2-26-4101/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2026, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Kohtujurist

Sandra Maide

Tsiviilasja number

2-26-4101

Tsiviilasi

Politsei- ja Piirivalveameti avaldus R Vi surnuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747),

esindaja Monika Mägi

Puudutatud isik R V (isikukood xxxx) Siseministeerium, e-

post: info@siseministeerium.ee

RESOLUTSIOON

1. Politsei- ja Piirivalveameti avaldus rahuldada.

2. Tunnistada R V (isikukood xxxx) surnuks ja lugeda tema eeldatavaks surmaajaks

xxxx.

3. Avaldada määruse resolutsiooni punkt 2 väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

5. Isiku surnuks tunnistamise määrus tuleb toimetada kätte avaldajale ja siseministrile

ning saata määruse jõustumisest alates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku

surmaakti koostamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või

surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus jõustub

kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Kohtumääruse asjaolud

1. 12.07.1993. algatati Kesklinna Politseijaoskonnas tagaotsimistoimik nr 262 R Vi, ik xxxx

teadmata kadumise kohta. 16.04.1996, kui viidi läbi nimekirjade vastavuse kontrolli, antud

toimikut tegelikkuses ei eksisteerinud, mistõttu toimik nr 262 lõpetati. Prokuratuuri taotlusel

taastati asukoha tuvastamine avades 02.03.1998 Põhja prefektuuris tagaotsimistoimiku nr 9801155

teadmata kadunud R V’i asukoha tuvastamiseks.

10.09.2003 R Vi venna H V’i (ik. xxxx) seletuse kohaselt elasid vennad koos aadressil xxxx, H

elas seal koos perega ning R üksi. H sõnul ei lubanud ta R korterisse tuua sõpru. H sõnul võttis R

viina, kuid ööbis siiski kodus, kus tal oli oma tuba. Naisterahvast R H sõnul ei olnud, lapsi samuti

mitte. 24.06.1993 (jaanilaupäeval) pani R ennast vend H sõnul riidesse üsna korralikult – hall

ruuduline ülikond (tavaliselt käis ta riides lihtsamalt) ning lahkus kella 10-11 ajal kodunt.

R V lahkus kodunt xxxx 24.06.1993 (toimikus mainitakse alates 1998 24.06.1993 asemel

kuupäeva 23.06.1993) vend H arvates teadmata kohas jaanilaupäeva tähistama. H mäletab, et R

liikus kodust xxxx tänava suunas. H V 12.07.1993 antud seletuse kohaselt nähti R viimati

27.06.1993 oma vanema vennaga R V, kes elab xxxx, käidi ka onu juures (R K, elukoht xxxx)

ning tuldi tagasi xxxx tänavale ning tarbiti alkoholi. 28.06.1993 hommikul oli R R jutu järgi

kadunud koos umbes 1000 krooni rahaga. Pärast seda ei ole keegi R näinud. R sõpruskond

koosneb joodikutest, alkoholijoobes tülitab ta inimesi ning räägib omaette. Teadmata kadunud R

Vi tundemärgid: umbes 168-172 cm pikk, kõhna kehaehitusega, hallid keskmise pikkusega

juuksed, sinised silmad. Ühe käe õlavarrel (pole täpsustatud kumba) V-kujuline arm. Trauma tõttu

oli tal üks silm pooleldi kinni, pool nägu osaliselt halvatud. Kodunt lahkudes kandis halli terase

värvi ülikonda. Hambakaart puudub. Toimikus on R Vi passifoto koopia, mida on kasutatud ka

tagaotsimisteadetel. Toimikusse on lisatud ka R Vi NSVL kodaniku pass (V-LA 514341).

R V kadus 1993 aastal, isiku kadumisest on möödunud 33 aastat. R V on sündinud 1937 aastal,

2026 aastal oleks isik 89 aastane. Vanuse poolest võiks R V veel elus olla, kuid arvestades asjaolu,

et juba vähemalt 33 aastat ei ole isikust mitte mingisuguseid andmeid, on äärmiselt tõenäoline, et

isik ei ole elus. Hüpoteetiline surma aeg detsember 1993.

2. Harju Maakohtu 23.02.2026 määrusega algatati hagita menetlus isiku surnuks tunnistamiseks.

Menetlusse võtmise määrus saadeti ka siseministrile seisukoha andmiseks.

3. Siseministeerium esitas 16.03.2026 seisukoha, et riigile teadaolevad andmed isiku kohta on

kohtule esitanud Politsei- ja Piirivalveamet avaldajana. Siseministeeriumil puudub täiendav

informatsioon R Vi kohta. Võttes arvesse eeltoodut ei ole Siseministeeriumil vastuväiteid R Vi

surnuks tunnistamisele.

Kohtumääruse põhjendused

4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku

surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.

5. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku

kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse TsÜS § 19 lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste

andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks

määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on

surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud.

6. Tulenevalt TsMS § 510 lg-st 1 avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse

menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut

kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Kohus avaldas

23.02.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles R Vi esitama kohtule

andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid R Vi kohta, teatama sellest

kohtule hiljemalt 06.04.2026. R Vi kohta andmeid kohtule ei ole esitatud.

7. TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse

algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministril ei ole vastuväiteid isiku surnuks

tunnistamisele.

8. Kohtule ei ole laekunud teavet selle kohta, et isik võiks olla elus. Arvestades, et isiku kohta

puuduvad igasugused registriandmed sedavõrd pika ajavahemiku vältel, siis on kohtu hinnangul

tõendatud, et isik ei ole elus.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 511 lg 1 kohaselt märgitakse isiku surnuks

tunnistamise määruses isiku eeldatav surma aeg. TsÜS § 20 lg 2 sätestab, et kui isiku eeldatavat

surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast

aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kohtule esitatud andmete kohaselt anti

12.07.1993 seletus, mille kohaselt nähti R viimati 27.06.1993 oma vanema vennaga R V, kes elab

xxxx, käidi ka onu juures. Peale seda ei ole keegi isikut näinud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus R

Vi surma ajaks 31.12.1994.

10. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kohus algatas isiku surnuks tunnistamise menetluse avaldaja avalduse alusel, kelle

huvides tehakse lahend. Seetõttu kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Kohtuasja

materjalidest nähtuvalt ei saa menetlusse kaasatud asutusel olla menetluskulusid, mis kuuluvad

avaldaja poolt hüvitamisele. Kohus jätab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata.

11. TsMS § 511 lg 2 esimese lause kohaselt surnuks tunnistamise määrus avaldatakse väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab väljaandes Ametlikud Teadaanded käesoleva määruse

avaldamise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik