3-23-226/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-226

Haldusasi

G.C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.01.2023

otsuse nr 4.2-1/247-1 osaliseks tühistamiseks ja

vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – G.C, esindaja vandeadvokaat Tauno Tark

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina

Punko

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde G.C 26.06.2024 menetlusdokumendi lisa digitaalse

toimiku leheküljel 92.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna

Halduskohtu 24.04.2024 otsuse haldusasjas nr 3-23-226 resolutsiooni p 3 osas, milles

Politsei- ja Piirivalveametilt mõisteti G.C esimese kohtuastme kulude katteks välja

rohkem kui 20 eurot ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Politsei- ja

Piirivalevametilt G.C kasuks välja menetluskulu 20 eurot.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme kulud nende endi kanda.

4. Kohtuotsuse jõustumisel avaldada see tervikuna, asendades kaebaja nime

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21.05.2026 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-23-226

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.C (kaebaja) esitas 31.10.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) relvasoetamisloa

taotluse kahele vintraudsele püstolile enese- ja vara kaitse otstarbel.

2. PPA tegi 06.01.2023 otsuse nr 4.2-1/247-1, millega keeldus relvaseaduse § 28 lg 1 ning

haldusmenetluse seaduse §-de 6 ja 38 alusel kaebajale relvasoetamisloa väljastamisest

osaliselt, s.o ühe vintraudse püstoli osas.

3. Kaebaja esitas 01.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 06.01.2023 otsuse nr 4.2-

1/247-1 osaliseks tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks väljastama kaebajale

relvasoetamisluba ka teise vintraudse püstoli soetamiseks või alternatiivselt kohustada

vastustajat asja uueks otsustamiseks.

4. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 24.04.2024 otsusega kaebuse ning tühistas PPA

06.01.2023 otsuse nr 4.2-1/247-1 osas, milles kaebaja taotlus jäeti rahuldamata (resolutsiooni

p 1), kohustas vastustajat asja uuesti otsustama (resolutsiooni p 2) ning mõistis vastustajalt

kaebaja kasuks välja menetluskulu 4710 eurot (resolutsiooni p 3). Menetluskulude osas leidis

halduskohus, et need tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel välja mõista vastavalt kaebaja esitatud

menetluskulude nimekirjale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. PPA palub 24.05.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.04.2024

otsus osas, millega mõisteti vastustajalt välja menetluskulu 4710 eurot ning teha tühistatud

osas uus otsus, millega jätta vastustajalt menetluskulu välja mõistmata või vähendada

vähemalt poole võrra.

Halduskohus jättis menetluskulu väljamõistmisel täitmata HKMS § 109 lg-te 1 ja 2 nõuded.

Kaebaja menetluskulude nimekirjale on lisatud MasterBase OÜ-le esitatud arved, kuid

tõendamata on kulude tegelik kandmine ning puudub kinnitus selle kohta, et kaebaja on

kohustatud kulu osaühingule hiljem hüvitama (HKMS § 109 lg 11 ; Riigikohtu 09.06.2023

otsus nr 3-20-2247, p 27).

Halduskohus ei ole hinnanud menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust, rikkudes HKMS § 109

lg 6 nõuet. Sisuliselt on hindamata lepingulise esindaja selgitused tunnihinde ja osutatud

teenuse kohta. Kaebaja esindaja ajakulu kaebuse koostamiseks ning tunnihind on üle

paisutatud ning menetluskulu ei ole põhjendatud vastustajalt välja mõista (HKMS § 108 lg 11

ja § 109 lg 6). Tegemist ei ole keeruka ega pikka aega kestnud vaidlusega. Vaidluse all on

2(4)

3-23-226

vaidlustatud haldusakti andmise õiguslik alus ning asjas toimus kirjalik menetlus. Kõrgemat

tunnihinda ei ole põhjendatud aktsepteerida, kuna tegemist on tavapärase haldusaktiga seotud

vaidlusega, mis ei nõudnud täiendavaid või erilisi pingutusi õigusteenuse osutamiseks.

Osutatud teenuse sisu ja maht ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Kaebus

halduskohtule on kuueleheline ja selle koostamiseks kulunud aeg on ülepaisutatud.

Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik kulu (Riigikohtu

11.11.2014 määrus nr 3-2-1-77-14, p 12). Tunnihind peaks sisaldama büroo- ja

asjaajamiskulusid, milleks on kohtutoimiku koostamine ja komplekteerimine ning

menetluskulude nimekirja koostamine (Riigikohtu 13.04.2016 otsus nr 3-3-1-51-15, p 15).

Kohtule ei ole esitatud tõlkeid, mistõttu on arusaamatu, kuidas see kulu on seotud praeguse

asjaga.

7. Kaebaja palub 26.06.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus ei ole rikkunud HKMS § 109 lg-te 1 ja 2 nõudeid. Menetluskulud on välja

mõistetavad juhul, kui on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11). Seadus ei

nõua maksekorralduse kohtule esitamist, kuna kulu ei pea olema kantud. Riigikohtu praktika

ei näe ette juhist, et menetluskulud tuleb jätta välja mõistmata olukorras, kus need on kandnud

kolmas isik, kuid toimikus puudub tõend kulu hüvitamise kohta kolmandale isikule.

Menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsioon. Halduskohus ei ole

selgitamiskohustuse raames põhjendanud, et menetluskulude väljamõistmiseks on kaebajal

tarvis esitada täiendavaid dokumente ja selleks puudus ka vajadus. Riigikohtu 09.06.2023

otsus nr 3-20-2247 (p 27) ei näe ette HKMS § 109 tõlgendust ega juhist, mille kohaselt kohus

peab kohus võtma arvesse dokumendi esitamist, millest nähtuks kulude kandmise kohustus

kolmandale isikule.

Vastustaja vastuväited menetluskulude suurusele on sisustamata ja põhjendamatud. Esindaja

tunnihinne on keskmine ja mõistlik. PPA viited menetluskulude nimekirja koostamise kulu

osas toetuvad aegunud kohtupraktikale. Tänase kohtupraktika kohaselt on menetluskulude

nimekirja koostamise kulu menetluskuluna väljamõistetav.

Kaebaja esitab kolmanda isiku (MasterBase OÜ) kinnituskirja, millega osaühing kinnitab

nõude olemasolu vastustaja vastu õigusabikulude osas. Kinnituskiri on koostatud

ringkonnakohtule ning seda ei olnud võimalik varem esitada – selleks puudus vajadus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3) materjalide

juurde kaebaja 26.06.2024 menetlusdokumendi lisa (dtl 92). Tõend on asjakohane, kui

apellatsiooniastmes oleks vajalik kaebaja kasuks välja mõista menetluskulusid.

9. Halduskohtu 24.04.2024 otsusega rahuldati kaebus (halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 1

ja 2). Selles osas on halduskohtu otsus jõustunud. Apellatsiooniastmes vaieldakse

menetluskulude jagamise üle (halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3) ja seda üksnes

esindajakulude väljamõistmise osas. Selle üle, et kaebuse rahuldamise tõttu tuli vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista halduskohtus tasutud riigilõiv 20 eurot (dtl 20), vaidlus puudub.

10. PPA apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

11. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude

nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. § 109 lg 11 kohaselt on

esindajakulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus.

3(4)

3-23-226

Vastavalt § 109 lg-le 5 ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema

eest kandis need muu isik. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt eeldab menetluskulude

hüvitamine menetlusosalisele HKMS § 109 lg 5 alusel kulud tasunud muu isiku ja

menetlusosalise vahelist kokkulepet kulude hüvitamise kohta muule isikule (nt 08.01.2026

otsus nr 3-23-125, p 24; 27.11.2025 otsus nr 3-23-885, p 111; 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247,

p 27; 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 37.1; 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 30).

Seejuures nähtub Riigikohtu eelviidatud lahenditest, et menetlusosalise kohustus hüvitada

õigusabikulud nende eest tasunud isikule peab nähtuma kohtule esitatud menetluskulu

dokumentatsioonist, vastasel korral ei ole menetluskulu väljamõistetav.

12. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 01.06.2023 menetluskulude nimekirja ja kulude

kandmise kohustuse dokumentidena Advokaadibüroo TARK arved (dtl 42 jj). Arvete järgi

tekkis menetluskulude tasumise kohustus MasterBase OÜ-l. Menetluskulu dokumentidele ei

olnud lisatud kinnitust või kokkulepet selle kohta, et kaebajal lasub kohustus menetluskulud

hiljem MasterBase OÜ-le hüvitada. Vastav kinnitus (dtl 92) esitati ringkonnakohtule alles

apellatsioonimenetluses. Seega ei olnud kaebaja esindajakulud halduskohtus § 109 lg 1 alusel

vastustajalt väljamõistetavad ning kaebaja menetluskulud oleks tulnud riigilõivu 20 eurot

ületavas osas jätta tema enda kanda. Kaebajat esindas halduskohtus vandeadvokaat, mistõttu

on kaebaja etteheited halduskohtu selgituskohustuse täitmata jätmisest asjakohatud.

Kohtupraktika, mille kohaselt peab HKMS § 109 lg 5 kohaldamiseks nähtuma menetluskulu

dokumentide seast ka menetlusosalise kinnitus või kokkulepe menetluskulude hüvitamise

kohta, on pikaajaline ja selge.

13. Kuna üksnes eeltoodu tõttu eksis halduskohus menetluskulude jagamisel, puudub vajadus

täiendavalt analüüsida, kas kaebaja esindajakulud olid vajalikud, põhjendatud ja mõistlikus

suuruses.

14. Eelnevast tulenevalt tuleb PPA apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsuse

resolutsiooni p 3 tühistada osas, milles PPA-lt mõisteti kaebaja esimese kohtuastme kulude

katteks välja rohkem kui 20 eurot (riigilõiv).

15. Menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja §

109 lg-le 1 nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)