2-24-114427/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-114427

Kohtuasi

Swedbank AS-i hagi K R vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2335,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Swedbank AS (registrikood: 10060701)

Kostja:

K R (isikukood: xxx; elukoht: xxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K Rlt Swedbank AS-i kasuks poolte vahel 20.12.2022 sõlmitud eraisiku

vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr xxx tulenev:

2.1. põhivõlgnevus 1800 eurot;

2.2. intress 130 eurot;

2.3. kindlustusvõlgnevus 29,70 eurot;

2.4. viivised 153,11 eurot perioodi 04.04.2024-10.12.2024 (k.a) eest;

2.5. viivis põhivõlgnevuselt (1800 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

12.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud K R kanda.

4. Välja mõista K Rlt Swedbank AS-i kasuks menetluskulud (riigilõiv) 350 eurot ja

viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

2-24-114427

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus hagejale luba

edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele

vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga

tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kirjeldav ja põhjendav osa

1. Swedbank AS (hageja) esitas 16.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult K Rlt (kostja) 1967,02 euro saamiseks. Kohus tegi 17.04.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Pärnu Maakohus edastas 29.12.2024 käesolev tsiviilasi kohtualluvuse

kohaselt Harju Maakohtule.

2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 20.12.2022 sõlmitud

eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr xxx, mille alusel hageja

2-24-114427

andis kostja kasutusse krediitkaardi limiidiga 1800 eurot intressiga 20% aastas, krediidi

kulukuse määraga 22,29% aastas.

2.1. Kostja kohustus lepingu alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja

hinnakirjas toodud tasusid. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt.

Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval ja kostjal oli kohustus

tagada tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol. Juhul kui lepingu

lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud

krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja

kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,034% päevas,

12,25% aastas. Krediitkaardikindlustuse kindlustusleppe nr xxx kohaselt tasus

kindlustusmakseid kindlustusandjale hageja ning kostja kohustus hüvitama kindlustusmaksed

hagejale igakuiste maksetena lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest.

Kostja kohustus tagama tasumisele kuuluvate summade tähtaegse olemasolu arvelduskontol,

et hageja saaks need debiteerida.

2.2. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 04.03.2024

kostjale posti teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse, andis

täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks ja esitas lepingu ülesütlemise hoiatuse.

Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul, luges

hageja lepingu üleöelduks 03.04.2024. Lepingu lõppedes oli kostja kasutuses krediidilimiit

1800 eurot. Kostjal olid lepingu ülesütlemiseni täielikult või osaliselt tasumata

intressimaksed: 25.12.2023 summas 30 eurot, 25.01.2024 summas 31 eurot, 25.02.2024

summas 31 eurot, 25.03.2024 summas 29 eurot ja 03.04.2024 summas 9 eurot, s.o kokku 130

eurot. Kostja poolt on jäetud tasumata ka kindlustusmaksed: 25.12.2023 summas 9,90 eurot,

25.01.2024 summas 9,90 eurot ja 25.02.2024 summas 9,90 eurot, s.o kokku 29,70 eurot.

Hageja arvestab viivist 03.04.2024 (arvutuse põhjal alates ülesütlemisele järgnevast päevast

04.04.2024) – 10.12.2024 (k.a) perioodi (251 päeva eest, arvutusega 0,61 eurot päevas) eest

153,11 eurot.

2.3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta hageja selgitas (viitega

hagiavaldusele lisatud kostja pangakonto väljavõttele), et lepingu sõlmimisele eelnevalt

laekus kostjale sissetulek xxx keskmiselt 2164 eurot. Kostjal olid krediidikohustused xxx,

xxx, xxx ja xxx ees kokku kuumaksega ca 517 eurot. Igakuised krediidikohustused koos

krediitkaardi intressimaksega (kuumakse umbes 31 eurot, kui krediitkaardi limiit oli kogu

ulatuses kasutuses) moodustasid kostja sissetulekust ~ 25% ning kostjale jäi igakuiste muude

kulude (sh majapidamiskulude) kandmiseks ~ 1616 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest

sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude (sh üür ja

kommunaalkulud) kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Kostjal puudusid

lepingu sõlmimise ajal Creditinfos maksehäired.

2.4. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1800 eurot, intressi 130

eurot, kindlustusvõlgnevuse 29,70 eurot, põhiosa viivised 153,11 eurot ja viivise protsendina

põhinõudelt 1800 eurot alates 12.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud, milleks on riigilõiv 350 eurot,

kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-24-114427

3. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagile hiljemalt 14 päeva jooksul

hagi ja selle menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagi

menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 18.12.2025 isiklikult allkirja vastu.

Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada

tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 02.01.2026 ei esitanud.

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel

juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult

hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse

korral õiguslikult põhjendatud.

6. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11

kolmas lõik).

7. Kohus märgib siiski, et Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt peab kohus ka tagaseljaotsuse

tegemisel omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust, s.h seda, kas välja olid toodud nõutud

andmed (s.t ka sõltumata siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid tõendite

hindamist ning seeläbi kohtu kontrollikohustuse täitmist). Krediidilepingu alusel nõude

rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija

kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks

muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud

vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

7.1. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva krediitkaardilepingu, mille kostja on

digiallkirjastanud 20.12.2022. Digiallkirja konteineris on Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht,

eestikeelne eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping 22-086479-RK ja

eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimused. Kohus märgib, et

leping sisaldas seadusega nõutud teavet, s.h intressi, krediidi kulukuse määra, krediidi

kogukulu ja tagasimaksete kohta.

7.2. Hageja ei ole hagis välja toonud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud

näitajaid. Kohus märgib, et esitatud Euroopa Tarbijakrediidi teabelehe kohaselt olid krediidi

kulukuse määra arvestamise aluseks: krediidilimiit 1800 eurot, intressimäär 20% aastas,

kuutasu 1,59 eurot ja tagasimakse tähtaeg 12 kuud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud krediidi

kulukuse määra arvestamisel aluseks võetud tagasimaksete summasid ja kuupäevi, sai kohus

nende näitajate alusel krediidi kulukuse määra kontrollida minuraha.ee kalkulaatoriga. Selle

järgi on krediidi kulukuse määr 24,16%, mis ei ületanud laenu andmise ajal kehtinud

maksimaalset krediidi kulukuse määra.

2-24-114427

7.3. Kohus järeldab hageja esitatud dokumentidest, et kostja oli teinud tahteavalduse lepingu

sõlmimiseks, lepingudokumendid olid talle peale lepingu sõlmimist tehtud viivitamatult

kättesaadavaks, leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning ei olnud tühine krediidi

kulukuse määra ületamise tõttu.

7.4. Kostja konto väljavõttelt nähtuvad andmed kinnitavad hageja väiteid kostja sissetuleku

(palga) ning finantskohustuste kohta. Kohus ei tuvastanud konto väljavõttelt viiteid muudele

finantskohustustele, ülalpeetavate olemasolule ega kandeid kostja mitme konto vahel. Kohus

ei tuvastanud ka muid asjaolusid, mis oleks pidanud hagejas tekitama kahtluse selles, et kostja

suudab lepinguga võetud finantskohustused täita kogu lepingu perioodi vältel.

7.5. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väited lepingu üles ütlemise hoiatuse

saatmise kohta. Hageja ei ole hagis välja toonud, mitu päeva ta andis kostjale aega võla

tasumiseks. Hageja esitatud lepingu üles ütlemise tahteavalduses (dtl 230) on antud täiendav

tähtaeg võla tasumiseks kuni 30.03.2024. Arvestades, et hageja väitel saadeti teade

04.03.2024, oli kostjale antud seadusega nõutud täiendav tähtaeg (st vähemalt 14 päeva).

Hageja on ka esile toonud, et üles ütlemise ajaks oli kostjal tasumata 5 intressimakset. Seega

olid lepingu üles ütlemise eeldused täidetud. Hageja väitel luges ta lepingu üles öelduks

03.04.2024. Eeltoodust tulenevalt oli leping lõppenud üles ütlemisega ning laenujääk muutus

sissenõutavaks.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS §

397 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevus 1800 eurot, intress 130 eurot, kindlustusvõlgnevus 29,70 eurot,

viivised 153,11 eurot perioodi 04.04.2024-10.12.2024 (k.a) eest ning veel sissenõutavaks

mitte muutunud viivis põhivõlgnevuselt (1800 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates 12.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud ja lahendi täitmine

9. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja

kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

10. Hageja toob hagis välja, et tema menetluskulud on olnud riigilõiv 350 eurot (maksekäsu

avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 65,71 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav

riigilõiv 284,29 eurot). Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ning kohus mõistab selle

kostjalt välja.

11. Lisaks on hageja nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. TsMS § 177 lg 4

kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab

hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2-24-114427

12. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates (TsMS § 178 lg 1).

13. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS

§ 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik