2-25-2961/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-2961

Kohtuasi

Evergreen Capital OÜ hagi OÜ CODORI ja H.Z-i

vastu võlgnevuse, intresside ja viiviste solidaarseks

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.09.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ CODORI ja H.Z-i ühine 03.12.2025

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Evergreen Capital OÜ (registrikood

12568964), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Henrik Kirsimäe

Kostja (apellant) OÜ CODORI (registrikood 10424296),

seaduslik esindaja H.Z

Kostja (apellant) H.Z (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ CODORI ja H.Z-i ühine apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 25.09.2025

otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-2961 menetlusse võtmata.

2. Jätta OÜ CODORI ja H.Z-i taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud solidaarselt OÜ

CODORI ja H.Z-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-25-2961

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Evergreen Capital OÜ (hageja) esitas 24.02.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles

palub OÜ-lt CODORI (kostja I) ja H.Z-ilt (kostja II) solidaarselt hageja kasuks välja mõista

võlgnevuse 6664,50 eurot, intressi 1599,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1725,19

eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I kui laenusaaja 14.11.2019 laenulepingu

nr 14/11/2019, millega hageja kui laenuandja andis kostjale I laenu 5000 eurot, millest oli

tasaarvestatud maha lepingutasu 150 eurot, intressimääraga 3,7% kuus ning mida käendas

kostja II.

1.2. Kostja I sõlmis 15.10.2020 hagejaga laenulepingu nr 15/10/2020, millega hageja andis

kostjale I laenu 3500 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu 35 eurot,

intressimääraga 3,2% kuus ning mida käendas kostja II.

1.3. Kostja I ja hageja sõlmisid 10.08.2021 laenulepingu nr 10/08/2021-2 (edaspidi

laenuleping), mille kohaselt kujundati ümber kostja I kohustused 14.11.2019 ja 15.10.2020

laenulepingute alusel. Kostja I kohustus tasuma oma rahalised kohustused uue maksegraafiku

alusel koos intressimääraga 3,3% kuus. Laenulepingu sõlmimise hetkeks oli põhivõlgnevus

6664,50 eurot.

1.4. Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 10.08.2021 käenduslepingu nr 10/08/2021-2

(edaspidi käendusleping). Käenduslepingu alusel käendas kostja II laenulepingust tulenevaid

kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu p-i 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees

vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 13 329 eurot.

1.5. Kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks on laenulepingu kehtivuse ajal teostatud hilinenult

2 makset kokku 678,56 eurot.

1.6. Hageja edastas kostjale I 10.06.2022 erakorralise ülesütlemise avalduse laenulepingu

lõpetamiseks, mille järgselt muutus kogu võlg sissenõutavaks. Kostja I teostas pärast

laenulepingu lõpetamist kokku 25 makset kogusummas 3936,83 eurot.

1.7. Kuna kostja I on põhjendamatult keeldunud laenulepingust tulenevaid kohustusi täitmast

ja on seega rikkunud raha tasumise kohustust, on hagejal õigus nõuda rahaliste kohustuste

täitmist solidaarselt nii kostjalt I kui ka käendajast kostjalt II vastutuse maksimumsumma

ulatuses.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kostjate väitel on hageja arvestanud ebamõistlikult suured viivise- ja intressinõuded ja

puudu on kollateraalkonto bilansi aruanne. Välja on toomata kõik kostja I tehtud maksed.

Samuti puuduvad täitmise kviitungid, kus on selgelt välja toodud tasutud intressimaksed ja

põhimaksed. Kostjad paluvad arvestada COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju

äritegevusele, lõpetada ebamõistlikult suurte viivise- ja intressinõuetega hagi menetlemine ja

lõpetada asjas menetlus.

2-25-2961

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 25.09.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 6664,50 eurot, tasumata intressi 1599,26

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1725,19 eurot. Maakohus jättis menetluskulud täies

ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

3.1. Kohus tuvastas, et kostja I ja hageja sõlmisid 10.08.2021 laenulepingu nr 10/08/2021-2,

laenusumma suurusega 6664,50 eurot, intressimääraga 3,3% kuus ja viivisemääraga 0,5%

päevas. Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 10.08.2021 käenduslepingu nr 10/08/2021-2,

mille alusel käendas kostja II 10.08.2021 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja

ees. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi

rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 13 329 eurot. Laenulepingu p 3.6 kohaselt

loetakse kostja poolt tehtud maksete arvel täidetuks esimeses järjekorras viivised, teises

järjekorras lepingu või seaduse alusel tasumisele kuuluvad hüvitised ja tasud, kolmandas

järjekorras leppetrahvid, neljandas järjekorras intressid alates varem sissenõutavaks muutunud

intressidest, viiendas järjekorras laen ja kuuendas järjekorras muud summad.

3.2. Kohus järeldas, et kostjad on õigustamatult jätnud täitmata hageja ees laenulepingust ja

käenduslepingust tuleneva kohustuse tasuda hagejale tagasi laen koos intresside ja viivistega.

Kostja I tegi rahaliste kohustuste täitmiseks laenulepingu kehtivuse ajal hilinenult kaks

makset kokku summas 678,56 eurot. Hageja teostas makse saamise järgselt vastavalt lepingu

p-le 3.6 mahaarvamised esmalt maksete tegemise ajaks kogunenud viivisest ja intressist.

Pärast mahaarvamisi oli võlgnevus hageja ees viiviste osas 263,77 eurot, intressi osas 1599,26

eurot ja põhivõlgnevuse osas 6664,50 eurot. Hageja ütles 10.06.2022 erakorralise

ülesütlemise avaldusega laenulepingu üles. Pärast laenulepingu ülesütlemist on kuni

19.11.2022 kogunenud viivist põhinõudelt 5398,25 eurot. Kostja I teostas alates 15.08.2022

kuni 30.08.2024 hagejale 25 makset kokku summas 3936,83 eurot, mille hageja on maha

arvestanud laenulepingu ülesütlemise ajaks kogunenud viivisest ja peale laenulepingu

ülesütlemist kogunenud viivisest ning peale neid mahaarvamisi on viivise jääk 1725,19 eurot.

Seega peale viimaste maksete maha arvamisi on võlgnevus hageja ees viiviste osas 1725,19

eurot, intressi osas jätkuvalt 1599,26 eurot ja põhivõlgnevuse osas jätkuvalt 6664,50 eurot.

3.3. Kostjate vastuväited ei andnud alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostjate vastuväited

viivise- ja intressinõuete suuruse osas olid põhjendamatud, kuivõrd puudus põhjendatud alus

leida, et viivise- ja intressinõuded oleksid ebamõistlikult suured. Reeglina peetakse

ebamõistlikuks üksnes viivise- ja intressinõudeid, mis ületavad põhinõuet, kuid antud juhul

jäävad need kordades väiksemaks kui põhinõue. Nn kollateraalkonto bilansi aruanne ei puutu

asjasse ega ole hageja nõudeõigust kas osaliselt või täielikult välistav asjaolu. Kostjad väitsid

ka, et välja ei ole toodud kõiki kostja I makseid, kuid kostjad ei ole nimetanud, mis ja millised

maksed need on ja millal need on tehtud. Täitmise kviitungite osas ei ole kostjad välja toonud,

kas nad üldse on neid hagejalt nõudnud. Majanduskriis ei ole seadusekohane alus menetlust

lõpetada.

4. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi

solidaarselt kostjate kanda.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada. Kostjad

paluvad maakohtu 25.09.2025 otsuse resolutsiooni asemel lugeda hageja ja kostja I sõlmitud

2-25-2961

laenuleping tühiseks. Kostjate väitel ei ole nad saanud vastust, kas esitatud võlanõudel on

õiguslik alus. Hageja ei ole esitanud ka kollateraalkonto bilansi aruannet, kinnitamaks

laenulepingutes õigete andmete avadamist. Samuti ei esitanud hageja täitmise kviitungit

kõikide tasutud põhimaksete ja intresside kohta. Selgusetu on hageja rahaliste vahendite

päritolu antud võlanõude puhul.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.01.2026 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja

määras kostjatele tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: selgelt väljendatud taotluse

esitamiseks, apellatsioonkaebuse põhjenduste esile toomiseks, riigilõivu tasumiseks ja

tõendite esitamise lubatavuse põhistamiseks ringkonnakohtus.

7. Kostjad selgitasid, et taotlevad menetlusabi ja soovivad menetluskulude tasumist

osamaksetena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

9. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui

faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt

RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

10. Kostjate apellatsioonkaebuse väited ei annaks alust apellatsioonkaebust rahuldada.

Kostjate kaebuses väljatoodud väited on üldsõnalised ega võimalda kummutada esimese

astme kohtu lahendis tuvastatut ega teha maakohtust erinevat lõppjäreldust. Maakohus

kohaldas õigesti materiaalõiguse norme.

10.1. Kostjad väidavad apellatsioonkaebuses, et nad ei saa aru, kas hageja praegusel

võlanõudel on õiguslik alus, samuti väidavad kostjad, et hageja ei ole esitanud täitmise

kviitungit kõikide tasutud põhimaksete ja intresside kohta. Ringkonnakohus selgitab, et

maakohus tuvastas, et kostja I ja hageja sõlmisid 10.08.2021 laenulepingu nr 10/08/2021-2,

laenusumma suurusega 6664,50 eurot, intressimääraga 3,3% kuus ja viivisemääraga 0,5%

päevas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub laenuandja

andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et

majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Hageja võlanõude aluseks

on seega 10.08.2021 laenulepingu nr 10/08/2021-2. Kostja I pidi seega hagejale 10.08.2021

laenulepingu alusel laenulepingus sätestatud tingimustel laenuraha koos intressiga tagasi

maksma.

2-25-2961

10.2. Vaidlus puudub ka asjaolu üle, et kostja II käendas kostja I 10.08.2021 laenulepingust

tulenevaid kohustusi. Maakohus tuvastas, et kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga

10.08.2021 käenduslepingu nr 10/08/2021-2, mille alusel käendas kostja II 10.08.2021

laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt

kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni

summas 13 329 eurot. Seega vastutab kostja II VÕS § 145 lg 1 järgi solidaarselt kostjaga I

kostja I 10.08.2021 laenulepingust nr 10/08/2021-2 täitmata kohustuste eest hageja ees.

10.3. Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et

maakohus oleks võla suurust arvutades eksinud. Kostjate väide, et selgusetu on hageja

rahaliste vahendite päritolu praeguse võlanõude puhul, ei oma kehtiva materiaalõiguse

kohaselt tähendust. Kostja väited kollateraalkonto bilansi aruande ja täitmise kviitungi kohta

on nii üldsõnalised, et nendest pole võimalik samuti teha järeldust selle kohta, et maakohtu

lahend oleks ebaõige. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotust. Maakohus jättis hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu õigesti

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

11. TsMS § 180 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi

saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest, või määrata, et isik võib

tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Taotlejale antakse TsMS §

181 lg 1 järgi menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kolleegium on

seisukohal, et kuna esitatud apellatsioonkaebus on selles toodud asjaoludel õiguslikult

perspektiivitu, ei ole täidetud TsMS § 181 lg 1 p 2 eeldus kostjatele menetlusabi andmiseks ja

kostjate menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

12. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei

saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

13. Ringkonnakohus märgib, et apellandid ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata ning apellandil on

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda sellelt tasutud

riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi, ei nõua ringkonnakohus praegusel juhul

menetlusökonoomia kaalutlustel apellantidelt riigilõivu tasumist.

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb

selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10

järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

15. TsMS § 638 lg st 9 ja § 191 lg 1 lausest 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)