2-25-14924/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14924

Tsiviilasi

S.D hagi B.R vastu elatise suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S.D (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja C.R (isikukood XXX)

Kostja B.R (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

eelistungil 15. detsembril 2025 ja edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Tartu Maakohtu 17. septembri 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-51098

(jõustunud 23. oktoobril 2014) välja mõistetud igakuise elatise suurust ja suurendada

alates 1. septembrist 2025 elatist 150 euroni kuus kuni S.D täisealiseks saamiseni ().

3. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.

4. Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

2-25-14924

Hageja nõue ja seisukohad

1. S.D (hageja) esitas 10. septembril 2025 hagi B.R (kostja) vastu elatise suurendamiseks.

Hageja on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-14-51098 välja mõistetud elatise suurust tuleb

muuta, sest lapse vajadused on suurenenud tema tervise tõttu, hagejal on vaja prille ja ta

soovib käia kasvõi ühes ringis. Varasemalt on kostjalt elatis välja mõistetud 120 eurot kuus.

Hageja soovib elatist suurendada 180 euroni kuus alates 1. septembrist 2025.

Kostja vastus hagiavaldusele

2. Kostja vastas 22. oktoobril 2025 kohtule, et tal ei ole võimalik tasuda suuremat elatist, sest

tal on elatise võlgnevus ning pärast täitemenetlusi jääb talle kätte 443 eurot.

Kohtu eelmenetlus

3. Kohus korraldas 15. detsembril 2025 eelistungil, kus arutas menetlusosalistega elulisi

asjaolusid ja võimalust lahendada kohtuvaidlus kompromissiga. Kostja selgitas kohtule enda

sissetulekute suurust ning kostja selgitas ka enda vajaduste suurust. Hageja seaduslik esindaja

selgitas, et ta saab suurepere toetust ning et hageja erivajaduse tõttu, on püsivad ravikulud

(ATH diagnoosi tõttu maksavad 1,5 kuu ravimid ca 60 eurot). Kohus kogus täiendavaid

tõendeid vanemate varalise olukorra kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tartu Maakohus mõistis 17. septembri 2014. a otsusega kostjalt välja elatise 120 eurot kuus

hageja ülalpidamiseks alates 1. novembrist 2013 (dtl 6). Hageja soovib elatise suurendamist

180 euroni kuus ning hageja seaduslik esindaja leidis kohtuistungil, et elatise suurus võiks

olla ka 150 eurot kuus.

5. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning suurendab Tartu Maakohtu 23. oktoobril 2014

jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-14-51098 välja mõistetud elatise suurust 150 euroni

kuus. Suuremas summas elatist tuleb kostjal tasuda alates 1. septembrist 2025.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud,

mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada.

7. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma

üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd

muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes,

arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste

kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka

2-25-14924

tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 2 alusel võib kohus mõjuval põhjusel siiski

vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu

hulgas kohustatud vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

9. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatust ja pooltega eelistungil läbiarutatust ei saa

järeldada, et kostja on võimeline tasuma elatist rohkem kui 150 eurot kuus. Kohus on

varasemas menetluses tsiviilasjas nr 2-14-51098 leidnud, et elatise vähendamise põhjuseks

alla toona kehtinud miinimummäära, oli see, et kostjal on lisaks hagejale veel ülal ülalpeetav

ning kohus mõistis välja 120 eurot põhjusel, et kuna kostja peaks olema suuteline teemina

vähemalt miinimumpalka ning tal on kohustus kasutada oma palka enda ja laste

ülalpidamiseks ühetaoliselt, mõistab kohus elatisena välja 1/3 miinimumpalga suuruse

summa.

10. Praegusel juhul peab kohus põhjendatuks, et kostja tasub alates 1. septembrist 2025 elatist

150 eurot kuus nagu on soovinud hageja seaduslik esindaja kohtuistungil. Elatise

suurendamise põhjuseks on hageja suurenenud vajadus ravimite järele ning üldteadaolev

elukalliduse tõus. Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et olukorras, kus kostja tasub elatist

oma teisele lapsele 270 eurot kuus ja hagejale on välja mõistetud vaid 120 eurot kuus, on

kostja lapsed ebavõrdses olukorras. Kui kostja tasub elatist 150 eurot kuus ning hageja saab

osa perele makstavast suurepere toetusest, paraneb hageja olukord ning tema elukvaliteet

muutub paremaks.

11. Kohtule selgitas kostja, et talle jääb kätte 443 eurot. Kohtul sellekohast arvutuskäiku ta ei

selgitanud, kuid selgus, et see summa jääb tal kätte, sest ülejäänu võtavad ära tema selgituste

järgi kohtutäiturid. Kohtu kogutud tõenditest nähtub, et täitemenetluse registri väljavõtte järgi

on täiteasjas nr 175/2020/2888 kohtutäitur Rannar Liitmaa juures täitmisel kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-19-14551, millega on B.R elatisenõude täitmise jääk on 7149 eurot (dtl 42);

täiteasjas nr 176/2021/730 kohtutäitur Rocki Alberti juures 2-21-100866, sissenõudja on B2

IMPACT OÜ – nõudejääk on 2519 eurot (dtl 43); täiteasjas nr 173/2022/34 kohtutäitur Rocki

Alberti juures 2-14-51098 sissenõudja S.D elatisenõude täitmise jääk 1574 eurot ja täiteasjas

nr 173/2023/105 kohtutäitur Rocki Alberti juures S.D elatisnõude täitmise jääk 4200 eurot

(dtl 45). Seega on kostja selgitus usutav, et teda koormavad täitemenetlused, kuid kohus

rõhutab siinjuures, et täitemenetlustes täidetakse ülalpidamiskohustust tema laste suhtes, mis

aga omakorda näitab kostja senist ükskõikset suhtumist enda laste ülalpidamiskohustuse

täitmisse. Kostja tavapärase pingutuse tulemusel ei saanuks tekkida sellises suuruses elatise

võlgnevusi.

12. Muu vara kohta märgib kohus, et liiklusregistri väljavõtte järgi on kostjal 2007. aasta

Mazda 6 millel on peal 3 keelumärget (dtl 46) ning e-Kinnistusraamatu päringu järgi kostjal

kinnistuid ei ole (dtl 47). Kostja SEB pank on kontole laekunud 340 eurot ja kontolt välja

läinud 345 eurot ja kontojääk on miinuses 14 541 euroga (dtl 70-72). Swedbankis on kostjal

arvelduskonto jääk 8 eurot 82 senti ning kontol broneering 43 eurot 52 senti kaardi

kuutasudest ja viimase kuue kuu jooksul toimingud puudusid (dtl 117).

13. Kostja kinnitas kohtule, et tal on täistöövõime. Seega on kostja laste isana kohustatud

tegema endast sõltuva, et hageja ja tema poolvend saavad enda arenguks vajaliku ja

õigustatud ülalpidamise. Kostja selgitas kohtule istungil, et ta töötab üldehitajana ehitusel

ning tema sissetulek on kuude lõikes erinev – 700-800 eurot kuus. Kostja EMTA päringu

järgi on kostja saanud 1. detsembrist 2024 kuni 30. novembrini 2025 on tehtud väljamakseid

5806 eurot 58 senti (ühes kuus 483 eurot) (sh töötasu 4799 eurot 53 senti (ühes kuus 400

2-25-14924

eurot) (dtl 59). Seega on kostja enda kinnitusel tema sissetulek suurem kui deklareeritud

töötasu. Kohus lähtub kostja enda kinnitusest tema töötasu suuruse kohta, sest kostja on enda

töötasu suurusest teadlik ning näib, et ametlikult näidatakse töötasu väiksemana. Kostja

nimetas endaga seotud kuludena toiduraha, telefoni, elektri, ravimeid (ei soovinud kohtule

selgitada, milliseid ravimeid regulaarselt võtab).

14. Võrdlemaks vanemate varalist seisu tegi kohus järelepärimise ka hageja seadusliku

esindaja töötasu kohta ning sai teada, et C.R EMTA päringu järgi on talle 1. detsembrist 2024

kuni 30. novembrini 2025 tehtud väljamakseid 10476 eurot 96 senti (ühes kuus 873 eurot) (sh

töötasu 8928 eurot 1 senti (ühes kuus 744 eurot) (dtl 60). Seega on hageja seadusliku esindaja

sissetulek sama suur kui kostja enda väidetav sissetulek. C.R saab suure pere toetust 910 eurot

(dtl 79). S.D on saanud sotsiaaltoetust 139 eurot (2025. aasta juulist kuni oktoobrini (dtl 120-

129) ja edasi 37 eurot kuus (dtl 130). Kuna aga hageja seaduslik esindaja on hinnanud, et

elatise suurus võib olla 150 eurot kuus, siis kohus ei hinda eraldi hageja vajaduste suurust ega

ülalpidamise osa, mis tuleb hagejale toetustest.

15. Riigikohus on selgitanud (RKTKo 17.05.2011, nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse

määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning

väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega

panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku

elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Küll on kohus seisukohal, et 150 euro

suurune elatis ei koorma kostjat liigselt ja enda tööelu ja valikute parema korraldamise

tulemusel, tuleb tal hagejale selles ulatuses ülalpidamist anda.

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise

lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna

menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik