3-26-1155/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

18.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1155

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Alice Kliemesch

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X. X

Asja läbivaatamine

18.04.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba X. X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 18.06.2026 (kaasa arvatud).

2. Piirata X. X õigust tutvuda haldusasja nr 3-26-1155 toimikuga osaliselt, s.o Politsei-

ja Piirvalveameti poolt 18.04.2026 esitatud tõendiga.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

4. Tõlkida käesoleva määrus vene keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud

isikule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, §

203 lg 1, § 204 lg 1, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 18.04.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks Ukraina

kodaniku X. X (sündinud xx.xx.xxxx) kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1

nimetatud põhimõte ning sama paragrahvi lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alused.

1)

Tallinna Lennujaama piiripunkti ametnike poolt kontrolliti 17.04.2026 Ukraina

kodanikku X. Xt. Isik esitas isikut tõendava dokumendina Ukraina isikutunnistuse ja

3-26-1155

passi, milles puudusid Schengeni alale sisenemise piiriületustemplid. Isik peeti PPA

ametnike poolt 17.04.2026 kell 08:40 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel.

2) Vestluse käigus selgitas isik, et sisenes Schengeni alale läbi Poola, kus piiriületust ei

vormistatud. Isiku ütluste kohaselt viibis ta Lätis sõjaväelisel väljaõppel, lahkus sealt

omavoliliselt ning saabus 16.04.2026 kell 21:20 Lätist Eestisse bussiga. Eestis olles

ööbis Tallinna Lennujaamas ning kavatses suunduda Norra, et küsida seal ajutist

kaitset.

Ukraina sõdurite väljaõppe programmis Lätist oli ta olnud 7 nädalat. Järgmisel nädalal pidi

olema viimane nädal väljaõppekursusel, seejärel eksamite ja testide sooritamine ning siis

oleks neid saadetud tagasi Lätist Ukrainasse. Enne väljaõppele saatmist oli ta Taga-Karpaatias

tööd tegemas, kus Ukraina piirivalve ta 22.02.2026 kinni pidas, toimetas ülekuulamisele ja

seejärel saatis komplekteeritud rühma koosseisus Lätti väljaõppele. Poola ja Läti piiri ületas

rühm sõjaväepiletite alusel, mis olid instruktorite käes. Eelmisel nädalal oli neil palju

väljaõppega seotud harjutusi ja harjutuste käigus vigastas isik enda põlve ning ta saadeti

haiglasse kontrolli. Mingil ajahetkel läks ta haiglast välja värsket õhku hingama. Väljas olles

nägi ta ühte naisterahvast ja uuris temalt lähimat bussipeatust, et kesklinna liikuda.

16.04.2026 õhtul jõudis ta Tallinnasse, kust edasi liikus lennujaama. Lennujaamas läks ta

infolaua juurde ja küsis, kuidas saaks Oslosse lennata ja mida selleks tegema peab. Talle öeldi

infolauas, et ilma passis olevate templiteta ei saa lennupiletit osta. Öeldi, et tal on vaja mingit

kaitset. Siis infolaua töötaja sulges infopunkti ja rohkem selle kohta uurida ei saanud. Peale

seda isik puhkas ja veetis öö lennujaamas. 17.04.2026 hommikul, kui infopunkt avati, rääkis

seal töötajaga, kes oskas vene keelt. Töötaja andis talle migratsiooninõustaja numbri ja isik

helistas neile. Sealt sai samuti vastuseks, et välismaalasel peab olema mingisugune

viibimisalus ja sisenemine Schengeni alale. Ta plaanis kella 9-ni oodata lennujaamas, et

uurida edasi enda võimalusi minna Norra, aga umbes 08:40 tuli politsei ja pidas ta kinni.

Isik selgitas, et tahtis minna Norra, kuna varasemalt on ta iseseisvalt uurinud, kuhu riikidesse

võiks minna edasi elama ja kus oleks hea elustandart ning silma jäi Norra. Ta tahab Norras

taotleda ajutist kaitset. Juhul kui Norra talle kaitset ei annaks, siis taotleks selle Eestis. Tema

peamine eesmärk oli Ukrainast kuhugi mujale riiki minna. Isik keeldub kategooriliselt Lätti

või Ukrainasse minemisest. Läti annaks ta tagasi Ukraina üksusele, kes on hetkel väljaõppel

Lätis ja see tähendaks, et ta oleks kahe nädala pärast rindel ja sureks.

3) Küsitluse käigus esitas isik taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks ning eeltoodust

tulenevalt vormistati isiku kinnipidamine ümber välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alustel.

4) PPA esitas 17.04.2026 päringu Läti Vabariigi ametivõimudele isiku Lätis viibimise

asjaolude täpsustamiseks. Kohtule taotluse kirjutamise hetkeks ei olnud vastust veel

saabunud.

5) Isiku ütluste kohaselt saabus ta Schengeni alale Poola kaudu, kuid tema piiriületuse

kohta puuduvad igasugused andmed, sealhulgas piiripunkti läbimist kinnitavad

templijäljendid. PPA-l puudub ülevaade isiku varasematest liikumistest. Isiku ütluste

kohaselt on ta varasemalt teinud uurimistööd, et selgitada välja, millises riigis oleks

talle kõige soodsam taotleda rahvusvahelist kaitset. Arvestades, et isiku eesmärk ei

olnud algselt esitada kaitsetaotlust Eestis, vaid liikuda edasi endale sobivasse riiki, on

põhjendatud eeldada, et isik võib vabaduses viibides lahkuda omavoliliselt Eestist. Isik

on kinnitanud, et tema peamine eesmärk oli Ukrainast lahkuda ükskõik millisesse riiki,

tema tegelik käitumine viitab aga vastupidisele – ta liikus sihipäraselt konkreetse

2(4)

3-26-1155

sihtriigi, Norra, suunas. Seetõttu on vajalik isiku kinnipidamine, et selgitada välja

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel olulised asjaolud ning vältida

põgenemisriski realiseerumist. Isik on läbinud mitmeid Schengeni liikmesriike, kuid ei

ole varasemalt üheski liikmesriigis esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust. Taotluse

esitas isik alles pärast seda, kui talle selgitati, et ta võidakse suunata tagasi Lätti. PPA

hinnangul viitavad kirjeldatud asjaolud sellele, et isik ei kavatsenud esitada

rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis ning tegi seda üksnes väljasaatmise vältimise

eesmärgil.

6)

Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, on PPA seisukohal, et olukorras,

kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et ta hakkaks end varjama

ametivõimude eest ning võib lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Eeltoodust

tulenevalt on kinnipidamine vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks ja

isikuga täiendava intervjuu läbi viimiseks ning tagamaks, et isik oleks PPA-le

kättesaadav. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks isiku paigutamist

kinnipidamiskeskusesse. Isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS §-s 29

sätestatud järelevalvemeetmeid, kuna esineb põgenemisoht. Leebemate

järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik

oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust. Kuigi isiku

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku

põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga

seonduvaid asjaolusid kogumis. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud

meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine

isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise

kinnipidamiskeskuses.

2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA esitas vahetult enne kohtuistungit

kohtule täiendava tõendi, paludes piirata isiku ja tema esindajatele juurdepääsu dokumendis

olevale teabele, sest esinevad avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-des 3 ja 12 ning

politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 4 lg-s 5 sätestatud alused, mistõttu võib isikule teabe

teatavaks saamine kahjustada riigi välissuhtlemist ning võib raskendada süütegude avastamist

või soodustada nende toimepanemist.

3. X. X selgitas istungil, et PPA taotluses toodud asjaolud vastavad tegelikkusele ja ta rääkis

17.04.2026 tõtt. PPA taotluse osas saab aru, et tall pole valikut, teeb nii, nagu öeldakse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. VRKS § 362 lg 2 kohaselt, kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui

48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

5. PPA taotleb X. X kinni pidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VRKS § 361 lg 1,

lg 2 p 4, lg 21 ja VSS § 68 p 6 alusel.

VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega

ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

3(4)

3-26-1155

VRKS § 361 lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

VRKS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud

põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud

teisest Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist.

VSS § 68 p 6 kohaselt lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui

välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

6. Kohtul puudub esitatud dokumentide ja kohtuistungi pinnalt alus kahelda X. X ütluste

õigsuses seonduvalt tema Eestisse saabumisega. Samas tuleb möönda, et tema Schengeni alale

ja Eestisse saabumise asjaolud vajavad PPA poolt täiendavat kontrollimist. Seejuures vajab

täpsustamist, kas Eesti on EL-i liikmesriik, kes peab lahendama isiku rahvusvahelise kaitse

taotlust ja/või ajutise kaitse taotlust ning kas esineb alus piirata isiku lahkumist Eestist tema

poolt soovitud sihtriiki. Seni teadaoleva info pinnalt võib esineda ka alus isiku üleandmiseks

Läti või Ukraina ametivõimudele. Arvestades isiku väljendatud soovimatust naasta Lätisse

või Ukrainasse, esineb seega tema põgenemise oht VRKS § 361 lg 2 p 4 ja VSS § 68 p 6

tähenduses.

7. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne

põgenemisohu vältimiseks. Leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29) kohaldamine ei ole

kõnealuses olukorras hetkel teadaoleva info valguses eesmärgipärane. Kohtule ei nähtu, et

isiku kinnipidamiskeskusse paigutamine oleks vastuolus tema tervise kaitse vajadusega.

Vajadusel on kinnipidamiskeskuses isikule tagatud arstiabi. Kohtule ei nähtu ka muid

asjaolusid, mis välistaksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise.

8. Eelnevat arvestades annab kohus loa X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel mitte kauemaks kui kaheks kuuks (kuni

18.06.2026). Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik viivitamatult vabastada.

9. PPA poolt 18.04.2026 kohtule esitatud täiendavale tõendile X. X juurdepääsu piiramise

taotlus on üsna üldsõnaline. Isiku kinnipidamise menetluse kiireloomulisust arvestades peab

kohus siiski õigustatuks selle rahuldamist riigi välissuhtlemise kahjustamise vältimiseks,

samuti PPA töökorralduse struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja isikkoosseisu

konfidentsiaalsuse tagamiseks (AvTS § 35 lg 1 p 3, PPVS § 4 lg 5, HKMS § 79 lg 1 p-d 1, 5,

§ 88 lg 2). Kohtu hinnangul ei sisalda esitatud dokument teavet, millest sõltuks otseselt PPA

loataotluse lahendamise tulemus.

10. Käesolev määrus edastatakse nii PPA-le kui puudutatud isikule. PPA-l tuleb määrust

viivitamatult puudutatud isikule tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge vene keelde

edastatakse talle pärast selle valmimist. Kohus korraldab määruse tõlkimise vene keelde.

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

4(4)