2-26-2433/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2026. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-26-2433

Kohtuasi

A K hagiavaldus V Fi vastu elatise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A K (isikukood xxx, elukoht: xxx)

V F (isikukood xxx, elukoht: xxx )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A K hagi osaliselt.

2. Välja mõista V Filt elatis tütre A K kasuks alates 01. veebruarist 2026. a igakuise

elatusrahana 200 eurot kuni A K õpingute lõpetamiseni xxx.

3. Välja mõistetud elatis kanda A K arveldusarvele nr xxx iga kuu 10-ks kuupäevaks.

4. Tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.

5. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. 31.01.2026. a esitas A K Viru Maakohtule hagiavalduse V Fi vastu elatise nõudes.

Hagiavalduses märgib hageja, et õpib gümnaasiumis xxx-s klassis. Hageja palub kostjalt välja

mõista elatis alates 02.01.2026. a summas 425 eurot. Hageja märgib, et tal ei ole võimalik

iseseisvalt sissetulekut teenida, kuna õpib täiskoormusega gümnaasiumis. Hageja igakuised

kulud on 850 eurot. A K lisab täiendavalt, et poolte vahel ei õnnestunud kompromissi ega

muudes tingimustes kokkulepet saavutada, mistõttu palub ta kohtul lahendada vaidlus. Hageja

taotleb elatise määramist summas 425 eurot kuus, samuti selgete tähtaegade kehtestamist nii

elatise igakuiseks tasumiseks kui ka võimaliku võlgnevuse likvideerimiseks. Avaldaja märgib, et

tema olukord võib alates 01. septembrist 2026. a muutuda seoses võimaliku õppeasutusse

astumisega. Sellisel juhul kohustub ta esitama vastavad tõendid ning kulude andmed ning on

nõus elatise suuruse hilisemaks ümbervaatamiseks. Samuti palub ta määrata elatise kuni 01.

septembrini 2026. a, arvestades, et suvekuudel ei ole tal võimalik töötada. Lisaks esitab avaldaja

tõendid selle kohta, et on püüdnud vaidlust lahendada kohtuväliselt, kuid kokkuleppele ei jõutud.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja esitatud vastuse kohaselt, tunnistab ta hagi osaliselt summas 200 eurot. Kostja märgib,

et hageja igakuised kulud 850 eurot ei ole mõistlikud. Kuni hageja täisealiseks saamiseni tasus

kostja hagejale igakuiselt elatist 250 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on peale hageja alaealine

tütar ja täisealine tütar, kes õpib xxx. Kostja igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1 300 eurot

(bruto 1 586 eurot). Kostja on seisukohal, et 425 eurot hageja ülalpidamiskuludeks rikuks teiste

ülalpeetavate võrdsuse printsiipi ja halvendaks ühe lapse ülalpidamist teiste laste arvelt. Kostja

märgib, et elatise tasumine toimub seadusest tulenevalt seni kuni hageja õpib ehk gümnaasiumi

lõpetamiseni. Kostja arvates on asja võimalik lahendada kompromissiga. Kostja palub kohtul

arvestada elatise maksmise tingimuste määramisel oma majanduslikke võimalusi, et tal on

võimalik elatist tasuda igakuiselt mitte varem kui iga kuu 10. kuupäeval. Samuti juhib kostja

tähelepanu asjaolule, et hageja lõpetab 12. klassi 2026. a juunis ning puudub kindlus, kas ja

millises õppeasutuses ta õpinguid jätkab. Seetõttu ei pea kostja põhjendatuks elatise maksmist

2026. aasta juulis ja augustis, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõend õpingute jätkamise kohta.

Lisaks väljendab kostja valmisolekut tasuda võimalik tekkinud elatisvõlg vastavalt oma

tegelikele majanduslikele võimalustele ligikaudu kahe kuni kolme kuu jooksul. Kostja palub

kohtul kõiki nimetatud asjaolusid arvesse võtta elatise suuruse ja maksmise tingimuste

kindlaksmääramisel.

3. Pooled ei saavutanud kompromissi, pooled olid nõus asja lahendama kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

6. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike

väidetega seotud perekonnaasjas.

7. A K on V Fi tütar.

8. A K sai 02.01.2026. a täisealiseks (sündinud xxx. a) ning jätkab õpinguid / omandab

gümnaasiumiharidust xxx (lõpetamine 2026. a juunis).

9. Hageja palub kostjalt V Filt välja mõista elatise alates täisealiseks saamisest, s.o alates

02.01.2026. a igakuiselt 425 eurot.

10. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

11. Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude

lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu PKS §

101 lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10)

Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st

talle ei kohaldu PKS § 102 lg 2 (samas p 11).

12. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist

lähtudes.

13. PKS § 97 p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad

üldjuhul vanemad.

14. Kohus märgib, et täisealiseks saanud isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist juhul kui

täisealisel endal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva

põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Ülalpidamise ulatus

sõltub isiku abivajaduse ulatusest.

15. Kohus on seisukohal, et gümnaasiumis (eriti viimases klassis) on primaarne hariduse

omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele. Vanem ei saa

eeldada, et täisealiseks saanud, kuid õppiv laps ei vaja tuge või peab hariduse omandamise

ees/asemel seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise.

16. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

17. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

18. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning

peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel

juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest

vabaneda (vt Riigikohtu 19.10.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11).

19. Kostja palub arvestada asjaoluga, et tema ülalpidamisel veel üks alaealine ja

täisealine/ülalpeetavat ning kostja soovib, et kõik lapsed saaksid ülalpidamist võrdselt.

20. Nõude lahendamisel tuleb arvestada hageja vanemate ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi,

kellel on PKS § 98 lg 1 sätestatust tulenevalt eelis ülalpidamisele täisealise lapse ees.

21. Samas eeldab PKS § 97 lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal

kannavad üldjuhul vanemad.

22. PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja

ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse

alaealist last teistele lastele.

23. V Fil on ülalpidamiskohustus lisaks A Kle alaealise lapse V (sündinud xxx. a) ees. Samuti

täidab kostja ülalpidamiskohustust täisealise E (sündinud xxx. a) ees, kes jätkab õpinguid

kõrgkoolis. E saab xxx-aastaseks xxx. a.

24. Hageja on igakuiseid püsivajadused välja toonud. Hageja märgib, et jaanuaris 2026. a on ühe

inimese eluaseme ja toidukulud alljärgnevad:

- kommunaalkulud (korter) 80,10 eurot;

- internet 8,61 eurot;

- mobiilside 14,21 eurot;

- ema kontolt toidu eest maksmine 245 eurot;

- hageja enda kontolt 159,34 eurot;

- elekter 10,67 eurot.

Kokku 517,93 eurot.

Hügieeni eest jaanuarikuu kulud:

-

šampoon ja palsam 41,99 eurot;

-

raseerija 15,25 eurot;

-

mitsellaarvesi 6,58 eurot;

-

naiste hügieenitarbed 5,09 eurot;

-

tualettpaber (3,5 rulli kuus) 2,63 eurot;

-

kosmeetika tooted 6,95 eurot.

Kokku 78,49 eurot.

Olmekeemia jaanuaris:

-

pesupulber 7,20 eurot;

-

WC värskendaja 1,35 eurot;

-

nõudepesutablettid 4,32 eurot;

-

pabersalvrätikud 1,60 eurot.

Kokku 14,47 eurot.

Tervisele kulud:

Apteegi tooted (ravimid) 10,40 eurot.

Kokku 10,40 eurot.

Meelelahutus ja sport:

-

Spotify Preemium 8 eurot.

Kokku 8 eurot.

Riided, jalatsid ja kooli kulud:

-

aluspesu ja sokid 7,99 eurot;

-

riided 51,64 eurot;

-

eratunnid inglise keel 50 eurot;

-

eratunnid matemaatika 60 eurot.

Kokku 169,63 eurot.

Transpordikulud:

-

buss, takso, tõukeratas 12 eurot,

-

sõidukulud Tallinn/Tartu/Narva buss/rong 10,75 eurot.

Kokku 22,75 eurot.

Muud kulud.

-küüned 35 eurot.

Tehnika:

-

telefon 55,38 eurot;

-

tahvelarvuti 86,67 eurot (520 euro maksumusega);

-

sünnipäev 216,35 eurot.

Jaanuarikuu hageja kulud olid 1 215,07 eurot.

25. Hageja märgib, et kuna elab koos emaga, siis kõik kulud katab ema. Hageja esitas kohtule

kinnistusraamatu väljavõtted, et hagejal puuduvad kinnistud. Hageja on esitanud ema J K ja enda

pangakonto väljavõtted ajavahemikul 01.08.2025. a - 31.01.2026. a.

26. Kostja esitas palgatõendi ja Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi ajavahemikus august

2025. a kuni jaanuar 2026. a (6 kuu sissetulek brutos 9 521,34 eurot, neto 7 800 eurot).

27. J K ja A K kontoväljavõttest on perioodil 01.08.2025. a kuni 31.01.2026. a eest tulenevalt on

pere kulutused toidule ja ravimitele (kohus arvestas kontoväljavõttelt tehtud maksed kaupluses /

Maxima/Lidl/Selver/Maksimarket/Grossi poodides, KFC/Hesburger, kohvikutes ja apteegis)

3349,20/6 kuud, keskmiseks ühe kuu kuluks on 558,20 eurot + kommunaal- jm teenustele (xxx)

1 682,09/ 6 kuud, keskmiseks ühe kuu kuluks 280,35 eurot. Seega pere vältimatud ühe kuu

püsikulud on 838,55 eurot.

28. J K ülalpidamisel on peale tema enda täisealine tütar A. Seega vältimatud kulud ühe

pereliikme kohta on keskmiselt 419,27 eurot kuus.

29. Kooskõlas TsMS § 230 lg 3- 5 kogus kohus tõendeid omal algatusel.

29.1. Kinnistusraamatusse on J K kantud korterite asukohaga xxx ja xxx omanikuna.

V F omandis kinnistusraamatu andmetel on korter asukohaga xxx ja kinnistu (elamumaa) xxx.

29.2. Transpordiameti Liiklusregistris J K sõiduki omanikuna registreeritud ei ole, kuid on xxx,

registreerimismärgiga xxx (2023) vastutav kasutaja ja xxx registreerimismärgiga xxx (2006)

kasutaja.

V F on liiklusregistris registreeritud sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx (2015) omanikuna.

29.3. Äriregistri andmetel on V F xxx. Osaühingu 2025 neljanda kvartali maksustav käive oli 48

217 eurot (otsuse tegemise ajal ei ole majandusaasta aruande esitamise tähtaeg saabunud).

Registrist pärinevate andmetele tuginedes saab väita, et juhatuse liige ei ole saanud ettevõtte

maksustavast käibest tulu. Väljamaksed on piirdunud töötasuga, mis on ettevõtte kulud, mitte

käibest tulenev kasumijaotus.

29.4. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt tehti V File perioodil 01.08.2025. a -31.01.2026. a

pärast maksete mahaarvamist väljamakseid kokku 8 111,66 eurot ehk keskmiselt 1351,94 eurot

kuus.

Sissetulekuna nähtub J K konto väljavõttelt töötasu xxx kuue kuu keskmine 2 815,15 eurot,

sotsiaalkindlustusametilt lapsetoetus 80 eurot, kokku 2 895,15 eurot kuus.

30. Kohus möönab, et andmed vanemate majandusliku seisundi kohta ei pruugi olla täielikud.

Samas leiab kohus, et kõik hageja poolt esitatud vajaduste artiklid (nn standardeelarve) ei ole

sellised kulud, mida saaks käsitada ülalpidamiskohustuse hulka kuuluvatena. Seetõttu lähtub

kohus elatise määramisel üksnes vältimatutest ja põhjendatud kuludest, arvestades eelkõige

hagejaga koos elava vanema poolt kantud tegelikke väljaminekuid. Lisaks sellele tuleb arvestada

kostja ülalpidamiskohustust veel alaealise lapse ees.

31. Tuginedes kohtu kogutud majanduslikku seisundit iseloomustavatele andmetele, kostja

ülalpidamiskohustusele alaealise lapse ees, aga arvestades ka seda, et töövõimeline vanem on

kohustatud tegema kõik endast oleneva, et leida sissetulek, mis võimaldaks katta nii iseenda kui

ülalpidamisel olevate laste vajalikud kulud, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt.

Hageja on küll täisealine, kuid arvestades, et A omandab gümnaasiumiharidust, ei saa temalt

oodata hariduse omandamise kõrvalt tööle asumist, eriti viimases klassis.

32. Vanem ei saa eeldada, et täisealiseks saanuna, kuid õppivana ei vaja laps materiaalset

tuge/abi või peaks hariduse omandamise katkestama ja seadma esmatähtsaks sissetuleku

hankimise kuna vanem ei suuda lastele piisavat ülalpidamist tagada.

33. Küll aga on kohus seisukohal, et olemasolevatele andmetele tuginedes ei võimalda kostja

majanduslik seisund tasuda hageja ülalpidamiseks elatist nõutud määras ehk 425 eurot kuus, mis

ületab isegi seadusega kehtestatud miinimummäära.

34. Kohus rõhutab siinkohal, et tulenevalt PKS § 98 lg 1 on alaealistel ülalpeetavatel eelis

täisealise ees. Kohus arvestab aga ka seda, et suurema osa hageja vajadustest on katnud ja katab

ka käesoleval ajal hagejaga kooselav vanem (J K).

35. Hageja märgib, et tema igakuised kulud on 850 eurot, mis jääb 96 euro võrra alla Eestis

kehtivale töötasu alammäärale. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ainuüksi asjaolu, et hageja

kulutuste kogusumma läheneb töötasu alammäärale või jääb sellest veidi allapoole, ei saa olla

aluseks kostjalt poole alammäära suuruse elatise automaatseks väljamõistmiseks.

36. Elatise suuruse määramisel ei lähtuta üksnes kulude kogusummast, vaid hinnatakse kulude

põhjendatust ja seotust ülalpidamiskohustusega. Kohus märgib, et kõik hageja poolt esitatud

kuluartiklid ei kuulu ülalpidamiskohustuse hulka, kuna nende hulgas on ka kulutusi, mida ei saa

käsitada vältimatute või lapse vajadustega otseselt seotud kuludena (nt iluteenused, kingitused

jms).

37. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Arvestades kostja

majanduslikku olukorda ja tema teisi ülalpidamiskohustusi, ei ole võimalik mõista välja nõutud

summat 425 eurot kuus. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja elatise summas 200 eurot kuus

kuni hageja gümnaasiumiõpingute lõpetamiseni.

38. Hageja palub kostjalt mõista elatis välja alates täisealiseks saamisest ehk xxx. a.

39. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

40. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike

ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise

ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

41. Kohus ei rahulda hageja nõuet tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks, sest hageja ei ole

millegagi tõendanud, et hagi esitamisele eelnenud ajal oleks nõudnud elatise tasumist. Kui seda

tegi hageja eest tema ema, ei saa seda omistada hagejale kui täiskasvanule ja iseseisvale

menetlusosalisele.

42. Kohtupraktika kohaselt on tagasiulatuva elatise nõudmine (aluseks PKS § 108 lg 1) üldjuhul

põhjendatud olukorras, kus kohtuväline nõue tulemust ei anna. Säte kaitseb kohustatud isikut

selle eest, et tagasiulatuvalt elatise nõudmine võiks teda panna raskesse majanduslikku olukorda.

Seega mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest ehk 01.02.2026. a kuni hageja omandab

keskharidust.

43. Kohus peab vajalikuks selgitada hagejale, et käesoleva tsiviilasja raames ei lahendata elatise

nõuet gümnaasiumi lõpetamise järgseks perioodiks ega kõrgkooli sisseastumiseks

ettevalmistamise ajaks. Suveperioodil võtab kohus arvesse, et juulis-augustis 2026. a

õppetegevust ei toimunud ja hagejal on võimalus endal sissetulekut teenida.

44. Seaduse kohaselt on täisealisel lapsel õigus saada ülalpidamist juhul, kui ta omandab põhi-,

kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni.

45. Gümnaasiumi lõpetamise järgselt ei ole hageja veel asunud kõrgharidust omandama, mistõttu

puudub alus elatise väljamõistmiseks nimetatud perioodiks. Järelikult on hagejal õigus esitada

uus elatisenõue kostja vastu pärast õppeasutusse vastuvõtmist, tingimusel et ta ei ole selleks

ajaks saanud 21-aastaseks, lähtudes perekonnaseaduse § 97 lõikest 2.

46. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

47. TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

48. TsMS § 164 lg 1 sätestatule kannab ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik