1-26-366/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-366

Kohtukoosseis

Sten Lind, Janika Kallin ja Andres Parmas

Kriminaalasi

Aleksejs Škuratovsi süüdistuses KarS § 424 lg 2

järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Harju Maakohtu 28. jaanuaril 2026 lühimenetluses

tehtud otsus

Apellant

kaitsja

Süüdistatav

Aleksejs Škuratovs

isikukood: 38807150467; elukoht: XXX; Läti

Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; üks kehtiv

kriminaalkaristus

Kaitsja

Natalja Kutepova

Prokurör

Katrin Tron

RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:

Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu 28. jaanuari 2026 otsus muutmata.

Kaitsja taotlus hüvitada süüdistatavale apellatsioonimenetluse kulu jätta rahuldamata.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab esitada kassatsiooni üksnes

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi 28. jaanuaril 2026 otsuse, millega tunnistas Aleksejs Škuratovsi

süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks ühe aasta kuue kuu pikkuse vangistuse.

Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust ühe

aastani. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju

Maakohtu 2. juuni 2025 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o üheaastase

vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks kaks aastat vangistust.

KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldas maakohus ka lisakaristust, võttes Aleksejs

Škuratovsilt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse üheks aastaks.

Kohus jättis konfiskeerimata Aleksejs Škuratovsile kuuluva sõiduauto Audi A4 ja vabastas

selle aresti alt.

Kohus mõistis Aleksejs Škuratovsi süüdi selles, et ta juhtis 27. septembril 2025 kella 05.38

paiku Tallinnas Sõle 27 juures mootorsõidukit Audi A4 reg-nr XXXXXX, olles

joobeseisundis (tema vere alkoholisisaldus oli vähemalt 2,10 mg/g); tegemist oli korduva

teoga, sest Aleksejs Škuratovsit oli Harju Maakohtu 2. juunil 2025 otsusega KarS § 424 lg 1

järgi karistatud.

Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et Aleksejs Škuratovsi süü on üle keskmise

suur. Kohus võttis arvesse, et Aleksejs Škuratovs pani teo toime kavatsetusega. Samuti

arvestas kohus Aleksejs Škuratovsi vere alkoholisisalduse suurust, mis ületas

märkimisväärselt seaduses sätestatud piirmäära. Karistust kergendava asjaoluna arvestas

kohus puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus võttis arvesse seda, et Aleksejs Škuratovsit on KarS § 424 järgi karistatud. Kohus

märkis, et kohtupraktikas omaks võetud seisukoha kohaselt ei kaitse samalaadseid süütegusid

jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine õiguskorra huve ega

mõjuta süüdlast hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus leidis, et seetõttu

peab karistuse määr minema üha raskemaks.

Kuna menetluse esemeks olev tegu oli pandud toime katseajal, mõistis kohus liitkaristuse,

suurendades karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra.

Maakohtu otsuse kohaselt taotlesid nii prokurör kui ka kaitsja mõistetud vangistuse

asendamist üldkasuliku tööga, kuid kohus seda põhjendatuks ei pidanud. Maakohus pidas

oluliseks, et Aleksejs Škuratovs pani uue kuriteo toime katseajal, kolm ja pool kuud pärast

eelmise karistuse mõistmist, kusjuures tal oli katseajal keelatud alkoholi tarvitada. Kohus

leidis, et seega ei mõjutanud katseaeg ega alkoholi tarvitamise keeld Aleksejs Škuratovsit

õiguskuulekalt käituma.

Lisaks pidas kohus vajalikuks välja tuua järgmist: “Riigikohtu praktika kohaselt loetakse

mõistetud karistuseks KarS § 56 lg 1 alusel mõistetud, mitte KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendatud karistust. Seega on käesolevas asjas mõistetavaks karistuseks vangistus 1 aasta 6

kuud. Kuna eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuseks on 1 aasta vangistust, siis ei ole

võimalik vangistust üldkasuliku tööga asendada, kuivõrd KarS § 69 lg 1 sõnastuse kohaselt on

võimalik üldkasulikku tööd kohaldada kuni kahe aasta pikkuse vangistuse puhul.“

Lisakaristust kohaldades märkis kohus, et tulenevalt KarS § 424 lg 4 p-st 2 tuleb

mootorsõiduki korduva joobes juhtimise puhul kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmist. Aleksejs Škuratovsil ei ole juhtimisõigust, kuid Riigikohtu praktikast tulenevalt on

ka sellisel juhul lisakaristuse kohaldamine võimalik. Kohus leidis, et lisakaristust võib

kohaldada alla sanktsiooni keskmise määra, pidades kohaseks üheaastast tähtaega.

Auto konfiskeerimist kohus vajalikuks ei pidanud, kuna Aleksejs Škuratovs on pannud auto

varasemate menetluskulude tasumiseks müüki.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Aleksejs Škuratovsi kaitsja, kes taotleb

maakohtu otsuse osalist tühistamist, Aleksejs Skuratovsile mõistetud põhikaristuse

vähendamist ja selle asendamist üldkasuliku tööga ning lisakaristuse kohaldamata jätmist või

selle vähendamist kuue kuuni.

Kaitsja leiab, et mõistetud karistus on liiga karm. Kuigi karistuse alus on KarS § 56 kohaselt

isiku süü, tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vangistust määratakse karistuseks üksnes äärmise meetmena siis, kui see on ainuke viis

mõjutada isikut edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest. Praeguses kriminaalasjas

sellist olukorda ei esine. Aleksejs Škuratovs ei ole tekitanud liiklusohtlikku olukorda ega

kahju. Seetõttu puudub vajadus ta tingimata ühiskonnast eemaldada, eriti niivõrd pikaks ajaks.

Risk, et ta jätkab edaspidi analoogsete kuritegude toimepanemist, on minimaalne. Sellega

nõustus kaudselt ka maakohus, pidades võimalikuks arestitud auto Aleksejs Škuratovsile

tagastada.

Aleksejs Škuratovs mõistab oma probleemi ja tegeleb sellega aktiivselt. Kohus jättis

tähelepanuta, et A.Škuratovs lasi endale implanteerida alkoholivastase ampulli.

Kaitsja on seisukohal, et karistuse eesmärke saab saavutada vangistuse asendamisega

üldkasuliku tööga. Sellise karistusega olid nõus ka prokurör ja kriminaalhooldaja, kes juba

töötas A. Škuratovsiga.

Ka lisakaristuse kestus on liiga pikk ja selle määramine ei ole piisavalt põhjendatud. Karistuse

määramine üksnes põhjendusel, et selline on Riigikohtu praktika, on lubamatu. Eelmise

kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse pikkus oli kolm kuud.

Kaitsja leiab, et Aleksejs Škuratovsit võiks karistada 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, mida

vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel kümne kuuni. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel tuleb seda

suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista

liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangisust. See tuleks aga omakorda asendada 660 tunni

üldkasuliku tööga, andes töö tegemiseks aega 1 aasta 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Kaitsja palub ka jätta lisakaristus kohaldamata. Juhul aga, kui kohus sellega ei nõustu, siis

vähendada selle pikkust kuue kuu võrra.

Apellatsioonimenetluses esitas kaitsja taotluse hüvitada süüdistatavale apellatsioonimenetluse

õigusabikulu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Apellatsiooni argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks.

4. Apellatsioonis märgitu, et vangistust võib kohaldada üksnes erandjuhul ja vaid siis, kui

see on ainus võimalus isikut mõjutada, on asjakohatu. KarS § 56 lg 2 ütleb küll, et vangistust

võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega,

kuid sellest saab kohus lähtuda vaid juhul, kui karistusõiguse eriosa norm näeb ette võimaluse

karistusliiki valida. Nagu maakohtu otsuses märgitud, näeb KarS § 424 lg 2 ainsa

karistusliigina ette vangistuse. Seetõttu on seisukoht, et Aleksejs Škuratovsi vangistusega

karistamine pole põhjendatud, ilmselgelt alusetu.

5. Apellatsiooni argumendid ei anna alust ka järelduseks, et karistuse määr, st mõistetud

vangistuse pikkus on ülemäärane. Nagu apellatsiooniski märgitud, on karistuse alus isiku süü.

Kaitsja toob välja, et Aleksejs Škuratovs ei ole tekitanud liiklusohtlikku olukorda ega kahju.

Ringkonnakohus märgib, et see, kui isik oleks tekitanud mootorsõidukit joobes olles juhtides

liiklusohtlikku olukorra või koguni mingi tagajärje, mille põhjustamine ei täida mõnda muud

kuriteokoosseisu, tuleks seda arvestada KarS § 424 lg 2 kontekstis süüd suurendavana. Samas

tuleb arvestada, et KarS § 424 lg 2 on abstraktne ohudelikt ega eelda mingit negatiivset

tagajärge ega isegi konkreetset ohtu. Seetõttu on võimalik, et isiku süü on suur isegi juhul, kui

tegu ei toonud endaga mingeid negatiivseid tagajärgi kaasa. Süü suurust mõjutavad näiteks

joobe raskus; isiku põhjendused autorooli istumise kohta; korduva joobes juhtimise puhul ka

see, kui palju on aega möödunud eelmisest samalaadsest teost ja/või süüdimõistvast otsusest.

Just need asjaolud on maakohus toonud süü suurust iseloomustavatena välja. Mingeid

vastuväiteid maakohtu otsuses neile asjaoludele antud hinnangule esitatud pole.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ei nõustu maakohtu otsuses väljendatud

seisukohaga, justkui peaks iga järgnev karistus samalaadse kuriteo eest olema eelnevast

raskem. Maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu seisukoht ei ole üldistatav kõikidele

korduvatele kuritegudele. Karistuse mõistmisel ei tohi irduda KarS § 56 lg 1 esimeses lauses

öeldust, et karistamise alus on isiku süü. Seega ei tohi karistuse mõistmisel unustada

konkreetse kuriteo asjaolusid ning mõista uue kuriteo eest eelmisest raskemat karistust

olukorras, kus uus kuritegu oli eelmisest ilmselgelt kergem. Praegusel juhul oli kõnealusele

Riigikohtu seisukohale viitamine aga nagunii üleliigne, kuna eelmine karistus oli mõistetud

KarS § 424 lg 1 järgi, KarS § 424 lg 2 näebki ette raskema karistuse (KarS § 424 lg 1 näeb

ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, KarS § 24 lg 2 aga üksnes kuni

neljaaastase vangistuse). KarS § 424 karistusraamist tulenevalt oligi põhjendatud eelnevast

raskema karistuse mõistmine ja kokkuvõttes ei toonud maakohtu seisukoht, et korduva kuriteo

puhul tuleb uue kuriteo eest karistada eelmisest korrast karmimalt, praegusel juhul kaasa viga

karistuse mõistmisel.

Arvestades seda, et Aleksejs Škuratovsi vere alkoholisisaldus oli suur ning ta juhtis autot

joobes olles kõigest umbes kolm kuud pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust, ei saa

maakohtu mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkust ehk sanktsiooni keskmisest määrast kergemat

vangistust pidada kuidagi Aleksejs Škuratovsi süü suurusele mittevastavaks.

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna maakohtu otsusega mõistetust kergema karistuse

mõistmiseks alust ka eripreventiivsed kaalutlused. Määruskaebuse kohaselt on oht, et Aleksejs

Škuratovs paneb toime uue kuriteo, minimaalne. Seda on kaitsja hinnangul möönnud ka

maakohus, kes pidas võimalikuks jätta Aleksejs Škuratovsi auto konfiskeerimata. Samas

heidetakse kaebuses ette, et kohus jättis tähelepanuta, et Aleksejs Škuratovs lasi endale

implanteerida alkoholivastase ampulli.

Alusetu on kaebuse väide, nagu näitaks auto konfiskeerimata jätmine, et ka maakohtu

hinnangul on uute kuritegude toimepanemise oht on väike. Maakohtu otsuse selgituse

kohaselt oli auto konfiskeerimata jätmise ja selle süüdistatavale tagastamise põhjus see, et

auto on müügis eelmisest otsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks. Seega oli kohtu

otsustus kantud eeskätt soovist mitte takistada Aleksejs Škuratovsil rahaliste kohustuste

täitmist. Otsusest ilmneb, et uute kuritegude toimepanemise ohtu pidas maakohus pigem

suureks – kohus tõi välja, et uue kuriteo pani Aleksejs Škuratovs toime katseajal, mil tal oli

muuhulgas keelatud alkoholi tarvitada. Samuti ei takistanud Aleksejs Škuratovsit see, et tal ei

olnud mootorsõiduki juhtimisõigust. Need on asjaolud, mis ilmselgelt näitavad pigem suurt

uute samalaadsete kuritegude toimepanemise ohtu.

Tõdeda tuleb, et toimikust nähtuvalt on Aleksejs Škuratovs lasknud paigaldada endale

alkoholi tarvitamise vastase ravimi ampulli (lisaks süüdistatava ütlustele kinnitab seda

Wismari haigla patsiendi teabeleht), maakohus sellele otsuses hinnangut andnud pole.

Kohtukolleegiumi hinnangul näitab ampulli paigaldamine, et Aleksejs Škuratovs ei suhtu

alkoholiprobleemi täiesti ükskõikselt. Samas ei kaalu see üles fakti, et katseaeg ja sellega

kaasnenud alkoholi tarvitamise keeld ei hoidnud Aleksejs Škuratovsit alkoholi tarvitamast.

See näitab ohtu, et ka ampulli paigaldamine ei pruugi uusi samalaadseid rikkumisi ära hoida.

Patsiendi teabelehest nähtuvalt seisneb ravimi mõju teadmises, et alkoholi tarvitamine toob

kaasa negatiivse mõju tervisele ja halva enesetunde. Ka katseaja mõju seisneb süüdlase

teadmises, et tingimuste rikkumine toob tema jaoks kaasa negatiivse tagajärje, nt karistuse

täitmisele pööramise. Seega näitab katseajal alkoholi tarvitamine, et teadmine, et tegu võib

tuua kaasa ebameeldiva tagajärje, ei pruugi hoida Aleksejs Škuratovsit alkoholi tarvitamast.

Kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus alust ka mõistetud vangistuse määra muutmiseks.

7. Kaitsja on taotlenud ka mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kuigi

maakohus on avaldanud arvamust, et see polegi võimalik, on kohus esitanud ka argumente,

miks ei ole vangistuse üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud isegi juhul, kui see on

seaduse järgi võimalik.

Maakohtu seisukoht, et Aleksejs Škuratovsi vangistuse suuruse puhul polegi üldkasuliku töö

kohaldamine võimalik, on ekslik. Maakohus tugines asjaolule, et KarS § 69 lg 1 kohaselt võib

üldkasuliku tööga asendada kuni kaheaastase vangistuse ning lühimenetluse puhul tuleb

lähtuda algsest, mitte KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistusest. Ringkonnakohtu

hinnangul on viide sellele praktikale kohatu, sest praegusel juhul jäi ka esialgne maakohtu

mõistetud vangistus alla kahe aasta. Praegusel juhul oleks kaheaastase piiri ületanud karistus

juhul, kui liitkaristusel oleks liidetud esialgne, 1/3 võrra vähendamata karistus ja eelmise

karistuse ärakandmata osa. Kuna päriselt kohus neid ei liitnud, siis selle hüpoteetilise olukorra

arvesse võtmiseks ei ole alust. Seega oli kohtul õigus kaaluda, kas asendada vangistus

üldkasuliku tööga. Maakohus on seda ka kaalunud. Ringkonnakohus on maakohtuga nõus, et

vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga pole alust, kui isik on juba näidanud, et võib

katseaja tingimusi rikkuda. See, et prokurör ja kriminaalhooldaja olid vangistuse üldkasuliku

tööga asendamisega nõus, ei ole argument, mis annaks alust maakohtu otsuse muutmiseks.

Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette, et kohus oleks pidanu karistuse mõistmisel

kohtumenetluse poolte ega muude menetlusosaliste seisukohast; selle otsustamine, kas

mõistetud vangistus on võimalik asendada üldkasuliku tööga, on kohtu pädevuses. Maakohtu

otsuse muutmiseks oleks KrMS § 338 p-st 2 või 4 tulenevalt alust ainult siis, kui kohus oleks

teinud karistuse kohaldamisel mingisuguse vea. Sellist viga apellatsioonist ei nähtu.

8. Kaitsja taotlus jätta lisakaristus kohaldamata on ilmselgelt põhjendamatu. KarS § 424

lg 4 näeb ette, et sama paragrahvi teisele lõikele vastava teo korral tuleb kohaldada

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Niisiis ei ole võimalikki lisakaristust kohaldamata

jätta. Seetõttu on ka alusetu kaebuse etteheide, nagu oleks kohus kohaldanud karistust „üksnes

põhjendusel, et selline on Riigikohtu praktika“. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale üksnes

seoses küsimusega, kas lisakaristuse kohaldamine on võimalik, kui süüdistataval juba pole

juhtimisõigust – kohus viitas sellele, et vastavalt Riigikohtu tõlgendusele on juhtimisõiguse

äravõtmine võimalik ka sel juhul.

Apellatsioonis pole ka argumente, mis annaks põhjust lisakaristuse tähtaja lühendamiseks.

Kaitsja on viidanud vaid sellele, et eelmisel korral võeti Aleksejs Škuratovsilt juhtimisõigus

kolmeks kuuks. Sellega seoses tuleb nentida, et maakohus ei ole kuidagi seotud eelmisel

korral mõistetud lisakaristuse pikkusega.

9. Eelnevast tulenevalt ei anna apellatsiooni argumendid alust maakohtu otsuse

muutmiseks. Seetõttu teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-le 1 vastava otsuse, jättes

apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kuna süüdistatava huvides esitatud

apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 apellatsioonimenetluse

kulud süüdistatava kanda. Seetõttu jääb kaitsja taotlus hüvitada süüdistatavale

apellatsioonimenetluse õigusabikulu rahuldamata.

Allkirjastatud digitaalselt