2-25-9709/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-9709

Tsiviilasi

K. M pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse järelevalve

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: K. M (isikukood XXX, elukoht xxxx, tel. XXX,

e-post xxxx )

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes: T K (xxxx; tel

XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

K. M

(isikukood

XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti

väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

2. Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:

PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või

registrikood

Tunnustatud ja

saamata nõue (EUR)

Jaotis,

%

Võlausaldajate konto- ja

viitenumber

xxxx OÜ (rk XXX)

3 372,77

16,7107

xxxx

Kohtutäitur K F

297,60

1,4745

xxxx,

viitenr xxxx

M L (ik. XXX)

2 780,40

13,7757

xxxx

xxxx OÜ (rk XXX)

2 127,81

10,5424

xxxx

xxxx OÜ (rk XXX)

2 208,71

10,9433

Makse saaja: xxxx OÜ xxxx

viitenr xxxx

xxxx OÜ (rk XXX)

(ts.asi xxxx)

2 034,02

10,0777

xxxx

viitenr xxxx

xxxx OÜ (rk XXX)

(ts.asi xxxx)

3 954,52

19,5930

xxxx

viitenr xxxx

xxxx OÜ (rk XXX)

(ts.asi xxxx)

3 407,47

16,8826

xxxx

viitenr xxxx

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele

vastuväiteid.

3. Vabastada T K K. M pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata pankrotihaldurile T K pankrotihalduri kohustuste täitmise eest töötasu

1173,04 eurot (sh käibemaks).

5. Rahuldada pankrotihalduri menetlusabi taotlus ning anda K. M ´le menetlusabi

pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 946 eurot (lisandub käibemaks

227,04 eurot), kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud.

6. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 946 eurot (lisandub

käibemaks 227,04 eurot). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur

tegutseb, s.o OÜ xxxx (arvelduskonto xxxx Swedbank AS-is).

7. K. M kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

8. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses K. M usaldusisikuks S S (isikukood

XXX, xxxx, tel xxxx, e-post XXX).

9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal

aastal aruande.

Määrus saata menetlusosalistele ja S S-ile ning jõustumisel resolutsiooni p 6 osas täitmiseks

S.M.G-le. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.

Taotlus ja selle põhjendused

10.09.2025 määrusega kuulutati välja K. M pankrot, algatati võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus ning nimetati tema pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes T K.

07.04.2026 esitatud taotluses palub haldur lõpetada K. M pankrotimenetluse raugemise tõttu,

vabastada haldur, määrata pankrotihalduri tasu, mille tasumiseks anda võlgnikule

menetlusabi.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse

raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest

kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse

lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele

esitas võlgnik vastuväite.

K. M haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei

jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks,

mistõttu palub haldur võlgniku pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud

järgneva aruande.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:

Võlgnikul puudus pankrotivarasse arvatav vara. Võlgniku sissetulekuks pankrotimenetluse

jooksul on olnud töötasu (xxxx OÜ) laekumised alates detsembrist 2025. Töötasu on olnud

50% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast ja oli järgmistes suurustes:

detsember 2025 - 427,05 eurot; jaanuar 2026 - 427,05 eurot; veebruar 2026 - 427,05 eurot;

märts 2026 - 377,05 eurot. Töötasu arvelt arestimisi teostatud ei ole. Pankrotivara 06.04.2026

seisuga puudub.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad;

väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav

elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3

(massikohustused) – puuduvad; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4

(pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt väljamaksed puuduvad. Pankrot kuulutati

välja FiMS § 45 lõike 2 alusel.

Haldur taotleb halduritasu määramist toimingutasuna summas 1173,04 eurot (sh käibemaks)

ning selle väljamõistmist riigi vahenditest, summas 1173,04 eurot (sh käibemaks).

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:

Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta:

Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta:

Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku

huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:

II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole

raha saanud moodustavad kokku 20 183,30 eurot ning jagunevad võlausaldajate vahel

alljärgnevalt:

Jrk

Võlausaldaja

Tunnustatud

nõue (EUR)

Jaotise

%

Saamata nõue

(EUR)

xxxx OÜ (rk XXX)

3372,77

16,7107

3372,77

Kohtutäitur K F

297,60

1,4745

297,60

M L (ik XXX)

2780,40

13,7757

2780,40

xxxx OÜ (rk XXX)

2127,81

10,5424

2127,81

xxxx OÜ (rk XXX)

2208,71

10,9433

2208,71

xxxx OÜ (rk XXX)

ts.asi xxxx

2034,02

10,0777

2034,02

xxxx OÜ (rk XXX) ts.asi xxxx

3954,52

19,5930

3954,52

xxxx OÜ (rk XXX)

ts.asi xxxx

3407,47

16,8826

3407,47

I ja III rahuldamisjärgu nõudeid ei esitatud.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida

haldur kavatseb veel esitada:

Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

K. M pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus

oma kohustusi täita. Võlgnik võttis laene olukorras, kus tema sissetulekud ei võimaldanud

võetud kohustusi täita. Võlgnik elas selgelt üle oma võimete. Võlausaldajate nõuded oli

enamuses jõustunud kohtulahendite (maksekäsu kiirmenetluste määrused) alusel

sissenõutavaks muutunud. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu PankrS

mõttes.

Haldur on tuvastanud, et võlgnik on saanud pärast pankroti väljakuulutamist esmakordselt

töötasu detsembris 2025.a. Töötasu väljamaksed jäävad ca 50% ulatuses alla töötasu

alammäära. Töötasule lisaks teostavad võlgniku kontole makseid erinevad eraisikud. Haldur

on esitanud võlgnikule päringu tulu teenimise kohta. Võlgnik on selgitanud, et teistelt isikutelt

saadud rahalised vahendid on tagastamatu abi. Võlgnik töötab alates 01.11.2025 ja koormus

vastab poolele koormusele (keskmiselt 20 tundi nädalas). Võlgnik on kinnitanud, et otsib

lisatööd suveperioodiks.

PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva

seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja

vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 25.09.2025.

PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik

maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud

kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus

lõpetamisele seoses raugemisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

Halduri tasu

PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur taotleb

tasu määramist summas 946 eurot (lisandub käibemaks), kokku 1173,04 eurot. Haldur on

kohtule teatanud, et kogumis on ta teinud tööd 14 tundi ja 20 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot.

Haldur palub anda võlgnikule menetlusabi summas 946 eurot (lisandub käibemaks). Haldur

palub tasu välja mõista büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohus leiab, et halduri

tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri

kutseoskustega ning seaduses sätestatuga ja tuleb kinnitada.

PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuna antud menetluses piisav

pankrotivara puudub, taotleb pankrotihaldur tasu hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg

2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast

või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi

omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,

juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi

tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse

kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne

alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures

arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest

pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise

menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikul

puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kuna pankrotivaras raha puudub, annab

kohus võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri tasu summas 1173,04

eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse.

Kohustustest vabastamise menetlus

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust

kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel

algatatud menetlustele.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1

või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 10.09.2025 pankrotimäärusega

ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 10.09.2025, tuleb

menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse

lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku

usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja S S (IK XXX, xxxx). Kohus leiab, et

võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada S S.

Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel

tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata

sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui

neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva

seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb §

45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7

nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste

rikkumisest teadasaamisest arvates.

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks

kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik