3-25-3114/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAsendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärgiga. Y. Y esitas X. X (kaebaja) eestkostjana Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande
Legislator headnote
AI generated3-25-3114/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Y. Y esitas X. X (kaebaja) eestkostjana Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
E e s t i V a b a r i i g i n i m e l
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tiia Nurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.04.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-3114
Haldusasi
X. X kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 28.04.2025
otsuse nr 2025-193 tühistamiseks, Lasnamäe Linnaosa
Valitsuse 03.06.2025 otsuse nr 2025-5302, Lasnamäe
Linnaosa Valitsuse 08.08.2025 otsuse nr 2025-6929 ja
Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.11.2025 otsuse nr 2025-
9788 tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata X. X
taotlus Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused)
teenuse kulu hüvitamiseks, Tallinna Linnavalitsuse
05.08.2025 (allkirjastatud 08.08.2025) vaideotsuse nr 750,
Tallinna Linnavalitsuse 10.11.2025 (allkirjastatud
12.11.2025) vaideotsuse nr 1075 ja Tallinna
Linnavalitsuse 17.02.2026 vaideotsuse nr 123
tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata
X. X 20.03.2025, 22.05.2025, 31.07.2025 ja 31.10.2025
taotlused Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused)
teenuse kulu hüvitamiseks uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, esindaja Y. Y
Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Annemarie Taal ja Simon
Liskmann
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tallinna linna taotlus osaotsuse tegemiseks rahuldamata.
2. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.05.2026.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1(13)
1. Y. Y esitas X. X (kaebaja) eestkostjana Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande
osakonnale 20.03.2025 taotluse sissetulekust sõltuva toetuse saamiseks, sest sügava puudega
kaebaja vajab toetust Liikva Päikesekodu (teenuse osutaja SA Päikesekodu Teenused) päeva- ja
nädalahoiu teenuse arve maksmisel. Taotlusele oli lisatud SA Päikesekodu Teenused päeva- ja
nädalahoiu teenuse kulude arve 2025 märtsikuu eest summas 617 eurot. Linnaosa Valitsusele
edastati 09.04.2025 täiendav arve summas 500 eurot ehk kokku paluti kompenseerida 2025
märtsikuu eest 1117 eurot.
2. Lasnamäe Linnaosa Valitsus jättis 28.04.2025 otsusega nr 2025-193 kaebaja taotluse
rahuldamata. Võttes arvesse pere olukorda, eestkostjalt saadud selgitusi, alternatiivseid ja
majanduslikult jõukohasemaid teenuseid, otsustati mitte kompenseerida SA Päikesekodu
Teenused päeva- ja nädalahoiu teenuse kulusid 2025 märtsikuu eest kogusummas 1117 eurot.
Otsuse kohaselt ei ole sissetulekust sõltuva toetuse eesmärk katta vabatahtlikult valitud
mittejõukohase teenuse saamisega seotud kulusid. Toetus on mõeldud sotsiaal-majanduslikes
raskustes olevate perede täiendavaks toetamiseks. Sissetulekust sõltuva toetuse raames on
võimalik põhjendatud vajaduse korral katta kulusid näiteks vajalike ravimite, hambaravi,
abivahendite ostmise osas jne.
3. Kaebaja esitas 22.05.2025 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele täiendava taotluse toe ja
materiaalse abi saamiseks, millele olid lisatud ka SA Päikesekodu Teenused arved 2025 aprilli
eest.
4. Kaebaja esitas 26.05.2025 vaide Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 28.04.2025 otsuse nr 2025-193
kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja palus leida võimaluse aidata Liikva Päikesekodu teenuse eest
tasumisel, sh ka teistest linnaeelarve vahenditest (reservfond). Linnaosa valitsus edastas vaide
linnavalitsusele.
5. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.06.2025 otsusega nr 2025-5302 määrati kaebajale rahaline
toetus (sissetulekust sõltuv toetus) summas 212,20 eurot toimetuleku täiendavaks tagamiseks
esitatud kuludokumentide alusel. Kaebajale hüvitati esmavajalike riiete kulud summas 143,70
eurot ja abivahendite kulu 68,50 eurot. Kaebaja 22.05.2025 taotluses soovitud Liikva Päikesekodu
päeva- ja nädalahoiu teenuse kulude arve 2025. aasta aprillikuu eest summas 617 eurot ning
täiendava lisateenuste arve summas 500 eurot kompenseerimise taotlust ei rahuldatud. Otsuses
selgitati, et kuivõrd päeva- ja nädalahoiu teenuse kulud ei ole tervise säilitamiseks või
taastamiseks mõeldud kulud, siis ei kuulu eestkostja poolt esitatud arved sissetulekust sõltuva
toetuse eelarvest kompenseerimiseks.
6. Kaebaja esitas 29.06.2025 vaide, paludes leida võimalus aidata Liikva Päikesekodu teenuse
eest tasumisel. Linnaosa valitsus edastas vaide linnavalitsusele.
7. Kaebaja esitas 31.07.2025 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele taotluse materiaalse abi saamiseks,
esitades muuhulgas SA Päikesekodu Teenused juuni 2025 arved (kokku 1150 eurot).
8. Tallinna Linnavalitsus tegi 05.08.2025 (allkirjastatud 08.08.2025) vaideotsuse nr 750,
millega jättis rahuldamata kaebaja vaided Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 28.04.2025 otsuse nr
2025-193 ja 03.06.2025 otsuse nr 2025-5302 peale. Vaided jäid rahuldamata, kuna perioodilisi
makseid päeva- ja nädalahoiuteenuse eest ei saa pidada erakorraliseks juhtumiks Tallinna
Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord” § 14 lg
2 mõistes, mis tingiks täiendava toetuse maksmise vajaduse. Sotsiaalkindlustusameti (SKA)
korraldatava ja rahastatava päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse ja lisatasu isikutele
linnaeelarvest kompenseerimist ei näe ette ka ükski teine linna õigusakt. Vaideotsuses on
muuhulgas märgitud, et kuna vaide esitaja on olnud SKA tegevusetuse tõttu ööpäevaringse
erihooldusteenuse järjekorras ebamõistlikult kaua (alates 2019. aastast), siis on tal võimalik
esitada halduskohtule kaebus SKA kohustamiseks kaebaja ööpäevaringsele erihooldusteenusele
suunamiseks ja eelnimetatud teenusele suunamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamiseks.
2(13)
9. Lasnamäe Linnaosa Valitsus tegi 08.08.2025 otsuse nr 2025-6929, millega määrati kaebajale
31.07.2025 taotluse alusel sissetulekust sõltuv toetus summas 133,23 eurot toimetuleku
täiendavaks tagamiseks, kuid taotlust päeva- ja nädalahoiu teenuse kulu hüvitamiseks Liikva
Päikesekodus summas kokku 1150 eurot ei rahuldatud. Linnaosa Valitsus otsustas kaebajale
sissetulekust sõltuva toetuse määramisel arvestada ema poolt tasutud poja ravimi- ja abivahendite
kulud, kuivõrd esitatud dokumentide pinnalt nähtub, et eestkostetava finantsilised vahendid ei
võimalda neid kulusid iseseisvalt katta ilma pere toimetulekut kahjustamata. Kuivõrd SA
Päikesekodu päeva- ja nädalahoiu teenuse kulud ei ole tervise säilitamiseks või taastamiseks
mõeldud kulud, siis ei kuulunud esitatud arved sissetulekust sõltuva toetuse eelarvest
kompenseerimiseks.
10. Kaebaja esitas 10.09.2025 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 08.08.2025 otsuse peale vaide.
11. Kaebaja esitas 19.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) tühistada Tallinna
Linnavalitsuse 05.08.2025 vaideotsus nr 750; 2) tuvastada, et ühekohaline tuba on vältimatult
vajalik; 3) kohustada vastustajat hüvitama kaebajale märts-september 2025 eest 7441 eurot ja
edaspidised kulud summas 1150 eurot kuus kuni teenuse koha tagamiseni; 4) tuvastada, et
vastustaja rikkus Tallinna määruse nr 21 § 2 lg 1 p 1 ja p 6 ning jättis kasutamata reservfondi; 5)
tuvastada, et Sotsiaalkindlustusameti tegevusetus (järjekord alates 2019) põhjustas kahju. Lisaks
palus kaebaja kohaldada esialgset õiguskaitset ja kaasata kolmanda isikuna menetlusse SKA.
12. Kohus tegi 23.09.2025 määruse, millega jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta
ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
13. Kaebaja täpsustas 04.10.2025 avalduses, et ta taotleb Lasnamäe Linnaosa Valitsuse
28.04.2025 otsuse nr 193, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.06.2025 otsuse nr 5302 ja Tallinna
Linnavalitsuse 05.08.2025 otsuse nr 750 tühistamist ja Tallinna linna kohustamist vaadata uuesti
läbi kaebaja 20.03.2025 ja 22.05.2025 taotlused ning teha seadusele vastavad otsused.
14. Kohus tegi 13.10.2025 määruse, millega võttis menetlusse kaebuse Lasnamäe Linnaosa
Valitsuse 28.04.2025 otsuse nr 2025-193 tühistamiseks, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.06.2025
otsuse nr 2025-5302 tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus Liikva
Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks, Tallinna Linnavalitsuse
05.08.2025 (allkirjastatud 08.08.2025) vaideotsuse nr 750 tühistamiseks ning Tallinna linna
kohustamiseks vaadata kaebaja 20.03.2025 ja 22.05.2025 taotlused Liikva Päikesekodu (SA
Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks uuesti läbi. Sama määrusega jättis kohus SKA
kolmanda isikuna menetlusse kaasamata.
15. Kaebaja esitas 31.10.2025 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele taotluse materiaalse abi saamiseks,
esitades muuhulgas SA Päikesekodu Teenused teenustega seonduvad augusti, septembri ja
oktoobri 2025 arved (kokku 2300 eurot).
16. Tallinna Linnavalitsus jättis 10.11.2025 (allkirjastatud 12.11.2025) vaideotsusega nr 1075
rahuldamata kaebaja vaide Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 08.08.2025 otsuse nr 2025-6929 peale.
Vaie jäeti rahuldamata, kuna linna õigusaktid ei näe ette SKA korraldatava ja riigieelarvest
rahastatava päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse ja lisatasu isikutele linnaeelarvest
kompenseerimist.
17. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.11.2025 otsusega nr 2025-9788 määrati kaebajale
31.10.2025 taotluse alusel rahaline toetus summas 168,59 eurot toimetuleku täiendavaks
tagamiseks esitatud kuludokumentide alusel. Kaebajale kompenseeriti esmavajalike abivahendite
eest Invaru OÜ-le tasutud 98,35 eurot ning ravimikulud 70,24 eurot. Kuivõrd SA Päikesekodu
päeva- ja nädalahoiu teenuse kulud ei ole tervise säilitamiseks või taastamiseks mõeldud kulud,
siis ei kuulu eestkostja poolt esitatud arved sissetulekust sõltuva toetuse eelarvest
kompenseerimiseks.
18. Kaebaja esitas 04.12.2025 taotluse kaebuse muutmiseks.
3(13)
19. Kaebaja esitas 25.12.2025 vaide Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.11.2025 otsuse peale.
20. Kohus tegi 05.02.2026 määruse, millega lubas kaebajal kaebust muuta, täiendades seda
järgnevate nõuetega: Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 08.08.2025 otsuse nr 2025-6929 tühistamine
osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused)
teenuse kulu hüvitamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 10.11.2025 (allkirjastatud 12.11.2025)
vaideotsuse nr 1075 tühistamine ja Tallinna linna kohustamine vaadata kaebaja 31.07.2025 taotlus
Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks uuesti läbi). Sama
määrusega määras kohus kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ja tegi teatavaks
kohtuotsuse aja.
21. Tallinna Linnavalitsus tegi 17.02.2025 vaideotsuse nr 123, millega jättis rahuldamata kaebaja
vaide Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.11.2025 otsuse nr 2025-9788 peale. Vaideotsuse kohaselt
ei näe linna õigusaktid ette SKA korraldatava ja riigieelarvest rahastatava päeva- ja
nädalahoiuteenuse omaosaluse ja lisatasu isikutele linnaeelarvest kompenseerimist.
22. Vastustaja esitas 05.03.2026 vastuse kaebuse täiendavatele nõuetele ja taotluse osaotsuse
tegemiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 171 lg 3 alusel. Vastustaja põhjendab
taotlust sellega, et osaotsuse tegemine võimaldaks kohtul lahendada esmalt vaidluse keskse
õigusliku küsimuse, langetades otsuse näiteks 19.09.2025 esitatud kaebuse esialgsete nõuete osas.
Nimetatud küsimuse lahendamine aitaks oluliselt kaasa menetlusökonoomiale ning võimaldaks
vältida edaspidiseks olukorda, kus sama õiguslikku küsimust tuleb korduvalt samasisuliselt
lahendada nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses iga üksiku toetustaotluse ja sellele
järgneva vaide menetlemisel. Lisaks aitaks osaotsuse tegemine tagada õigusselguse nii
menetlusosalistele kui ka haldusorganile, kellel tuleb kaebaja taotlusi pidevalt lahendada.
23. Kaebaja esitas 19.03.2026 taotluse kaebuse muutmiseks.
24. Kohus tegi 20.03.2026 määruse, millega lubas kaebajal kaebust muuta, täiendades seda
järgnevate nõuetega: Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.11.2025 otsuse nr 2025-9788 tühistamine
osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused)
teenuse kulu hüvitamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2026 vaideotsuse nr 123 tühistamine ja
Tallinna linna kohustamine vaadata kaebaja 31.10.2025 taotlus Liikva Päikesekodu (SA
Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks uuesti läbi.
25. Vastustaja esitas 25.03.2026 vastuse kaebuse täiendavatele nõuetele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
26. Kaebajal on rasked psüühilised ja neuroloogilised diagnoosid. Need diagnoosid põhjustavad
igapäevaelus olulisi piiranguid: pidevad hoogude riskid, tugev ärevus, öised ärkamised. Kaebajal
on sügav puue. SKA kinnitatud rehabilitatsiooniplaan, mis kehtib kuni 2028. aastani, sätestab
otseselt, et eestkostetav vajab ööpäevaringset hooldusteenust. Seal on kirjas, et tal on suur
tundlikkus keskkonnaärritajate suhtes ja vajadus rahuliku keskkonna järele. Seetõttu on
ühekohaline tuba meditsiiniline näidustus, mitte mugavus. Päikesekodu ametlik arvamus kinnitab,
et ühekohaline tuba on ainus sobiv lahendus.
27. Kaebaja ja tema eestkostja on mõlemad töövõimetuspensionil. Kaebuse lisa 8 kohaselt on pere
kogusissetulek alla 1550 euro kuus. Teenuse hind 1117–1150 eurot kuus ületab pere
majanduslikke võimalusi.
28. Eestkostetav on olnud ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras alates 2019. aastast. Kuue
aasta jooksul ei ole SKA taganud teenusekohta, kuigi vajadus on ametlikult kinnitatud
rehabilitatsiooniplaanis.
4(13)
29. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 28 sätestab, et igaühel on õigus riigi ja kohaliku
omavalitsuse abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. PS § 14 kohustab
seadusandlikku, täidesaatvat ja kohalikku omavalitsust tagama, et põhiõigused, sealhulgas PS § 28
kohased õigused, oleksid reaalselt kaitstud ja tagatud. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga,
kus nii kaebaja kui tema eestkostja on töövõimetuspensionärid, pere sissetulek on piiratud ning
nad on topelthaavatavas olukorras. Tallinna Linnavalitsuse otsus ei taga minimaalset vajalikku abi.
Sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) ja sotsiaalhoolekande seadus (SHS) nõuavad, et teenused
oleksid mitte ainult formaalselt olemas, vaid ka sisuliselt kättesaadavad. Kui isiku terviseseisund
nõuab ühekohalist elamist ning seda ei pakuta, siis teenust ei saa lugeda kättesaadavaks. Samuti
keelduti tasustamata transpordi organisatsiooni teenusest, et minna edasi-tagasi teenustele
Päikesekodu. Sotsiaalne taksoteenus ei ole piisav, see on ainult kahele reisile, aga neid on vaja
mitu korda kuus, nii et transporditeenust on sunnitud läbi viima isiklikul kulul.
30. Vaideotsus nr 750 piirdus väitega, et standardteenus on piisav, arvestamata
rehabilitatsiooniplaani, arstide hinnanguid ja teenusepakkuja seisukohta. Põhjendamata või
pealiskaudne otsus rikub uurimispõhimõtet. Seetõttu on vaideotsus õigusvastane.
31. Käesoleval juhul jäeti tähelepanuta, et kaebaja terviseseisund nõudis kiiret ravi ning
hooldusteenuse puudumine välistas tema võimaluse ravi saada. Kaebaja terviseseisundi
halvenemine (adenoomi progresseerumine vähiks) oli seotud asjaoluga, et tal ei olnud võimalik
läbida vajalikku ravi, sest puudus hooldus kaebajale. See ei tähenda, et haigus tekkis üksnes
haldusorgani tegevusetuse tõttu, kuid haldusorgani otsus jättis kaebaja ilma tegelikust võimalusest
saada vajalikku arstiabi.
32. Vastavalt SHS § 16 lg 3 ei tohi sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus olla teenuse saamise
takistuseks. Käesoleval juhul ületab teenuse maksumus (1117–1150 eurot kuus) oluliselt kaebaja
ja tema eestkostetava tegelikke majanduslikke võimalusi, mistõttu ilma linna sekkumiseta ei ole
teenus sisuliselt kättesaadav. Lisaks tuleneb Tallinna linna sotsiaalhoolekandelise abi andmise
korrast (määrus nr 24, § 13), et kui abi vajava inimese või tema ülalpidamiskohustuslaste
majanduslik olukord ei võimalda tal teenuse eest täies ulatuses tasuda, peab linn võtma tasu
maksmise kohustuse osaliselt või täielikult üle. Samuti on ette nähtud, et juhul kui teenuse
kasutamise ajal halveneb isiku majanduslik olukord selliselt, et tal ei ole enam võimalik teenuse
eest maksta, võib linnaosa valitsus suurendada linna poolt kaetavat osa.
33. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 “Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord”
§ 10 lg 2 kohaselt on linnaosa valitsusel õigus määrata abi kaalutlusotsusega ka juhtudel, mida ei
ole korras või muudes õigusaktides otseselt ette nähtud. Käesoleval juhul oli tegemist erakorralise
olukorraga – eestkostetava erivajadused ja pere majanduslik olukord välistas teenuse eest täies
mahus tasumise. Sellises olukorras pidanuks linn kasutama talle seadusega antud kaalutlusõigust
ja otsustama kulude osalise või täieliku katmise üle. Samuti sätestab määruse nr 24 § 4 lg 1
koostoimes SHS § 221 lg 1, et ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenuskoha maksumus
rahastatakse omavalitsuse eelarvest ja isikult võetavast tasust pärast teenuse vajaduse tuvastamist.
Teenuse vajadus on käesolevas asjas tuvastatud ametlike dokumentidega.
34. Vastustaja 10.11.2025 vastuse nr 1075 kohaselt ei näe linna õigusaktid ette SKA korraldatava
ja riigieelarvest rahastatava päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse ja lisatasu isikutele
linnaeelarvest kompenseerimist. Vastavalt uuele hooldusreformile 01.07.2023 ja seadusele andis
riik suured rahalised vahendid kohalikele omavalitsustele just selleks otstarbeks. Hooldusteenuse
korraldamine on omavalitsuse ülesanne. Riigi poolt on seaduses määratud kohustuslikud osad
sellest: hoolduskulude katmine kõigi teenust vajavatele inimestele ja väiksema sissetuleku korral
hüvitise maksmine. Riigieelarvest on selleks ka hooldereformiga raha eraldatud.
35. Pole selge, miks kaaluda abi puudega inimese hooldamisel sissetulekust sõltuva hüvitisena,
kui ametnik teab eelnevalt, et see olukord ei sobi sissetulekust sõltuva hüvitise jaoks. Tallinna
linnal on ka muid ressursse ja võimalusi, kuid nad ei kasuta neid.
5(13)
36. Algselt kirjutas kaebaja kaebuses, et kolmas isik on SKA, kuid hiljem eemaldas Tallinna
Halduskohus kaebusest SKA ja jättis ainult Tallinna linna.
Vastustaja seisukohad
37. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub selle rahuldamata jätta.
38. Päeva- ja nädalahoiuteenuse korraldamine ja rahastamine on reguleeritud seaduse tasandil
ning seejuures on teenuse korraldamise eest vastutavaks asutuseks SKA. Kaebaja taotles linnaosa
valitsuselt sissetulekust sõltuvat toetust ning seejuures on vastas toetus ka määruses nr 26
sätestatud. Kuigi vastustaja nõustub, et kõikidest olemasolevatest toetuste liikidest vastab kaebaja
soovile ja vajadusele teoreetiliselt kõige enam just taotletud sissetulekust sõltuv toetus, on siiski
tegemist toetusega, mis ei teeni riikliku erihoolekandeteenuse maksumuse hüvitamise eesmärki.
39. Määruse nr 26 § 14 lg 2 kohaselt masktakse sissetulekust sõltuvat toetust majandusraskustesse
sattunud inimeste ja perede toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike inimese või pere tehtud
põhjendatud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks. Põhjendatud kulud on ennekõike tervise
säilitamise ja taastamise, abivahendite, erakorraliste juhtumite, lapse hariduse ning huvi- ja
sporditegevusega seotud kulud. Põhjendatud kulude liikide mõisteid tuleb seejuures tõlgendada
arvestades toetuse aastase piirmääraga, milleks on määruse nr 39 § 2 p 2 kohaselt 350 eurot
kalendriaastas täisealise inimese puhul. Eeltoodust tulenevalt on tervise säilitamise ja taastamise
kulud määruse mõistes eelkõige ravimite ja arstivisiitidega seotud kulud. Seetõttu jääb vastustaja
vaideotsustes toodud põhjenduste juurde, leides, et sissetulekust sõltuva toetuse raames ei ole
võimalik hüvitada SKA poolt korraldatava ja rahastatava päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse
ja lisatasude arveid. Samuti ei ole selliste kulude hüvitamine ette nähtud ka üheski teises linna
õigusaktis.
40. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 08.08.2025 otsuses on selgitatud, et Liikva Päikesekodu osutab
erihoolekandeteenuseid, täpsemalt päeva- ja nädalahoiuteenust, mis on sätestatud SHS §-s 99¹.
Tegemist ei ole igapäevaelu toetamise teenuse alaliigiga ning seetõttu ei kata kohalik omavalitsus
teenuse osutamisega seotud ruumide kulusid SHS § 89 alusel. Kuid isegi juhul, kui nimetatud
kulude hüvitamine oleks võimalik, hüvitataks ruumidega seotud kulud teenuse osutajale, mitte
teenuse saajale ehk kaebajale. Selline hüvitis oleks seega oma olemuselt mitterahaline ning seda ei
ole võimalik nõuda sissetulekust sõltuva toetuse taotluse alusel.
41. SHS § 74 lg 1 sätestab, et isiku omaosaluse puudujääv osa hüvitatakse riigieelarvest SKA
kaudu. SHS § 74 lg 8 täpsustab, et puudujääva osa tasub SKA kogukonnas elamise teenuse,
päeva- ja nädalahoiuteenuse või ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale, kelle juures isik
nimetatud teenuseid saab. Sellest tulenevalt lasub omaosaluse puudujääva osa hüvitamise kohustus
riigil, mitte kohalikul omavalitsusel. Sealjuures ei kata riik omaosalust täielikult, vaid hüvitab
maksimaalsest omaosaluse määrast puudujääva osa, arvestades isikule jäävat sissetulekut. Seega,
kui kaebaja leiab, et omaosaluse suurus on põhjendamatult suur, saab võimalik nõue olla suunatud
riigi, mitte vastustaja vastu. Kohalik omavalitsus ei ole kehtestanud õigusakte ega loonud toetusi,
mille alusel hüvitataks erihoolekandeteenuste omaosalust.
42. Erihoolekandeteenuste rahastamine on seadusandja poolt selgelt eristatud kohaliku
omavalitsuse korraldatavatest sotsiaalteenustest. Kui kohaliku omavalitsuse ülesandeks on
korraldada ja rahastada eelkõige kohaliku tasandi sotsiaalteenuseid, siis erihoolekandeteenuste
süsteem on üles ehitatud riikliku teenusena, millele suunamine, rahastamine ning teenuse
korraldamine toimub SKA vahendusel. Sellest tulenevalt ei saa kohaliku omavalitsuse üksusele
panna kohustusi, mis seaduse kohaselt on selgelt määratud riigile.
43. Kaebaja eestkostja on korduvalt edastanud dokumente, teabelehti ning artikleid, mis
käsitlevad väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust ja selle rahastamist. Nimetatud materjale
on esitatud nii haldus- kui kohtumenetluses. Üldhooldusteenus on küll kohaliku omavalitsuse
6(13)
korraldatav ja osaliselt rahastatav teenus, kuid see ei ole käesolevas asjas asjakohane ega puuduta
kaebajat, kellele osutatakse erihoolekandeteenust.
44. Kokkuvõttes leiab vastustaja, et kaebaja nõue tugineb ebaõigele arusaamale
erihoolekandeteenuste rahastamise süsteemist ning kohaliku omavalitsuse pädevusest. Kuna
kehtiv õigus ei näe ette kohaliku omavalitsuse kohustust hüvitada riikliku erihoolekandeteenuse
omaosalust, puudub vastustaja vastu esitatud nõuetel õiguslik alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
45. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja
menetlusosaliste veel lahendamata taotlused (HKMS § 162 lg 1). Esmalt lahendab kohus
vastustaja 05.03.2026 taotluse osaotsuse tegemiseks. Seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
Vastustaja taotlus osaotsuse tegemiseks
46. Kohus lahendab vastustaja 05.03.2026 esitatud taotluse osaotsuse tegemiseks.
47. HKMS § 171 lg 3 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud
iseseisvat nõuet või kui ühes kaebuses esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest
lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab
asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.
48. Kohus leiab, et osaotsuse tegemine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohus määras
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja kindlaks kuu aega enne seda, kui vastustaja osaotsuse
tegemise taotluse esitas. Kuna kohus juba arvestas, et kogu kaebus saab lahendatud 17.04.2026, ei
oleks osaotsuse tegemine aidanud asja läbivaatamist kiirendada. Seega jätab kohus Tallinna linna
taotluse osaotsuse tegemiseks rahuldamata.
Kaebuse lahendamine
49. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja
vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
50. Kohus võttis algselt menetlusse kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 28.04.2025 otsuse nr
2025-193 tühistamiseks, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 03.06.2025 otsuse nr 2025-5302
tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata X. X taotlus Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu
Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 (allkirjastatud
08.08.2025) vaideotsuse nr 750 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata X. X
20.03.2025 ja 22.05.2025 taotlused Liikva Päikesekodu (SA Päikesekodu Teenused) teenuse kulu
hüvitamiseks uuesti läbi.
51. Kaebaja täiendas menetluse jooksul kaebust uute nõuetega, sest vastustaja tegi lisaks esialgselt
vaidlustatud haldusaktidele ka 08.08.2025 otsuse nr 2025-6929 ja 25.11.2025 otsuse nr 2025-
9788, millega jäeti kaebaja 31.07.2025 ja 31.10.2025 taotlused Liikva Päikesekodu (SA
Päikesekodu Teenused) teenuse kulu hüvitamiseks rahuldamata ning 10.11.2025 (allkirjastatud
12.11.2025) vaideotsuse nr 1075 ja 17.02.2026 vaideotsuse nr 123, millega jäeti linnaosa valitsuse
otsuste peale esitatud vaided rahuldamata.
52. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva
haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,
kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
53. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on sügava puudega ja puuduva töövõimega. Y. Y on kaebaja
ema, kes on määratud tema eestkostjaks ja hooldajaks. Kaebaja ema on raske puudega ja puuduva
töövõimega. Nimetatud asjaolusid kinnitavad Eesti Töötukassa ja SKA otsused on lisatud
19.09.2025 esitatud kaebusele (19.09.2025 esitatud kaebuse lisadena 8 esitatud dokumendid 1.pdf,
1-1.pdf, 2.pdf ja 3.pdf). Kaebaja ja tema ema sissetulekud koosnevad põhiliselt Eesti Töötukassa,
7(13)
SKA ja Tallinna linna makstavatest toetustest (19.09.2025 esitatud kaebuse lisa 8 dokument 4-
2.pdf). Samuti puudub vaidlus selles, et kaebaja on alates 2019. aastast ööpäevaringse
erihooldusteenuse järjekorras. Nimetatud teenust korraldab SKA. SKA on kaebaja suunanud
päeva- ja nädalahoiu teenusele perioodiks 01.03.2025-18.02.2028 Liikva Päikesekodus, kus
teenust osutab SA Päikesekodu Teenused. Liikva Päikesekodu avaliku kodulehe andmetel on
tegemist koduga suure toetusvajadusega autismispektrihäire, intellektipuude ja Downi
sündroomiga noortele.
54. Kaebaja ja SA Päikesekodu Teenused vahel on sõlmitud perioodil 01.03.2025-18.02.2028
kehtiv leping (19.09.2025 esitatud kaebuse lisa 7). Lepingu kohaselt on omaosalus igakuine tasu,
mida Klient või Esindaja/Eestkostja tasub Teenuseosutajale majutuse ja toitlustuse eest (sh tasu
sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatust paremate toitlustus- ja majutustingimuste osutamise eest).
Lisateenus on sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud erihoolekandeteenusele, s.o päeva- ja
nädalahoiu teenusele esitatud nõuetest parematele tingimustele vastava teenuse osutamine, sh
minimaalset arvu ületava personali tagamine, lisategevuste läbiviimine, ühiskasutatavate ruumide
kasutamise ning ühekohalise magamistoa kasutamise võimaldamine (lepingu lk 2). Lepingu
punktist 5.1 nähtub, et Omaosaluse ja Lisateenuste eest tasub Klient täies ulatuses. Lepingu punkti
55. Vaidlus puudub selles, et kaebaja kasutab Liikva Päikesekodus premiumteenust, mille
kogumaksumus on 1150 eurot kuus alates 01.06.2025. Alates lepingu sõlmimisest kuni
01.06.2025 oli premiumteenuse kogumaksumus kaebajale 1117 eurot kuus. Kaebaja poolt
kasutatava premiumteenuse kogumaksumus koosneb päeva- ja nädalahoiuteenuse tasust ja
lisateenuste tasust. Kaebaja saab igakuiselt SA-lt Päikesekodu Teenused eraldi päeva- ja
nädalahoiuteenuse tasu arve ja lisateenuste arve. Liikva Päikesekodu pakub ka standardteenust.
Alates 01.06.2025 on standardteenuse kogumaksumus 650 eurot kuus. Teenuste erinevus seisneb
selles, et premiumteenuse puhul kasutab klient ühekohalist tuba ja standardteenuse puhul
kahekohalist tuba.
56. Kaebaja on oma eestkostja kaudu taotlenud Tallinna linnalt korduvalt materiaalset abi
(20.03.2025 taotluses otsesõnu sissetulekust sõltuvat toetust), et hüvitada Liikva Päikesekodu
teenuse kulu. Kaebaja on seisukohal, et kallima premiumteenuse kasutamine on vältimatult vajalik
ja kuna ta ise ei suuda teenuse eest tasuda, peab kohalik omavalitsus temale vajalikku abi osutama.
Tallinna linn on korduvalt keeldunud Liikva Päikesekodu teenuse kulu hüvitamisest, olles
seisukohal, et kehtivast õigusest ei tulene linnale kohustust hüvitada SKA korraldatava ja
rahastatava päeva- ja nädalahoiuteenuse arveid. Kõik kaebusega vaidlustatud haldusaktid
puudutavad sama õiguslikku küsimust - kas vastustajal on õiguslik kohustus hüvitada kaebajale
riikliku erihoolekandeteenuse omaosalust.
57. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 28 tulenevalt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse,
töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra
sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis
viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Sealjuures on puuetega inimesed riigi ja
kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Järgnevalt tuleb välja selgitada, millised abi saamise
tingimused on seadusega sätestatud.
58. SHS § 99¹ lg 1 kohaselt on päeva- ja nädalahoiuteenus täisealise isiku vajaduspõhine
hooldamine ning arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et võimaldada päeva- ja
nädalahoiuteenust saama suunatud isikul jätkata elamist kodus, tagada tema iseseisva toimetuleku
säilimine ja paranemine ning turvaline keskkond teenuseosutaja territooriumil ning vähendada
isiku lähedaste hoolduskoormust, toetada nende tööturul püsimist ja ühiskonnaelus osalemist
59. SHS § 72 lg 1 sätestab, et erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule osutatavat
erihoolekandeteenust rahastatakse riigieelarvest SKA eelarve kaudu, kogukonnas elamise teenust,
päeva- ja nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isiku poolt
ning käesoleva seaduse §-s 89 sätestatud juhul kohaliku omavalitsuse üksuse poolt. SHS § 73 lg 1
8(13)
sätestab, et päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse
toitlustamise ja majutamise eest. Seega on omaosaluse tasumine seadusega sätestatud tingimus
päeva- ja nädalahoiuteenuse saamiseks. Käesolevas asjas seisneb vaidlus aga selles, kas kohalikul
omavalitsusel on kohustus kaebajat teenuse omaosaluse tasumisel rahaliselt toetada, kui kaebaja ja
tema pere jaoks on omaosaluse tasumine rahaliselt liiga koormav.
60. SHS § 89 kohaselt on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse
üksus kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude
katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. SHS § 89 kannab pealkirja „Igapäevaelu
toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine“. See tähendab, et paragrahv sätestab
kohalikule omavalitsusele ruumidega seotud kulude katmise kohustuse üksnes seoses igapäevaelu
toetamise teenusega. SHS-s on selgelt eristatud igapäevaelu toetamise teenust ning päeva- ja
nädalahoiuteenust (SHS § 87 ja SHS § 99¹). Päeva- ja nädalahoiuteenuse kohta ei ole SHS §-ga 89
analoogset sätet ning kohus ei saa tõlgendada seadust nii, et ühe teenuse liigi kohta sätestatu võiks
laieneda ka teisele. Vastustaja on kaebajale Tallinna Linnavalitsuse vaideotsuses nr 1075 ka
selgitanud, et kuni veebruarini 2025 oli Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametil sõlmitud SA-ga
Päikesekodu Teenused leping, mille esemeks oli igapäevaelu toetamise teenuse osutamisega
seotud ruumide kulu katmine (SHS §-st 89 tulenev kohustus). Päikesekodu ei osuta enam
igapäevaelu toetamise teenust ning sellest tulenevalt on leping Päikesekoduga lõpetatud (Tallinna
Linnavalitsuse vaideotsus nr 1075 p 7.4, esitatud koos kaebaja 04.12.2025 taotlusega).
61. Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavat abi reguleerib SHS-i 2. peatükk. SHS § 14 lg 1
sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis
peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende
taotlemise tingimusi ja korda. Lõike 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada
sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest
kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. SHS § 15 lg 1 kohaselt selgitab
kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava
abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes.
62. Tallinna linnas reguleerivad sotsiaalhoolekandelise abi andmist eelkõige Tallinna
Linnavolikogu 07.10.2021 määrused nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“, nr 25
„Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ ja nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja
kord“. Tallinna Linnavalitsus on 05.08.2025 (allkirjastatud 08.08.2025) vaideotsuses nr 750 välja
toonud, et eelnimetatud määruste alusel on linnaosa valitsus kaebajale osutanud eluruumi
kohandamise teenust, sotsiaaltransporditeenust, määranud hooldaja ja kaebaja emale
hooldajatoetuse ning maksnud sissetulekust sõltuvat toetust. Sotsiaaltransporditeenus on kaebajale
määratud kooskõlas sotsiaalteenuste osutamise tingimuste ja korra §-ga 12 ja see võimaldab teha
piiratud ulatuses sõite ka Päikesekodusse (Tallinna Linnavalitsuse vaideotsus nr 750 p 7.5, kaebaja
04.10.2025 avalduse lisa 9). Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2022 määruse nr 39 „Sotsiaaltoetuste
määrad” § 4 lg 2 punkti 1 ja lg 3 punkti 1 järgi on taksoveoteenuse kasutamisel linnaeelarve
vahenditest tasutav maksumus kasutaja kohta kalendrikuus 190 eurot ning lisaks on võimalik
kasutada juhuveoteenust linna haldusterritooriumilt väljapoole sõitmiseks maksimaalselt neli
osaliselt tasulist sõidukorda kasutaja kohta kalendriaastas (Tallinna Linnavalitsuse vaideotsus nr
1075 p 7.7, esitatud koos kaebaja 04.12.2025 taotlusega).
63. Tulenevalt määruse nr 26 § 1 lg 1 esimesest lausest sätestatakse määrusega sotsiaaltoetuste
määramise ja maksmise kord. Vastavalt määruse nr 26 alates 01.05.2025 kehtiva redaktsiooni § 4
lg-le 1 jagunevad sotsiaaltoetuste liigid järgmiselt: 1) linna eelarvest makstavateks sissetulekust
sõltumatuteks universaaltoetusteks, mille eesmärk on väärtustada linnaelanikuks olemist; 2) linna
eelarvest makstavateks sissetulekust sõltuvateks universaaltoetusteks, millega hüvitatakse
täielikult või osaliselt toimetuleku soodustamiseks vajalikud kulud või toetatakse pere
toimetulekut; 3) riiklikuks toimetulekutoetuseks, mille eesmärk on inimese iseseisvat toimetulekut
soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajava inimese ja/või perekonna materiaalset
9(13)
puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Sissetulekust sõltumatute
universaaltoetuste liigid on: 1) sünnitoetus; 2) õppeaasta alguse toetus; 3) hoolduspere toetused; 4)
asendushooldusteenusel oleva lapse toetus; 4¹ ) järelhooldusteenust saava inimese isiklike kulude
toetus; 5) puudega lapse toetus; 7) juhtkoera pidamise toetus; 8) pensionilisa; 9) matusetoetus; 10)
toetus esimese haiguspäeva hüvitamiseks (määruse nr 26 § 4 lg 2). Sissetulekust sõltuvate
universaaltoetuste liigid on: 1) sissetulekust sõltuv toetus toimetuleku tagamiseks; 4) eluruumi
kohandamise kulu hüvitis; 5) hooldajatoetus (määruse nr 26 § 4 lg 3).
64. Linn on haldusmenetlustes leidnud, et olemasolevatest linna poolt pakutavatest toetustest
vastab kaebaja abivajadusele kõige paremini sissetulekust sõltuv toetus toimetuleku tagamiseks,
kuid kuna Liikva Päikesekodu päeva- ja nädalahoiu teenuse kulud ei ole tervise säilitamiseks või
taastamiseks mõeldud kulud, siis ei kuulu eestkostja poolt esitatud arved sissetulekust sõltuva
toetuse eelarvest kompenseerimiseks. Kohus leiab, et kaebaja taotlused materiaalse abi saamiseks
oli põhjendatud läbi vaadata sissetulekust sõltuva toetuse kontekstis, sest paraku ei ole Tallinna
linna õigusaktidega ette nähtud muud toetust, mille puhul oleks mõeldav, et seda võiks kaebaja
abistamiseks maksta.
65. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja
kord“ § 14 lg 2 sätestas kuni 30.04.2025 kehtinud sõnastuses toimetuleku tagamiseks mõeldud
sissetulekust sõltuva toetuse kohta järgnevat: „Toetust makstakse majandusraskustesse sattunud
inimeste ja perede toetamiseks. Toetust makstakse ennekõike tervise säilitamise, taastamise ja
abivahenditega seotud kulude, õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud
väljaminekute, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks või
täielikuks hüvitamiseks.“ Sama säte kehtib alates 01.05.2025 järgnevas sõnastuses: „Toetust
makstakse majandusraskustesse sattunud inimeste ja perede toetamiseks. Toetust makstakse
ennekõike inimese või pere tehtud põhjendatud kulude osaliseks või täielikuks hüvitamiseks.
Põhjendatud kulud on ennekõike tervise säilitamise ja taastamise, abivahendite, erakorraliste
juhtumite, lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulud.“ Seega on sätte sõnastus
alates Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esimesest vaidlusalusest otsusest (28.04.2025) teatud määral
muutunud, kuid põhimõttelist muutust ei ole toimunud selles, millist tüüpi kulusid linn seonduvalt
tervisega hüvitada saab (tervise säilitamise ja taastamisega seotud kulud, abivahenditega seotud
kulud, erakorraliste juhtumitega seotud kulud).
66. Kohus nõustub vastustaja poolt haldusmenetluses ja vaidemenetluses läbivalt väljendatud
seisukohaga, et Liikva Päikesekodu teenuse kulud ei ole tervise säilitamiseks või taastamiseks
mõeldud kulud määruse nr 26 § 14 lg 2 tähenduses. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 25.11.2025
otsuses on selgitatud, et sissetulekust sõltuva toetuse raames on võimalik põhjendatud vajaduse
korral katta kulusid eelkõige vajalike ravimite, hambaravi ja abivahendite soetamise osas.
Vastustaja on kohtumenetluses märkinud, et põhjendatud kulude liikide mõisteid tuleb tõlgendada
arvestades toetuse aastase piirmääraga.
67. Sissetulekust sõltuvale toetusele toimetuleku tagamiseks on kehtestatud ülemmäär
kalendriaasta kohta. Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2022 määruse nr 39 „Sotsiaaltoetuste määrad”
§ 2 punkti 2 kohaselt on sissetulekust sõltuva toetuse maksimaalmäär täisealisele inimesele kuni
350 eurot kalendriaastas. Juba Liikva Päikesekodu ühe kuu arve ületab seda määra. Seega läheks
Liikva Päikesekodu arvete igakuine hüvitamine linna poolt ilmselgelt vastuollu sellega, millist
tüüpi kulude jaoks sissetulekust sõltuv toetus mõeldud on. Tallinna Linnavalitsus on 17.02.2026
vaideotsuses nr 123 selgitanud, et Tallinna linna eelarvest makstav sissetulekust sõltuv toetus on
mõeldud ajutiste majandusraskuste leevendamiseks. See ei ole oma olemuselt igakuine regulaarne
toetus ja selle maksmisel on oluline arvestada ka isikule varasemalt makstud toetusi ja
kalendriaasta piirmäärasid. Toetuse maksmine ühele isikule piirmäära ületavas summas võib
põhjustada olukorra, kus mõnele teisele toetust vajavale isikule saab linn maksta toetust väiksemas
summas, mis võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet ja kahjustada teiste isikute õigust saada
10(13)
sissetulekust sõltuvat toetust (Tallinna Linnavalitsuse vaideotsus nr 123 p 7.5, esitatud kaebaja
19.03.2026 taotluse lisana). Kohus nõustub linna põhjendustega.
68. Kohus märgib, et vastustaja on määranud kaebajale 03.06.2025 otsusega nr 2025-5302,
08.08.2025 otsusega nr 2025-6929 ja 25.11.2025 otsusega nr 2025-9788 rahalist toetust nende
kulude eest, mille hüvitamiseks on sissetulekust sõltuva toetuse regulatsiooni järgi alus olemas.
Kaebaja on saanud eelnevalt nimetatud otsustega rahalist toetust vastavalt 212,20 eurot, 133,23
eurot ja 168,59 eurot ehk kokku 514,02 eurot. Vastustaja on kaebaja puhul juba ületanud toetuse
maksimaalmäära 350 eurot kalendriaasta kohta. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 26 § 14 lg 3 p
2 sätestab, et linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhatajal või tema volitatud
ametnikul on sotsiaaltöötaja põhjendatud ettepanekul õigus määrata toetust konkreetse
sotsiaaltoetuse maksimaalmäära ületavas summas. Samas ei teki kaebajal selle pinnalt õigustatud
ootust, et seda tehakse piiramatult ja ka selliste kulude puhul, mille hüvitamist määrus ette ei näe.
69. Linn on haldusmenetluses leidnud ka seda, et perioodilisi makseid päeva- ja
nädalahoiuteenuse eest ei saa pidada erakorraliseks juhtumiks Tallinna Linnavolikogu määruse nr
26 § 14 lg 2 mõistes. Samuti ei ole päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul tegemist igapäevaelu
toetamise teenuse alaliigiga, mistõttu sellele ei laiene SHS § 89 ehk omavalitsus ei tasu ruumidega
seotud kulusid. Kohus nõustub nende seisukohtadega. Erakorralise juhtumiga ei ole tegemist
olukorras, kus isik on vabatahtlikult sõlminud mitmeks aastaks lepingu, mille alusel ta saab päeva-
ja nädalahoiuteenust. SHS §-ga 89 seonduvat käsitles kohus juba eelnevalt.
70. Kaebaja on palunud tuvastada, et vastustaja rikkus Tallinna Linnavolikogu 12.12.2024
määruse nr 21 „Tallinna linna reservfondist raha eraldamise ja kasutamise kord“ § 2 lg 1 p 1 ja p 6
ning jättis kasutamata reservfondi. Määruse nr 21 § 2 lg 1 sätestab, et linnavalitsuse reservfondist
võib rahalisi vahendeid eraldada edasilükkamatuteks kulutusteks, mille tegemise kohustus tuleneb
õigusaktidest ning mida ei ole eelarves kavandatud või mis on kavandatud vajalikust väiksemas
mahus (p 1) ja muudeks erakorralisteks kulutusteks (p 6). Linn on vaidemenetlustes leidnud, et
tegemist ei ole muu erakorralise kulutusega Tallinna Linnavolikogu 12.12.2024 määruse nr 21
mõistes (Tallinna Linnavalitsuse vaideotsused nr 750, 1075 ja 123). Ka kohus ei näe mõistlikku
võimalust saavutada Liikva Päikesekodu teenusele kulutatud summade hüvitamine läbi linna
reservfondi, kui kehtiva õiguse kohaselt ei ole kohalikul omavalitsusel üleüldse kohustust
rahastada päeva- ja nädalahoiuteenust. Reservfondi eesmärk ei ole maksta sotsiaaltoetusi
olukordades, kus Tallinna Linnavolikogu määruses nr 26 ei ole täpselt isiku olukorrale sobivat
toetust ette nähtud. Seega ei saa vastustajale ette heita ka reservfondi kasutamata jätmist.
71. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 5 lg 1 kohaselt on isikul esmane vastutus teda ohustavate
sotsiaalsete riskidega toimetulekul. Kui kaebaja ja tema eestkostja sissetulekud ei võimalda tasuda
Päikesekodu kallima premiumteenuse eest, siis tuleb kaaluda odavama standardteenuse kasutamist
sama teenuseosutaja juures või vahetada teenuseosutajat. Kaebaja on palunud kaebuses tuvastada,
et ühekohalise toa kasutamise teenus on vältimatult vajalik. Kohus leiab, et kallima teenuse
vältimatuse tuvastamiseks puudub alus. SA Päikesekodu Teenused tegevjuht on 17.09.2025 e-
kirjas märkinud, et kaebajal on vajadus öörahu ja privaatsuse järele, mida ei ole võimalik tagada
jagatud toas ning hetkel on ainuke sobiv lahendus ühekohaline tuba. Samas on tegevjuht e-kirja
lõpus märkinud, et kui kaebaja on uue keskkonnaga harjunud, tunneb ennast turvaliselt ja unerütm
on normaliseerunud, võib proovida kahekohalist tuba (kaebaja 19.09.2025 kaebuse lisa 6). Võib
eeldada, et praeguseks kaebajal harjumisfaas läbi ja kahekohalise toa proovimine on mõeldav. Ka
kaebaja rehabilitatsiooniplaanis ei ole otseselt ette nähtud, et kaebaja peaks erihoolekandeteenusel
viibides kindlasti ühekohalises toas olema (kaebuse lisa 4). Kaebaja esindaja poolt
kohtumenetluses esitatud Päikesekodu arvetest nähtuvalt ei ole kaebaja soodsamat kahekohalise
toa teenust veel proovinud. Kuna Päikesekodus saab kasutada ka oluliselt soodsamat teenust ja
asjas ei ole tõendit, mis ühemõtteliselt välistaks soodsama teenuse kasutamise, on kaebaja perel
olemas mõistlik võimalus vähendada sotsiaalset riski, mis kaasneb Päikesekodu kallima teenuse
kasutamisega.
11(13)
72. Tallinna linn ei olnud vaidlustatud haldusaktide andmise seisuga ega ole ka kohtuotsuse
tegemise aja seisuga kehtestanud õigusakti, mis võimaldaks hüvitada isikule päeva- ja
nädalahoiuteenuse omaosaluse kulud. Linna poolt makstavate sotsiaaltoetuste alused ja ulatus on
õiguspoliitiline otsus, mille tegemata jätmine ei anna alust vaidlustatud haldusaktide
tühistamiseks. Teiste kohalike omavalitsuste võimalikud soodsamad tingimused ei ole Tallinna
linnale siduvad ega võimalda teha järeldust, et Tallinna linna haldusaktid oleksid õigusvastased.
Tallinna Linnavalitsus on vaideotsustes nr 750 ja 1075 selgitatud, et Tallinna linn maksab oma
eelarvest täiendavaid sotsiaaltoetusi vabatahtlikult. See tähendab, et seaduste kohaselt ei pea linn
täiendavaid sotsiaaltoetusi maksma ja võib ise määrata toetuse saamise tingimused. Linn peab
avalikku raha kasutama eesmärgipäraselt ja säästlikult ning määruse rakendamisel on linnaosade
valitsustel ulatuslik kaalutlusõigus.
73. Kaebaja on oma seisukohtades viidanud 01.07.2023 jõustunud hooldereformile, mille
tagajärjel peaks kohalik omavalitsus väidetavalt riigieelarvest rahastatava päeva- ja
nädalahoiuteenuse omaosaluse ja lisatasu isikutele linnaeelarvest kompenseerima. Paraku
puudutab hooldereform üksnes väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse ehk hooldekodukoha
eest tasumist (SHS § 20). Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on kohaliku
omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja
toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või
elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt
iseseisvalt toime tulla. Päeva- ja nädalahoiuteenus ei ole üldhooldusteenus, vaid
erihoolekandeteenus, mis on reguleeritud SHS 3. jao „Erihoolekandeteenused“ 5¹. jaotises ja selle
osutamine on riigi ehk SKA pädevuses (SHS § 70). Seega ei ole viited hooldereformile ja sellega
kaasnenud muudatustele kaebaja puhul asjakohased.
74. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 28.04.2025 otsus nr 2025-
193, 03.06.2025 otsus nr 2025-5302, 08.08.2025 otsus nr 2025-6929 ja 25.11.2025 otsus nr 2025-
9788 on vaidlustatud osas õiguspärased ega kuulu tühistamisele. Kuna esialgsed haldusaktid on
õiguspärased, tuleb õiguspäraseks lugeda ka Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 (allkirjastatud
08.08.2025) vaideotsus nr 750, Tallinna Linnavalitsuse 10.11.2025 (allkirjastatud 12.11.2025)
vaideotsus nr 1075 ja Tallinna Linnavalitsuse 17.02.2026 vaideotsus nr 123 ning need ei kuulu
samuti tühistamisele. Kuna vaidlustatud haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus kohustada
Tallinna linna vaatama kaebaja 20.03.2025, 22.05.2025, 31.07.2025 ja 31.10.2025 taotlused uuesti
läbi.
75. Seoses SKA-ga märgib kohus, et jättis 13.10.2025 määruse resolutsiooni punktiga 7 SKA
kolmanda isikuna menetlusse kaasamata. Nimetatud punkt oli määruskaebusega vaidlustatav, kuid
kaebaja edasikaebamise korras märgitud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitanud. Määrus
jõustus 29.10.2025. Kohus ei saa enda jõustunud määrust muuta. Kohus on endiselt seisukohal, et
SKA kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks puudus alus. Praeguse vaidluse tulemus ei mõjuta
SKA õigusi või kohustusi. SKA jaoks ei oma tähtsust, kas Tallinna linn hüvitab kaebajale Liikva
Päikesekodu teenuse omaosaluse kulu.
76. Kohus selgitab täiendavalt 13.10.2025 määruse punktis 29 toodud selgitusele, et kui kaebaja ei
ole nõus olukorraga, kus ta on alates 2019. aastast pidanud SKA-lt ööpäevaringse
erihooldusteenuse võimaldamist ootama, tuleb tal pöörduda teenuse mõistliku aja jooksul
võimaldamise taotlusega SKA poole. Kui kaebaja saab SKA-lt keelduva vastuse, on kaebajal
õigus SKA vastust halduskohtus vaidlustada. Ööpäevaringse erihooldusteenuse järjekorras
olemisega seonduvaid küsimusi ei saa lahendada Tallinna linna vastu esitatud kaebuse raames.
Tegemist on eraldiseisva õigussuhtega kaebaja ja SKA vahel.
77. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on
tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.
Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte endi
kanda.
12(13)
78. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema esindaja
nimed tähemärgiga.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Nurm
13(13)