3-26-973/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-973

Kohtuasi

X kaebus Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla mittevaralise

kahju hüvitise nõudes seoses vitamiinide ja muude

toidulisandite kambrisse mittelubamisega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 2. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles märgib kokkuvõtvalt järgmist.

Kaebajal on tõsised terviseprobleemid ja 27. novembri 2025. a laboritestide tulemusena leiti, et

tema D-vitamiini ja foolhappe tase on alla normi. Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla

vanglameditsiini osakonna arst määras, et kaebaja peab võtma glükosamiini, D-vitamiini ja

foolhapet. Kuna kaebajal on diagnoositud vasaku ja parema õla artroos, parema põlve artroos,

krooniline seljavalu, valud paremas puusas jne, on arsti määratud vitamiinid ja toidulisandid

väga olulised. Kaebaja palus, et talle väljastataks vitamiinid ja toidulisandid kambrisse, sest ta

tunneb hirmu, kui peab võtma tablette valvurite käest, sest mitmel korral andsid valvurid

kaebajale teise vangi ravimeid, mille määras psühhiaater. Kaebaja ei ole seetõttu juba poolteist

3-26-973

aastat valvuritelt tablette võtnud. Inspektor-kontaktisik ütles, et talle väljastatakse vitamiinid ja

toidulisandid kambrisse juhul, kui meditsiiniosakond annab need originaalpakendis. Kaebaja

esitas vastava pöördumise Sihtasutusele Ida-Viru Keskhaigla, kuid vanglaametnikud ütlesid, et

meditsiiniosakonna juhataja keelas vitamiinide ja toidulisandite kambrisse andmise, sest need on

ravimid. Kaebaja märgib, et Ravimiregistri kohaselt ei ole glükosamiin, foolhape ja D-vitamiin

ravimid. Ta ei ole tänase päevani vitamiine ja toidulisandeid saanud. Sihtasutuse Ida-Viru

Keskhaigla tegevus on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) artikliga 3. Haigla on oma ebaseadusliku tegevusega tekitanud kaebajale tugevat

emotsionaalset stressi, vaimseid ja füüsilisi kannatusi, hingepiina ning on kahjustanud kaebaja

tervist. Valvuritelt ravimite võtmine riivab kaebaja eraelu puutumatust ja ta tunneb end

alandatuna. Valvurid teavad, millised ravimid on kaebajal pinalis ning see aitab teha järeldusi

inimese haiguste kohta, mis ei ole kooskõlas konfidentsiaalsuse põhimõttega. Kaebaja ei soovi,

et valvur saaks tema meditsiinilisi andmeid töödelda. Riigikohtu 4. veebruari 2026. a määruses

asjas nr 3-25-144 märgitakse samuti, et ravimite väljastamine on meditsiiniline abi ja peab

toimuma meditsiinitöötaja poolt. Samuti on õiguskantsler toonud välja, et konfidentsiaalsuse

põhimõtet tuleb vanglas järgida ka kinnipeetavatele ja vahistatutele ravimite jagamisel. Kaebaja

leiab, et Viru Vangla kodukorra p 20.3 on vastuolus põhiseaduse §-ga 26 ja EIÕK artikliga 8.

Eeltoodu tõttu palub kaebaja Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla välja mõista mittevaralise kahju

hüvitis 7000 eurot. Kaebaja märgib, et esitas haiglale 24. märtsil 2026 kahjunõude, mis jäeti 30.

märtsi 2026. a vastusega rahuldamata.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla 8. aprillil 2026 kohtule

kaebaja 24. märtsi 2026. a kahjunõude nr 3-26/2-2/4109 ja Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla 30.

märtsi 2026. a vastuse nr 2.1-31/492-2. Haigla märkis, et kaebuses viidatud 30. jaanuari 2026. a

pöördumist nr 3-26/2-2/1476 haigla dokumendihaldussüsteemis registreeritud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

Vaidluse ese

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja on käesolevas asjas esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4).

Ta soovib Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmist

põhjusel, et haigla ei ole lubanud anda kaebajale vitamiine ja muid toidulisandeid kambrisse (nt

originaalpakendis), kus kaebaja saaks neid iseseisvalt manustada.

Kaebuse tagastamine

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole käesolevas asjas välja selgitatud asjaoludel intensiivselt

riivatud.

3-26-973

6.1. Tervisega seotud küsimusi tuleb iseenesest pidada kaebajale oluliseks ning tervishoiuteenuse

saamata jätmise või ebakohase osutamisega võidakse üldjuhul riivata isiku õigusi intensiivselt.

Praegusel juhul nähtub aga asja materjalidest, et Sihtasutusel Ida-Viru Keskhaigla ja ka Viru

Vanglal on valmidus kaebajale vitamiine ja muid toidulisandeid anda (vt kaebus ja Sihtasutuse

Ida-Viru Keskhaigla 30. märtsi 2026. a vastus nr 2.1-31/492-2, dtl 11-12), kuid kaebaja ise ei

soovi neid võtta valvuri juuresolekul ravimipinalist põhjusel, et valvur saab sellisel juhul teada,

milliseid vitamiine ja muid toidulisandeid kaebaja tarbib. Kaebaja soovib vitamiine ja muid

toidulisandeid kambrisse, et ta saaks neid seal iseseisvalt manustada.

6.2. Vaidlus puudub seega selles, et kaebajale on talle määratud vitamiinid ja muud toidulisandid

vanglas tagatud, kuid kaebaja ei ole rahul sellega, kuidas toimub nende manustamine. Seetõttu ei

ole ta vitamiine ja muid toidulisandeid ka võtnud. Kohus leiab, et vitamiinide ja muude

toidulisandite tarbimine on küllaltki tavapärane ja laialt levinud ning neid ei kasutata üksnes

konkreetse diagnoosiga seonduvalt raviks või ravi toetamiseks, vaid ka haigusi ennetaval ja

organismi üldiselt toetaval eesmärgil. Seega ei pruugi asjaolu, et kaebajale on vitamiinid ja

toidulisandid ette nähtud, seonduda mingi konkreetse haigestumise või diagnoosiga ning sellise

asjaolu avalikuks tulek ei saa isiku õigusi märkimisväärselt riivata. Ka näiteks väljaspool vanglat

apteegist kohapeal toidulisandeid või vitamiine ostes võib iga kõrvalseisja teha järelduse, et

ostja neid ka ise tarbib, kuid ei saa siduda ostu nende kasutamise eesmärgiga. Isegi kui valvur

suudab tuvastada, et kaebaja ravimipinalis on vitamiinid ja muud toidulisandid, ei ole selle teabe

põhjal võimalik teha konkreetsemaid järeldusi tema terviseseseisundi kohta.

6.3. Mis puudutab kaebaja kartust, et talle antakse ravimipinalis valed ravimid või toidulisandid,

siis vangla tingimustes ei ole mõeldav, et isikule antakse kõik tema ravimid ja toidulisandid

kambrisse, kus ta saab neid iseseisvalt manustada. Tegemist oleks väga suure julgeolekuohuga

üldisemalt ning ka ohuga isiku enda tervisele. Sellises olukorras on vältimatu, et ravimite või

toidulisandite (sh vitamiinid) manustamine toimub valvuri või tervishoiutöötaja vahendusel.

Kuigi ka ravimite või toidulisandite vahendatult manustamisel ei saa täielikult välistada et

kunagi mingit inimlikku eksimust ei juhtuks, on sellise ravimite ja toidulisandite väljastamise

korralduse juures ohud viidud miinimumini. Vanglas komplekteerivad ravimipinalid

tervishoiutöötajad (vt Viru Vangla kodukorra p 20.3). Kohus eeldab, et kaebajal on võimalik

enne ravimite manustamist ravimipinal ka üle vaadata, veendumaks, et sellel on tema nimi.

Vahendatud manustamise korral hakkab erandlike eksimuste korral kahjulikke tagajärgi vältida

ka asjaolu, et isik on üldiselt tuttav tema poolt tarbitavate ravimite või toidulisandite välimusega

ning saab need enne manustamist üle vaadata. Juhul, kui isik manustaks ravimeid ja

toidulisandeid iseseisvalt, ei oleks vanglal võimalik täita talle pandud kohustust tagada vangla ja

iga seal viibiva isiku julgeolek (vt VangS § 66) ning isikute tervise kaitse ja ohutus.

7. Kohus leiab, et käesolevas asjas kaebuse rahuldamine ei oleks ka kuigivõrd tõenäoline.

7.1. Kaebuse kohaselt on kaebajale mittevaralist kahju tekitatud sellega, et ta ei ole saanud võtta

arsti määratud vitamiine ja muid toidulisandeid, sest neid ei väljastata talle kambrisse, kus ta

saaks neid iseseisvalt manustada ilma valvuri või tervishoiutöötaja sekkumiseta.

7.2. Viru Vangla kodukorra p 7.1.9 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud ravimid, ravimtaimed,

toidulisandid, vitamiinid, energiajoogid ja -padjakesed, spordijoogid ning nende valmistamiseks

mõeldud ained, v.a vangla arsti ettekirjutusel ja vangla väljastatud ning vangla kaupluse

vahendusel soetatud toidulisandid või vitamiinid. Viru Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt

vastutab vangla kinnipeetavate tervise eest ning kinnipeetavate tervisliku olukorra hindamise ja

ravi ning ravimite määramise pädevus on antud vangla meditsiiniosakonnale. Kontrollimatu

ravimite, toidulisandite ja muude punktis 7.1.9 nimetatud ainete tarbimise puhul muutub

meditsiiniosakonna töö kinnipeetavate ravimisel märksa keerulisemaks, kuna

meditsiiniosakonnal puudub ülevaade ja võimalus tuvastada, milliseid kõnealuses punktis

3-26-973

nimetatud aineid ja kui palju on kinnipeetav tarbinud (vt Viru Vangla kodukorra seletuskirja p

7.1.9).

7.3. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et toidulisandid (sh vitamiinid) on

kinnipeetavale lubatud, kui need on määranud tervishoiutöötaja, ning ohutuse tagamiseks tuleb

neid sarnaselt ravimitele võtta ettenähtud kogustes kontrollitud keskkonnas. Kuna ületarbimise

korral ei pruugi ka toidulisandid olla täiesti ohutud, on kohtu hinnangul õiguspärane, et neid

jagatakse kinnipeetavatele sarnaselt ravimitega (s.o valvuri poolt ravimipinalist1). Sellele on

viidatud ka Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla 30. märtsi 2026. a vastuses nr 2.1-31/492-2 (dtl 12).

Kuigi kaebaja leiab, et Riigikohtu 4. veebruari 2026. a määruses asjas nr 3-25-144 märgitakse, et

ravimite väljastamine on meditsiiniline abi ja peab toimuma meditsiinitöötaja poolt, siis vastavat

konstateeringut määruses siiski ei sisaldu. Kohtule ei nähtu käesoleva asja valguses, et

Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla poolt kaebajale vitamiinide ja muude toidulisandite jagamine

ravimipinalist valvurite vahendusel oleks vastuolus kaebaja viidatud EIÕK artiklitega 3 või 8.

Samuti ei saa kohtu hinnangul pidada Viru Vangla kodukorra punkti 20.3 suure tõenäosusega

õigusvastaseks. Seetõttu leiab kohus, et asjaoludest tulenevalt oleks X käesoleva

hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

8. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

9. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema

riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

Kui kaebaja ei soovi avaldatavas kohtulahendis nime asendamist tähemärgiga, siis tuleb tal

sellest kohut teavitada enne käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

1 Viru Vangla kodukorra punkti 20.3 kohaselt edastab tervishoiutöötaja poolt kinnipeetavale määratud ravimid

tervishoiuteenuse osutaja vanglale ravimipinalis. Ravimit annavad kinnipeetavaile ettenähtud aegadel osakonna

valvurid.