2-25-12545/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 20. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-25-12545

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi T.Y vastu 2384 euro 7

sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete

saamiseks

Tsiviilasja hind

3290 eurot 95 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

B2 Impact OÜ

(registrikood

11542046), volitatud esindaja Marie Tsine

Kostja T.Y (isikukood XXX, elukoht XXX, ,

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ 01.08.2025 hagi T.Y vastu 2384 euro 7 sendi suuruse

põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks läbi vaatamata, sest Tartu Maakohus

kuulutas 02.04.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-4707 välja T.Y pankroti

02.04.2026 kell 13:00 ning algatas kohustustest vabastamise menetluse.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 427 kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu

Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebus esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15

päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 01.08.2025 hagi T.Y (kostja) vastu, milles palus kostjat

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2384 eurot 7 senti ja kõrvalnõuded tulenevalt Multitude

Bank (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja 25.10.2023 tarbijakrediidilepingu nr

742417 (leping), mille järgi sai kostja laenulimiiti 2500 eurot, tavapärase kasutamise

eesmärgil. Kostja kasutas laenulimiiti kokku summas 2628 eurot, saades krediidiandjalt

väljamaksed 25.10.2023 summas 1099 eurot, 21.11.2023 summas 1000 eurot, 25.11.2023

summas 401 eurot ja 20.01.2024 summas 128 eurot. Lepingu järgi oli fikseeritud intressimäär

41,35% aastas, kostja kohustus krediidi tagastama igakuiselt krediidiandja poolt edastatud

arvete alusel. Krediidikulukuse määr oli kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1 50,16% aastas.

Hageja selgituste kohaselt järgis krediidiandja lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega (dtl 8–9), kui ta tegi enne lepingu sõlmimist kostja

finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise kostja Swedbank AS konto

väljavõtete alusel (dtl 49–72). Krediidiandja kontrollis kosja esitatud teavet avalikest

andmebaasidest ning tuvastas (dtl 73–74), et lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal

maksehäireid Krediidiandja leidis, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid

kohustusi kokkulepitud tingimustel, tuginedes kosja esitatud andmetele, kostja pangakonto

väljavõtetele ja kostja aktiivsete maksehäirete puudumisele.

Kostja rikkus lepingut, kui ta jättis kolm järjestikust makset 25.07.2024, 25.08.2024,

25.09.2024 ja ka 25.10.2024 tasumata. Krediidiandja edastas 08.10.2024 kostjale

lepingurikkumise tõttu tema e-posti aadressile teate milles hoiatas kostjat, et kui kostja ei tasu

14 päeva jooksul võlgnevust 411 eurot 48 senti, ütleb krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu

15. päeval teate saatmisest üles VÕS 416 lg 1 kohaselt.

Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja täiendava tähtaja möödumisel

23.10.2024 kostjaga sõlmitud lepingu üles ning loovutas 05.11.2024 oma lepingust tulenevad

nõuded kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati e-kirjaga nõude loovutamisest hagejale

05.11.2024. Hageja edastas kostja kodusele aadressile ja e-posti aadressile 05.11.2024

nõudekirja, 19.11.2024 pretensiooni ja 18.12.2024 hagihoiatuse. Lepingu ülesütlemisega

muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks.

Hageja selgitas, et lepingu kehtivuse ajal väljastas krediidiandja kostjale krediiti 2628 eurot ja

kostja tagastas sellest 720 eurot 97 senti, millest 128 eurot 93 senti arvestati põhinõude

katteks. Inkassomenetluses tasus kostja 150 eurot, millest 115 eurot arvestab hageja

põhinõude katteks. Seega on kostja põhivõlg 2384 eurot 7 senti (2628–128,93–115). Kostja ei

ole tasunud intressi 10.07.2024–23.10.2024 osamaksete eest, intress on arvutatud igapäevaselt

kasutusse antud laenusaldolt, intressimääraga 41,35% aastas. Kostja tagasimaksetest

krediidiandjale arvestati intressi katteks 536 eurot 17 senti. Kostja ei ole tasunud viivist

20.12.2024–01.08.2025, viivitusintress on võrdne lepingus ette nähtud intressimääraga

41,35% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga 01.08.2025 on viivis 607 eurot 7 senti.

Hageja palub kostjat välja mõista:



põhivõlg 2384 eurot 7 senti



intress 299 eurot 28 senti



viivis 607 eurot 7 senti, mis on sissenõutavaks muutunud 20.12.2024–01.08.2025

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

riigilõiv 420 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

2. Tartu Maakohus võttis 27.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21

päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja

hagi menetlusse võtmise määruse kätte 24.09.2025 e-posti aadressile XXX. Kohus vestles

kostjaga telefonis 11.09.2025, kostja helistas tagasi numbrilt XXX ning kinnitas, et tema e-

posti aadress on XXX (dtl 84). Kostja märkis 11.09.2025 telefonikõnes, et esitab võib-olla

maksejõuetuse avalduse. Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole kostja maksejõuetusavaldust

esitanud. Kostjal oli võimalik esitada hagile vastus hiljemalt 15.10.2025, kostja jättis hagile

tähtaegselt vastamata.

3. Tartu Maakohus kuulutas 02.04.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-4707 välja kostja

pankroti 02.04.2026 kell 13:00. Kohus algatas kohustustest vabastamise menetluse.

Menetlusosalistele toimetati pankrotimäärus kätte 02.04.2026. Menetlusosalistel oli võimalik

esitada pankrotimääruse peale määruuskaebus 15 päeva jooksul ehk hiljemalt 17.04.2026.

Menetlusosalised pankrotimääruse peale määruskaebust ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus märgib, et käesolevas asjas algas kohtumenetlus 01.08.2025 ehk enne kostja

pankroti väljakuulutamist 02.04.2026, hagi ese on varaline nõue kostja vastu ning kohus ei ole

praeguses asjas otsust veel teinud. PankrS § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata,

kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu,

mille kohta ei ole veel tehtud lahendit.

Pankrotivõlausaldajad võivad PankrS § 44 lg 1 kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist

esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning ka nõuete

rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. Võlgniku vastu esitatud varalised

nõuded, mille võlausaldajad saavad esitada võlgniku pankrotimenetluses, tuleb jätta läbi

vaatamata, et tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses

menetluses, nagu on selgitanud ka Riigikohus (RKTKo 01.03.2017, 3-2-1-145-16, p 13.2).

Kohus jätab eeltoodut arvestades hagi TsMS § 423 lg 3, FIMS § 43 ja PankrS § 43 lg 2

kohaselt läbi vaatamata kostja pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise tõttu.

5. Kohus jätab PankrS § 431 lg 3 kohaselt menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et

hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt õigus taotleda, et talle tagastataks hagi läbi

vaatamata jätmise tõttu pool riigilõivust. Eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata.

Kohus saab TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastada üksnes selle menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja saab riigilõivu

tagasisaamiseks esitada taotluse Tartu Maakohtule. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb ära

näidata, millisele pangakontole tuleks riigilõiv tagastada (pangakonto number, konto omaja

nimi ja isikukood). Kohus juhib tähelepanu, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150

lg 6 järgi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin