2-25-16284/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

17. aprill 2026, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei

kaudu

Tsiviilasja number

2-25-16284

Tsiviilasi

W.X hagiavaldus I.W vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: W.X (ik XXX; elukoht: XXX-i), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaire Aus (e-post: XXX )

Kostja: I.W (ik XXX; elukoht: XXX-i; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

13. aprill 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada W.X hagi I.W vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista I.W-lt W.X-i kasuks kahju hüvitisena tagasiulatuv elatis kokku

3253,76 eurot (periood 1.10.2024 – 31.3.2015 eest 1443,32 eurot ja periood 1.4.2025

– 30.9.2025 eest 1810,44 eurot).

3. Välja mõista I.W-lt W.X-i kasuks elatis alates 1.10.2025 kuni W.X-i täisealiseks

saamiseni (s.o kuni X) 472,73 eurot.

4. Elatis tasuda P.A (I.W, ik XXX) arvelduskontole nr EEX.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg

1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse

(TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei

taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

Tsiviilasi nr 2-25-16284

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid

1. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

1.1. P.A (hageja seaduslik esindaja, ema) ja I.W (kostja, isa) kooselust sündis X poolte ühine

laps W.X (hageja). Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppes 17.08.2024 ning

poolte ühine laps kolis koos emaga kostja juurest ära ja jäi elama koos emaga.

1.2. Kostja lapse ülalpidamisest ja kasvatamisest igapäevaselt osa ei võta ja hageja on ema

kasvatada ning ülalpidamisel. Hageja õpib X Ühisgümnaasiumi X. Kostja on tasunud viimati

elatist 7.1.2025 hageja kasvatamiseks ja ülalpidamiseks 280,00 eurot.

1.3. Hageja igapäevaseks ülalpidamiseks kulub hageja seaduslikul esindajal keskmiselt

kokku 825,00 eurot ühes kuus alljärgnevalt: eluasemekulud (sh üür, kommunaalkulud) 315,00

eurot; interneti ja telefonikulu 40,00 eurot; toidukulud 180,00 eurot; transport 35,00 eurot;

tervishoid 20,00 eurot; hügieenitarbed 40,00 eurot; haridus ja huviringid 70,00 eurot; riided

ja jalanõud 80,00 eurot; vaba aeg, meelelahutus 35,00 eurot; muud ettenägematud kulud

10,00 eurot.

1.4. Hageja huvides on kostja poolt ka tagasiulatuva elatise tasumine vähemalt

miinimumulatuses tagasiulatuvalt aja eest, mil hageja ei ela enam koos kostjaga arvestades, et

hageja ema on teinud ainuisikuliselt kõik selleks, et tagada lapsele vajalikud vahendid tema

ülalpidamiseks ja kasvamiseks. Tagasiulatuva elatise arvestuse koostamisel on hageja

lähtunud www.just.ee leheküljel avaldatud elatiskalkulaatori andmetest vastavalt kalkulaatoris

väljatoodud perioodidele ja andmetele.

2. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

2.1. Kostja hagi ei tunnista, kuna on igati toetanud oma lapse heaolu ja jälginud oma lapse

käekäiku suheldes oma lapsega isiklikult. Kostja on lapsele ostnud kõik asjad ise (telefonid,

arvutid jne).

3. Eelistungina korraldaval kohtuistungil hageja taotles asja sisulist läbivaatamist. Hageja

avaldas, et isa on temale ostnud varasemalt mingeid riideesemeid ja jalanõud, kuid see oli

enne 1.10.2024.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud jätab kohus poolte

endi kanda.

5. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust

avaldada. TsMS § 436 lg-te 6 ja 7 järgi ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja

seisukohtadega perekonnaasjas ja poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

6. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Vaidlust ei ole

selles, et hageja oli hagi esitamisel alaealine ja põlvneb kostjast. PKS § 99 lg 1 kohaselt

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem

2(4)

Tsiviilasi nr 2-25-16284

kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on

igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates

1.4.2024 on baassummaks 272,76 eurot ning miinimumelatis 287,72 eurot (arvutuskäik: 1832

eurot x 3% = 54,96 eurot; 54,96 eurot + 272,76 eurot = 327,72 eurot, millest on maha

arvestatud pool lapsetoetuse määra, s.o 40 eurot) ja alates 1.4.2025 on baassummaks 282,31

eurot ning miinimumelatis 301,74 eurot (arvutuskäik: 1981 eurot x 3% = 59,43 eurot; 59,43

eurot + 282,31 eurot = 341,74 eurot, millest on maha arvestatud pool lapsetoetuse määra, s.o

40 eurot).

7. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus

elava alaealiste lapsena kostja vastu PKS §-dest 96–100 lähtudes materiaalõiguslik nõue

ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist

nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab

elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid

osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal

pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama

astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus

määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Hageja vajadused ületavad seaduses

sätestatud kahekordset määra, kuid hageja on esitanud elatise nõude miinimummääras, seega

on hagejaga koos elav vanem valmis miinimumelatisest ületavat ülalpidamiskulu ise kandma.

8. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku

poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui

vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava

elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka

tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi,

mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on küll väitnud, et ta on oma

ülalpidamiskohustust täitnud, kuid tõendeid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta esitanud ei

ole. Hageja ei ole kostja väidet õigeks võtnud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu

õiguslikult põhjendatud.

9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Kohus on seisukohal, et

miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis

võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et

miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi

ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsust

3(4)

Tsiviilasi nr 2-25-16284

tsiviilasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hageja on palunud välja mõista elatise

miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude

olemasolu ja kandmise kohta.

10. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud keskmiselt kokku 825,00

eurot ühes kuus, sh eluasemekulud (sh üür, kommunaalkulud) 315,00 eurot; interneti ja

telefonikulu 40,00 eurot; toidukulud 180,00 eurot; transport 35,00 eurot; tervishoid 20,00

eurot; hügieenitarbed 40,00 eurot; haridus ja huviringid 70,00 eurot; riided ja jalanõud 80,00

eurot; vaba aeg, meelelahutus 35,00 eurot; muud ettenägematud kulud 10,00 eurot. Kohtu

hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning kuludele

märgitud suurus mõistlik. Kostja ei ole hageja kulutustele vastu vaielnud. Eeltoodust

tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja igakuised väljatoodud kulud vastavad vähemalt

kahekordsele kehtivale miinimumelatise suurusele.

11. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane

vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest,

kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks

tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps. Kostja on avaldanud, et ta on töötuna arvel Pärnu Töötukassas. PKS §

102 lg-s 1 sätestatud töövõimetus ei ole samastatav töötuks olemisega. Kostja ei ole esitanud

kohtule mõjuvat põhjust PKS § 102 lg 2 mõistes ega muid väiteid või tõendeid, mille alusel

saaks kohus ülalpidamiskohustust vähendada. Kostja poolt esitatud väited hageja emale metsa

müügist raha andmise ja auto kasutamise kohta ei oma puutumust hagejasse..

12. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Perioodil 1.10.2024 kuni 31.3.2025 on PKS § 101 alusel arvestatud elatis summas 1443,32

eurot (6 kuud x 287,22 eurot = 1723,32 eurot – 280 eurot 7.1.2025 tasutud elatis) ja perioodil

1.4.2025 kuni 30.9.2025 summas 1810 eurot (6 kuud x 301,74 eurot) ja alates 1.10.2025

summas 301,74 eurot, mis on kuni hageja täisealiseks saamiseni 472,73 eurot (oktoober

301,74 eurot + november 170,99 (301,74 eurot / 30 kalendripäevaga x 17 päevaga).

13. Hageja taotlusel tuleb elatis tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Juhul kui

kostja on kohtumenetluse kestel hagejate seaduslikule esindajale maksnud elatist hageja

ülalpidamiseks, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja

põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus

menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

4(4)