2-25-129410/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-129410

Tsiviilasi

Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal

hagi M A vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

5469,16 eurot

Hageja: Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti

filiaali kaudu (registrikood 11193232);

Hageja esindaja: R T (e-post: xxx (menetlusposti

aadress), telefon xxx);

Kostja: M A (isikukood xxx, elukoht xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista M Ailt välja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks

põhivõlgnevus summas 4707,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi

17.07.2025 – 18.02.2026 eest summas 284,06 eurot.

3. Mõista M Ailt välja Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks

alates 19.02.2026 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhinõude tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud M Ai kanda.

4.2 Mõista M Ailt Akciné draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaali kasuks välja

menetluskulud summas 615 eurot.

4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (615 eurot) tuleb M Ail tasuda Akciné

draudimo bendrové „Gjensidige“ Eesti filiaalile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või

nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või EE604204278601694436 Coop Pank AS.

Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohtu selgitused



Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.



Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.



Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati

kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.



Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.



Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3).



Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab

menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).



Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja kõik hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 on

sätestatud, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.



TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja

menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.



Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 615 eurot (595 + 20).

Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma

käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja

mõista 615 eurot ning menetluskuludelt (615 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.



Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik