2-24-141445/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-141445

Tsiviilasi

Nord Collect OÜ hagi K. K. vastu põhivõlgnevuse 4653,40

euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5172,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Nord Collect OÜ (registrikood 11897588), asukoht XXX;

e-post: XXX

Hageja volitatud esindaja: Igor Vavilov (isikukood XXX); e-post:

XXX

Kostja: K. K. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post: XXX, XXX

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Nord Collect OÜ hagi kostja K. K. vastu.

2. Mõista kostjalt K. K. hageja Nord Collect OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 4653,40

eurot ja viivis VÕS § 113 lg 2 teise lause kohases määras põhivõlgnevuselt 4653,40

eurolt alates 14.02.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2. Jätta menetluskulud kostja K. K. kanda.

3. Määrata kindlaks hageja Nord Collect OÜ menetluskulud 595 eurot ja mõista need

kostjalt K. K. välja.

4. Välja mõista kostjalt K. K. hageja Nord Collect OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Nord Collect OÜ hagi K. K. vastu põhivõlgnevuse 4653,40

euro ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr XXX

tulenev võlgnevus. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja XXX OÜ 14.02.2022. Leping on

sõlmitud interneti vahendusel ning kostja on tuvastanud enda digitaalselt (dtl 44-169).

2. Lepingu sõlmimisel avas esialgne võlausaldaja kostjale krediidilimiidi ning võimaldas

kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ulatuses. Kostja on krediidilimiidi ulatuses

võtnud laenu 23 korda. Viimase laenuosamakse taotluse esitas kostja 25.05.2022 kell 23.41

(dtl 310-311) ning peale esialgse võlausaldaja 25.05.2022 väljamakse tegemist (dtl 271-292,

296) jäi kostja laenupõhisumma jäägiks 4998,48 eurot kasutamiseks 84 kuuks. Kostja

kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma igakuiste maksetega, mis

koosnesid laenupõhisummast ja laenukasutamise tasust (dtl 297-301).

3. Kostjale saadetud laenutingimuste (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht, dtl 293-

295) kohaselt intressimäär 41,22% aastas ja krediidikulukuse määr 50,70% aastas. Vastavalt

lepingule kuulus tasumisele vastavalt maksegraafikule laenu põhiosa tagasimaksest ja

intressist koosnev makse ning maksetega hilinemisel on krediidiandjal õigus nõuda viivist

0,06% päevas, viivise aastamääraks on 21,60%.

4. Hageja esitab hagiavalduse koos ümberarvestusega (dtl 185-187), mille järgi kõik võlgniku

poolt tehtud maksed arvestatakse põhisumma katteks. Perioodil 14.02.2022–24.05.2022

kostja on taotlenud laenu 23 korral.

5. Kostja jättis krediidiandjale tasumata kolm järjestikust osamakset (24.06.2022; 24.07.2022;

23.08.2022) ning krediidiandja andis 28.08.2022 kostjale kahenädalase täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks (dtl 302-304) koos hoiatusega, et võlgnevuse mittetasumise korral

loeb krediidiandja lepingu ülesöelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning esialgne

krediidiandja ütles lepingu üles (dtl 312) ning loovutas nõude hagejale (dtl 306).

6. Hageja on esitanud kohtule 14.02.2022 kostja ja XXX OÜ vahel sõlmitud kliendilepingu nr

XXX (dtl 194-207), kostjale 25.02.2022 saadetud kinnituse taotluse esitamise kohta (dtl 310-

311), isiku tuvastamise ankeedi (dtl 202-204), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehed laenusumma suurendamisega (23 tk, dtl 205-270, 293-295), maksekorraldused

laenusummade väljamaksetega AS XXX kontole nr XXX (dtl 271-292, 296), 25.05.2022

kostjale saadetud uus maksegraafiku koos arvega (dtl 297-301), kostjale saadetud lepingu

ülesütlemise hoiatuse (dtl 302-302), ülesütlemise teatise (dtl 312) ning kostjale saadetud

nõude loovutamise teatise (dtl 306).

KOSTJA VASTUS HAGILE

7. Kostja 06.07.2025 vastuses (dtl 319) vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole tema

23.07.2020 sõlminud XXX ühtegi siduvat kokkulepet. Lisaks juhib tähelepanu, et perioodil

14.02.2022–24.05.2022, väljastatud 5000 eurot ei käi kokku vastutustundliku laenamisega.

Kostja selgitab, et sel ajal oli ta sõltuv hasartmängudest ja hageja esitatud dokumentides on

selgelt näha, et XXX andis raha välja mitu korda päevas, lühikeste vahedega. Keegi ei

uurinud, et milleks või miks nii ruttu on uut raha vaja. Samas oli XXX teadlik, et kostja

kuusissetulek oli 1400 eurot ja olid nad teadlikud tema kohustustest (üürikulud jne). Ometi ei

takistanud see neid mitu korda päevas raha väljastamast. On ju selge, et 1400-eurose palga

puhul pole kuumaksena ca 500 eurot võimalik tasuda. Seega on tegemist XXX veaga

vastutustundliku laenamise osas.

HAGEJA SEISUKOHT

8. Oma 17.07.2025 seisukohas (dtl 322-323) selgitab hageja, et kostja väide, et ta ei ole

sõlminud XXX OÜ-ga siduvat kokkulepet kuupäeval 23.07.2020, on asjakohatu. Hageja

märgib, et hagiavalduse aluseks olev kliendileping nr XXX on sõlmitud 14.02.2022

elektroonselt, mida kostja on digitaalselt allkirjastanud. Hagiavalduse dokumentides ei ole

viidatud kuupäevale 23.07.2020.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidivõimekuse

hindamine tehti kostja esitatud andmete ja avalike registrite põhjal ning puudusid

objektiivsed takistused laenu väljastamiseks. Kõik olulised laenutingimused esitati kostjale

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe vormis, kostja kinnitas nendega tutvumist iga

taotluskorra puhul. Kostja väidetud hilisem hasartmängusõltuvus ei muuda lepinguid

tühiseks ega anna alust võlasumma vähendamiseks ja lepinguline vastutus püsib. Hageja on

juba loobunud intressi ja viivise nõudest, arvestades kõiki kostja makseid põhiosa katteks,

muutes nõude tarbijale soodsamaks. Hageja nõuab ainult tagastamata põhiosa summas 4

653,40 eurot. Intressi ega viivist hageja ei nõua.

10. Kohus selgitas 13.01.2026 määrusega pooltele asjas kohaldatavat õigust ning määras

kirjaliku menetluse ja tõendite vastuvõtmise. Samuti andis kohus pooltele lõplikud tähtajad

esitada soovi korral täiendavad tõendid ja seisukohad ning esitada menetluskulude

nimekirjad ja vastuväited vastaspoole menetluskuludele.

11. Hageja esitas kohtule 04.02.2026 täiendavalt kostja laenutaotlused ja kostja tuvastusankeedi

(dtl 344-354). Kostja kohtule ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab

otsust järgmiselt.

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

14. Kohus

selgitas 13.01.2026 kohtumääruses pooltele krediidilepingule kohalduvaid

õigusnorme ja tõendamiskoormist ning käsitles kostja vastuväidet, mille kohaselt tema ei ole

23.07.2020 sõlminud XXX ühtegi siduvat kokkulepet. Sama vastuväite kohaselt rikkus XXX

5000 euro laenamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki

võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused

samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse.

Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke

lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil.

Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka

kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.

16. VÕS § 404 lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 78 lg 1 järgi kui

seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud

isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg-

test 1 ja 2 tuleneb, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline

vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing

olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute

nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Sama

paragrahvi lg 3 kohaselt on elektrooniliseks allkirjaks ka digitaalallkiri. Kohtule edastatud

lepingud ei ole digitaalselt allkirjastatud ning see ei vasta elektroonilise vormi nõuetele, sh

ei ole sellel kostja identifitseerimist võimaldavat digiallkirja. Hageja väitel on kostja on

tuvastanud enda digitaalselt ning esitanud selle kohta isikutuvastuse ankeedi (dtl 202-205).

Hageja selgitab, et kõik laenuga seotud dokumendid edastatakse emailiga ning need on

kättesaadavad iseteeninduses. Kohtule on esitatud väljavõte kliendilepingu ja Euroopa

Tarbijakrediidi standardinfo saatmisest kostja e-posti aadressile XXX 25.05.22 kell 15.27

(dtl 310-311).

17. VÕS § 408 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud VÕS §

404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405

sätestatud andmetest. Lõike 2 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud

andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või

hakkab krediiti kasutama. Hageja on esitanud kohtule maksekorraldused laenusummade

väljamaksetega AS XXX arvelduskontole perioodi 14.02.2022-25.05.2022 jooksul kokku

summas 5905 eurot (dtl 271-292, 296). Seega on hageja tõendanud, et kostjale on

väljastatud krediiti kokku 5905 eurot.

18. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb

lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS §

195 lg 2 kohaselt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles

öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad

kehtima. VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi

puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija

on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

19. Krediidilepingu ülesütlemisega lõpeb laenusaaja õigus kasutada laenu ja tekib kohustus

välja makstud laen ulatuses, milles see ei ole veel tagasi makstud, krediidiandjale tagastada.

Eeltoodule lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Krediidi

tagasimaksmise kohustus muutub sissenõutavaks lepingu ülesütlemisest. Eristada tuleb

nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist ja nõudeid, mis muutusid

sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Vastavate nõuete suuruse kindlakstegemiseks tuleb

vähendada ülesütlemise hetkeks veel tagasi maksmata krediidi ja krediidi kogukulu (vt

VÕS § 4031 lg 3) kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat ülesütlemisele

järgnevale ajale ehk „krediidi kasutamata jätmise ajale“ langeva intressi ja tarbija poolt

tasumisele kuuluvate muude krediidikulude võrra.

20. Tarbijakrediidilepingus kokku lepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja VÕS §

406 lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu

sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.14.02.2022

kuni 25.05.2022 oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%.

Seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldamiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt

50,85% aastas. Laenulepingu alusel väljastatud krediidi kulukuse määr oli 50,71%. Kuivõrd

lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ületanud Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude

kulukuse määra üle kolme korra, ei ole leping VÕS 4062 lg 1 alusel tühine.

21. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja

kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

22. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

23. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate

kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7,

lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Krediidiasutuste seaduse

(KAS) § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima

krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet mh koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste

kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid mõistliku

laenukoormuse arvutamiseks. KAS § 83 lg-st 3 on Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-169-13

järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab

asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või

krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid

selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja

finantsolukorrale. Vastavalt VÕS § 4035 lg-le 2 kui võib eeldada, et tarbija vajab või soovib

täiendavaid selgitusi VÕS § 4031 kohaselt antava lepingueelse teabe, tarbijale pakutud

lepingute põhiomaduste või mõju kohta.

24. Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate

ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2

kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

25. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-13098 (24.11.2023 määruses) öelnud, et kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda

ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS §

50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja

arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et

kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

26. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist.

27. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tuleb hagejal juhul, kui hageja nõuab

intressi lepingujärgses määras, mis on suurem kui VÕS § 94 sätestatud määr, esitada samuti

tõendid, mis kinnitavad vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

28. Hageja väitel tugines laenuandja kostja taotluses esitatud sissetulekule ja avalikest registritest

saadud andmetele. Hageja tõendeid päringute ning taotluse kohta kohtule esitanud ei ole.

Kohus selgitab, et teabe kogumiseks ei piisa taotluses laenutaotleja märgitud sissetuleku

summa ja kohustuse summa vahe analüüsimist. Eeltoodu alusel tuleb hagejal põhistada ja

tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud,

eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on

krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuleb

hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid

asjaolusid.

29. Hageja ei ole esitanud tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kuid

kohtule nähtuvalt on hageja esitanud oma nõude VÕS § 4034 lõikest 7 tuleneva

ümberarvestuse kohaselt. Hageja on esitanud kohtule maksekorraldused, millest nähtuvalt on

kostja saanud laenu kokku 5 905 eurot. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et kostja on

teinud tagasimakseid kokku summas 1 251,60 eurot (dtl 185-187). Hageja on lugenud kõik

kostja tehtud maksed laenu põhiosa katteks. Kohus selgitas juba varasemalt, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei muuda lepinguid tühiseks, vaid

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema

ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

30. Kostja on esitanud nõudele vastuväite, et ei ole 23.07.2020 sõlminud XXX ühtegi siduvat

kokkulepet. Kohus selgitas kostjale, et juhul kui kostjal on vastuväiteid lepingute sõlmimise

kohta, tuleb kostjal täiendavalt kohtule selgitada ja tõendada, kes ja millistes asjaoludel tema

isikuandmetega lepingud on sõlminud. Kostjal tuleb vastavate väidete aluseks olevaid

asjaolusid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. Kostja kohtule ei vastanud ega oma

vastuväidet tõendanud ei ole.

31. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

32. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 5 905 eurot ja kostja on teinud

kokku tagasimakseid 1251,60 eurot. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed

tehtuks põhiosa katteks.

33. Kuivõrd algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli kõik kostja

poolt teostatud maksed arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kostja kohustus tasuma

laenusumma tasuma igakuiste maksetega, mis koosnesid laenupõhisummast ja

laenukasutamise tasust (dtl 297-301). 22.05.2022 sõlmitud leping summale 4998,48 eurot on

sõlmitud tähtajatult, lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda igakuiselt minimaalselt kokku 3%

põhisumma jäägist (dtl 153). Seega tuli kostjal igakuiselt minimaalne põhisumma tagastus

149,95 eurot (3% 4998,48 eurost). Kostja peale viimase lepingu sõlmimist ühtegi osamakset

ei tasunud. Hageja on kostjaga lepingud üles öelnud 03.11.2022 (dtl 165).

34. Kui kõik kostja maksed on arvestanud täielikult põhivõlgnevuse katteks, nähtub, et kostja

põhisumma jääk on 4653,40 eurot. Arvestades kostja tagastatud 1251,60 eurost saadud 5905

euro katteks, on kostja tasunud laenusummast 4998,48 eurost juuni 2022 osamakse 149,95

euro ulatuses, juuli 2022 osamakse 149,95 euro ulatuses ning augusti 2022 osamakse

osaliselt 45,18 euro ulatuses. Ning oli kostja ülesütlemise ajal 03.11.2022 võlgnevuses

augusti, septembri ja oktoobri 2022 osamakse eest.

35. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme kuumakse ulatuses (VÕS § 416 lg 1) lepingute

ülesütlemise ajal. Kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude summas 4653,40 eurot

(5905-1251,60).

36. Hageja on esitanud viivisenõude alates 14.02.2025 kuni põhinõude summa 4653,40 eurot

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Kuna täidetud on lepingu

ülesütlemise tingimused ning kohus rahuldab hageja viivisenõude hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast (14.02.2025) kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause kohases määras

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab,

et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

27. Hagiavalduse kohaselt palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud

on riigilõiv 595 eurot.

28. Kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud täies

ulatuses kostja kanda.

29. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 595 eurot.

30. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

31. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik