3-26-1163/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1163

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 17.04.2026 otsuse

tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X kaebus.

2. Jätta X. X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta X. X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, §

121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1. X. X (kaebaja) esitas 30.01.2026 Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse temale tsiviilasjas

nr 2-23-15289 riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Y. Y tegevuse peale.

2. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 17.04.2026 otsusega asjas nr 2-15/26/88 (dtl 16–

21) lõpetada aukohtumenetluse vandeadvokaat Y. Y tegevuse suhtes karistust määramata.

3. Kaebaja esitas 18.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu

17.04.2026 otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning asja saatmiseks Eesti

Advokatuuri aukohtule uueks läbivaatamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-26-1163

4. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

5. Halduskohtumenetluse praktikas on korduvalt leitud, et advokatuuriseaduse (AdvS) § 16

lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse

algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale

kaebuse halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse pöördumise õigust

omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Samas

eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab

rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Tallinna

Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18

lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt

27.12.2019 määrus asjas nr 3-19-2050; 14.02.2019 määrus asjas nr 3-19-93; 21.12.2016

määrus asjas nr 3-16-1148; 24.09.2015 otsus asjas nr 3-14-50174; 03.12.2014 määrus asjas nr

3-14-52251; 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432; 31.12.2013 määrus asjas nr 3-13-1538;

20.03.2013 otsus asjas nr 3-12-1016). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse

õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu

halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene

kaebaja subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Advokatuuril on distsiplinaar-

menetluses advokaadi väidetavale rikkumisele reageerimisel ja advokaadi karistamisel suur

otsustusruum (AdvS § 19 lg-d 1 ja 2). Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta huvitatud

isiku subjektiivseid õiguseid. Huvitatud isikul on aukohtumenetluses üksnes õigus

korrakohasele menetlusele (Riigikohtu 06.02.2025 määrus asjas nr 3-24-146, p 8). Võimalus

pöörduda advokatuuri aukohtusse ei ole põhiseaduslikult nõutav õiguskaitsevahend, vaid selle

eesmärk on advokatuuri liikmete üle efektiivse distsiplinaarvõimu teostamiseks vajaliku teabe

saamine (Riigikohtu 01.07.2022 otsus asjas nr 3-20-1214, p 10). Tegemist on kutseühingu

sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus

asjas nr 3-14-51432). Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus,

vaid Eesti Advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel.

6. Vaidlustatud otsusest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja

lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja

koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale

poolele võimaluse oma seisukohti avaldada ja tõendeid esitada, on hinnanud menetlusosaliste

seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaat ei ole distsiplinaarsüütegu toime

pannud. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud arvesse võtmata väited või tõendid, mis

võinuks mõjutada asja lahendust. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu

otsuse sisulise õiguspärasuse osas. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes

isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see otsus rikkuda, s.o advokaat, kelle tegevuse

õigusaktidele vastavust on aukohus hinnanud (Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2023 määrus

asjas nr 3-22-2528, p 7).

7. Aukohus ei ole rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul

aukohtu otsuse lõppjäreldusega, ei anna kaebajale kaebeõigust aukohtu otsuse

vaidlustamiseks. Distsiplinaarsüüteo tuvastamata jätmisest ei tulene kaebaja jaoks ühtegi

täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei takista see tema õiguste ja vabaduste edaspidist

realiseerimist. Kui kaebaja leiab, et advokaat on rikkunud tema õigusi või on tekitanud talle

kahju, siis on tal õigus pöörduda advokaadi vastu hagiga maakohtusse.

8. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

2(3)

3-26-1163

9. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole

kaebuselt riigilõivu tasunud, seetõttu puudub vajadus selle tagastamise üle otsustada.

10. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras aukohtu otsuse kehtivuse peatamist ja aukohtu

keelamist tugineda sellele otsusele kaebaja õigusi kahjustaval viisil. Kohus selgitab, et kuna

kaebajal puudub kaebeõigus, siis puudub tal õigus taotleda ka esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata. Pealegi ei saa aukohtu otsuse kehtimine

tuua kaebajale kaasa selliseid tagajärgi, mida saaks ja peaks esialgse õiguskaitse korras

vältima. Otsus ei ole suunatud kaebaja õiguste reguleerimisele. Kaebaja õigusi ei puuduta

kuidagi see, kas advokaati karistatakse või mitte. Seega on taotlus selgelt põhjendamata.

Juhul, kui kaebaja pöördub kahju hüvitamise nõudega advokaadi vastu maakohtusse, ei ole

aukohtu otsus maakohtule asja läbivaatamisel siduv. Maakohtul on endal kohustus asja

lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastada ja pooled ära kuulata. Kahju hüvitamise eelduseks

ei ole advokaadi karistamine distsiplinaarkorras.

11. Kaebaja taotles ka riigi õigusabi määramist. RÕS § 7 lg 1 p 2 sätestab, et riigi õigusabi ei

anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kaebajal puudub

praeguses asjas kaebeõigus, seetõttu ei ole põhjendatud talle selle asja menetlemiseks ka riigi

õigusabi määrata. Kohus jätab taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)