1-25-4519/42 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2026, Tartu

Kohtuasja number

1-25-4519

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Marina Ninaste

Kohtuasi ja menetlusliik

Gediminas Klimase süüdistus karistusseadustiku (KarS) §

184 lg 2 p 1 ja 2 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2026 otsus

Apellant

Gediminas Klimase kaitsja Toomas Alp

Süüdistatav

Gediminas Klimas. Isikukood: 38102180932; Leedu

Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; töötab FIE-na; viimati

karistatud Austria Vabariigis ja Soome Vabariigis; tõkend:

viibib vahi all alates 14. maist 2025

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mari

Kartau

Kaitsja

Toomas Alp

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2026 otsus osas, millega Gediminas Klimast

karistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 8 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Gediminas Klimasele KarS § 184 lg 2

p 2 järgi karistuseks 6 aastat vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda

karistuse kandmise alguseks 14. mai 2025.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Rahuldada apellatsioon osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb

esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus

üksnes advokaadi vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

1. Gediminas Klimas anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Süüdistuse

kohaselt võttis ta tuvastamata inimese korraldusel 12.–13. mail 2025 Lätis enda valdusesse

999 g ainet, mis sisaldas 759 g alfa-pürrolidinovalerofenooni (alfa-PVP) – ta peitis aine

sõiduauto mootoriruumi ning tõi selle Eestisse. G. Klimas peeti sellega 14. mail 2025 kell

11.40 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia tee 60. kilomeetril kinni. G. Klimasel oli teo

toimepanemise ajal kehtiv välisriigi karistus, mis vastab KarS § 184 lg 1 koosseisule: ta on

süüdi tunnistatud Helsingi apellatsioonikohtu 14. mai 2019 otsusega nr 19/121334.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2026 otsusega mõisteti G. Klimas KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

õigeks. Samal ajal tunnistati ta süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle 8 aasta

ja 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 14. mai 2025.

KarS § 54 lg 1 alusel kohaldati Leedu kodanikule G. Klimasele lisakaristusena väljasaatmist

koos 4 aasta ja 6 kuu pikkuse sissesõidukeeluga. Kohtuotsuse põhjendused olid lühidalt

järgmised.

3. Vaidlust ei ole selles, et G. Klimas omandas Lätis 999 g ainet, mis sisaldas 759 g alfa-

PVPd. Süüdistatav peitis selle sõiduauto mootoriruumi ning toimetas Eestisse, kus ta kinni

peeti. Käideldud narkootikumiga saanuks joobe tekitada 58 384 inimesele. G. Klimase

tegevus oli ebaseaduslik. Ehkki G. Klimase sõnul vedas ta narkootikume tuvastamata isiku

juhiste järgi, ei osalenud ta selle soetamis- ega müümisprotsessis. Puuduvad tõendid, mis

kinnitaksid, et G. Klimas võinuks tegutseda grupis. Seetõttu tuleb ta KarS § 184 lg 2 p 1

(narkootikumide käitlemine grupis) järgi õigeks mõista.

4. G. Klimas on Helsingi apellatsioonikohtu 14. mai 2019 otsusega süüdi tunnistatud suures

koguses ebaseadusliku narkootikumide käitlemises: ta vedas 7. oktoobril 2017 välismaalt

Soomesse metamfetamiini sisaldavat ainet. Niisugune tegu vastab Eestis vähemasti KarS §

184 lg-le 1. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud

karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ning kuriteo või väärteo korduvuse

arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Riigikohtu praktika järgi tuleb KarRS-i korduvuse

tuvastamisel tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu 24. juuli 2008 raamotsusega

2008/675/ÜVJP viisil, et liikmesriigis tehtud süüdimõistva otsuse alusel mõistetud karistuse

kustumise hindamisel kohaldatakse KarRS § 24 lg-s 1 sätestatud üldisi tähtaegu nendegi

välismaalaste suhtes, keda KarRS § 27 otsesõnu ei nimeta. See tähendab, et KarRS § 24 lg 1

laieneb ka G. Klimasele. KarRS § 24 lg 1 p 9 järgi kustutatakse karistusandmed registrist ja

kantakse arhiivi, kui 5- kuni 20-aastase vangistuse kandmisest on möödunud 10 aastat. Võttes

arvesse, et G. Klimast karistati Soomes 5 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, saab seda

karistust praegu korduvuse tuvastamisel arvesse võtta.

5. G. Klimas käitles narkootikume tahtlikult. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei

esine.

6. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks süü. KarS § 184 lg 2 näeb ette 3- kuni 15-

aastase vangistuse. G. Klimast on varem eriliigiliste kuritegude eest karistatud. G. Klimas

käitles väga suures koguses ohtlikku narkootikumi. Sellegipoolest ei olnud tema roll aine

käitlemisahelas kuigivõrd suur, sest ta ei turustanud seda. Samuti ei kestnud tema tegevus

pikka aega. Karistust kergendavateks asjaoludeks saab lugeda puhtsüdamliku kahetsuse ja

menetlusele aktiivse kaasaaitamise. Puuduvad asjaolud, millele toetudes saaks öelda, et G.

Klimas oleks kuriteo sooritanud raske isikliku olukorra mõjul. KarS § 58 p 1 järgse karistust

raskendava asjaoluna tuleb arvestada tõika, et G. Klimas taotles narkootikumi veoga

majanduslikku kasu. Neil kaalutlustel tuleb G. Klimast karistada 8 aasta ja 6 kuu pikkuse

vangistusega. Kuna G. Klimas toimetas Eestisse märkimisväärse koguse ohtlikku narkootilist

ainet, tingib temast lähtuv oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule vajaduse kohaldada

lisakaristusena riigist väljasaatmist.

Apellatsioonimenetlus

7. G. Klimase kaitsja Toomas Alp esitas Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2026 otsuse peale

apellatsiooni, taotledes vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist osas, millega süüdistatav KarS §

184 lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistati. Apellatsioonis välja käidud argumendid on kokkuvõetult

sellised.

8. Riigikohus on kujundanud seisukoha KarRSi ja raamotsuse nr 2008/675ÜVJP art 3 lg-t 1

kooskõlalise tõlgendamise kohta oma volitusi ületades – kohus ei saa tegeleda õigusloomega.

Seetõttu poleks maakohus tohtinud sellele toetuda. Liiati on esimese astme kohus tuginenud

G. Klimasele Soomes mõistetud vangistuse pikkusele, ehkki KarRS § 24 järgi tuleb lähtuda

kantud karistusajast. Pole teada, millal ja millisel alusel G. Klimas vanglast vabanes. Seega

tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi.

9. Narkootikumidega seotud kuritegusid pannakse üldjuhul toime majandusliku kasu

teenimise eesmärgil. Seetõttu ei tohiks omakasu ajendit koosseisuvälise karistust raskendava

asjaoluna arvesse võtta. Pealegi pidi G. Klimas teenima tulu üksnes veoteenuse osutamise

eest, mida ei saa käsitada KarS § 184 lg 1 pärase teo puhul omakasu ajendina. Nõustuda ei saa

väitega, nagu poleks süüdistatava elukaaslase rasket haigust võimalik arvesse võtta KarS § 57

lg 1 p 4 järgse karistust kergendava asjaoluna. Ehkki kogu G. Klimase sissetulek ei kulu tema

elukaaslase raviks, tuleb tal toetada lapsi. Mõistetud karistus ei ole kehtiva kohtupraktikaga

kooskõlas.

10. Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus 2008/675/ÜVJP on vaid deklaratiivne, mistõttu peab

selle rakendamine toimuma riigisisese õiguse kaudu. KarRS § 27 reguleerib välisriigi

kohtuotsuste kandmist karistusregistrisse üksnes Eesti kodanike, Eestis elamisloa või -

õigusega välismaalaste ning Eesti juriidiliste isikute puhul: välismaalast, kellel puudub seos

Eestiga, ei ole selles paragrahvis nimetatud. Riigikohus on oma pädevust ületanud, laiendades

KarRS § 27 kohaldamisala isikutele, keda seadus ei hõlma. Selliselt toimimine ei ole enam

seaduse tõlgendamine, vaid selle muutmine. Kui Eesti õiguses puudub vastav norm, tuleb see

kehtestada Riigikogul, mitte kohtul. Tõlgendus, justkui hõlmaks KarRS § 27 ka välisriigi

kodanikke, on vastuolus põhiseaduse §-dega 11, 23, 59 ja 146. Seetõttu tuleb algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tunnistada KarRS § 27 põhiseadusega vastuolus

olevaks osas, milles see ei reguleeri välismaal süüdi tunnistatud välisriigi kodanike

karistusandmetega seonduvat.

11. Prokuratuur peab apellatsiooni põhjendamatuks ja palub vaidlustatud kohtuotsuse

muutmata jätta. Arvestades G. Klimase varasemat elukäiku, käideldud narkootilist ainet ja

selle kogust, samuti süüdistatava suhtumist õiguskorda, ei saa mõistetud karistust pidada

ülemäära karmiks.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Faktiliste asjaolude tuvastamist puudutavas osas on maakohtu otsus seaduslik ja

põhjendatud. Esimese astme kohus on tõenditele toetudes nõuetekohasel viisil ära näidanud,

et G. Klimas hankis teise inimese korraldusel Lätist 999 g ainesegu, milles oli 759 g alfa-

PVPd, ning tõi selle Eestisse. Peamine vaidlus puudutab seda, kas G. Klimast on varem

narkokuriteo eest karistatud ning kas tema tegu oli õigesti kvalifitseeritud korduvana.

13. Hoolimata apellatsioonis väljendatud kriitikast peab kolleegium välisriigi karistusele

toetumist põhjendatuks. Niisiis lähtus maakohus korduvuse tuvastamisel õigustatult Helsingi

apellatsioonikohtu 14. mai 2019 otsusest, millega tunnistati G. Klimas süüdi väga suures

koguses narkootilise aine käitlemises. Viidatud otsusest ilmneb, et G. Klimas vedas 7.

oktoobril 2017 – kümblustünni konstruktsiooni peidetuna – Soome Vabariiki 12 060 g ainet,

mis sisaldas ligikaudu 37% metamfetamiini. Pidades silmas seda, et metamfetamiin kuulub

sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja, on tegemist

narkootikumiga, mille käitlemine on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi Eestiski (üldreeglina) keelatud. Võttes arvesse käideldud

ainekoguse mastaapi, on ilmne, et sellega saanuks joobe tekitada vähemasti 10 inimesele.

Järelikult on G. Klimas sooritanud Soomes teo, mis oleks Eestiski käsitatav narkootikumidega

seotud süüteona – nt KarS § 184 lg 1 järgi.

14. Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP artikli 3 lõike 1 järgi peab

Euroopa Liidu liikmesriikide otsustel olema samaväärne õiguslik toime võrreldes riigisiseste

varasemate süüdimõistvate otsustega. Teisisõnu kohustab raamotsus Euroopa Liidu

liikmesriike arvestama kriminaalmenetluses teiste liikmesriikide otsustega, mis on saadud kas

vastastikuse õigusabi korras või karistusregistri andmete vahetamise kaudu. Kuigi raamotsus

ise pole otsekohalduv – ning selle ülevõtmine eeldab seadusandja tegevust – lasub kohtutel

tulenevalt põhiseaduse täiendamise seaduse §-st 2 kohustus Eesti õigust raamotsusega (s.o

Euroopa Liidu õigusega) kooskõlaliselt tõlgendada (Laffranque jt – Eesti Vabariigi

Põhiseadus. 5. trükk, põhiseaduse täiendamise seadus § 2, komm 80). Seetõttu leidiski

Riigikohus, et karistusregistri seadust ja raamotsuse nr 2008/675/ÜVJP artikli 3 lõiget 1 tuleb

kooskõlaliselt tõlgendada selliselt, et Eesti karistusseaduse kohaldamisel tuleb liikmesriikides

tehtud süüdimõistva otsusega mõistetud karistuse kustumise hindamisel lähtuda KarRS § 24

lg-s 1 sätestatud üldistest tähtaegadest ka KarRS §-s 27 nimetamata välismaalaste puhul

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-23-7174/66, p 20). Selliselt talitades pole

kassatsioonikohus loonud uut õigusnormi, vaid tõlgendanud KarRS § 27 lg-t 1 viisil, mis

tagab selle kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Liiati ei piira KarRS § 27 lg 1 kellegi

põhiõigusi, vaid reguleerib peaasjalikult n-ö tehnilist laadi registripidamise korraldamist,

pannes paika välisriigi karistuse kustutamise Eesti karistusregistrist. Neil asjaoludel osutub

ainetuks kaitsja kriitika, justkui valitseks KarRS § 27 lg-s 1 põhiseadusvastane lünk.

15. Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) 15. mai 2025 väljatrükilt ilmneb, et

Helsingi apellatsioonikohtu 14. mai 2019 otsus jõustus samal päeval (kd 1, tl 128). Küll aga

puuduvad konkreetsed viited, millal G. Klimase karistusaeg lõppes. Ehkki süüdistatava sõnul

vabanes ta Soome vanglast juba 2020. aastal (kd 2, tl 84 pd) ning seda kinnitab kaudselt ka

registri väljatrükk (kd 1, tl 129), pole võimalik veenduda, millisel alusel toimus tema

vabanemine ning kas ta jätkas mingil viisil – näiteks kriminaalhooldusele allutatuna –

karistuse kandmist vabaduses. KrMS § 7 lg 3 järgi tuleb asjakohaste andmete puudumise tõttu

lähtuda G. Klimase jaoks soodsaimast variandist: lugeda tema vangistus lõppenuks 2020.

aastast.

16. Pidades silmas seda, et G. Klimast karistati Soomes enam kui 5-aastase vangistusega,

kustub tema karistus KarRS § 24 lg 1 p 9 järgi alles 10 aasta möödumisel. Nagu ülal

märgitud, tuleb kustumistähtaega hakata arvestama alates 2020. aastast, mis tähendab, et

kõnesolevat karistust ei kantaks Eesti õiguse järgi arhiivi enne 2030. aastat. Seetõttu pole

tarvis prokuratuurile karistuse kandmise lõpptähtaega kinnitava dokumendi esitamata jätmist

ette heita. Juhul, kui G. Klimas või tema kaitsja väidaksid, et süüdistatav on Soomes karistuse

kandmiselt mõnel menetluslikul alusel oluliselt varem vanglast vabanenud, oleks tegemist

aktiivse kaitseväitega, mis tooks kaasa ümberpööratud tõendamiskoormise: niisuguse väite

kinnitamiseks tuleks neil esitada täiendavaid tõendeid või anda vähemasti menetlejale

võimalus enda väidete paikapidavuse kontrollimiseks (vt aktiivsete kaitseväidete tõendamise

kohta nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 3-1-1-58-16, p 41). Midagi sellist G.

Klimas teinud ei ole ning ka kaitsja arutluskäik põhineb peaasjalikult vaid abstraktsetel

hüpoteetilistel võimalustel. Olgu öeldud, et karistusele toetumist ei vääraks selle võimalik

kustumine välisriigis: juhul, kui välismaalase varasem karistus on süüdimõistva otsuse teinud

liikmesriigi seaduse kohaselt kustunud, kuid KarRS § 24 lg 1 alusel kehtiv, saab seda

varasemat karistust arvestada kuriteo korduvana

kvalifitseerimisel (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-23-7174/66, p 20).

17. Järelikult talitas maakohus õigesti, kui tunnistas G. Klimase süüdi KarS § 184 lg 2 p 2

järgi.

18. Siiski on esimese astme kohus formaalses mõttes eksinud, kui mõistis G. Klimase KarS §

184 lg 2 p 1 järgi õigeks. Ringkonnakohus meenutab, et kellegi saab õigeks mõista vaid

mingis konkreetses teos, mitte selle teo mõnes asjaolus: KrMS § 306 lg 1 p-de 1–3 mõttes on

teona käsitatav süüdistatava faktiline tegevus või tegevusetus, mitte teo kvalifikatsioonis

väljenduv karistusõiguslik hinnang sellisele käitumisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus nr 1-20-470/34, p-d 23-24). Lugedes G. Klimase süü tõendatuks küll korduvas

narkootikumide käitlemises, ent mitte grupiviisilises tegevuses, pidanuks maakohus piirduma

üksnes G. Klimase KarS § 184 lg 1 p 2 järgi süüdi tunnistamisega. See vajakajäämine ei tingi

aga maakohtu otsuse muutmist. Kõnealust asjaolu vaidlustatud ei ole ja KrMS § 331 lg-st 3

tulenevalt saaks ringkonnakohus omal algatusel maakohtu otsuse tühistada vaid sellise

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise osas,

millega süüdistatava olukorda raskendati. G. Klimase õigeksmõistmisega tema olukorda ei

raskendatud.

19. Küll aga tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 4 alusel tühistada G. Klimasele mõistetud 8

aasta ja 6 kuu pikkune vangistus.

20. Maakohus leidis õigesti, et KarS § 58 p 1 järgse raskendava asjaoluna saab käsitada

omakasu ajendit: G. Klimas on möönnud, et nõustus raha saamiseks narkootikume vedama

(kd 2, tl 86 pd). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et omakasu motiivi saab KarS § 184 lg

2 pärase teo puhul karistust raskendava asjaoluna arvesse võtta, kuna see ei ole kõnesoleva

paragrahvi koosseisuline tunnus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-18-

5815/389, p 50). Ilmselt on õige see, et üldjuhul pannakse narkootikumidega seotud

kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samas ei ole see alati nii.

Kohtupraktikas pole ülearu harvad ka olukorrad, kus narkootikumide käitlemine on osaks

kellegi elustiilist (nt pidude tarbeks narkootikumi hankimine) või seondub

sõltuvusprobleemiga (nt on tarvitaja tolerants narkootikumidest sedavõrd kõrge, et vaevu

„mõni üksik“ enda tarbeks mõeldud tarvitamiskogus täidab suure koguse lävendi) ega kätke

endas kasu saamise soovi.

21. Ringkonnakohut ei veena ka väited, justkui soovinuks G. Klimas narkootikumi

käitlemisega teenida tulu vaid selleks, et rahastada elukaaslase ravi. Teoreetiliselt võiks selle

väite siduda isegi KarS §-ga 29 (hädaseisund): G. Klimas oli oma elukaaslase tervise

parandamiseks (või isegi tema elu päästmiseks?) n-ö sunnitud toime panema kuriteo. KarS §

29 siiski ei kohaldu. Isegi kui G. Klimase ütlused tema elukaaslasel diagnoositud raske

haiguse ravivajaduse kohta paika peavad, pidanuks ta sellega seonduvaid protseduure

rahastama legaalsete sissetulekute arvelt – isegi olukorras, kus ta pidas üleval oma lapsi.

Lisaks ei ole menetletava kuriteo puhul tegemist ühekordse eksimusega. G. Klimas on ennegi

kuritegusid sooritanud. Soomes aset leidnule juba viidati. Ka on G. Klimast 2022. aastal

karistatud Austrias raskendavatel asjaoludel toime pandud varguse eest. Niisiis saab öelda, et

kriminaalsel teel sissetuleku teenimine on kujunenud osaks tema elustiilist. Lisaks viitas

maakohus õigesti sellele, et väidetav ravi ei maksa ülearu palju ning G. Klimase elukaaslane

käib tööl ja teenib nii raha. Seetõttu ei ole alust leida ka seda, et G. Klimase elukaaslase

haigus on käsitatav KarS § 57 lg 1 p 4 järgse karistust kergendava asjaoluna.

22. Sellele vaatamata jättis esimese astme kohus G. Klimase teosüüd hinnates tähelepanuta, et

KarS § 184 lg 2 hõlmab endas väga erineva ebaõigussisuga tegusid. Olgugi et G. Klimas

käitles väga suures koguses võrdlemisi ohtlikku narkootikumi, vähendab tema tegevuse

ebaõigust tõsiasi, et see seisnes üksnes aine transportimises ühest kohast teise, kestis lühikest

aega ning jäi sisulises mõttes tagajärjetuks: Lätist toodud narkootikum ei jõudnud kunagi

ringlusesse. Silmas tuleb silmas pidada sedagi, et G. Klimase tegu täidab KarS § 184 lg 2

järgse – ehk märkimisväärselt rangema sanktsiooniga – koosseisu üksnes aastatetaguse

Soomes toime pandud ühe narkokuriteo tõttu – kusjuures Soomeski ei jõudnud narkootikumid

ringlusse. Sellest lähtuvalt osutub talle mõistetud 8 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus

kolleegiumi meelest ülemääraseks. Niisugust mõttekäiku ei väära ka tõik, et G. Klimast on

välisriikides korduvalt karistatud, kuivõrd puuduvad viited, et ta oleks lisaks Soomes toime

pandud narkokuriteole sooritanud muid uimastitega seotud süütegusid. Liiati täidab G.

Klimase tegu vaid ühe KarS § 184 lg-s 2 sätestatud kvalifikatsioonipunkti, mistõttu tuleb

kolleegiumi meelest hinnata G. Klimase süüd keskmisest madalamaks. Nende asjaolude

mittearvestamisel on maakohus kohaldanud vääralt karistuse mõistmist puudutavat

materiaalõigust (KarS § 56 lg 1). Juhindudes KrMS § 340 lg-st 1, kõrvaldab ringkonnakohus

maakohtu vea ning teeb uue lahendi, millega mõistab G. Klimasele uue karistuse.

23. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. KarS § 184 lg 2 näeb ette vangistuse

kolmest kuni viieteistkümne aastani. Nagu viidatud, käitles G. Klimas narkootilist ainet väga

suures koguses. G. Klimase kahjuks kõneleb seegi, et ta taotles kuriteost varalist kasu –

kõnealust asjaolu ei saa siiski arvesse võtta kuigivõrd suurel määral, sest ülal viidatu kohaselt

on see uimastite käitlemise puhul pigem tavapärane. Mitmed tegurid aga kõnelevad G.

Klimase kasuks. G. Klimase roll narkootilise aine terviklikus käitlemisahelas oli pigem

tagasihoidlik, sest ta ei turustanud seda, samuti kestis tema tegevus lühikest aega. Ka tuleb

korrata, et reaalset kahju keegi ei kandnud: uimastid ringlusse ei jõudnud. G. Klimast on küll

korduvalt kriminaalkorras karistatud (kd 1, tl 122–134), kuid viimasest narkootikumidega

seotud kuriteo sooritamisest on möödas enam kui 8 aastat. KarS § 57 lg 1 p 3 järgi

kergendavad karistust puhtsüdamlik kahetsus ja menetlusele aktiivne kaasaaitamine. Neil

asjaoludel mõistab kolleegium G. Klimasele KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 6 aastat

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ja

lugeda karistuse kandmise alguseks 14. mai 2025, s.o G. Klimase kahtlustatavana

kinnipidamise päev.

24. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, tühistab ringkonnakohus

osaliselt Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2026 otsuse ning teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega mõistab G. Klimasele karistuseks 6-aastase vangistuse. Kaitsja apellatsioon kuulub

osaliselt rahuldamisele. Taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks jääb

tagajärjetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)