3-26-1162/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1162

Haldusasi

V.Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – V.Y (Ukraina kodanik, sündinud

XX.XX.XXXX)

Vastustaja (eeldatav) – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalidesse haldusasjast 3-25-2766 Politsei- ja Piirivalveameti

02.07.2025 otsus nr 12408150005-1, Tartu Halduskohtu 19.12.2025 otsus ja Tartu

Ringkonnakohtu 16.04.2026 määrus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise

kohta.

2. Tagastada V.Y kaebus.

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei saa määruse

peale määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 19.04.2026 e-posti kaudu kaebus koos esialgse õiguskaitse

taotlusega. Lisatud menetlusdokumentide kohaselt soovib kinnipidamiskeskuses viibiv V.Y

(edaspidi kaebaja) väljasaatmisotsuse tühistamist ning taotleb selle viivitamatut peatamist.

Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) korduva

rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja Ukrainasse väljasaatmine ohustab teda reaalselt, kuna

seal toimub relvakonflikt ja kaebaja võidakse mobiliseerida. Kaebajal on Eestis pereliige, s.o

siin elab seaduslikult tema ema. Väljasaatmine on praktiliselt küsitav, sest puudub kehtiv

reisidokument ja kindlus Ukraina poolt vastuvõtmise osas. Esialgse õiguskaitse korras taotleb

kaebaja keelata PPA-l tema väljasaatmine, üleandmine või transpordile suunamine Ukrainasse

kuni väljasaatmise otsuse vaidlustamise halduskaebuse lõpliku lahendini.

Kaebuse tagastamine

2. Kohus märgib, et ehkki kaebuses esinevad puudused (mh puuduvad andmed riigilõivu

tasumise kohta), siis ei jäta kohus kaebust käiguta, vaid tagastab selle, kuivõrd kaebuse

sisuline menetlemine ei oleks ka puuduste kõrvaldamisel lubatav.

3. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et kaebajal on Tartu Ringkonnakohtus pooleli haldusasja

nr 3-25-2766 menetlus. Nimelt on PPA teinud kaebaja suhtes 02.07.2025 otsuse nr

12408150005-1 (edaspidi 02.07.2025 otsus), millega: 1) luges välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 kohaselt tema taotluse põhjendamatuks

ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi; 2) otsustas mitte tunnustada kaebajat

täiendava kaitse saajana; 3) otsustas alates viibimisaluste lõppemisest piirata tema

välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) §-st 30914 tulenevat viibimisõigust VMS § 52 lg 1

punkti 7 alusel; 4) tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi

VSS) § 72 lg 2 punktide 2 ja 4 alusel sundtäidetava ettekirjutus lahkumiseks Ukrainasse, mis

kuulub täitmisele isiku seadusliku viibimisaluse lõppemise korral; 5) kohaldas tema suhtes

VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 5-ks aastaks

alates lahkumiskohustuse täitmisest. Kaebaja esitas otsusele kaebuse haldusasjas nr 3-25-2766

ning Tartu Halduskohus jättis selle 19.12.2025 otsusega rahuldamata mh

lahkumisettekirjutusse puutuvalt. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu otsusele

apellatsioonkaebuse, see võeti menetlusse 20.01.2026 määrusega ning menetlus on pooleli.

Viidatud asjas on nii Tartu Halduskohus 19.12.2025 otsusega (resolutsiooni punkt 1) kui ka

Tartu Ringkonnakohus 16.04.2026 määrusega jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 1 punktist 3 tuleneb kohtu

kohustus kaebus tagastada, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebaja tahe on vaidlustada

PPA otsus tema väljasaatmise kohta Ukrainasse. Selline otsustus sisaldub PPA 02.07.2025

otsuse resolutsiooni punktis 4 ehk sisuliselt soovib kaebaja vaidlustada lahkumisettekirjutust.

Kuna lahkumisettekirjutuse tühistamise nõude menetlus on haldusasjas 3-25-2766 pooleli, siis

ei ole lubatav menetleda uut samasisulist kaebust ning kohus tagastab väljasaatmisotsuse (s.o

lahkumisettekirjutuse) peale esitatud kaebuse.

5. Kaebaja tõi Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses välja, et esitas PPA-le korduva

rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebusele lisatud korduva rahvusvahelise kaitse taotluse

koopiast nähtub taotluse koostamise kuupäev 19.04.2026, seega ei saanud ka selle PPA-le

esitamise aeg olla varasem ning on ilmne, et PPA pole jõudnud taotlust veel menetleda.

Kohus märgib, et kui kaebaja sooviks võiks olla nõuete esitamine seoses korduva

rahvusvahelise kaitse taotlusega, siis tuleb sellist kaebust pidada ennatlikuks. Kaebajal tuleb

kõigepealt ära oodata PPA otsustus tema korduva taotluse suhtes ning seejärel võib ta

vajadusel pöörduda halduskohtusse, et võimalikku negatiivset otsust vaidlustada. Seega

puudub korduva taotlusega seoses tehtud PPA haldusakt või toiming, mis saaks kaebaja

õigusi rikkuda, mistõttu puudub tal menetluse praeguses staadiumis ilmselgelt kaebeõigus

(HKMS § 44 lg 1, § 121 lg 2 punkt 1).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

6. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jääb rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kohtul

ei ole lubatav menetleda sama sisuga kaebust, mida osaliselt haldusasjas 3-25-2766 juba

lahendatakse. Seega ei ole praeguses haldusasjas ka eset, mille suhtes esialgset õiguskaitset

rakendada. Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutusega seonduva esialgse õiguskaitse taotluse

saab kaebaja esitada haldusasjas 3-25-2766, ta on seda võimalust kasutanud ja kohtud on

jätnud tema taotlused rahuldamata. Sealjuures saab kaebaja Tartu Ringkonnakohtu

16.04.2026 määrust Riigikohtus vaidlustada. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et

haldusasjas 3-26-1140 on otsustatud kaebaja kinnipidamiskeskusesse paigutamise üle Tartu

Halduskohtu 17.04.2026 määrusega. Kaebaja saab antud määrust määruskaebemenetluses

vaidlustada ning kui ta leiab, et väljasaatmine oleks non-refoulement põhimõtte kohaselt

välistatud, siis sellele argumendile määruskaebuses tugineda.

8. Kohus nõustub sisuliselt Tartu Halduskohtu 19.12.2025 otsuses ning Tartu

Ringkonnakohtu 16.04.2026 määruses toodud põhjendustega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise kohta, neid põhjendusi kordamata. Selliseid asjaolusid, mis annaks aluse

asuda teistsugusele seisukohale, kaebaja taotlusest ei nähtu.

9. Kohus võtab asja juurde haldusasjast nr 3-25-2766 materjalid, millele määruses tugines.

Nendeks on PPA 02.07.2025 otsus, Tartu Halduskohtu 19.12.2025 otsus ja Tartu

Ringkonnakohtu 16.04.2026 määrus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kohta.

10. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)