Legislator Case Law & Legislation
2-26-764/5 AI generated

2-26-764/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-26-764/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista N S Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 900 eurot, intress Mõista N S Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates 10.01.2026 kuni

Legislator headnote

AI generated

2-26-764/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Mõista N S Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 900 eurot, intress Mõista N S Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates 10.01.2026 kuni

Keywords

AI generated
supervised financial group action for failure to act current assets financial sector measures active bribery capitalisation of assets
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-26-764

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-764

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi N S vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1646,15 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja N S (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista N S Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 900 eurot, intress

112,02 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 241,15

eurot.

3. Mõista N S Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates 10.01.2026 kuni

põhinõude summas 900 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras 37,69% aastas.

4. Mõista kostjalt N S Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 653

eurot.

5. Mõista N S Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskuludelt summas 653

eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

7. Toimetada otsus N S kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu juhul, kui

kostjale ei ole võimalik otsust kätte toimetada muul viisil.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 / 4

2-26-764

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).

Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.01.2026 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu

käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud nõuetega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid P OÜ (edaspidi kui esialgne võlausaldaja) ja N S (edaspidi

kui kostja) sõlmisid 2.09.2024 krediidikontolepingu nr. KK4131971, mille alusel sai kostja

krediidi 900 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 47%. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 900 eurot, intressimäär 39,12% krediidisumma

tagastamise tähtaeg 1 aasta, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot,

igakuine lepingu haldustasu 0 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale e-kirjaga lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne

võlausaldaja lepingu üles öelduks 4.03.2025. Esialgne võlausaldaja loovutas 10.03.2025

kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist

ja muid kõrvalnõudeid.

Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 900 eurot. Kostja on võtnud lepingu

kehtivuse ajal kasutusse krediiti kogusummas 1030 eurot ja teinud tagasimakseid 130 eurot.

2 / 4

2-26-764

Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga s.o 4.03.2025 summas 900 eurot.

Kostjal on põhivõlgnevus alates 12.12.2024. a kuni 12.02.2025. a. Kostjal on intressi

võlgnevus alates 12.12.2024 kuni ülesütlemiseni s.o 4.03.2025 kokku summas 112,02 eurot

(26,40+30,03+29,21+26,38). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi

võlgnevus summas 112,02 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt

kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja

võlgnevust likvideerinud. Sissenõudmisega seotud kulud on summas 50 eurot. Hageja nõuab

viivist põhivõla summalt 900 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o

05.05.2025 kuni hagi esitamiseni 09.01.2026 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras

s.o 39,12% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda

lausega. Hageja nõuab viivist summas 241,15 eurot.

Viru Maakohus 05.03.2026 võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale

avalikult kätte 21.03.2026 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjale oli määratud

hagile vastuse esitamiseks 28 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud

tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi

küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja

ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu

teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus on kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja

jõudnud järeldusele, et krediidiandja omandas enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisava

teabe kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Ka on esialgne võlausaldaja analüüsinud kostja

pangakonto väljavõtet.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

3 / 4

2-26-764

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 euro ja õigusabikulude

338 euro väljamõistmiseks.

Riigilõivu suuruse sätestab riigilõivu seaduse § 59 lg 1 ja lisa 1. Hageja menetluskulud 315

euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Ka on asja olemust, nõude sisu ning menetluse

kestust põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud 338 eurot.

Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

653 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

4 / 4