2-25-3944/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Vanemkohtujurist

Sandri Laurand

Määruse kuupäev

17. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-3944

Tsiviilasi

Harku vald, Tiskre küla, Möldre tee 4 korteriühistu avaldus

X vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Harku vald, Tiskre küla, Möldre tee 4

esindajad

korteriühistu (registrikood 80577920), lepinguline esindaja

Heldur Raig

Puudutatud

isik:

X

(isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Harku vald, Tiskre küla, Möldre tee 4 korteriühistu (avaldaja) ja X

(puudutatud isik) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

Puudutatud isik X tasub majanduskulude mittetasumisest ja nende kulude

mitteõigeaegse tasumisest avaldaja ees allesjäänud võlgnevuse 116,95 eurot

17.04.2026.

1.2.

Puudutatud isik kohustub tasuma avaldajale tema kantud menetluskulud

õigusabile 277 euro suuruses summas ja pool tasutud riigilõivust (25 eurot)

hiljemalt 08.05.2026.

1.3.

Maksed tuleb tasuda Harku vald, Tiskre küla, Möldre tee 4 korteriühistu

arvelduskontole nr XXXXXXX LHV pangas.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Rahuldada avaldaja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada

riigilõiv 25 eurot Harku vald, Tiskre küla, Möldre tee 4 korteriühistu arveldusarvele

nr XXXXXXX.

2-25-3944

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Harku vald, Tiskre küla, Möldre tee 4 korteriühistu

(avaldaja) avaldus Xi (puudutatud isik) vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise

nõudes.

2.

16.04.2026 esitasid menetlusosalised kohtule kompromissi, paludes selle kinnitada ja

tsiviilasjas menetluse lõpetada. Avaldaja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 esimese

lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

3.1.

Kinnitatava kompromissi tingimustest tuleb välja jätta tingimus, et kui kohus

kompromissi ei kinnita, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski nendes sisalduv

nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad

kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks. Kõnesolev tingimus on tarbetu,

sest kohus kinnitab kompromissi (vt RKTKm 21.09.2016, 3-2-1-78-16, 10).

3.2.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule teadaolevate asjaolude järgi

vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on

seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt

kinnitamata. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

4. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda

kohtusse hagiga (avaldusega) sama kostja (võlgniku) vastu vaidluses samal alusel sama

(hagi)eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

2 (3)

2-25-3944

5. TsMS § 477 lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi

sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Käesoleval juhul on

menetlusosalistel kompromissi sõlmimiseks piisav käsutusõigus.

6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

7. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui

pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kompromissi kinnitamisel

kuulub avalduselt tasutud riigilõiv 25 euro ulatuses avaldajale tagastamisele ja kohus rahuldab

vastava taotluse.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada

määruskaebuse. Menetlusosalised on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad

määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Kuna praegusel juhul on menetlusosalistel

kompromissi sõlmimiseks piisav käsutusõigus, kohaldub sama põhimõte kompromissi

kinnitamisel ka hagita menetluses. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt

menetlusosaliste avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing kohtunik

3 (3)