arvelt täidab kaebaja ülalpidamis-

kohustust oma lapse ees. Samal ajal elab kaebaja ise väidetavalt võlgu. Kaebajal tuleb esitada

töötukassa tõend selle kohta, millisele arvelduskontole laekus töötukindlustushüvitis 2024. a

detsembris ning 2025. a jaanuaris ja veebruaris.

5.5. Kaebaja on 7. jaanuari 2025. a varalehele märkinud, et tal pole pankades

arvelduskontosid. Samas on kaebaja sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) järgi

lapsetoetuse saajaks. Kaebaja selgitas 10. veebruari 2025. a avalduses, et ka talle makstav

lapsetoetus läheb lapse ülalpidamiskohustuse katteks. Kaebajal tuleb esitada

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) tõend selle kohta, millisele kontole laekus lapsetoetus 2024. a

detsembris ning 2025. a jaanuaris ja veebruaris.

5.6. Vastustaja selgitas, et kui kaebaja taotluse puuduseid ei kõrvalda, jäetakse taotlus haldus-

menetluse seaduse (HMS) § 15 alusel läbi vaatamata. Vastustaja selgitas, et võtab kaebaja

selgitusi ja tõendeid arvesse ka tema 10. veebruaril 2025 esitatud vaide menetlemisel.

6. Kaebaja saatis 25. veebruaril 2025 vastustajale e-kirja (dtl 339), milles küsis selgitusi

17. veebruari teatise õiguslike aluste kohta. Kaebaja palus esitada ka õiguslik alus seostada

kaebaja ettevõtete tegevust kaebaja võimalike tuludega. Kaebaja leidis, et Maksu- ja

Tolliamet (MTA) annab vastustajale ajakohast teavet tasutud maksude ja töötajate arvu kohta.

Vastustajal on selle põhjal võimalik teha järeldusi käibe ja võimalike väljamaksete kohta.

Kaebaja küsis ka õiguslikku alust nõuda teavet viie päeva jooksul, arvestades seda, et nõutud

teabe kogumine võib võtta oluliselt enam aega.

7. Vastustaja esitas 4. märtsil 2025 teatises (dtl 278) selgitused.

7.1. SHS § 15 lg-st 1 ja § 134 lg-st 3 tuleneb vastustajale kohustus selgitada välja taotleja

abivajadus ja sellele vastava abi ulatus. Kaebajal on kaasaaitamise ja koostöö tegemise

kohustus (sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) § 5 lg 2 ja § 9 lg 1). Kaebajal on kohustus

esitada tõesed ja täielikud andmed, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise

andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks (SÜS § 21 lg 1 p 1). Põhjendatud kahtluse korral

on hüvitise andjal õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sh esitatud

andmete ja dokumentide õigsust (SÜS § 30 lg 2, vt ka HMS § 38).

7.2. Vastustaja andis kaebajale tähtaja 11. märts 2025, et kõrvaldada veebruarikuu taotluses

esinenud puudused. Vastustaja selgitas, et toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul

3(21)

3-25-1313

pärast kõikide dokumentide esitamist ning menetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt,

efektiivselt ja võimalikult kiirelt (SHS § 134 lg 2). Vastustaja palus teada anda, kui kaebaja

vajab lisadokumentide esitamiseks rohkem aega, ja leppida. Sel juhul tuleb leppida kokku

konkreetne aeg dokumentide esitamiseks. Vastustaja kordas, et kui kaebaja jätab puudused

kõrvaldamata, siis jäetakse tema taotlus läbi vaatamata (HMS § 15).

8. Kaebaja esitas 11. märtsil 2025 e-kirja (dtl 344), milles esitas uued vastuväited ja

küsimused seoses vastustaja nõutud teabega.

8.1. Kaebaja leidis, et vastustaja pole põhjendanud oma kahtlusi seoses kaebaja õigusega

toetust saada (SÜS § 30 lg 2). Kaebaja märkis, et kinnitas taotlust esitades, et ei tal ega tema

ettevõtetel ei ole pangakontosid. See tekitab kahtluse, kas vastustaja teabe nõudmine on

õigustatud. Maailmas on üle 44 000 panga. Vastustaja võib tulevikus soovida kinnitust neilt

kõigilt. Igaühel on õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele (põhiseaduse § 26). Vastustaja

sekkumine kaebaja eraellu ei pruugi olla proportsionaalne. Nõue esitada pangakontode välja-

võtted on vastuolus põhiseaduse (PS) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga ning

proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 3). Vastustaja saaks küsida andmeid MTA-lt,

tekitamata kaebajale täiendavaid ebamugavusi (HMS § 5 lg 2 ja § 6; SÜS § 9). Viis tööpäeva

pole pankadelt vastuste saamiseks piisav aeg. Pankadelt andmete küsimine on tasuline teenus.

Kaebaja palus vastustajal tasuda makseasutustele päringute eest nõutavad summad.

8.2. Kaebaja andis teada, et tema toimetulekutoetuse taotlusel märgitud sissetulek 80 eurot

(lapsetoetus) ei vasta tegelikkusele. Kaebaja ei ole senini saanud selle kohta kinnitust SKA-lt.

Kaebaja edastab tõendi niipea, kui see on valmis.

9. Kaebaja esitas 7. märtsil 2025 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks märtsikuu eest

(dtl 222).

10. Vastustaja esitas 14. märtsil 2026 teatise (dtl 229), milles selgitas, et nii veebruari- kui

ka märtsikuu taotlustes on puudused, mis tuleb kõrvaldada hiljemalt 21. märtsil 2025.

10.1.

Kaebajal tuleb esitada tõendid selle kohta, kas tal ja tema OÜ-del on kontosid Eestis

tegutsevates krediidiasutustes. Kui on, tuleb esitada kontoväljavõtted ajavahemiku 1.

detsember 2024 kuni 7. märts 2025 kohta. Kaebaja saab anda ka allkirjastatud nõusoleku

selleks, et vastustaja saaks ise krediidiasutustelt vajalikku informatsiooni küsida (krediidi-

asutuste seaduse § 88 lg 3 p 2). Ka saab sotsiaalhoolekande osakond vajaduse korral

kompenseerida kaebajale tõendite küsimiseks tehtavad kulutused. Selleks tuleb kaebajal

esitada vastav taotlus.

10.2.

Kaebajal tuleb esitada töötukassa tõend selle kohta, millisele kontole laekus talle

määratud töötuskindlustushüvitis 2024. a detsembris ning 2025. a jaanuaris ja veebruaris.

10.3.

Kaebajal tuleb selgitada, OÜ CCCu registreerimist aadressile XX ja OÜ DDDi

osalemist ZZ kulude katmises.

10.4.

Kaebajal tuleb esitada SKA väljastatud tõend selle kohta, millisele arveldusarvele

laekus lapsetoetus 80 eurot 2024. a detsembris ja 2025. a jaanuaris.

10.5.

Vastustaja märkis, et selgitas kaebajale teabe ja dokumentide küsimise õiguslikke

aluseid 4. märtsi 2025. a teatises. Vastustajal on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et kaebaja pole

esitanud õigeid ja täielikke andmeid. Kaebaja ei ole senini esitanud talt küsitud selgitusi ja

dokumente. Esmavastutus inimese toimetuleku eest lasub tal endal, seejärel tema

pereliikmetel ja alles siis riigil (SÜS § 5 lg 1). Toimetulekutoetust makstakse avalikes

vahenditest, mida tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt.

11. Kaebaja esitas 21. märtsil 2025 e-kirja (dtl 357) lisaküsimustega.

4(21)

3-25-1313

11.1.

Kaebaja esitas linnale venekeelse volikirja SEB panga poole pöördumiseks. Kaebaja

kirjutas: „Mis puudutab ülejäänud taotlusi, siis esitage mulle andmed, kelle kohta küsida

krediidiasutustelt kontosid, et teile sedalaadi tõendeid esitada. Küsin krediidiasutustelt arveid

ja edastan need tasumiseks, siis ootan Teie maksekinnitust, millest teavitan panka Teie

soovide eest tasumiseks vabu vahendeid ja siis ootan kuude hüvitist – makske otse

teenusepakkujale ja saate temalt teenust.“

11.2.

Kaebaja leidis, et vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et linna sekkumine on

seotud kaebaja isikliku eluga. Kaebaja leiab jätkuvalt, et vastustaja soov saada pangakonto

väljavõtted on vastuolus PS §-ga 26. Kaebaja palub selgitust, miks on linn valmis maksma

400 eurot tõendite hankimiseks seoses 200 euro suuruse hüvitise maksmisega, ning kuidas

seda saab pidada proportsionaalseks.

11.3.

Kaebaja esitas töötukassa tõendi, mis aga ei sisalda infot selle kohta, millisele kontole

hüvitis kanti. Kaebaja sõnul öeldi talle töötukassast, et kontonumbreid ei saa seaduse järgi

avaldada.

11.4.

Kaebaja leidis, et vastustaja pole endiselt selgitanud, mis on tema kahtluste aluseks.

Ka pole vastustaja selgitanud, mis on seos kaebaja ettevõtete võimaliku tegevuse ja kaebajale

selle arvelt laekuva võimaliku tulu vahel. Kaebaja tulude kohta saab vastustaja vajaduse

korral infot MTA-lt.

11.5.

Kaebaja märkis, et kavatseb nõutud dokumendid esitada, kui on saanud linnalt

igakülgsed vastused oma küsimustele.

11.6.

Kaebaja esitas SKA 18. märtsi 2025. a kinnituse selle kohta, et kaebajale on

lapsetoetuse maksmine 31. jaanuari 2025. a seisuga lõpetatud (dtl 366).

12. Vastustaja saatis kaebajale 28. märtsil 2025 korduva teatise (dtl 264), milles selgitas, et

märtsikuu kohta esitatud taotluses on jätkuvalt puudused. Need tuleb kõrvaldada hiljemalt 4.

aprillil 2025. Vastustaja võtab esitatavaid tõendeid ja selgitusi arvesse ka veebruarikuu

taotluse menetluses.

12.1.

Kaebaja esitatud volikiri SEB panga poole pöördumiseks on venekeelne, mistõttu seda

ei saa kasutada. Eesti Vabariigis on töökeeleks eesti keel. Lisaks on antud volitus üksnes SEB

pangast tõendite küsimiseks, kuid kaebaja majandusliku seisundi kohta ülevaate saamiseks on

vajalikud tõendid kõigist krediidiasutustest. Vastustaja pakkus kaebajale välja eestikeelse

volikirja võimaliku sõnastuse.

12.2.

Kaebaja esitas töötukassa tõendi, mis ei kajasta kogu nõutud infot. Kaebaja sõnul ütles

töötukassa esindaja talle, et seaduse järgi ei saa tõendis kontonumbrit avaldada. Vastustaja

kontrollis seda infot. Selgus, et see pole korrektne. Kui isik pöördub töötukassa poole digiall-

kirjastatud avaldusega väljastada tõend selle kohta, millisele arvelduskontole hüvitis maksti,

saab töötukassa vastavad andmed avaldada.

12.3.

Kaebaja esitas SKA tõendi, mis ei kajasta kogu nõutud infot. SKA on kinnitanud, et

kui isik pöördub ameti poole digiallkirjastatud avaldusega väljastada tõend selle kohta,

millisele kontole lapsetoetus laekus, saab SKA vastavad andmed avaldada. Vastustaja

täpsustas, et see tõend puudutab üksnes kaebaja 10. veebruari 2025. a vaide ja veebruarikuu

toimetulekutoetuse taotluse menetlemist.

12.4.

Varem edastatud teatistes palus vastustaja kaebajalt kirjalikku selgitust, mis puudutab

OÜ-sid CCC ja DDD. Vastustaja arvestab kaebaja esitatud vastuseid kogumis. Kaebaja ei

taotle toetust eluasemekuludega seoses. Korteri omanik – kaebaja isa – on kaebaja väitel

andnud korteri talle tasuta kasutada. Vastustaja loeb kõnealuse puuduse kõrvaldatuks ja

kirjalikke lisaselgitusi seoses OÜ-dega vajalikuks ei pea.

5(21)

3-25-1313

12.5.

Vastustajal on jätkuvalt kahtlus, et kaebaja ei ole esitanud täielikke andmeid.

Vastustaja küsib lisadokumente kaebaja esitatud info kontrollimiseks. Kaebaja selgitused on

väheusutavad. Kaebaja esitas küll tõendid SKA-st ja töötukassast, kuid ei esitanud nendes

kõige olulisemaid küsitud andmeid. See süvendab tekkinud kahtlusi. Vastustajal on SÜS § 30

lg 2 alusel õigus kahtluste korral asjaolusid kontrollida. Vastustaja selgitas, et puuduste

kõrvaldamata jätmise korral jätab ta kaebaja taotlused HMS § 15 alusel läbi vaatamata. Kui

kaebaja vajab nõutud dokumentide esitamiseks lisaaega, tuleb tal sellest teada anda.

13. Kaebaja esitas 4. aprillil 2025 e-kirja lisaküsimustega (dtl 370).

13.1.

Kaebaja palus vastustajal selgitada, miks on tarvis SKA tõendit 2024. a detsembri

lastetoetuse kohta. Kaebaja ei taotlenud 2024. a detsembris toimetulekutoetust. Kaebaja küsib,

miks vastustaja ei suhtle Sotsiaalministeeriumiga vastavalt SÜS §-le 9.

13.2.

Kaebaja leidis, et vastustaja pole endiselt esitanud tõendit selle kohta, et eraellu

sekkuminepangakontode nõudmisega on taotletavat eesmärki arvestades proportsionaalne. Ka

pole vastustaja selgitanud, miks ta on valmis maksma pangatõendite eest üle 400 euro ning

kuidas see on kooskõlas HMS § 3 lg-ga 2 ja § 5 lg-ga 2. Kaebaja annab tõendid, kui saab

vastustajalt veenvad selgitused.

13.3.

Kaebaja palus selgitada, miks vastustaja nõudis algselt OÜ-de CCC ja DDD kohta

infot, mille nõudmisest hiljem loobus. Ka küsis kaebaja uuesti seaduslikku alust nõuda teavet

OÜ-de pangakontode kohta.

13.4.

Kaebaja esitas töötukassa 2. aprilli 2025. a tõendi, mille järgi on kaebajale makstud

töötuskindlustushüvitist 2024. a novembrist kuni 2025. a märtsini B.B arveldusarvele.

14. Vastustaja jättis 11. aprilli 2025. a teatisega (dtl 234) kaebaja veebruari- ja märtsikuu

taotlused HMS § 15 alusel läbi vaatamata. Kaebaja esitatud töötukassa ja SKA tõendid

sisaldasid vaid osa küsitud infost. Taotluse puudused on jäetud kõrvaldamata või on

kõrvaldatud vaid osaliselt. Kaebaja vajadust toetust saada ei ole võimalik tervikuna hinnata.

15. Kaebaja esitas 1. mail 2026 vaide linna otsusele jätta tema veebruari- ja märtsikuu

toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata (dtl 236). Vaide põhjendused on järgmised.

15.1.

Vastustaja nõuab kaebajalt ulatuslikku isiklikku ja ärilist teavet. Tegu on

põhjendamatu ja ebaproportsionaalse sekkumisega kaebaja eraellu. Vastustaja on jätnud

kasutamata vähem koormavad vahendid, rikkudes HMS §-s 5 sätestatud proportsionaalsuse ja

hea halduse põhimõtteid.

15.2.

Vastustaja pole senini selgitanud, miks kaebaja peab taotlema omal kulul erinevaid

tõendeid, sh Eesti pankadest. See põhjustab kaebajale märkimisväärset aja- ja finantskulu.

Vastustaja pole selgitanud, miks ja millises ulatuses need dokumendid on vajalikud, et hinnata

kaebaja vajadust toetust saada.

15.3.

Mitu küsimust, mille kaebaja esitas 21. märtsi 2026. a kirjas, on jäänud vastuseta.

Vastustaja pole selgitanud ka oma tegevust seoses OÜ-de CCC ja DDD kohta päringute

tegemisega.

15.4.

Linna otsuses pole teavet selle vaidlustamise võimaluste kohta (vt HMS § 57).

16. Vastustaja tagastas vaide 8. mai 2025. a kirjaga (dtl 54), selgitades, et taotluse läbi

vaatamata jätmise otsus on haldustoiming, mille peale ei ole võimalik vaiet esitada (HMS §

71 lg 2). Vastuseks kaebaja järelepärimisele kohtusse pöördumise võimaluste kohta täpsustas

vastustaja 19. mai 2025. a kirjas (dtl 40), et tegu on menetlustoiminguga, mille peale ei ole

võimalik vaiet esitada. Vastustaja ei ole kaebaja taotluseid sisuliselt läbi vaadanud, st ei ole

saanud hinnata, kas määrata talle toetus või mitte, ning kui määrata, siis kui suures ulatuses.

6(21)

3-25-1313

Kohtusse pöördumisel tuleb arvestada HKMS § 45 lg-t 3, mis sätestab erisused menetlus-

toimingu vaidlustamisel. Sõltuvalt kaebuse liigist, mille kaebaja soovib halduskohtule esitada,

kulgevad kaebetähtajad vastavalt HKMS §-le 46.

17. Kaebaja esitas 10. aprillil 2026 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks aprillikuus (dtl

225). Taotlusele oli lisatud B.B kinnitus, et tema kontole laekus 8. aprillil 2025 kaebajale

määratud töötuskindlustushüvitis 374 eurot 48 senti elatisena abikaasade ühisele lapsele (dtl

383).

18. Vastustaja andis 17. aprilli 2026. a teatisega (dtl 231) kaebajale tähtaja 25. aprill 2025.

a taotluse puuduste kõrvaldamiseks.

18.1.

Kaebajal tuleb esitada tõendid selle kohta, kas tal ja tema OÜ-del on kontosid Eestis

tegutsevates krediidiasutustes. Kui on, tuleb esitada kontoväljavõtted ajavahemiku 1. märts

2025 kuni 10. aprill 2025 kohta. Vastustaja selgitas uuesti võimalust teha linnale volikiri

andmete küsimiseks või saada tõendite küsimise kulude eest kompensatsiooni.

18.2.

Kaebaja ja tema abikaasa on liiklusregistri järgi sõiduki Škoda Octavia kasutajad.

Sõiduk kuulub A.Aile. Kaebajal tuleb esitada kirjalik selgitus selle kohta, mil määral ta

sõidukit kasutab. Kui kaebaja kasutab autot isiklikuks otstarbeks, tuleb tal selgitada, kui tihti

ja mis eesmärkidel; samuti seda, mis vahendite eest ta kütust ostab.

18.3.

Kaebaja on liiklusregistri järgi alates 2. jaanuarist 2025 sõiduki Mercedes-Benz GLS

vastutav kasutaja. Sõiduki omanik on kaebaja abikaasa ainuomandis olev EEE OÜ. Kaebajal

tuleb esitada kirjalik selgitus sõiduki kasutamise kohta, sh võimalik leping EEE OÜ-ga. Info

on vajalik, et saada tervikpilt kaebaja majanduslikust olukorrast. Juhul, kui sõiduk on ostetud

liisinguga, tuleb kaebajal selgitada, kuidas ta tasub liisingu, liiklus- ja kaskokindlustuse eest.

Andmed tuleb esitada ajavahemiku kohta 1. märtsist kuni 10. aprillini 2025. Transpordiameti

andmete järgi on sõiduk määratud töösõitudeks. Sellel on kehtiv tehnoülevaatus ja liiklus-

kindlustus. 2022. a-l oli sõiduki läbisõit pea olematu, seega on see peaaegu uus. Turu-

uuringute järgi on Eestis praegu müügis üks sarnane auto, sama esmase registreerimisaastaga,

kuid suurema läbisõiduga (41 500 km). Selle soodushinnaks on 104 500 eurot.

18.4.

Töötukassa 2. aprilli 2025. a tõendi järgi on töötuskindlustushüvitise väljamaksed

tehtud B.B kontole. Kaebaja väidab, et see summa läheb lapsele elatiseks, samas kui ta ise

elab võlgu. Kaebajale kuulub kaks OÜ-d, millel väidetavalt pole arvelduskontosid, aktiivset

tegevust ega töötajaid. Äriregistri andmetel on mõlemad OÜ-d aga 2024. a neljandas kvartalis

tegutsenud. CCC OÜ on tasunud riiklikke makse ja tööjõumakse; DDD OÜ on deklareerinud

käivet.

18.5.

Vastustaja küsis kaebajalt SKA tõendit selle kohta, millisele kontole kanti talle

määratud lapsetoetus. Kaebaja esitas selle asemel SKA tõendi selle kohta, et talle lõpetati

lapsetoetuse maksmine 31. jaanuaril 2025.

18.6.

Esmavastutus inimese toimetuleku eest lasub tal endal, seejärel tema pereliikmetel ja

alles siis riigil (SÜS § 5 lg 1). Toimetulekutoetust makstakse avalikest vahenditest, mida tuleb

kasutada säästlikult ja otstarbekalt. Kaebajal on kohustus aidata kaasa efektiivsele ja

eesmärgipärasele menetlusele ning esitada kõik vajalikud tõendid (SÜS § 10 lg 1, 5 lg 2, 9 lg

1, § 21 lg 1 p 1).

18.7.

Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei ole esitanud täielikke andmeid.

Vastupidiselt kaebaja väidetele tegutsevad talle kuuluvad OÜ-d vähemalt vähesel määral.

Kaebajale määratud töötuskindlustushüvitis laekub tema abikaasa kontole, kellega kaebaja

väidetavalt koos ei ole, kaebaja väitel täies ulatuses lapse elatise katteks. Kaebaja väited on

väheusutavad. Selgunud on, et kaebaja on abikaasale kuuluva OÜ väga väärtusliku sõiduki

vastutavaks kasutajaks. Vastustajal süveneb kahtlus, et kaebaja või tema OÜ-de kasutuses on

7(21)

3-25-1313

pangakontod. SÜS § 30 lg 2 alusel on vastustajal selles olukorras õigus nõuda dokumente ja

selgitusi esitatud info kontrollimiseks.

18.8.

Kui kaebaja nõutud tõendeid ei esita, jätab linn tema taotluse läbi vaatamata (HMS §

15). Kui kaebaja vajab dokumentide esitamiseks lisaaega, tuleb tal sellest vastustajale teada

anda.

19. Kaebaja vastas 25. aprilli 2025. a e-kirjaga (dtl 267), milles esitas vastustajale uuesti

küsimusi. Kaeabaja leidis, et vastustaja küsib alusetult andmeid ka märtsikuu kohta. Kaebaja

leiab, et vastustaja ei selgitanud, miks ta on kuni 200 euro suuruse hüvitise maksmiseks

valmis maksma tõendite hankimise eest üle 400 euro. Kaebaja leiab, et vastustaja soov saada

kontoväljavõtted on vastuolus PS §-ga 26. Vastustaja pole selgitanud kontode nõude

õiguslikku alust. Kaebaja palus selgitada, miks vastustaja nõudis varem lisaandmeid OÜ-de

CCC ja DDD kohta, kuid loobus nõudmisest hiljem, kuigi hüvitise taotlemise tingimused pole

muutunud. Vastustaja pole esitanud seaduslikku alust nõuda infot sõidukite kohta, mis ei

kuulu kaebajale. Vastustaja väidab ekslikult, et OÜ EEE on registreeritud kaebaja elukohta.

Kaebaja on nõus esitama andmed pangakontode kohta, samuti muud küsitud dokumendid siis,

kui vastustaja esitab veenvad selgitused. Enne lõppotsuse tegemist peab vastustaja andma

kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht ja vastuväited (HMS § 40 lg 1).

20. 5. mail 2025 saatis vastustaja kaebajale teatise (dtl 46), mille järgi jäeti kaebaja 10.

aprilli 2026. a taotlus HMS § 15 alusel läbi vaatamata. Taotluse puuduseid pole kõrvaldatud.

Vastustajal pole seetõttu võimalik hinnata tervikuna kaebaja vajadust toetust saada. Hüvitise

taotleja peab täitma kaasaaitamiskohustust (SÜS § 5 lg 2). Taotleja peab tegema koostööd, et

menetlus oleks kiire, lihtne ja efektiivne. Kaebaja pole oma kohustusi täitnud. Kaebaja ei

esitanud tähtajaks talt nõutud dokumente. Kaebaja ei palunud ka tähtaja pikendamist. Linn on

kaebajale kõik asjakohased selgitused ja põhjendused esitanud. Vastustaja on korduvalt, mh 4.

märtsi ja 17. aprilli 2025. a teatistes selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta kaebajalt lisa-

dokumente nõuab.

21. Kaebaja esitas 6. mail 2026 vaide (dtl 43), milles leidis, et linn jättis tema aprillikuu

kohta esitatud taotluse põhjendamatult läbi vaatamata.

21.1.

Linn pole vastanud kaebaja küsimustele selle kohta, kas temalt andmete, sh

pangakonto väljavõtete nõudmine on kooskõlas PS §-ga 26 ja proportsionaalne taotletava

eesmärgiga. Kaebaja selgitas, et tal on abikaasaga varalahususe leping. Seda arvestades ei

mõista kaebaja, mis alusel seostab linn tema sissetulekuid abikaasa varaga. Kaebaja ei mõista

ka, mis alusel nõuab linn temalt andmeid sõiduki kohta, mille omanik ta ei ole. Kaebaja ei

mõista, millel põhineb linna väide, et tema elukoha-aadress kattub EEE OÜ juriidilise

aadressiga.

21.2.

Kaebaja väljendas 25. aprilli 2025. a kirjas valmisolekut teha koostööd, kui saab

vastused oma küsimustele. Vastamise asemel jättis vastustaja kaebaja taotlused läbi

vaatamata, rikkudes nii HMS § 40 lg-tes 1 ja 2 sätestatud ärakuulamiskohustust. Vastustaja

tegevus pole proportsionaalne, otstarbekas ja eesmärgipärane (HMS § 3 lg 2 ja § 5 lg 2 ning

SÜS § 10 lg 1).

22. Vastustaja tagastas vaide 8. mai 2025. a kirjaga (dtl 36), millega tagastas ka veebruari-

ja märtsikuu menetlustega seoses esitatud vaided (vt praeguse otsuse p 16).

23. Kaebaja esitas 14. mail 2025 taotluse saada toimetulekutoetust maikuus (dtl 242).

Taotlusele oli lisatud B.B kinnitus, et tema kontole laekus 8. mail 2025 kaebajale määratud

töötuskindlustushüvitis 362,40 eurot elatisena abikaasade ühisele lapsele (dtl 388).

8(21)

3-25-1313

24. Vastustaja esitas kaebajale 20. mail 2025 teatise puuduste kõrvaldamiseks (dtl 247).

Vastustaja palus puudused kõrvaldada hiljemalt 27. mail 2025.

24.1.

Taotleja andmete kontrollimisel MTA andmeregistrist selgus, et TKM Grupp AS on

maksnud kaebajale 2025. a aprillis dividende 265 eurot 85 senti. Kaebaja pole seega esitanud

enda sissetulekute kohta täielikke andmeid. Vastustaja palus esitada TKM Grupp AS tõendi

selle kohta, kellele ja millisele arveldusarvele on tehtud nimetatud väljamakse. Vastustaja

palus selgitada, milline on kaebaja osalus TKM Grupp AS-is.

24.2.

Vastustaja palus kaebajal esitada tõendid krediidiasutustest, selle kohta, kas kaebajal

või tema OÜ-del on asutuses konto või mitte. Kui on, tuleb esitada kontoväljavõte

ajavahemiku 1. aprill kuni 14. mai 2025 kohta. Vastustaja selgitas taas, et sotsiaalhoolekande

osakond saab kompenseerida kaebajale tõendite maksumuse sissetulekust sõltuva toetuse

raames. Kui kaebaja soovib saada toetust ette, tuleb tal esitada selleks sotsiaaltoetuse taotlus.

Kui kaebaja soovib, et linn pöörduks tema eest krediidiasutuste poole, tuleb tal anda selleks

volitus.

24.3.

15. aprillil 2025 andmete kontrollimisel selgus, et kaebaja koos abikaasaga on sõiduki

Škoda Octavia kasutaja ning sõiduki Mercedes-Benz GLS 400 vastutav kasutaja. Škoda

omanik on A.A. Vastustaja palus esitada kirjalik selgitus Škoda kasutamise ulatuse kohta.

Juhul, kui kaebaja kasutab seda autot isiklikuks otstarbeks, tuleb selgituses esile tuua, kui

tihti, mis eesmärkidel, kuidas kaebaja kütust ostab jm vajalik info. Kaebajal tuleb esitada

kirjalik selgitused ka Mercedes-Benzi kasutamise kohta. See on vajalik kaebaja

majanduslikust olukorrast tervikpildi saamiseks. Kui sõiduk on ostetud liisinguga, tuleb

kaebajal selgitada, kas ja kuidas ta on tasunud liisingu, liiklus- ja kaskokindlustuse eest

ajavahemikul 1. aprillist kuni 14. maini 2025. Sõiduki omanik, OÜ EEE on registreeritud

kaebaja elukoht ZZ. OÜ tegevusvaldkonnaks on hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja

mootorrataste remont. Selle ainuomanik ja juhatuse liige on kaebaja abikaasa.

24.4.

STAR-i järgi on kaebaja alates 21. oktoobrist 2024 Eesti Töötukassas registreeritud

töötu. Kaebajale on määratud töötuskindlustushüvitis ajavahemikuks 28. oktoobrist 2024 kuni

25. maini 2025. Töötukassa 2. aprilli 2025. a tõendi järgi on kaebajale tehtud väljamakseid

2024. a novembrist kuni 2025. a märtsini tema abikaasa B.B arveldusarvele. Kaebaja väidab,

et täidab toetuse arvelt lapse ülalpidamiskohustust, samas kui elab ise võlgu (talle ostetakse

asju või makstakse need kinni).

24.5.

Kaebajale kuuluvad OÜ-d CCC ja DDD, mille pole kaebaja väitel arvelduskontosid,

aktiivset tegevust ega töötajaid. Kaebajal on ravikindlustus; kindlustuse tüübiks on märgitud

nr 6. Töötamise registri andmetel ei ole kaebajal kehtivat töölepingut (viimane kehtiv

tööleping oli CCC OÜ-ga ajavahemikul 19. septembrist 20. oktoobrini 2024). Äriregistri

andmetel on mõlemad OÜ-d kaudu 2024. a-l tegutsenud. OÜ-l DDD on olnud maksustatav

käive ka 2025. a esimeses kvartalis (8 754,52 eurot).

24.6.

Kaebaja sai 2024. a detsembris ja 2025. a jaanuaris lapsetoetust. Vastustaja palus

kaebajalt SKA tõendit selle kohta, millisele kontole toetust makstakse. Seepeale esitas kaebaja

SKA 31. jaanuari 2025. a tõendi selle kohta, et lapsetoetuse maksmine lõpetati 31. jaanuaril

2025, kuid mitte nõutud infot.

24.7.

Kaebajal lasub kaasaaitamiskohustus, sh kohustus esitada kõik andmed, tõendid ja

dokumendid, mis on vajalikud selleks, et selgitada välja abi saamise õigus (SÜS § 10 lg 1, § 5

lg 2, § 9 lg 1, § 21 lg 1 p 1). Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et kaebaja pole esitanud

täielikke andmeid. Vastustaja palub kaebajalt lisadokumente ja selgitusi, et hinnata

terviklikult tema majanduslikku olukorda ja abivajadust. Kaebaja esitatud selgitused on

väheusutavad. Kuna kaebajale on makstud dividende, on süvenenud kahtlus, et kaebaja või

tema OÜ-de kasutuses võivad olla pangakontod. Vastustaja peab vajalikuks kaebaja esitatud

9(21)

3-25-1313

teavet kontrollida (SÜS § 30 lg 2). Vastustajal lasub kohustus kasutada avalikke vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt. Seetõttu on oluline hinnata abitaotleja ja tema pereliikmete

majanduslikku olukorda (SHS § 15 ja § 134 lg 3).

24.8.

Vastustaja hoiatas, et kui kaebaja määratud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, jäetakse

taotlus läbi vaatamata (HMS § 15). Kui kaebaja peaks vajama lisadokumentide esitamiseks

enam aega, tuleb sellest teada anda, et leppida kokku konkreetne aeg dokumentide

esitamiseks.

25. Kaebaja vastas 26. mai 2025. a e-kirjaga (dtl 74), milles palus vastustajal selgitada

õiguslikku alust küsida dokumente ja andmeid.

25.1.

Kaebaja palus selgitada, millisel alusel nõuab vastustaja talt isiklike pangakontode

väljavõtteid, eriti olukorras, kus riigil on ligipääs erinevatele registritele ja andmekogudele,

mille alusel saab kontrollida kaebaja sissetulekuid (nt töötukassa, STAR, SKA, MTA).

Vastustaja nõutav info puudutab kaebaja eraelu (PS § 26). Eraellu sekkumine peab olema

õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne. Pangakontoandmete üldine ja ettevalmistamata

nõudmine ilma konkreetse kahtluse või seadusliku aluseta on ebaproportsionaalne sekkumine

eraellu.

25.2.

Vastustaja rikub oma nõudmisega HMS § 5 lg-t 2 ja § 6. Kui vastustajal tekkivad

kahtlused seoses taotleja varalise olukorraga, tuleb tal esmajärjekorras kasutada riiklikke

andmekogusid. Kui nende kaudu ilmnevad andmed näiteks aktsiate või dividendide kohta, on

kaebaja valmis esitama selgitused ja vajaduse korral ka lisatõendid. Isikliku konto nõudmine

ilma eelneva kontrolli ja seadusliku aluse esitamiseta ei ole õiguspärane ega kooskõlas hea

halduse tavaga.

25.3.

Kaebaja selgitas, et ei ole saanud dividende TKM Grupp AS-ilt. Kaebaja palus

selgitada, millisest allikast vastustaja selline info pärineb.

25.4.

Kaebaja palus selgitada, mis alusel küsib vastustaja infot kaebaja abikaasa nimel

olevate ettevõtete kohta; sõidukite kohta, mis ei ole registreeritud kaebaja nimele, ning OÜ-de

CCC ja DDD pangakontode andmeid. SÜS § 21 lg 1 järgi on kohustus esitada andmeid

kolmandate isikute kohta vaid seaduses sätestatud juhtudel. Kaebaja on sõiduki Mercedes-

Benz GLS 400 D 4MATIC vastutav kasutaja, mitte omanik. Kaebaja palub selgitada, kes

hindas kõnealuse sõiduki väärtust ja milliste andmete alusel. Sõiduki Škoda Octavia omanik

on kaebaja isa. Kaebaja palus selgitada, mis alusel nõuab vastustaja talt andmeid sõiduki

kütusekulu, kasutamise eesmärkide ning kindlustus- ja ülalpidamiskulude kohta.

25.5.

Vastustaja nõuab kontoväljavõtteid ajavahemiku kohta 1. aprillist kuni 14. maini 2025,

kuigi menetluses on taotlus 2025. a maikuu kohta. Kaebaja palus selgitada selle nõude alust.

Kaebaja leiab, et nõue pole kooskõlas HMS § 3 lg-st 2, § 5 lg-st 2 ja SÜS § 10 lg-st 1

tuleneva säästliku, proportsionaalse ja eesmärgipärase menetluse põhimõttega.

25.6.

Vastustaja viitab oma kirjas andmetele, mis pärinevad 2025. a jaanuarist, veebruarist,

märtsist ja aprillist. Kaebaja on nende kuude kohta tehtud otsuste peale esitanud kohtule

kaebuse. Kaebaja palus vastustajal kinnitada, et ta ei kasuta 2025. a maikuu taotluse

menetlemisel neid andmeid.

25.7.

Pangatõendite kulu on üle 400 euro, samas kui võimalik toetus on 70 eurot. Kaebaja ei

keeldu koostööst, kuid tal on õigus teada iga nõude õiguslikku alust ning sekkumiste

vastavust proportsionaalsuse põhimõttele. Kaebaja kavatseb esitada palutud dokumendid

pärast vastustajalt oma küsimustele ammendavate vastuste saamist.

26. Vastustaja jättis 30. mai 2025. a teatisega (dtl 260) maikuu toimetulekutoetuse taotluse

HMS § 15 alusel läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud taotluse puuduseid.

10(21)

3-25-1313

Kaebaja küsis selgitusi, mida linn on talle juba korduvalt andnud (näiteks 20. mai 2025. a

teatises ja 21. mai 2025. a vastuses selgitustaotlusele). Nõutud lisadokumente kaebaja ei

esitanud. Kaebajal lasub kaasaaitamiskohustus ning kohustus tõendada oma majandusliku

seisu ja abivajadust. SÜS § 30 lg 2 alusel on vastustajal õigus kontrollida põhjendatud

kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu, sh hüvitise taotlemise käigus esitatud

andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust. Vastustajal pole võimalik hinnata

terviklikult kaebaja vajadust toetust saada.

27. Kaebaja esitas 6. juunil 2025 toimetulekutoetuse taotluse 2025. a juunikuu eest (dtl

305).

28. Vastustaja esitas kaebajale 13. juunil 2025 teatise taotluse puuduste kõrvaldamise

vajaduse kohta (dtl 307). Vastustaja andis selleks tähtaja 20. juuni 2025.

28.1.

Kaebajal tuleb esitada tõendid selle kohta, kas tal ja tema OÜ-del on kontosid Eestis

tegutsevates krediidiasutustes. Kui on, tuleb esitada kontoväljavõtted ajavahemiku 1. mai

2025 kuni 5. juuni 2025 kohta. Sotsiaalhoolekande osakond saab kompenseerida kaebajale

küsitavate tõendite maksumuse. Juhul, kui kaebaja soovib, et vastustaja pöörduks tema asemel

krediidiasutuste poole, tuleb tal esitada volikiri.

28.2.

Kaebajal tuleb esitada kirjalik selgitus sõiduki Škoda Octavia kasutamise ulatuse

kohta. Kui kaebaja kasutab sõidukit isiklikuks otstarbeks, tuleb selgitada, kui tihti, mis

eesmärkidel ning kuidas kaebaja ostab kütust. Kaebajal tuleb esitada kirjalik selgitus sõiduki

Mercedes-Benz GLS 400 kasutamise kohta. Esitada tuleb ka kaebaja ja sõiduki omaniku EEE

OÜ leping sõiduki kasutamiseks (kui see on sõlmitud). Kui sõiduk on ostetud liisinguga, tuleb

esitada info, kuidas kaebaja vastutava kasutajana tasub liisingu ja kindlustuse eest.

28.3.

SÜS § 5 lg 1 järgi on esmavastutus inimese toimetuleku eest tal endal, seejärel tema

pereliikmetel ja alles siis riigil. Lisaks omavastutusele on seadusandja näinud ette taotleja

koostöökohustuse (SÜS § 10 lg 1, § 5 lg 2, § 9 lg 1, § 21 lg 1 p 1).

28.4.

Kaebaja on alates 21. oktoobrist 2024 töötu. Talle kuni 25. maini 2025 määratud

töötuskindlustushüvitise väljamaksed on tehtud B.B arveldusarvele. Kaebaja jaanuarikuus

esitatud selgituse järgi täidate hüvitise arvelt lapse ülalpidamise kohustust. Seda on kinnitanud

ka kaebaja abikaasa. Samal ajal elab kaebaja ise väidetavalt võlgu.

28.5.

Kaebaja kinnitas 2025. a jaanuaris, et talle kuuluvatel OÜ-del pole arvelduskontot,

aktiivset tegevust ega töötajaid. Mõlemas OÜ-s on äriregistri andmetel tegevus toimunud:

tasutud on vähesel määral riiklikke makse, deklareeritud on käivet.

28.6.

SKA andmetel oli kaebaja detsembris ja oktoobris määratud lapsetoetuse saajaks. 10.

veebruaril 2025 esitatud selgituse järgi läks lapsetoetus samuti ülalpidamiskohustuse katteks.

Pärast seda, kui vastustaja palus esitada SKA tõendi selle kohta, millisele kontole toetus

laekub, edastas kaebaja tõendi selle kohta, et lapsetoetuse maksmine talle lõpetati 31. jaanuari

2025. a seisuga.

28.7.

MTA andmetel maksis TKM Grupp OÜ kaebajale 2025. aprillis dividende 265 eurot

85 senti. Kaebaja ei ole sellest sissetulekust vastustajale teada andnud, jättes esitamata

täielikud andmed oma sissetulekute kohta. Ka on kaebaja vaatamata eeltoodule väitnud, et tal

pole pankades arvelduskontosid. Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei ole

esitanud täielikke andmeid. Vastustaja palub dokumente ja selgitusi kaebaja esitatud andmete

kontrollimiseks, et hinnata terviklikult tema majanduslikku olukorda ja abivajadust (SÜS § 30

lg 2). Juhul, kui kaebaja taotluse puuduseid ei kõrvalda, jätab vastustaja tema taotluse läbi

vaatamata (HMS § 15). Juhul, kui kaebaja vajab dokumentide esitamiseks enam aega, tuleb

tal sellest teada anda ja leppida kokku konkreetne aeg dokumentide esitamiseks.

11(21)

3-25-1313

29. Kaebaja vastas 13. juunil 2025 (kiri dtl 289).

29.1.

SÜS § 5 lg-st 1 ei saa järeldada, et pereliikmetel oleks vastutus abivajava inimese

toimetuleku eest. Vastustaja tõlgendus on vastuolus seaduse ja õigusselguse põhimõttega.

29.2.

Kaebaja palus selgitada õiguslikku alust nõuda temalt tema eraeluga seotud finants-

dokumente (PS § 26), samuti teavet, mida riik saab kontrollida läbi töötukassa, MTA ja

STAR-i registrite.

29.3.

Väidetav dividendimakse laekus aprillis, kuid kaebaja taotlus puudutab juunikuud.

Seega pole see laekumine asjakohane. Kaebaja ei saanud seda summat enda kätte.

Tõenäoliselt oli tegu teise pensionisamba investeerimiskontole laekunud summaga. Kui

vastustajal oli info selle makse kohta, oleks ta võinud ka selgitada, et tegu oli

pensionikontoga. Kui vastustaja kinnitab, et ei käsitle laekumist sissetulekuna, on kaebaja

nõus andma vastustaja volituse kontrollida Swedbank-ist kõnealuse konto olemust. Vastusel

juhul nõuab kaebaja, et vastustaja ei nõuaks neid andmeid ja tunnistaks ülemäärast sekkumist

kaebaja eraellu.

29.4.

Kaebaja palus vastustajal täpsustada õiguslikku alust nõuda infot tema abikaasa ette-

võtete ja auto kohta, samuti passiivsete OÜ-de pangakontode kohta. SÜS § 21 lg 1 järgi võib

kolmandate isikute kohta infot nõuda üksnes seaduses sätestatud juhul. Kaebaja palus

selgitada, millisel alusel nõuab vastustaja teavet, sh kolmandate isikute kohta. Kaebaja palus

selgitada, kuidas vastustaja tagab eraelu riivel moraalsete ja õiguslike piiride järgimise.

29.5.

Kaebaja palub selgitada, miks vastustaja nõuab väljavõtteid ajavahemiku kohta alates

1. maist, kui kaebaja taotlus puudutab juunikuud. Vastustaja viitab andmetele jaanuarist kuni

aprillini 2025. Nende kuude kohta on tehtud eraldi otsused, mille kaebaja on vaidlustanud.

Kaebaja palub kinnitust, et need andmed ei mõjuta negatiivselt tema juunikuu taotluse

menetlust.

29.6.

Makseasutustest kontode kohta andmete küsimine võib minna maksma üle 400 euro.

Kaebaja palub selgitada selle kulutuse proportsionaalsust u 70-eurose toetussumma

määramiseks.

29.7.

Kaebaja on Mercedese vastustav kasutaja, mitte omanik. Vastutus ei anna õigust vara

hallata ega saada sellest majanduslikku kasu. Kaebaja palub täpsustada, kes hindas selle

sõiduki väärtust ja kuidas on kaebaja kasutaja staatus seotud tulutoovate õigustega. Škoda

kuulub kaebaja isale. Kaebajal pole kokkulepet selle kasutamiseks.

29.8.

DDD OÜ käive pole tulu. See pole kaebaja isiklikus kasutuses. DDD OÜ ei müünud

2025. a juunis midagi. Kaebaja ei saanud OÜ-lt midagi. On oluline, et OÜ käivet ei loetaks

kaebaja sissetulekuks või tõendiks tema stabiilse toimetuleku kohta.

30. Vastustaja esitas 20. juunil 2025 kirja (dtl 280), milles vastas kaebaja 13. juuni 2025. a

kirjas esitatud küsimustele.

30.1.

Vastustaja tõlgendab SÜS § 5 lg-t 1 süstemaatilis-loogiliselt. PS § 27 lg 5 sätestab

põhikohustuse hoolitseda abivajava pereliikme eest. See säte paneb paika, kus lõpeb

perekonna ja algab riigi kohustus hoolitseda abivajava isiku eest. Puudust kannatava inimese

nõudeõigus riigi vastu PS § 28 lg 2 alusel langeb täiesti või osaliselt ära, kui tal on

pereliikmed, kes on võimelised tema eest hoolitsema.

30.2.

Vastustajal ei ole volitust saada isiku pangakontode väljavõtteid töötukassa või MTA

käest või STAR-ist. Kohustus lisada toimetulekutoetuse taotlusele dokumendid, mis

tõendavad taotleja või tema pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, tuleneb SHS

§ 134 lg-st 3. SÜS § 21 lg 1 p 1 ja SHS § 132 lg 3 näevad koosmõjus ette toimetulekutoetuse

taotleja kohustuse esitada kõik toetuse andmise seisukohast olulised andmed. Taotleja enda ja

12(21)

3-25-1313

tema pereliikmete majandusliku seisundi kindlakstegemine on toimetulekutoetuse maksmise

vältimatu eeldus (Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2025. a otsus asjas nr 3-24-250, p

8). Tallinna linna määruse nr 24 § 9 paneb vastustajale kohustuse hinnata taotleja abivajadust,

lähtudes nii taotleja esitatud dokumentidest kui ka klienditöö käigus kogutud teabest.

Klienditöö käigus sai vastustaja teada, et kaebajale kuulub kaks äriühingut ja tema kasutuses

on vähemalt kaks sõiduautot. Tänapäeval on loogiline, et isikul on olemas arvelduskontod

krediidiasutustes. Sellest lähtudes kohustas vastustaja kaebajat esitama tõendid oma

sissetuleku ja vara kohta. Vastustajal on õigus nõuda mitte üksnes taotleja, vaid ka tema

pereliikmete, sh laste pangakontode väljavõtteid (SÜS § 21 lg 1 p 1; Tallinna Ringkonnakohtu

3. oktoobri 2024. a otsus asjas nr 3-24-2437, p 13). SÜS § 21 lg 1 p-is 1 märgitud seaduses

sätestatud aluse annab vastustajale SHS § 132 lg 3. Eeltoodud sätted annavad õigusliku aluse

eraelu puutumatuse põhiõiguse (PS § 26) riiveks. Pangakonto väljavõtte küsimine pole liigne

sekkumine eraellu. Inimese sissetulekuid ja sotsiaalmajanduslikku olukorda kontrollitaksegi

eelkõige pangakonto väljavõtte vahendusel.

30.3.

Toimetulekutoetuse määramiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et taotleja vastab

seaduses toetuse saamiseks ette nähtud tingimustele. Oluline on ka see, ta esitaks

nõuetekohase taotluse koos vajalike tõenditega (viidatud ringkonnakohtu lahend asjas nr 3-

24-2437). SHS § 132 lg 3 ei jäta inimesele endale õigust otsustada, kas esitada toetuse

saamiseks tõendeid oma sissetulekute kohta või mitte. Vastustaja uurimiskohustus on piiratud.

Toetuse andmisel lähtutakse eelkõige taotleja esitatust. Kui taotleja jätab vajalikud

dokumendid esitamata, jäetakse tema taotlus rahuldamata ja talle toetust ei määrata.

30.4.

Kaebaja väidab, et TKM Grupp AS-ilt saadud summa puhul oli tõenäoliselt tegu teise

pensionisamba investeerimiskontole laekunud summaga, mida kaebaja päriselt kätte ei

saanud. Seega pole kaebaja ise oma väites kindel. Pensionisammaste investeeringud ei kajastu

eraldiseisvate aktsiate või dividendidena ega muude nimeliselt tuvastatavate andmete kujul,

vaid tegemist on pensionifondide osakutega. TKM Grupp AS deklareeris kaebajale 2025. a

aprillis tehtud makse dividendidena. Nasdaq Baltic andmetel maksis TKM Grupp AS 3.

aprillil 2025 dividendi 0,65 eurot aktsia kohta. Vastustaja kogutud andmed on selle infoga

kooskõlas. Väljamakse aja seisuga pidi kaebajale kuuluma seega vähemalt 409 aktsiat, mille

turuhind oli 13. juuni 2025. a aasta seisuga 9 eurot 44 senti. Seega on kaebajal aktsiaid

vähemalt 3 860 euro 96 sendi väärtuses. See on vara, mida kaebaja saab võõrandada ja

kasutada toimetulekuks.

30.5.

Kui kaebaja leiab, et eeltoodud andmed ei vasta tõele ning tegemist ei olnud era-

investorina saadud dividendidega, tuleb tal esitada sellekohaseid tõendeid: eelkõige pensioni

investeerimiskonto väljavõte, mis tõendaks, et ta investeerib kohustatud isikuna pensioni

investeerimiskontole laekunud vahendeid iseseisvalt. Kui väljavõte tõendab, et tegemist ei ole

tavalise investeerimiskonto, vaid pensioni investeerimiskontoga, oleks vastustajal võimalik

asuda seisukohale, et tegemist oli pensionivahenditega. Siiski tuleb arvestada sellega, et

rahaliste laekumiste liigid, mida ei arvata sissetuleku hulka, on ammendavalt sätestatud SHS §

133 lg-s 2.

30.6.

Kui inimene vajab tõepoolest toetust, esitab ta vajalikke andmeid vabatahtlikult, kuna

tal pole midagi varjata. 8. jaanuaril 2025 tehtud kodukülastuse järel tekkis vastustajal kahtlus,

et kaebaja ei ela oma väidetavas elukohas, vaid mujal koos oma abikaasa ja lastega. See

kahtlus pole tänini ära langenud. Koos elavad abikaasad ja lapsed on pereliikmed SHS § 131

lg 7 p-de 1 ja 2 tähenduses. SHS § 132 lg 3 ja SÜS § 21 lg 1 p 1 alusel tuleb taotlejal esitada

dokumendid oma pereliikmete sissetulekute kohta. SÜS § 30 lg 2 annab vastustajale õiguse

kontrollida põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu, sh esitatud

andmete, dokumentide jm tõendite õigsust (vt ka HMS § 38 lg 1) Taotlejal on kohustus

13(21)

3-25-1313

esitada haldusorgani nõudmise korral vajalikud tõendid ja selgitused (SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg

1 p 1, HMS § 38 lg 3). Seda on vastustaja kaebajale selgitanud vähemalt kuus korda.

30.7.

SHS § 134 lg 4 p-i 7 alusel võib toetuse jätta määramata, kui taotleja või tema

perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müük tagab temale

või perekonnale toimetulekuks piisavad vahendid. Kaebaja ja tema perekonna omandis on

piisavalt vahendeid, mille realiseerimine tagab kaebajale elatusvahendid. Kaebajal on kaks

äriühingut, abikaasal üks. Kaebaja abikaasa OÜ-l on peaaegu uus ja väärtuslik sõiduauto

Mercebes-Benz GLS. Kaebajal on vähemalt 409 TKM Grupp AS-i aktsiat. Kaebajal on

vähemalt kaks pangakontot, mille väljavõtteid ta keeldub esitamast.

30.8.

Juunikuu taotluse lahendamisel võis vastustaja küsida kaebajalt andmeid eelmise kuu

sissetulekute kohta (SHS § 133 lg-d 1 ja 11). Kui taotleja saab sissetulekuid, mis on makstud

mitmeks kuuks ette või tagantjärele, nagu näiteks dividendid, võib toetuse arvestamisel võtta

aluseks taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku (SHS § 133 lg 4).

30.9.

Iga uus toimetulekutoetuse taotlus on eraldiseisev menetlus, mille käigus tuleb abi-

vajadusega seotud asjaolusid vastavas ajaperioodis uuesti selgitada. Seega võib vastustaja iga

uue taotluse menetluses nõuda taotlejalt tõendeid tema sissetuleku ja vara kohta. Samas pole

alust arvata, et andmed kaebaja äriühingute, aktsiate ja sõidukite kohta iga kuu muutuvad.

Menetluse lihtsustamiseks võib vastustaja kasutada varasemates menetlustes kogutud ja

saadud andmeid. Kui kaebaja seda ei soovi, tuleb tal esitada iga kuu kõik asjakohased

andmed, tõendid ja dokumendid uuesti, sh andmed kaebaja ja tema äriühingute pangakontode

kohta.

30.10. Pangakontode kohta info kogumine on proportsionaalne meede arvestades seda, et

pole teada, kui kaua kaebaja toimetulekutoetuse taotlusi esitab. Kaebajalt nõutud tõendid

võimaldaksid saada kohe ülevaate tema pangakontode olemasolu või puudumise kohta. Ilma

nende tõenditeta pole vastustajal võimalik kaebajale toetust määrata.

30.11. Liiklusseaduse (LS) § 2 p-i 93 järgi on vastutav kasutaja füüsiline isik, kes kasutab

sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud

sõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Sõidukiomanik ja vastutav kasutaja

peavad tagama sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise (LS §

72 lg 1). Vastustaja hindas Mercedese väärtust turuanalüüsi alusel. Kui kaebaja vastustaja

hinnanguga ei nõustu, on tal võimalik esitada ise asjakohased tõendid, eelkõige sõiduki

hindamisakti. Škoda kohta küsis vastustaja eelkõige seda, kas kaebaja kasutab seda sõidukit

või mitte. Kui kaebaja selgitab, et ta sõidukit ei kasuta, ei pea ta lisaselgitusi esitama.

30.12. Vastustaja ei ole käsitlenud DDD OÜ käivet kaebaja sissetulekuna. Kaebaja väitis

2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse avalduses, et tema äriühingutes ei toimu aktiivset

majandustegevust. Tegelikult deklareeris kaebaja aga DDD OÜ käivet 2024. a neljandas

kvartalis 4 795 eurot 91 senti ja 2025. a esimeses kvartalis 8 754 eurot 52 senti. Kaebaja pole

seega esitanud vastustajale tõeseid andmeid.

30.13. Eraelu puutumatuse põhiõigust (PS § 26) on lubatud riivata seadusega või seaduse

alusel ja PS § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel. SHS ja SÜS sätestavad üldised

põhimõtted, nõutavate andmete sisu ja nende esitamise vajaduse juhul, kui inimene pöördub

kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) poole sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks. Sellist

menetlust ei ole võimalik läbi viia ilma, et KOV nõuaks taotleja käest taotluse lahendamiseks

vajalikke andmeid.

30.14. Vastustaja on järginud HMS § 40, andes kaebajale võimalusi esitada selgitusi ja

vastates kaebaja küsimustele. Vastustaja teavitas kaebajat, et tema taotluses esinevad jätkuvalt

puudused. Vastustaja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 27. juuni 2025.

14(21)

3-25-1313

31. Kaebaja vastas kirjaga 27. juunil 2025 (dtl 162).

31.1.

Kaebaja on hea tahte märgina valmis andma vastustajale volikirja, mille alusel saab

vastustaja küsida Swedbankilt kaebaja investeerimiskonto seisu. See kinnitab, et kontol

olevad vahendid on mõeldud pensioniks ja kaebaja ei saa neid kasutada.

31.2.

Vastustajal pole õiguslikku alust küsida dokumente ja selgitusi kaebaja abikaasa vara

ja rahaasjade kohta, samuti autode kohta, mis ei kuulu kaebajale. Ka pole alust küsida OÜ-de

pangakontosid, mis ei ole hüvitiste saamisega seotud. SÜS § 21 lg 1 p 1 näeb ette, et küsida

võib seaduses sätestatud andmeid kolmandate isikute kohta. Vastustaja pole märkinud,

millisele seadusele ta andmeid küsides tugineb.

31.3.

See, et üks naine avas kaebaja elukoha-aadressil ukse, ei tõenda seda, et kaebaja elab

tegelikult mujal. See ei anna ka vastustajale õigust kaebaja naise vara läbi tuhnida. Vastustaja

väide, et kaebaja elab koos naisega, on oletuslik. Vastustaja ei tuvastanud ukse avanud naise

isikut ega seda, et kaebaja elaks tegelikult koos naise ja lastega. Vastustaja peab kooselu

tõendama nõuetekohaste protseduuride alusel. Kaebaja ja tema abikaasa vahel on lahusvara

režiim. Kaebajal pole abikaasa rahaasjade kohta mingit infot. Kaebaja abikaasa vara ei või

hinnata kaebaja elatusvahenditena.

31.4.

Vastustaja tegevus, mille raames linn sai teavet sõidukite, ettevõtete, tutvuste jne

kohta, rikub õigust eraelu puutumatusele. Tegu on võimu kuritarvitamisega.

31.5.

Vastustaja võib arvestada ainult taotluse esitamisele eelnenud kalendrikuu

majanduslikku seisu (SHS § 133 lg 1). Varasemaid andmeid, mille üle käib vaidlus haldus-

kohtus, juunikuu taotluse läbivaatamisel arvestada ei tohi.

31.6.

Kuigi vastustaja pakkus, et kannab pankadelt tõendite küsimise kulud, on sadade

eurode kulutamine 70 euro suuruse toetuse saamiseks ebaproportsionaalne ja otstarbetu.

31.7.

Sõiduki vastutav kasutaja ei ole selle omanik. Ta ei saa sõidukit käsutada. Kaebaja

vastutava kasutaja staatus ei kohusta teda tagama iseseisvalt sõiduki täielikku hooldust. See,

et kaebaja pole praegu võimeline sõidukit hooldama, ei tähenda, et ta peaks loobuma

vastustava kasutaja staatusest. Kohustus rahastada sõiduki ülalpidamist lasub ka selle

omanikul (kaebaja abikaasal või mõnel teisel isikul).

31.8.

Vastustaja esitatud tõendid sõidukite hinna kohta ei vasta hindamisstandardile. Ainult

auto24.ee portaali külastamisel saadud andmetest ei piisa. Esitada tuleks litsentseeritud

hindaja koostatud ametlik hindamisaruanne koos omandiõiguse tõendiga. Kaebaja palub jätta

tema vara hindamisel auto väärtuse arvestamata. Škoda Octavia kuulub kaebaja isale. Kaebaja

seda ei kasuta ega kanna sellega seoses kulusid. Vastustajal pole alust nõuda kaebajalt Škoda

Octavia kohta andmeid.

31.9.

DDD OÜ tulu (käive) ei ole kaebaja isiklik sissetulek ega kajasta tema finants-

olukorda. 2025. a juunis ei olnud DDD OÜ-l ühtegi müügi- ega muud tehingut, mis oleks

võinud olla tegeliku sissetuleku või kasumi allikaks. Kaebaja ei ole DDD OÜ-lt 2025. a juunis

rahalisi vahendeid saanud.

32. Vastustaja teavitas kaebajat 4. juuli 2025. a teatisega (dtl 330), et jätab kaebaja

juunikuu toimetulekutoetuse taotluse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu läbi vaatamata

(HMS § 15). Kaebaja vajadust toetust saada ei ole võimalik tervikuna hinnata. Vastustaja on

esitanud kaebajale kõik asjakohased selgitused ja põhjendused selle kohta, miks ja millisel

alusel vastustaja kaebajalt andmeid ja dokumente küsib (mh 21. mai 2025. a kirjas ja 20. juuni

2025. a teatises). Majandusliku seisu ja abivajaduse tõendamise kohustus on hüvitise taotlejal.

Taotlejal lasub kaasaaitamiskohustus ning kohustus teha koostööd kiire, lihtsa ja efektiivse

menetluse nimel. Kaebaja pole oma kohustusi täitnud.

15(21)

3-25-1313

33. X.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebused, mille kohus liitus ühte menetlusse. Kaebaja

nõueteks on:

a)

tühistada linna 10. veebruari 2025. a otsus ja kohustada linna arvutama jaanuarikuu eest

määratud toimetulekutoetuse summa ümber;

b)

kohustada vastustajat vaatama tema 2025. a veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juunikuu

toimetulekutoetuse taotlused läbi.

33.1.

Kaebaja ainus sissetulek 2025. a jaanuaris oli töötutoetus 362 eurot 40 senti, mis

laekus tema abikaasa pangakontole. Kaebajal ei ole isiklikku pangakontot. Kaebaja ei ela

koos abikaasaga. Toetust kasutati abikaasade ühise lapse huvides. Kaebaja maksab lapsele

elatist täies ulatuses vastavalt PKS §-le 101, s.o 287 eurot 72 senti. Vastustaja otsus arvestada

elatisemakse eest kaebaja sissetulekutest maha vaid 200 eurot on õiguslikult põhjendamatu.

PKS §-s 101 sätestatud elatise miinimummäär ei ole soovituslik. Tegu on seadusejärgse

kohustusega. SHS § 132 lg 3 lubab arvestada toimetulekutoetuse määramisel tegelikult

makstud elatist, ilma seda meelevaldselt piiramata. Kaebajat karistatakse selle eest, et ta

täidab oma kohustusi. Kaebajal peab olema õigus valida, kas ta täidab oma elatise maksmise

kohustust vabatahtlikult ja täies mahus või sundkorras ja osaliselt. Kui seaduse rakendamisel

tekib kahtlus, tuleb otsustada inimese kasuks (PS § 10).

33.2.

Veebruari, märtsi ja aprillikuu taotlusi läbi vaatamata jättes rikkus vastustaja

proportsionaalsuse põhimõtet (HMS § 5 lg 2) ja ärakuulamiskohustust (HMS § 40).

Vastustaja kohaldas ekslikult HMS § 15 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23. septembri

2010. otsus asjas nr 3-3-1-41-10). Vastustaja rikkus HMS § 57.

33.3.

Maikuu eest esitatud taotlust läbi vaatamata jättes rikkus vastustaja hea halduse tava ja

kaalutlusõiguse kasutamise põhimõtteid (HMS § 5 lg 2 ja § 6). Kaebaja esitas 26. mail 2025

põhjendatud kirjaliku taotluse, milles palus selgitada dokumentide nõudmise õiguslikku alust,

sh alust nõuda andmeid kolmandate isikute kohta. Vastustaja ei esitanud selgitusi, vaid viitas

üldsõnaliselt varasematele teadetele. Vastustaja nõuded olid õigusliku aluseta ja ülemäärased.

Toetuse võimalik suurus oli 70 eurot, kuid tõendite hankimine oleks maksnud üle 400 euro.

Andmeid nõuti ajavahemiku kohta alates aprillist 2025, kuigi taotlus puudutas maikuud.

Vastustaja nõue rikkus PS § 26. Teavet nõuti vara, sh sõidukite kohta, mis ei kuulu kaebajale.

Kaebaja palus esitada dokumendid (andmed aktsiate kohta), mille alusel ta saaks esitada

selgitusi. Vastustaja nõudis andmete esitamist, mida oleks saanud ise kontrollida riiklikest

andmekogudest, rikkudes sellega HMS § 6. Kaebaja ei keeldunud koostööst, vaid soovis

seaduslikku ja proportsionaalset põhjendust. Kaebaja selgitas, et on valmis kõik dokumendid

esitama pärast piisava ja õiguslikult põhjendatud selgituse saamist. Vastustaja rikkus HMS §

40 lg-d 1 ja 2, kuna ei teavitanud kaebajat kavandatavast otsusest ega võimaldanud tal

seisukohta esitada.

33.4.

Juunikuu taotluse läbi vaatamata jätmise peale esitatud kaebuses leiab kaebaja

järgmist. Vastustaja leiab ekslikult, et SÜS § 5 lg-st 1 tuleneb, et esmalt peab inimene ise

toime tulema, seejärel peab teda aitama tema pere ja alles seejärel kohalik omavalitsus. Pere

kohustustele see norm ei viita. Vastustaja tõlgendab seadust vääralt, rikkudes õigusselguse

põhimõtet. Vastustaja esitas kaebajale ebaproportsionaalseid nõudmisi, kohustades teda mh

esitama kolmandate isikute eraelulisi andmeid ja finantsdokumente. 20. juuni 2025. a kirjaga

andis vastustaja kaebajale vaid kolme tööpäeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (27.

juuni 2025). Vastustaja ei viidanud õigusnormile, mis talle sellise õigusi andis. Selle tähtaja

jooksul polnud kaebajal võimalik hankida kõiki nõutud dokumente, sh andmeid pankadest.

Vaatamata sellele esitas kaebaja tähtajaks vastuse. Vastustaja ei vastanud kaebaja 27. juuni

kirjale sisuliselt, rikkudes ärakuulamiskohustust (HMS § 40). Vastustaja rikkus hea halduse

põhimõtet (HMS § 3 lg 2), säästlikkuse ja otstarbekuse nõuet (HMS § 5 lg 2) ja kohustust

16(21)

3-25-1313

tugineda usaldusväärsetele andmetele (HMS § 6). Vastustaja rikkus ka proportsionaalsuse

nõuet (SÜS § 10 lg 1). HMS § 15 pole alust kohaldada, kui puudusi pole võimalik

kõrvaldada.

34. Vastustaja esitas vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.

34.1.

Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi

andmise kord“ sätestab abi taotlemise ja määramise tingimused ja korra. Määruse nr 24 § 8 lg

1 järgi esitab taotleja abi linnale taotluse, milles kirjeldab abivajadust. Taotlusele tuleb lisada

linna nõutavad tõendid, mida on vaja abivajaduse hindamiseks. Vastustaja võib kohustada

taotlejat esitama enda ja pereliikmete sissetuleku ja vara kohta tõendid ja dokumendid, mis ei

ole kättesaadavad riiklikest andmeregistritest. Ka on vastustajal õigus külastada abi vajavat

inimest tema tavapärases keskkonnas, et selgitada välja tema abivajadus (määruse nr 24 § 9 lg

2). Kodukülastus on oluline ka selleks, et täita KOV-i sotsiaalhoolekandelise abivajaduse

hindamise kohustust (SHS § 134 lg 3).

34.2.

Koos 7. jaanuari 2025. a taotlusega esitas kaebaja varalehe, milles märkis oma elu-

kohaks korteri aadressil ZZ. Kaebaja märkis, et tema valduses on kaks sõidukit. Tal pole

aktsiaid, võlakirju ega muid väärtpabereid. Tal pole pangakontot.

34.3.

Sotsiaaltöö spetsialisti vastuvõtul selgitas kaebaja lisaks, et talle kuulub kaks

äriühingut: CCC OÜ ning DDD OÜ. Kaebaja on mõlema ühingu ainuosanik ja juhatuse liige.

Kaebaja väitel pole OÜ-del aktiivset majandustegevust ega pangakontosid. Viimaste avalikult

kättesaadavate andmete kohaselt oli DDD OÜ 2023. a müügitulu 170 654 eurot ja CCC OÜ

oma 402 384 eurot.

34.4.

8. jaanuaril 2025 tegid vastustaja esindajad kaebaja märgitud elukohta kodukülastuse.

Fonoluku helistamisele vastas naine, kelle sõnul kaebaja sellel aadressil ei ela. Naine kaebajat

ei tunne. Ta üürib korterit selle omanikult A.Ailt, kes on kaebaja isa. Sotsiaaltöö spetsialist

otsustas kutsuda kaebaja korduvale vastuvõtule oma elukoha täpsustamiseks.

34.5.

Järgnenud suhtluse käigus väljendas kaebaja rahulolematust kodukülastuse

tegemisega, seades kahtluse alla selle seaduslikkuse. Lepiti kokku aeg uueks kodukülastuseks.

See leidis aset 29. jaanuaril 2025 samal aadressil, s.o ZZ.

34.6.

Kirjeldatud asjaolude põhjal tekkis vastustajal kahtlus, et kaebaja kas varjab oma

tegelikku elukohta või elab tegelikult koos abikaasa ja lapsega. Vastustaja esitas kaebajale 10.

jaanuaril 2025 nõude lisadokumentide esitamiseks koos teatega, et võib jätta SHS § 134 lg 4

p-de 1, 2, 3 ja 8 alusel toimetulekutoetuse määramata või vähendada toetuse summat.

Kaebajale selgitati lisaks, et arvestades tema väidetavalt rasket majanduslikku olukorda, oleks

tal mõistlik sõlmida elatise suuruse osas kokkulepe, mis tagaks nii tema kui ka lapse

minimaalsed vajadused (SÜS § 5 lg-st 1). Vastustaja selgitas ka, et elatise põhjendatud suurus

oleks 200 eurot kuus.

34.7.

Kaebaja sai 28. oktoobrist 2024 kuni 25. maini 2025 töötuskindlustushüvitist. Hüvitise

laekumine kaebaja abikaasa pangakontole ei kinnita ega tõenda, et väidetud kokkulepe elatise

kohta tegelikult sõlmitud oli ja et kaebaja maksis tegelikult elatist selles ulatuses.

34.8.

2024. a detsembris ja 2025. a jaanuaris sai kaebaja lapsetoetust, kuid ei ole teada,

millisele kontole toetus laekus. Kaebaja sõnul tal arvelduskontot ei ole. Kaebaja ei ole senini

esitanud SKA tõendit, millelt nähtuks, millisele kontole toetus kanti.

34.9.

On alust arvata, et kaebaja elab tegelikult koos oma abikaasa ja lapsega. Seetõttu ei ole

igal juhul põhjendatud tasuda elatist rohkem seaduses sätestatud miinimummäärast (PKS §

101 lg-d 1 ja 3: 2025. a jaanuarikuu seisuga 287 eurot 72 senti). PKS § 100 lg 2 järgi täidab

alaealise lapse vanem ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela

17(21)

3-25-1313

lapsega koos ega osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 2 ei välista võimalust, et vanem

maksab elatist ka juhul, kui ta elab lapsega koos ja osaleb tema kasvatamises. Siiski pole

põhjendatud katta vabatahtlike kokkulepete alusel võetud või ülemääraseid rahalisi kohustusi

riigieelarve vahenditest.

34.10. 15. aprillil 2025 selgus, et kaebaja valdab kahte sõidukit. Esimene on Škoda Octavia

(esmane registreerimine 11. aprillil 2007). Sõiduk kuulub kaebaja isale. Kaebaja on märgitud

sõiduki kasutajaks. Teine on Mercedez-Benz GLS 400d (esmane registreerimine 28. oktoober

2022). Sõiduk kuulub EEE OÜ-le, mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on kaebaja

abikaasa. Liiklusregistri andmete kohaselt on omaniku elu- või asukohaks märgitud ZZ, s.t

kaebaja elukoht. Kaebaja on selle sõiduki vastutav kasutaja. Lisaks kaebajale on kasutajatena

märgitud kaebaja kaks last (sh alaealine) ning abikaasa. Sõiduki hinnanguline turuväärtus jääb

vahemikku 82 000 kuni 109 000 eurot. Eeltoodu süvendab kahtlust, et kaebaja elab tegelikult

koos oma perega ja on esitanud valeandmeid. Kui kohus leiab, et vastustaja peab kaebaja

jaanuarikuu taotluse uuesti läbi vaatama ja uue otsuse tegema, on ilmnenud asjaolusid

arvestades tõenäoline, et toetuse määramisest keeldutakse täielikult.

34.11. Kaebaja on alates 2025. a jaanuarikuust taotlenud toimetulekutoetust iga kuu. Kaebaja

jätab järjepidevalt kõrvaldamata vastustaja osundatud puudused. Eelkõige ei ole kaebaja

esitanud nõutud pangakontode väljavõtteid ega andnud selgitusi kasutatavate sõidukite kohta.

34.12. Arvestades eeltoodud põhjendusi ja haldusmenetluse käigus kogutud andmeid, leiab

vastustaja, et 6. veebruari 2025. a otsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane.

Pole alust arvata, et kaebajal lasub tegelikult kohustus maksta lapsele elatist. Asjaolud

viitavad sellele, et kaebaja elab koos oma lapsega. Kui kaebaja maksab elatist vabatahtlikult ja

elab seejuures lapsega koos, ei vaja ta abi.

34.13. Aprillikuu taotluse läbivaatamata jätmise peale esitatud kaebus tuleb jätta

rahuldamata. SÜS § 30 lg 2 annab vastustajale õiguse kontrollida põhjendatud kahtluse korral

hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja kinnitas jaanuarikuu toimetulekutoetuse

taotluse menetluse käigus, et tal ei ole ühtegi pangakontot. Kaebaja esitas 21. märtsil 2025

venekeelse volikirjas SEB pangale päringute tegemiseks. Vastustaja selgitas kaebajale 28.

märtsil 2025 saadetud teatises, et venekeelset volikirja ei ole võimalik pankadest tõendite

hankimise eesmärgil kasutada; samuti et kinnitusi nõutakse mitte ainult SEB pangalt, vaid

kõigilt märgitud krediidiasutustelt. Kaebajale saadeti volikirja näidistekst. Kaebajale selgitati,

et kui ta tõendid ise esitab, võib olla võimalik nende maksumus talle hüvitada. Kaebaja ei ole

esitanud palutud dokumente. Ka ei esitanud ta talt korduvalt küsitud selgitusi.

34.14. Küsitud andmete ja dokumentide asemel esitas kaebaja iga kord mahukad vastused,

osaliselt vene keeles, vaieldes vastu igale teatistes märgitud õiguslikule alusele ja paludes

vastustajalt detailseid selgitusi iga sätte rakendamise kohta. Aprillikuu toimetulekutoetuse

taotluse menetluses esitas kaebaja sellise kirja 25. aprillil 2025. Kuna kaebaja esitas sarnased

küsimused ka veebruari- ja märtsikuu taotluste menetluse raames, on vastustaja andnud

kaebajale vastuseid ja selgitusi juba mitmel korral, nt 4. märtsil 2025 saadetud vastuskirjas.

34.15. Kaebaja jätkas samade küsimuste ja vastuväidete esitamist ka järgnevate toimetuleku-

taotluste menetluse raames. Seetõttu esitas vastustaja 20. juunil 2025 põhjaliku ja ammendava

vastuse. Hoolimata sellest pole kaebaja esitanud ühtegi sisulist dokumenti, mille alusel oleks

võimalik tema abivajadust terviklikult hinnata.

34.16. Kaebaja maikuu taotluse kohta esitatud kaebus tuleb samuti rahuldamata jätta.

Kaebaja jätkas maikuus iga vastustaja sammu kahtluse alla seadmist ja vaidlustamist, jättes

palutud dokumendid ja selgitused esitamata. Ka maikuus edastas vastustaja kaebajale selgitusi

ja vastuseid. Vaatamata suurele halduskoormusele, mis kaebajale korduvatele päringutele

vastamisega kaasneb, ei ole need jäänud tähelepanuta.

18(21)

3-25-1313

34.17. Kaebaja juunikuu taotluse kohta esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjaolud on

märtsi-, aprilli- ja maikuu taotlustega seotud asjaoludega identsed. Vastustaja ei nõudnud

kaebajalt ebamõistlikke dokumente ega tõendeid, mille hankimine oleks võimatu. See käib ka

krediidiasutustest palutud dokumentide kohta. Seejuures selgitas vastustaja kaebajale, et

juhul, kui nõutavad tõendid on tasulised, hüvitatakse nende maksumus sissetulekust sõltuva

toetuse raames. Ülejäänud kaks puudust saanuks kaebaja kõrvaldada lihtkirjaliku selgitusega

teatises toodud asjaolude kohta. Vastustaja selgitas 20. juuni 2025. a teatises, et ka kinnitus

selle kohta, et kaebaja sõidukeid ei kasuta, olnuks käsitatav nõuetekohase selgitusena.

34.18. Toimetulekutoetust makstakse piiratud ressursside arvelt. Iga toetuse väljamaksmine

peab olema põhjendatud. Toetuse saajatel on kohustus teha koostööd ning esitada tõeseid ja

kontrollitavaid andmeid. Toetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult või andmeid

varjates tekitatud. Olukorras, kus kaebajale kuulub mitu äriühingut, tema valduses on mitu

sõidukit ja tal on väärtpabereid, kuid samas puuduvad väidetavalt sissetulek ja pangakontod,

tuleb tema tegelikku toetuse vajadust põhjalikult selgitada. Vastustaja tegi kaebaja taotlusi

menetledes kõik endast oleneva, pikendades mh korduvalt kaebajale antud tähtaegu.

KOHTU PÕHJENDUSED

35. Kaebus tuleb rahuldada vastustaja 6. veebruari 2025. a otsuse tühistamise nõude osas.

35.1.

Kaebaja jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluse järgi oli tema sissetulekuks

töötukassa makstav töötuskindlustushüvitis (2024. a detsembrikuus 362 eurot ja 40 senti, vt

töötukassa tõend dtl 378). Kaebaja lisas oma 7. jaanuari 2026. a taotlusele selgituse, mille

järgi maksab töötukassa hüvitise kaebaja abikaasa kontole. Abikaasad loevad selle nende

ühise lapse elatiseks.

35.2.

SHS § 133 lg 1 järgi arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel inimese

sissetulekutest maha makstud elatis. Vastustaja pole kõnealuses otsuses väitnud, et kaebaja

poleks elatist maksnud. Vastustaja leiab aga, et elatist pole põhjust maha arvata suuremas

ulatuses kui 200 eurot, mis vastab elatisabi suurusele (vt perehüvitiste seaduse §-d 49 ja 50).

Kaebaja leidis kaebuses, et elatist tulnuks arvestada PKS §-le 101 vastava miinimumelatise

ulatuses, s.o 2025. a jaanuarikuu seisuga 287 eurot 72 senti.

35.3.

SÜS § 5 lg 1 järgi lasub isikul endal esmane vastutus sotsiaalsete riskidega

toimetulekul. On tõsi, et olukorras, kus lapsele PKS-i järgses miinimumsummas elatise

maksmine seab ohtu inimese enda inimväärse toimetuleku, on kohtul elatisvaidluse raames

võimalik vähendada elatise summat ka alla PKS-järgse miinimumi (vt PKS § 102 lg 2). Kas,

millistel tingimustel ja millises ulatuses maakohus seda elatisvaidluses teeks, pole aga

ettenähtav. Seega ei saa toimetulekutoetuse lahendamisel eeldada, et taotlejal oleks võimalik

maksta lapsele elatist seadusjärgsest miinimumist vähem.

35.4.

Toimetulekutoetus on ajutine abimeede. 2025. a alguse seisuga polnud alust arvata, et

kaebaja majanduslikud raskused on pikaajalised. Sellises olukorras ei olnud põhjendatud

panna kaebajale kohustust püüda saavutada kokkulepet elatise maksmiseks alla seadusjärgse

miinimumi.

35.5.

Eeltoodu põhjal on Tallinna Kesklinna Linnaosa valitsuse 6. veebruari 2026. a otsus

vastuolus SHS § 133 lg-ga 1 ja tuleb tühistada. Vastustajal tuleb kaebaja 2025. a jaanuarikuu

eest esitatud toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi vaadata.

36. Kaebaja veebruarist kuni juunini 2025 esitatud toimetulekutoetuse taotlused jättis

vastustaja HMS § 15 lg 3 teise lause alusel põhjendatult läbi vaatamata.

36.1.

Vastustajal lasub kohustus selgitada välja abi saamiseks tema poole pöördunud

inimese abivajadus (SHS § 15 lg 1). Selleks on vältimatult vajalik selgitada välja taotleja

19(21)

3-25-1313

tegelik majanduslik seis (vt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-24-250, p 8).

Kahtluste tekkimise korral on linnal õigus kontrollida toetuse andmise aluseks olevaid

asjaolusid, sh toetuse taotlemisel esitatud andmete ja dokumentide õigsust (SÜS § 30 lg 2).

Linn võib nõuda andmeid ja tõendeid nii toetuse taotlejalt kui ka muudelt isikutelt (HMS §

38). Vastustajal lasus õigus ja kohustus selgitada, kas taotlejal võib olla sissetulekuid, mille

kohta ta pole infot esitanud, või vara, mille arvelt tal oleks võimalik tagada endale piisavad

elatusvahendid (vt SHS § 134 lg 4 p 7). Taotlejal on kohustus esitada KOV-ile kõik

teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud

toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks. Seaduses sätestatud juhul tuleb esitada andmed ka

kolmandate isikute kohta (SÜS § 21 lg 1 p 1). SHS § 132 lg 3 järgi on toimetulekutoetuse

taotluse menetlemisel olulised ka andmed taotleja pereliikmete majandusliku seisu kohta.

36.2.

Kaebaja leiab, et vastustajal polnud alust küsida andmeid kaebajale kuuluvate osa-

ühingute kohta. Kaebaja eksib. Osalus äriühingutes kuulub kaebaja varakogumisse (vt tsiviil-

seadustiku üldosa seaduse § 66). Arvestades seda, et kaebaja on OÜ-de CCC ja DDD ainu-

omanik ja ainus juhatuse liige, on kaebaja majandusliku seisu hindamisel asjakohane nii info

OÜ-de vara kui ka tegevuse kohta. Andmed OÜ-de kontode kohta, mida vastustaja kaebajalt

nõudis, annavad infot ka kaebaja majandusliku seisu ja tegevuste kohta. Kõik asjakohased

andmed OÜ-de majandusliku seisu ja tegevuse, sh võimalike kaebajale tehtud väljamaksete

kohta ei pruugi kajastuda MTA andmebaasides või muudes riiklikes registrites.

36.3.

Kaebaja väitis vastustajale 7. jaanuaril 2025 esitatud selgitustes (tõlked dtl 294 ja 296),

et OÜ-des ei toimu majandustegevust ning neil pole arvelduskontosid pankades. Vastustaja

selgitas uurimispõhimõtet rakendades (vt HMS § 6) alusel aga välja, et mõlemas ühingus on

majandustegevus toimunud. Seega oli vastustajal põhjendatud kahtlus kaebaja selgituste tõele

vastavuses. Vastustaja leidis põhjendatult, et on eluliselt väheusutav, et ei kaebajal ega tema

toimivatel äriühingutel ei ole Eestis tegutsevates krediidiasutustes kontosid. Kaebaja väide, et

see nii on, oli paljasõnaline ja vajas kinnitamist asjakohaste tõenditega. Kahtluste

kontrollimiseks oli vastustajal õigus nõuda kaebajalt küsitud tõendeid. Kaebajal oli omakorda

kohustus esitada vastustajale nõutud andmed.

36.4.

Kaebaja leiab, et vastustaja nõude täitmine krediidiasutustest andmete küsimisega

olnuks ebaproportsionaalselt kulukas ja töömahukas. Vastustaja on kaebajale korduvalt

selgitanud võimalust taotleda linnalt vajaduse korral hüvitist makseasutustest OÜ-de kontode

olemasolu kohta info ja kontoväljavõtete küsimise eest. Ka on vastustaja pakkunud, et küsib

tõendid makseasutustelt ise, kui kaebaja annab sellekohase volikirja. Kaebaja vajalikke, kõiki

vastustaja nõudes nimetatud makseasutusi hõlmavaid volitusi linnale ei andnud. Vastustaja

nõue polnud eeltoodut arvestades kaebaja jaoks ülemäära koormav. Kaebaja saab kaebusega

kaitsta üksnes enda, mitte avalikke huve (HKMS § 44 lg 1). Seega pole praeguse

kohtuvaidluse raames asjakohane selgitada, kas andmete nõudmine makseasutustest olnuks

linna jaoks ülemäära kulukas või töömahukas.

36.5.

Vastustaja nõudis kaebajalt põhjendatult ka SKA tõendit selle kohta, millisele kontole

laekus temale määratud lapsetoetus 2024. a detsembris ja 2025. a jaanuaris. Kaebaja oli 7.

jaanuaril 2025 esitatud toimetulekutoetuse taotlusele märkinud, et tal arvelduskontosid pole.

Kui SKA tõendist oleks selgunud, et toetus on makstud kaebaja arvelduskontole, oleks olnud

selge, et kaebaja on esitanud valeandmeid ja varjanud vastustaja eest infot, mis oli vajalik ja

seaduse järgi nõutav, et kontrollida tema sissetulekuid ja majanduslikku seisu (vt SHS § 132

lg 3). Kaebaja ei esitanud vastustajale nõutud tõendit. Kaebaja esitas üksnes SKA kinnituse

selle kohta, et alates 2025. a jaanuarist ei maksta lapsetoetust enam kaebajale (dtl 366).

36.6.

Viimaks nõudis vastustaja kaebajalt selgitusi tema kasutuses olevate autode kohta.

Nõue oli põhjendatud ega olnud ülemäärane. Asjaolu, et kaebaja vastutavas kasutuses on tema

20(21)

3-25-1313

abikaasa ettevõttele kuuluv väärtuslik sõiduk, võib anda aluse arvata, et kaebaja tegelik

majanduslik seis on taotlustes märgitust parem. Vastustaja küsis kaebajalt, kes ja milliste

vahendite eest ta tasub sõiduki kütuse, kindlustuse ja hoolduse eest. Kaebaja nõutud selgitusi

ei esitanud.

36.7.

Vastustaja pole nõudnud kaebajalt andmeid, mille esitamine kujutaks ülemäärast

sekkumist kaebaja eraellu (PS § 26). Avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise

kasuks räägib oluline avalik huvi. See õigustab toetuse taotleja eraelu puutumatuse õiguse

teatavat riivet.

36.8.

Vastustaja pole määranud kaebajale küsitud dokumentide esitamiseks liialt lühikesi

tähtaegu. Vastustajal lasub kohustus viia menetlus läbi võimalikult kiiresti (HMS § 5 lg 2).

Vastustaja on kaebajale tähtaegu määrates iga kord selgitanud võimalust taotleda tähtaja

pikendamist juhul, kui kaebaja tõepoolest asub nõutud andmeid koguma ja esitama ning vajab

selleks enam aega.

36.9.

Vastustaja pole rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud (HMS § 40 lg 1). Vastustaja

on andnud kaebajale iga kord enne taotluste kohta lõplike otsuste tegemist kaebajale

võimaluse esitada oma seisukoht ja selgitused. Vastustaja on kaebaja iga taotluse

menetlemisel täitnud selgitamiskohustust (HMS § 36 lg 1). Vastustaja pole rikkunud HMS §

57 lg-t 1. See säte nõuab vaidlustamisviite lisamist haldusaktile. 6. veebruari 2025. a otsuses,

mis on ainus praeguses asjas vaidlustatud haldusakt, on vaidlustamisviide olemas. Teiste

kuude kohta esitatud taotlused on vastustaja tagastanud, tegemata nende kohta haldusakti.

Taotluse tagastamine on toiming, millele ei laiene haldusakti vormistamise nõuded.

36.10. Vastustaja on õigesti viidanud sellele, et kaebajal lasub toimetulekutoetuse menetluses

koostöö tegemise ja kaasaaitamiskohustus (vt SÜS § 5 lg 2). Ka HMS § 38 lg 3 näeb ette, et

menetlusosaline on kohustatud esitama haldusorganile menetluses tähtsust omavad asjaolud ja

tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmise korral võib haldusorgan soodustava haldusakti

andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Kaebaja ei ole praegusel juhul oma kohustusi täitnud.

37. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse veebruari- kuni juunikuu taotlusi puudutavas osas

rahuldamata.

38. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(samas, lg 2). Kumbki menetlusosaline pole esitanud nõuetekohast taotlust ja dokumente

menetluskulude väljamõistmiseks teiselt poolelt (vt HKMS § 109 lg 1). Poolte võimalikud

kulud jäävad seega nende endi kanda.

39. Otsuse avaldamise korral tuleb kaebaja, tema abikaasa ja isa nimed nende eraelu kaitseks

asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). Tähemärkidega tuleb asendada ka OÜ-de CCC,

DDD ja EEE nimed. Avaldamata tuleb jätta aadressid XX ja ZZ.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

21(21)