3-26-788/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-788

Haldusasi

X.B kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks vastama

13.02.2026 vaidele nr 1-26/2-2/2391

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.B kaebus.

2. Jätta X.B menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, §

204 lg 1).

Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata.

Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust

venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega

menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või

kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg

2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued

kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).

Avaldatavas kohtulahendis asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. X.B (kaebaja) esitas 16.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada

Tallinna Vanglat (vangla) tema vaidele vastama ja vaiet rahuldama. Kaebaja selgitas, et esitas

vanglale 13.02.2026 vaide, mis on registreeriti vangla dokumendiregistris numbriga 1-26/2-

2/2391. Vaidele pole tähtaegselt (10 päeva jooksul) vastatud ega ka kaebajat tähtaja

pikendamisest teavitatud. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse enda menetlusabi korras

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

3-26-788

2. Tallinna Vangla teatas vastusena kohtunõudele 06.04.2026 järgmist.

2.1. Kaebaja esitas 09.01.2026 pöördumise, mis registreeriti 12.01.2026 vangla

dokumendiregistris nr-ga 2-2/1-26/37-3 (dtl 9). Kaebaja soovis selgitusi, kes vastutab tema

2025. a detsembri alguses õhtuse loenduse ajal esitatud selgitustaotluse kadumise eest ja

kuidas selliseid olukordi saaks tulevikus vältida. Kaebaja soovis ka teavet, et miks telekanalid

ZDF ja KIKA ei edasta vanglas enam pilti, vaid mingit saksakeelset teksti. Pöördumise

esitamise kuupäevaks on nimetatud kanalid kanalite nimekirjast kadunud. Kaebaja soovis ka

vastust küsimustele: mida otsustas vangla juhtkond seoses telekakanalite asendamisega?;

millal otsustatakse või valitakse uued taasühiskonnastamisele kaasa aitavad meediakanalid?;

miks nimetatud kanalid teenusepakkuja poolt eemaldati?

2.2. Vastusena kaebaja selgitustaotlusele selgitas vangla 26.01.2026 kirjaga nr 2-2/1-26/37-4

(dtl 8), et on vastanud kõigile vanglale laekunud kaebaja pöördumistele. Vangla palus

kaebajal täpsustada, millisele tema varasemale pöördumisele on vangla jätnud vastamata.

Vangla selgitas, et Saksamaa telekanalid ZDF ja KIKA on vabalevikanalid, mille edastamise

eest vangla ei vastuta. Vangla on ise lepinguline Home3 teenuse kasutaja ning saab vastutada

üksnes nende kanalite edastamise eest, mis on Home3 paketis ette nähtud. ZDF-i puhul sõltub

signaali kättesaadavus täielikult vabalevi tehnilistest tingimustest ning selle muutustest, sh

üleminekust SD kvaliteedilt HD kvaliteedile.

2.3. Kaebaja esitas 13.02.2026 vangla 26.01.2026 kirjale vaide (dtl 12), mis registreeriti

16.02.2026 vangla dokumendiregistris nr-ga 1-26/2-2/2391. Selgitustaotluse vastus on

lakooniline ja demagoogiline ning ei vasta kaebaja esitatud küsimustele. Kaebaja soovib

vaidega vastust oma küsimustele ning vabandamist.

2.4. Vangla jättis 18.03.2026 kirjaga nr 1-8/1-26/32-2 (dtl 11) vaide läbi vaatamata. Kaebaja

09.01.2026 pöördumine oli selgitustaotlus. Nii on kaebaja mõistnud oma pöördumist ka ise.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus

(MSVS) ega haldusmenetluse seadus (HMS) ei võimalda selgitustaotluse vastuse sisu peale

vaide esitamist, mistõttu ei ole vaie lubatav ja jääb HMS § 80 lg 1, vangla põhimääruse § 11 1

lg 6 p 8 ja § 171 lg 2 p 82 alusel läbi vaatamata.

2.5. Vangla on seisukohal, et kaebus ei ole lubatav, sest kaebaja 09.01.2026 pöördumine oli

selgitustaotlus MSVS § 2 lg 2 p 1 tähenduses. Vangla 26.01.2026. a vastus ei olnud seetõttu

vaidlustatav. Kaebaja 13.02.2026 (reede) õhtul esitatud ja 16.02.2026 (esmaspäev) vangla

dokumendiregistris registreeritud vaie jäi seetõttu vangla 18.03.2026 otsusega läbi vaatamata.

Otsus vaide läbi vaatamata jätmise kohta tehti vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 7 kohaselt 30

päeva jooksul vaide registreerimisest. Arvestades, et kaebaja 09.01.2026. a pöördumine

käsitleb telekanaleid ZDF ja KIKA, on asjaolude mõju kaebajale marginaalne ja ta ei vaja

kohtulikku kaitset.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kohus mõistab, et kaebaja soovib, et vangla vaataks kaebaja 13.02.2026

vaide nr 1-26/2-2/2391 sisuliselt läbi. Tegemist on kohustamisnõudega HKMS § 37 lg 2 p 2

mõttes.

4. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg-le 4 võib

2(4)

3-26-788

vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada

kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse

menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et õiguse

vaidemenetlusele tunnistamine põhivaidluse esemest lahus seisva subjektiivse õigusena, mille

saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks

otseses vastuolus HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga (nt Tartu

Ringkonnakohtu 21.10.2021. a määrus asjas nr 3-21-1180).

5. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja 09.01.2026 pöördumine on käsitletav

selgitustaotlusena MSVS § 2 lg 2 p 1 tähenduses, st isiku pöördumisena, milles isik taotleb

adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või

lisateabe kogumist. Ka kaebaja ise on nii oma pöördumise pealkirjas kui ka selle sisus selgelt

märkinud, et tegemist on selgitustaotlusega vanglale.

6. Vaidlust ei ole selles, et vangla on kaebaja selgitustaotlusele 26.01.2026 vastanud. Kohtu

hinnangul vastab 26.01.2025 vastus MSVS § 5 lg-s 8 sätestatule. Kohtulik kontroll

selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisulise õigsuse või põhjendatuse

kontrollimiseni, sest haldusorganil on kaalutlusruum otsustamisel, millisel viisil

selgitustaotlusele vastata (Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2025 määrus asjas nr 3-25-1061, p

9).

7. Seega oli kaebaja selgitustaotlusele MSVS-i kohaselt vastatud (selgitused antud). HMS §

71 lg 1 kohaselt isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema

õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. HMS § 79 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse

vaie, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Vaide võib HMS § 79 lg 1 p 1 alusel tagastada ka

juhul, kui vaidemenetlus on asjas välistatud või kui vaidluse objekt ei saa olla vaidemenetluse

esemeks. Selgitustaotlusele vastamine ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes, sest sellega ei

otsustata isiku õiguste ning kohustuste üle. MSVS ei anna õigust esitada vaiet

selgitustaotlusele vastamise korral. Selgitustaotlusele vastamine saab olla vaidemenetluse

esemeks üksnes juhul, kui haldusorgan on haldusmenetlust läbi viies rikkunud isiku õigusi.

Kaebaja selgitustaotlusele on korrektselt vastatud ning kohtule ei nähtu menetluses vigu, mis

tooks endaga kaasa isiku õiguste rikkumise. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda

selgitustaotlusele vastamisel kindla sisuga või endale meelepärast vastust.

8. HMS § 87 lg 1 kohaselt isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses

rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras

kaebusega halduskohtusse. Kaebaja vaie tagastati, mitte ei jäetud rahuldamata. Seega saab

kaebaja pöörduda kohtusse üksnes juhul kui vaidemenetluse läbiviimisega on isiku õigusi

rikutud. Kuna vangla on vaidemenetluse korrektselt läbi viinud ning vaide õiguspäraselt

tagastanud, siis ei ole vaidemenetluse läbiviimisega isiku õigusi rikutud.

9. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja vaide tagastamisel ei rikutud seadusest

tulenevat menetlustähtaega, sest kaebaja vaie registreeriti vangla dokumendiregistris esimesel

tööpäeval pärast vaide esitamise päeva (vaie esitati vanglale reedel, 13.02.2026 ja registreeriti

esmaspäeval, 16.02.2026) ja vaide tagastamine otsustati 18.03.2026, s.o 30 päeva jooksul

alates selle kohtu dokumendiregistris registreerimisest. Viru Vangla haldusosakonna juhataja

26.01.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/22 kinnitatud „Vanglate teabehalduskord“1 lisa 1 punkti 1.1.

kohaselt registreeritakse registreerimisele kuuluv teave DHSis või lisatakse vangiregistrisse ja

suunatakse ringlusesse vanglasse saabumise päeval või sellele järgneval tööpäeval. VangS §

11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet

1 https://adr.rik.ee/viruv/dokument/15052413

3(4)

3-26-788

läbivaatavale haldusorganile. Vaide lahendamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema vaide

registreerimisele järgnevast päevast.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel seoses kaebaja

ilmselge kaebeõiguse puudumisega, sest vaide tagastamisega ei ole rikutud kaebaja

subjektiivseid õigusi.

11. Kohus nõustub vanglaga ka selles, et isegi kui käesolev kaebus ei kuuluks tagastamisele

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, tuleks kaaluda selle tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja tõstatatud küsimus seisneb selles, et tal ei ole

võimalik vaadata vanglas kaht saksakeelset telekanalit, kaebaja pöördumisele on vangla

tähtaegselt ja sisuliselt vastanud. Kohus ei näe, kaebus oleks esitatud kaebaja kaalukate

subjektiivsete õiguste kaitsmiseks, samuti ei ilmne kaebusest, et vangla tegevus oleks olnud

õigusvastane.

12. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jääb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust

vabastamiseks läbi vaatamata.

13. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

4(4)