2-25-1981/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Kohtujurist

Anneli Alaveer

Määruse tegemise aeg ja koht

22.04.2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-1981

Tsiviilasi

“AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

avaldus D.C vastu kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834), lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa

Asjast puudutatud isik: D.C (isikukood XXX)

Menetlusvorm

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada “AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus.

2. Mõista puudutatud isikult D.C-lt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kasuks välja 1609,38 eurot (s.o 1346,50 eurot põhinõue ja 262,88 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Mõista puudutatud isikult D.C-lt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kasuks välja viivis põhinõudelt 1346,50 eurolt alates 06.02.2025 kuni põhinõude

kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Mõista puudutatud isikult D.C-lt

avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud kokku

summas 350 eurot ning viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

5. Kohtumäärus menetlusosalistele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus D.C

vastu kahju hüvitamiseks. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil

xxxxxxxx, XXX-i. Avaldaja ja korteriomandi omanik on sõlminud korteri kindlustamiseks

kindlustuslepingu nr 4169175076. 20.04.2023 sai avaldaja koostööpartner Roheline Laine OÜ

kindlustusvõtjalt telefoni teel kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus xxxxxxxx, XXX-i

korteris kahjujuhtum – veekahju ülemiselt korterilt. Ruuderi Ehitus OÜ esindaja vaatas

05.05.2023 kahjustada saanud korteri üle. Ülevaatuse käigus koostati ülevaatuse akt, kus on

järgmine kahju kirjeldus: kahjustada saanud köögi lagi 2,05x3,17=6,5m2; värvitud kipssein

2,05x2,38=4,89m2; pundunud on seinakapid ja üks sahtlitega kapp.

XXX x korteriühistu halduri Kxxxxx Txxxxvastusest päringule selgub, et kahju sai alguse

korterist nrxxxx– veeavarii põhjustaja oli xxxxxxxx. Põhjuseks oli survevooliku leke WC-s.

Puudutatud isik D.C oli kahjujuhtumi toimumise ajal korteriomandi xxx XXX-i (registriosa nr

598940) omanik.

Korteri nr xx siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise Ruuderi Ehitus OÜ summas

1548,18 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri nr xx siseviimistluse taastamiseks tehtud

hinnapakkumine mõistlik ning hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse

tagajärgede likvideerimiseks.

Antud juhul soovis kindlustusvõtja ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise

hüvitisena. Seega lepiti kindlustusvõtjaga kokku rahalise hüvitise maksmises, rahalist hüvitist

aga makstakse vähendatud ulatuses. Rahalise hüvitise suurus eespool toodud hinnapakkumise

alusel oli 1080 eurot.

Lisaks korteri nr xx siseviimistlusele said kahjustada köögikapid. Kahjustatud seinakapi ja

sahtlitega kapi asendusmaksumus koos transpordi ja montaažiga oli 366,50 eurot. Avaldaja ja

kindlustusvõtja leppisid kokku, et PZU Kindlustus hüvitab korteri nr 62 kahjustatud

köögikappide asendusmaksumusest summa 266,50 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole ning

omavastutus summas 100 eurot jääb kindlustusvõtja kanda.

Avaldaja hüvitas korteri nr 62 siseviimistluse taastamismaksumuse summas 1080 eurot ja

kahjustatud köögikappide asendusmaksumuse summas 266,50 eurot, kokku summas 1346,50

eurot kindlustusvõtja arvelduskontole.

Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista 1609,38 eurot (s.o 1346,50 eurot põhinõue ja

262,88 eurot sissenõutavaks muutunud viivis) ning viivise põhinõudelt (1346,50 eurolt) alates

06.02.2025 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Puudutatud isikule toimetati avaldus koos lisadega isiklikult kätte 20.03.2025, kuid

avaldusele ta vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid,

leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud

seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab

hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on

esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja

vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi.

5. Menetlusosalised ei vaidle asjaolude üle, et veekahju sai alguse korterist 64, kus WC-s

lekkis survevoolik.

6. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Käesolevas asjas puudutatud isik oma vastuväiteid ja vastuväidete tõendamiseks tõendeid

esitanud ei ole.

7. Võlaõigusseaduse VÕS § 2 lg 1 sätestab, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe

isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist. Korteriomandi ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lõike 1 punkti

1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eraomandi eset korras ning seda ja

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Praegusel juhul on rikutud KrtS § 31 lõike 1 punktis 1

sätestatud kohustust. Korteriomandi kaasomandi korrashoid on tagatud üksnes juhul kui

kaasomandi kasutamisega tekkivad mõjud ei kahjusta teisi korteriomanikke. Lisaks iseenda

käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on

põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et

tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.

8. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb

kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud

isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Riigikohus on selgitanud, et

kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt

korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka

Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on

kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest

(VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju

(VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

9. Puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust.

KrtS § 31 lõike 1 punkti 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eraomandi eset

korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Käesoleval juhul sai veekahju

alguse just puudutatud isiku korterist nr xx, kus lekkis WC survevoolik.

10. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt

kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi

kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu

põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kui kaasomandi

ese – tehnosüsteem – ei ole nõuetekohaselt hooldatud või selle kasutamine põhjustab kahju

teistele kaasomanikele, loetakse see hoolsuskohustuse rikkumiseks. Seega tulenevalt KrtS §

35 lg 2 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 oleks puudutatud isik pidanud vältima kahju tekitamist

kindlustusvõtjale, kelle ruumidesse vesi tungis. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab

rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse

rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Riigikohus on oma lahendis 11.12.2013 tsiviilasjas

nr 3-2-1-129-13 (p 49) selgitanud, et kui kahju allikaks on korteriomandi reaalosa, eeldatakse

selle omaniku vastutust. Käesoleval juhul on veekahju alguse saanud xxx XXX korterist.

11. Kohus leiab, et kõik kahjunõude eeldused on täidetud ja puudutatud isik on rikkunud

korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. Kuna veekahju sai alguse

puudutatud isiku korterist, siis puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et

veekahju korral võib vesi võib tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist

kaasomanikku.

12. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

VÕS § 132 sätestatud ulatuses (vt. Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-

05, p 10). Korteri aadressil xxxxxxxx, XXX siseviimistlus ja mööbel sai veeavarii tagajärjel

kahjustada. Avaldaja hüvitas kahju summas 1346,50 eurot.

13. Avaldaja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise ning viivise

kahjuhüvitiselt alates avalduse esitamisele järgnevast päevast, kuni põhinõude täieliku

tasumiseni. Puudutatud isik ei ole avaldaja poolt antud tähtaja jooksul ega ka hiljem kohustust

täitnud ning on seega VÕS § 113 lg 1 mõistes kohustuse täitmisega viivituses. Eeltoodu alusel

mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1345,50 eurot ja viivise

262,88 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

(1345,50 eurot) alates 06.02.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

14. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses

ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

kahjuhüvitise, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku

kanda.

15. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ja

õigusabikulu 2 tunni eest kokku 300 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on avaldaja esindaja

õigusabikulud kahe tunni ulatuses põhjendatud. Seega on avaldaja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud kokku 350 eurot (50 + 300), mis tuleb puudutatud isikult välja mõista.

16. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikul tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

17. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik