1-26-1404/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2026. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-1404

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kriminaalasi

F. K. kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi

Taotlus

Prokurör

Kriminaalmenetluse lõpetamiseks

Andreas Eskor

Kahtlustatav

Kaitsja

F. K., isikukood: XXX; XXX; emakeel: XXX; elukoht:

XXX; tel. XXX, e-post: XXX ; XXX; XXX.

Kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Andrei Plešanov

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 202 lg 1, § 202 lg 2 p 1, 2 § 202 lg 4 sätetest, kohus määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 1-26-1404 kriminaalmenetlus F. K. suhtes kahtlustuses

KarS § 121 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

2. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada F. K. maksma 5 kuu jooksul alates menetluse

lõpetamisest riigituludesse 500 eurot.

Riigituludesse makstav summa 500 eurot tuleb tasuda Eesti Vabariigi

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS või

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE571010220229377229 SEB Pank AS

või EE567700771003819792 LHV Pank AS, märkides viitenumbri 33392600002141 ning

selgituse „Kindel summa riigituludesse kriminaalasjas nr 1-26-1404”.

3. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada F. K. käesoleva määruse koostamisest 5 kuu

jooksul hüvitama kannatanule A. P. mittevaraline kahju summas 500 eurot

arveldusarvele nr XXX

4. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud,

ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel

kriminaalmenetluse oma määrusega.

5. Kohtumäärus edastada F. K., prokurörile, kaitsjale ning kannatanule.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 10 alusel ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.

Prokuratuuri taotlus

Kriminaalasjas alustati menetlust 04.07.2025 karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 tunnustel

selle kohta, et 29.06.2025 varahommikul kasutas F. K. Pühajärve ranna parklas füüsilist

vägivalda A. P. suhtes, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse.

Kahtlustuse kohaselt lõi F. K. kannatanut ühel korral samaaegselt kahe rusikaga

rinnapiirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu selg ees paremale küünarliigesele, mille

tagajärjel tundis kannatanu valu ning sai tervisekahjustused – muhu ja küünarliigese põrutuse.

Kahtlustatavana ülekuulamisel 24.10.2025 tunnistas F. K., et on kahtlustuses kirjeldatud

kuriteo toime pannud.

Prokuratuuri hinnangul on F. K. süü väike, kuna tegemist on teise astme kuriteoga,

kahtlustatav tunnistab oma süüd, kahetseb ja tal ei ole kehtivaid karistusi. Arvestada tuleb ka

kuriteo asjaolusid – kannatanu pikali tõukamine ei olnud ette planeeritud ning sellega ei

põhjustatud raskeid tagajärgi. F. K. on aru saanud oma teo keelatusest ning kuna puudub alus

arvate, et sarnane käitumine võiks tulevikus korduda on võimalik üld- ja eripreventiivseid

eesmärke saavutada ilma F. K. kriminaalvastutusele võtmata. Teda on võimalik mõjutada

edaspidi õiguskuulekalt käituma talle KrMS § 202 lg 1 järgi kohustused määrates.

Kahtlustatav on nõus võtma endale kohustuse maksta 500 eurot riigituludesse ning valmis

heastama kannatanule kahju, makstes kahjuhüvitiseks mõistliku summa.

Kannatanu on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot.

Hagiavalduse kohaselt vigastused põhjustasid olulist valu, liikumispiiranguid ja igapäevaelu

häireid. Peale rünnakut tekkisid tal ka psüühilised kannatused: tekkis hirm, et sarnane olukord

võib korduda, ta koges tugevat stressi, häiritud und ja alandustunnet.

Kahtlustatava arvates ei ole nõutav summa 1500 eurot kooskõlas kohtupraktikaga, ei ole

põhjendatud ning hagis toodud psüühilised kannatused pole tõendatud. Mõistlik summa oleks

400-500 eurot.

Kuna prokuratuuril ei ole pädevust võtta seisukohta tsiviilhagi nõutava mittevaralise kahju

hüvitise suuruse osas, sest seda saab teha ainult kohus, siis taotlebki prokurör kohtult määrata

menetluse lõpetamisel kindlaks kannatanule hüvitatava mittevaralise kahju suuruse ning

kohustada F. K. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel see summa kannatanule hüvitama.

Prokurör on seisukohal, et F. K. puhul esinevad kõik KrMS § 202 sätestatud alused

kriminaalmenetluse lõpetamiseks: tema süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi

2 (5)

kriminaalmenetluse jätkamiseks ning ta on nõustunud täitma talle pandavad kohustused:

hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma

kohtu äranägemisel ja maksta 500 eurot riigituludesse. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata

5 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisest.

Kohtu seisukoht

Vastavalt KrMS § 202 lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt

määrusega.

KrMS § 202 lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme

kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud

seda heastama, 4) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse

need tasuda, 5) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 6) prokuratuur

on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 7) isik on sellega nõustunud.

Kohus, tutvunud lisaks prokuratuuri taotlusele ka kriminaalasja materjalidega, leiab, et

eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud. Seetõttu

kuulub prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks F. K. suhtes rahuldamisele.

Kohus nõustub, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest

vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja F. K. karistamine vajalik. F. K. puuduvad

kehtivad karistused. Sündmus toimus Pühajärve parklas, kuhu kannatanu oli sõitnud

Retrobesti Festivaliga seoses, pakkudes sõidujagamisteenust. Rahvast oli väga palju ning

autoga oli keeruline liikuda. Kannatanu üritas autoga edasi sõita ja selle tulemusel tekkis

sõnavahetus ühe naisterahvaga ning pärast seda tuli F. K. ja lükkas tugevalt kannatanut kahe

rusikaga vastu rinda, mille tulemusel kannatanu kukkus asfaldile ja vigastas küünarnukki.

Kohus on seisukohal, et eelmärgitud tüli on hinnatav, kui pingelises olukorras üle

reageerimisena, mis päädis tõukamisega ning mille tagajärjel sai kannatanu kahetsusväärselt

vigastada. Seega saab kuriteo toimepanemise asjaolude ja kannatanule tekitatud vigastuste

alusel asuda seisukohale, et kahtlustatava süü ei ole suur.

Kriminaalasjas on kannatanu esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 1500

eurot.

TsMS § 233 lõikes 1 on sätestatud, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid

kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste

raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise

kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid

arvestades.

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju

hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju

suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel kõiki

asjaolusid arvestades.

Seejuures on Riigikohus (20.06.2017. a määrus nr 3-1-1-33-17, p-d 13, 15) oma praktikas

jaatanud võimalust, et KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel võib kohus

panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem

kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude kogusummast. Kui isik täidab talle kohtu pandud

3 (5)

kohustused tähtaegselt, puudub alus kriminaalmenetluse uuendamiseks ka juhul, kui kohtu

pandud kahju hüvitamise kohustuse ulatus ei kattu kannatanu esitatud nõuete ulatusega.

Sellises olukorras on kannatanul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada

tsiviilkohtumenetluses. Kui aga isik ei täida talle pandud kohustusi tähtaegselt ja

kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 6 alusel uuendatakse, jätkub ka tsiviilhagi menetlus (vt

määrus asjas nr 3-1-1-3-17, p 39). Kuna tsiviilhagi jääb kriminaalmenetluse tingimuslikul

lõpetamisel kohtu menetlusse tervikuna, jätkub ka tsiviilhagi menetlus kriminaalmenetluse

uuendamisel tervikuna, sõltumata sellest, millises ulatuses kohustati isikut hüvitama

kannatanule tekitatud kahju. Ühtlasi selgitas Riigikohus nimetatud lahendis, et kuivõrd KrMS

§ 202 lg 2 p 1 alusel süüdistatavale pandud kahju hüvitamise kohustust tuleb lugeda

kriminaalmenetluse lõpetamise otsustusega olemuslikult seotuks, tuleb seda lugeda ka KrMS

§ 385 p-st 1 tuleneva edasikaebepiiranguga hõlmatuks. Järelikult ei saa kannatanu kohustuse

määramise otsustust, sh isikule täitmiseks määratud kohustuse ulatust, KrMS § 385 p-s 10

sätestatud edasikaebepiirangu tõttu vaidlustada.

Kohus leiab kõiki asjaolusid arvesse võttes on põhjendatud lugeda kahtlustatava poolt

kannatanule tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 500 eurot. Selline mittevaralise kahju

hüvitise suurus vastab ka kohtupraktikale (Riigikohtu õigusteabe osakonna poolt koostatud

kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.-2020.

aastal“; Riigikohtu elektroonilisel kodulehel kättesaadav tabel esimese ja teise astme kohtutes välja

mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste kohta aastatel 2018-2020; Kohtupraktika analüüs

„Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.-2022. aastal“). Kohus arvestab

vigastuse raskust ning sellele eelnenud tüli parklas, mis on hinnatav pingelises olukorras üle

reageerimisena, mitte planeeritud ja intensiivse ründena, tegemist oli ühe tugeva

lükkamise/löögiga, mille tagajärjel kannatanu kukkus asfaldile ja sai küünarnuki vigastuse.

Epikriisi nr. L-EP25-15552 kohaselt esines kannatanul küünarliigese muhk, palpatsioonil

vähene valulikkus, nahk marraskil, vähene veritsus. Siinkohal märgib kohus, et on iseenesest

mõistatav, et kannatanu soovib oma kannatuste eest võimalikult suurt kahjuhüvitist saada,

samas ei vasta kannatanu taotletud kahjuhüvitis 1500 eurot aga kohtupraktikas sarnastel

asjaoludel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurusele. Senises kohtupraktikas on

kannatanud saanud näiteks järgmisi kahjuhüvitisi: ühe korra kummist voolikuga pähe löömise

tõttu tekkinud lahtise peahaava (kannatanu vajas kirurgilist sekkumist) eest 300 eurot; ühel

korra lõua piirkonda löömise eest, millega tekitati huule limaskesta haavad, 200 eurot;

kannatanu pea ja näo piirkonda peksmise tagajärjel peaajuvapustuse, ninaluu murru, parema

silmakoopa põhja murru, põrutushaava silmalaul, näo paremapoole turse ja kahe lõikehamba

murru eest 800 eurot; käega kõhtu ning korduvalt rusikaga näkku nina ja lõua piirkonda

löömise, põhjustades kannatanule ninaluude kinnise murru ning lahtisi pea ja nina haavad,

eest 500 eurot; peksmisega kannatanule põhjustatud ninaluude murru, parema sarnaluujätke

murru, vasaku labakäe kämblaluude murdude, põrutushaavade, hematoomide, rebimishaavade

ja erinevate keha piirkondade nahamarrastuste eest 500 eurot; löögi tagajärjel kaotatud nelja

hamba, purunenud lõualuu ja peapõrutuse eest – hageja viibis haiglas, mitu aastat tehti

raviprotseduure, põhjustades olulisi ebamugavusi ja kannatusi – 1000 eurot; kannatanu

kukkus talle selja tagant kukile hüppamise tagajärjel näoga vastu põrandat ja murdis kaks

esihammast, lisaks muutus kukkumise tulemusena tema välimus, ta pidi tarvitama

valuvaigisteid ja läbima põletiku tõttu antibiootikumi kuuri – hüvitis 1500 eurot.

Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus tekitatud kehavigastuse tagajärgi

kannatanule (füüsiline valu vigastusest ning elukvaliteedi langusega kaasnenud

ebamugavustunne) ja nende ulatust. Kuigi saadud vigastuste tõttu tundis kannatanu valu ning

tal tuli muuta vähesel määral oma elukorraldust, millest tulenevalt ei saanud kannatanu üle

4 (5)

kuu aja magada paremal küljel, tal tekkis ärevus ja stressi tunne suhtluses klientidega, uni oli

häiritud, tuleb siiski asuda seisukohale, et kannatanu füüsilised kui ka vaimsed kannatused

kvalifitseeruvad pigem mõõdukate alla.

KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohus

prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks

hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning maksta kindel summa riigituludesse.

F. K. on andnud nõusoleku hüvitada kannatanule tekitatud mittevaralise kahju mõistlikus

ulatuses ja maksta riigituludesse 500 eurot alates kriminaalmenetluse lõpetamisest 5 kuu

jooksul.

Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega paneb kohus käesoleva

määrusega kahtlustatavale F. K. kohustuseks:

1)

hüvitada kannatanule A. P. mittevaraline kahju summas 500 eurot.

2)

maksta riigituludesse 500 eurot.

Vastavalt KrMS § 202 lg-s 3 sätestatule tuleb nimetatud kohustused täita 5 kuu jooksul alates

menetluse lõpetamisest.

KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus

prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega, kui F. K. ei täida käesolevas määruses märgitud

kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri

taotlusel kriminaalmenetluse määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik

5 (5)