Legislator Case Law & Legislation
3-26-804/37 AI generated

3-26-804/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-26-804/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud kontrollisid 15.03.2026 Valga-Tallinn rongis viibinud X.X. ’ reisidokumente, kes saabus Eesti territooriumile Riia-Valga rongiga ja tahtis

Legislator headnote

AI generated

Art. 11 lg; 3-26-804/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: ’ reisidokumente, kes saabus Eesti territooriumile Riia-Valga rongiga ja tahtis

Keywords

AI generated
Nigerian asylum application insufficiently substantiated grievance unreasonableness of return to Afghanistan language barrier unfit notwithstanding health condition unworthiness of asylum

Cited Legislation

AI generated
Art. 11 lg
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Kaire Orion

Määruse tegemise aeg ja koht

17.04.2026, Tartu

Haldusasja number

3-26-804

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X.

’

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.03.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. ’ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet

Puudutatud isik – X.X.

Esindaja v.adv. Aleksei Ratnikov

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.’ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.03.2026 määrus

muutmata.

2. Asendada kohtumääruse avaldamisel isiku, kelle suhtes luba taotletakse, nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud kontrollisid 15.03.2026 Valga-Tallinn rongis

viibinud X.X. ’ reisidokumente, kes saabus Eesti territooriumile Riia-Valga rongiga ja tahtis

sõita Valga-Tallinn rongiga Tallinnasse. X.X. esitas ametnikele Läti varjupaigataotleja

tunnistuse, mille kohaselt on ta Guinea Vabariigi kodanik ning on sündinud 02.01.2009.

2. PPA esitas 17.03.2026 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X.X. ’ kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 1 kuuks, kuna esineb välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36¹ lg 2 p-s 7 sätestatud alus.

3-26-804

3. Tartu Halduskohus rahuldas 17.03.2026 määrusega PPA taotluse (resolutsiooni p 1) ning

andis loa X.X. ’ kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks, s.o 17.04.2026

(kaasa arvatud), tingimusel, et X.X. kui alaealine isik majutatakse kinnipidamiskeskuses

täiskasvanutest eraldi (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused:

1) PPA on alustanud Dublini III määruse alusel tagasivõtmise menetluse. X.X. ’

kinnipidamise eesmärk on tagada tema üleandmine Läti Vabariigile Dublini III määruse

alusel. X.X. ’ osas esineb märkimisväärne põgenemisoht. X.X. lahkus Lätist õigusvastaselt,

sest ta pole väitnud, et tal oleks õigus viibida mõnes teises Schengeni konventsiooni või

Euroopa Liidu liikmesriigis. Euroopa Liidu alusdokumendid ega Schengeni reeglid ei anna

rahvusvahelise kaitse taotlejale liikmesriikides vaba liikumise õigust. Lisaks ületas ta riigipiiri

ilma reisidokumendita ning tõenäoliselt on tema tegelik eesmärk liikuda Eestist mõnda teise

EL liikmesriiki. Kuna X.X. otsustas lahkuda Lätist pärast seda, kui tema rahvusvahelise

kaitse taotlus jäeti 20.02.2026 Lätis rahuldamata ja teda ähvardas väljasaatmine, saab pidada

väga tõenäoliseks, et Eestis vabaduses viibides liiguks ta Schengeni alasse jäämise eesmärgil

edasi mõnda teise Schengeni ala riiki või EL liikmesriiki.

2) X.X. ’ on eeldatavasti 17-aastane ning ta saabus Eestisse üksi. Seega tuleb teda käsitada

saatjata alaealisena. X.X. ’ vanust pole olnud võimalik reisidokumendi puudumise tõttu välja

selgitada. Asja materjalides ei osuta miski sellele, et X.X. ei mõistaks täiel määral oma

tegude tagajärgi või et tema käitumine ja hoiakud poleks täiskasvanulikud. Kohtule polnud

istungil tajutav, et ta oleks lapseohtu. VRKS § 17 lg 12 kohaselt paigutatakse saatjata

alaealine rahvusvahelise kaitse taotleja majutuskeskusesse, suunatakse asendushooldusele või

täisealise sugulase juurde. Kohtu hinnangul ei tulene nimetatud sättest saatjata alaealise

kinnipidamiskeskusesse paigutamise keeldu. Kinnipidamiskeskus ei ole vangla.

4. Tartu Ringkonnakohtusse saabus 30.03.2026 X.X. ’ riigi õigusabi taotlus tema

esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 31.03.2026 määrusega X.X. ’ riigi õigusabi taotluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X.X. ’ esitas 09.04.2026 riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada halduskohtu 17.03.2026 määrus

ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest või alternatiivselt võimaldada kaebajal elada menetluse

ajal kas lastekodus või rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Lisaks palub ta

vabastada end tõlgete kulude kandmisest. Määruskaebuse põhjendused:

1) Kaebaja puhul ei esine põgenemisohtu. Vastustaja ega kohus ei ole piisavalt põhjendanud,

millest tuleneb kaebaja suhtes määratud põgenemisoht ja mis alustel see määrati.

Põgenemisohu olemasolu tuvastamisel ei saa lähtuda ainult VSS § 68 loetletud alustega. Seda

tuleb hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. Vältida tuleb automaatseid järeldusi,

näiteks et ebaseaduslik piiriületus või dokumentide puudumine viitavad põgenemise ohule.

Asjaolu, et kaebaja on juba Lätis rahvusvahelist kaitset taotlenud, ei saa olla aluseks temale

põgenemisohu määramisel. Kohtu arvamus, et kaebaja võib riigist lahkuda, on subjektiivne ja

põhjendamata.

2) Kuna kaebaja on alaealine, siis oleks pidanud kaebaja paigutama pagulaskeskusesse, kus

on alaealisele sobivad tingimused. Vastavalt Direktiivi 2013/33 art 11 lg 3 ei majutata saatjata

alaealisi kunagi kinnipidamisasutuses. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tulemuslik.

Kaebaja kinnitab, et

varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses elamise ajal täidab ta kõik vastustaja poolt esitatavad

nõudmised.

3-26-804

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Tartu Halduskohus rahuldas 17.03.2026 määrusega PPA taotluse ning andis loa X.X. ’ kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

üheks kuuks, s.o 17.04.2026 (kaasa arvatud), tingimusel, et X.X. kui alaealine isik majutatakse

kinnipidamiskeskuses täiskasvanutest eraldi. X.X. ’ osas esineb märkimisväärne põgenemisoht. X.X. lahkus

Lätist õigusvastaselt pärast seda, kui tema rahvusvahelise kaitse taotlus jäeti 20.02.2026 Lätis rahuldamata ja

teda ähvardas väljasaatmine. Seega saab pidada väga tõenäoliseks, et Eestis vabaduses viibides liiguks ta

Schengeni alasse jäämise eesmärgil edasi mõnda teise Schengeni ala riiki või EL liikmesriiki. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski

määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Määruskaebuses esitatud väited põgenemisohu puudumise kohta on alusetud. Isik ei ole suutnud kohtule

veenvalt põhistada, et tema suhtes ei esine põgenemise ohtu. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole

isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. On usutav, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le

väljasaatmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Isikul on teadmised ja kogemused, mille

abil soovi korral teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse edasi liikuda. PPA on taotluses nendele asjaoludele

tuginenud ja nendega arvestas ka halduskohus. Seega ei ole põhjendatud määruskaebuses toodud etteheide, et

kohus ei ole hinnanud isikuga seotud individuaalseid asjaolusid.

10. Võttes arvesse määruskaebuses esitatud väiteid, on määruskaebuses küsimuse all eelkõige isiku põgenemise

oht ja selle sisustamine. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt VRKS § 361 lg-st 21 tuleb põgenemise ohtu

hinnata VSS §-st 68 lähtudes. Eelnevast tulenevalt oli puudutatud isiku kinnipidamine põhjendatud, sest esineb

põgenemise oht VSS § 6⁸ p 9 järgi.

11. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 17.03.2026 määruse muutmata.

12. Määruskaebuse esitaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse

avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)