1-25-2415/40 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-2415

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2026. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-2415

Kohtukoosseis

Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Sten Lind ja Orvi Koik

Kriminaalasi

Dmitri Tristani süüdistuses KarS § 188 lg 1 ja KarS § 184 lg

1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2026. a otsus üldmentluses

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatava kaitsjad Danil Lipatov ja advokaat Ilya Zuev

Prokurör

Elle Keeman

Süüdistatav

Dmitri Tristan, isikukood: 37211120248; elukoht: XXX X;

kodakondsus määratlemata; emakeel: vene keel; XXX;

töötab XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad.

Kahtlustatavana kinni peetud 11.09.-12.09.2024, s.o 2 päeva.

Kaitsja

Advokaat Ilya Zuev ja jurist Danil Lipatov

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:

Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2026. a kohtuotsus jätta muutmata ning esitatud apellatsioon

rahuldamata.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Tristan on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema tegeles pikemal perioodil

kanepitaimede kasvatamisega ning saadud saagi edasise käitlemisega. Nimelt soetas D. Tristan

11.10.2021 XXX talu, tasudes kinnistu eest pangaülekandega eelmisele omanikule 12 000 eurot.

Alates 2022 suvest ostis D. Tristan erinevaid taimede kasvatamiseks mõeldud esemeid, nagu 25

üheteistliitrist taimepotti, diiselgeneraatori, sügisel lisandusid erinevad kütteseadmed, samuti

automaatse kalibreerimisfunktsiooniga ehtekaal, hiljem ventilaator ja veel 19 taimepotti koos

lillepoti alustega. Samuti asus D. Tristan alates 25.08.2022 rajama kinnistule päikeseparki, millele

on kulutanud vähemalt 19 481,81 eurot. Päikesepark pandi tööle hiljemalt 30.06.2023. Seega on D.

Tristan kasvatanud kanepit alates augustist 2022, oma esimese saagi sai oktoobrikuus, pidades

vajalikus osta 14.10.2022 kaalu ning on pärast seda oma tegevust järjepidevalt edasi arendanud, sh

2023 veebruaris käinud Hollandist lampe jms toomas.

11.09.2024 teostati D. Tristanile kuuluval XXX talus läbiotsimine. Uurimistoimingu tulemusena

leiti ja võeti ära erinevas mõõdus ja kasvufaasis kanepitaimi. Talumaja erinevates ruumides oli

pottides kasvamas 128 suuremat ning 87 väikest kanepitaime. Eraldi ruumi oli pandud kuivama 30

kanepitaime. Samuti leiti majast erinevaid seemneid, sh karbis idanevaid ning laiali laotatuna nii

taimeosasid kui 150 taimevart. Kanepikasvatuseks spetsiaalselt kohandatud talumajas olid

ventilaator, niiskusemõõtjad, soojapuhur, erinevad valgustid ja plastikpudelid vedelikega, Ph-

taseme mõõtjad ehk erinevaid esemeid, mis on vajalikud kanepitaimede kasvatamiseks. Taluhoone

oli ühendatud päikesepargiga. Kuivõrd talumajas elada polnud võimalik, on XXX kinnistule

ehitatud väike kõrvalhoone köök-toaga. Tegemist on hoonega, mis võimaldas D. Tristanil viibida

kanepikasvatuse lähedal ning hoolitseda taimede eest. Hoones andis D. Tristanile kui taimede

hooldajale mugava võimaluse olla taimede juures alaliselt ja tagada nende kasvamine. Samuti leiti

hoonest erinevates kohtadest taimeosasid, kilekotte seemnete ja taimsete osade seguga, eraldi

pakendatud Coop kirjega kilekott taimeosadega ning elektrooniline kaal, mis kinnitavad D. Tristani

poolt kasvatatava kanepi edasist müümist.

Eksperdiarvamuse järgi olid kõik suuremad 128 taime THC-sisaldusega üle 0,3% (jäädes

vahemikku 3,6% kuni 11%) ning nende kogumassiks 2038,08 grammi. 87 väikese taime THC-

sisaldus oli 0,21%. Kuivama pandud 30 kanepitaime olid massiga 511,6 grammi ning THC-

sisaldusega 14%. Ära võetud 150 kanepitaime vart koos lehtede ja õisikutega olid THC-sisaldusega

1,9% kuni 2,6% ning kogumassiga 1991,7 grammi. Kõik ülejäänud taimeosad olid samuti THC

sisaldusega üle 0,3% (jäädes vahemikku 1,1% kuni 10%) ning kokku 2062,07 grammi. Lisaks

tuvastati, et leitud segudes olid kanepiseemned THC-sisaldusega 1,3% ja 1,7%.

Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 7,5

grammist marihuaanast. Seega D. Tristani poolt pärast kasvatamist käideldud narkootilise aine

kogus vastab suurele kogusele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

seaduse § 3´1 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas

narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. Leitud kanepist saanuks narkojoobe

keskmiselt 4565,37/0,75=6087 isikut. Kuigi läbiotsimise hetkel oli alles kasvamas 128 kanepitaime,

saanuks nendest joobe 2717 isikut. Seega kokku võeti D. Tristani valdusest ära kanepit koguses,

mida saanuks realiseerida keskmiselt 8804 isikule joobe tekitamiseks ning seeläbi teenida

kriminaaltuluna minimaalselt 6603 x 20 = 132 060 eurot.

Kanepi kasvatamine ja selle käitlemine on seadusega keelatud juhul, kui taime

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,3%. Sel juhul on tegemist kanepiga, mis kuulub

vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1

ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel

ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 alusel on selle käitlemine ilma eriloata keelatud. D. Tristanil

puudus kanepi kasvatamiseks ja selle edasiseks käitlemiseks õigustav luba, kuid siiski arendas oma

tegevust suuremaks, mistõttu pani ta viidatud narkootikumidega seotud süüteod toime kavatsetult.

Seega Dmitri Tristan kanepi ebaseadusliku kasvatamisega pani toime KarS § 188 lg 1 järgi ning

suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine käitlemisega pani toime KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

2. Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2026. a otsusega tunnistati Dmitri Tristan üldmenetluses süüdi KarS

§ 188 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Samuti

tunnistati Dmitri Tristan süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 (neli) aastat

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti

Dmitri Tristanile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus

2(18)

11.09.-12.09.2024, s.o 2 ( kaks ) päeva karistusaja hulka ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3

( kolm ) aastat, 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Määrati, et

karistuse kandmise aja algust arvatakse karistuse kandmisele asumisest.

KarS § 832 lg 1 ja KarS 84 alusel konfiskeeriti Dmitri Tristanilt kuriteoga saadud varana 12 450

eurot, millest 5600 eurot on arestitud Pärnu Maakohtu 10.02.2025 määrusega ning asub Politsei- ja

Piirivalveameti tagatiskontol.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti kuriteo toimepanemise vahendid:



Kinnisasjale registriosa numbriga XXXXX ( aadressil XXX) paigaldatud päikesepark, mis

on arestitud Pärnu Maakohtu 10.02.2025 määrusega ning Dmitri Tristanile hoiule antud.



Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (Pärnu, A. H. Tammsaare pst 70) hoiul olevad

järgmised esemed: Pakend nr W040516 - ventilaator PRO KLIMA, pakend nr W040512 -

laevalgusti seeria nr 2124MTl 99989, pakend nr 014482 - laevalgusti seeria nr HGS600EG-

R-EI, pakend nr 014481 - led lamp LUMATEK ZEUS 800 W PRO, pakend nr 23 XXX -

kolm niiskusemõõtjat, pakend nr W040545-kaks soojapuhurit, pakend nr 20 XXX - neli Ph

taseme mõõtjat, pakend nr W040511 - valgusti aeglülitiga, pakend nr 22 XXX - valget värvi

niiskusandur seeria nr 30.1009, pakend nr 27 XXX - elektrooniline kaal kirjega MING

HENG.

Määrati asitõendite suhtes võetavad meetmed.

KrMS § 175 lg 1 p 3, p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõisteti Dmitri Tristanilt riigituludesse

menetluskuludena ekspertiisi tegemise kulu 3082 eurot ja sundraha 2215 eurot, kokku 5297 eurot.

SÜÜDISTATAVA KAITSJATE APELLATSIOON

3. Apellatsiooni Pärnu Maakohtu 08.01.2026. a otsusele esitasid süüdistatava kaitsjad, kes paluvad

1) ringkonnakohtul muuta maakohtu otsust, kõrvaldades sama teo eest topelt karistamine ning

mõista D. Tristan KarS § 188 lg 1 järgi õigeks; 2) tühistada maakohtu otsus osas, millega D. Tristan

tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi (resolutsiooni p 2); 3) sellest tulenevalt tühistada resolutsiooni

p 3 osas, milles KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning

mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust; 4) vähendada karistust ja kohaldada KarS § 73 alusel

tingimisi vangistust, arvestades, et D. Tristan on kriminaalkorras karistamata, tal on juba praegu

kujunenud seaduskuulekas elukäik, ta on asunud ametlikule tööle ning kasvatab üksinda alaealist

last; 5) tühistada resolutsiooni p 6 osas, millega KarS § 83² lg 1 ja § 84 alusel konfiskeeriti D.

Tristanilt sularaha ja pangakontole tehtud sissemaksed kogusummas 12 450 eurot, kuna need

otsustused põhinevad kriminaaltulu saamise tõendamata eeldustel ja ebapiisaval proportsionaalsuse

analüüsil; 6) tühistada resolutsiooni p 7 osas, millega KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti kuriteo

toimepanemise vahendid (päikesepark ning loetletud seadmed ja esemed); 7) muuta resolutsiooni p

8 osas menetluskulude väljamõistmist, vähendades neid proportsionaalselt apellatsiooni

rahuldamise ulatusele.

3.1 Kaitsjate hinnangul viitavad kõik asjaolud, mis on tuvastatud nii eeluurimise käigus kui ka

kohtumenetluses, üksnes sellele, et apellandi valduses kasvatati kanepitaimi ja hoiti neid tema

omandis olevas hoones, kuid need asjaolud ei tõenda kavatsust tegeleda nende kommertsliku

levitamisega. Praegune vaidlus puudutab otsuse neid osi, kus kohus: 1) kvalifitseerib sama faktilise

teo korraga KarS § 184 lg 1 ja KarS § 188 lg 1 järgi, 2) tuletab ilma tõenditeta turustamise ja tulu

saamise eesmärgi, 3) kasutab seda oletust karistuse raskendamiseks, rahalise karistuse välistamiseks

ja reaalse vangistuse paratamatuse põhjendamiseks, 4) laiendab konfiskeerimise ulatust

ebaproportsionaalselt ning 5) nihutab laiendatud konfiskeerimisel tõendamiskoormuse sisuliselt

süüdistatavale viisil, mis ei ole selle kriminaalasja faktilise põhjaga kooskõlas.

3(18)

3.2. Otsuse põhjendustes asendub tõendite hindamine ja neist järelduste tegemine korduvalt

formuleeringutega nagu „väga suure tõenäosusega” ja „eluliselt ei ole usutav“, mis ei ole

asjakohane ning ilmselt ei sobi süü või asjaolu tuvastamiseks kohtu poolt. Maakohus väidab, et

lisaks osalisele omaksvõtule on ”kahtlusteta“ tõendatud nii kasvatamine kui käitlemine suures

koguses. Käitlemine KarS § 184 lg 1 mõttes võib tõepoolest seisneda ka omamises/hoidmises, kui

leitud kogus ületab suure koguse piiri. Kaitsjad ei eita, et kohtu tuvastatud kogus ja THC näitajad

võivad katta KarS § 184 lg 1 formaalse koosseisu. Otsuse probleem seisneb selles, et kohus

kasutab” kahtlusteta tõendatuse“ sildi all ka selliseid järeldusi, mida tegelikult ei tõendata: a)

kasvatamise algus 2022. aastal, b) turustamise/tulu saamise eesmärk. Need kaks järeldust ei põhine

faktilistel asjaoludel, vaid on kohtuliku arutluse tulemus, kus neutraalsetele või mitmeti

tõlgendatavatele asjaoludele antakse üksnes süüdistatavat raskendav tähendus.

3.3. Maakohus refereerib süüdistatava selgitusi elukorralduse, aianduse, Hollandi reisi ja

kasvatamise motiivi kohta, kuid käsitleb neid hiljem sisuliselt ebausaldusväärsena. Ütlused ei

muutu aga automaatselt ebausaldusväärseteks üksnes seetõttu, et see on kaitseversioon. Käesolevas

otsuses tõukab kohus kaitseversiooni kõrvale peamiselt kaudsete markeerijate (varred, kuivatus,

vihik, ostud, pangaväljavõte) ühekülgsel tõlgendamisel, välistamata teisi mõistlikke alternatiive.

Kohtu järeldus, et suur taimede arv ja kuivatus paratamatult tähendab turustamist, on meelevaldne.

Kaitsjad leiavad, et samadel asjaoludel võis D. Tristan kasvatada kanepit ka enda tarvitamiseks,

mille kasuks räägivad korduvad ebaõnnestunud katsed, saagi kuivamise etapilisus ilma müügi

eesmärgita.

Kohus ei too välja ühtegi objektiivset tõendit, mis seoks varred, kuivatuse või potid konkreetselt

2022. või 2023. või veel mõne aastaga (nt digitaalne ajajälg, sideandmed, fotod koos

metaandmetega, ulatuslik elektritarbimise analüüs, tunnistajate ütlused, logistika jms). Kui

objektiivset dateerimist ei ole, ei saa kohus pikaajalisust käsitleda kindlakstehtud faktina.

Kaitsjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et D. Tristani ema, elukaaslase ja alaealise poja ütlused

on ”vastuolus teiste tõenditega tuvastatuga” mistõttu tuleb need ütlused tõendikogumist välja jätta.

Kõigepealt sugulus või lähedussuhe ei ole tunnistaja ütluste automaatse kõrvalejätmise alus.

Kaitsjad leiavad, et tunnistajate ütlused Hollandisse reisi eesmärgi ja asjaolude kohta ei ole

vastuolus teiste tõenditega.

3.4. Kaitsjad vaidlevad vastu D. Tristani teo kvalifitseerimisele KarS § 184 lg 1 järgi. KarS § 188

reguleerib kanepi ebaseaduslikku külvamist, kasvatamist ja taimede hoidmist kasvufaasis. Asjaolud,

millele kohus otsuse p-s 9 viitab (taimede olemasolu, nende kasvatamine ning kuivatamisetappi

jõudmine), on vahetult ja lahutamatult seotud kasvatamistegevusega kui ühtse protsessiga.

Kuivatamine on kanepi kasvatamise loomulik ja tavapärane lõppfaas ning ei kujuta endast iseseisvat

narkootilise aine käitlemist KarS § 184 mõttes, vaid on käsitatav kasvatamisega vahetult seotud

tegevusena. Kuigi NPALS § 2 p 3 kohaselt hõlmab mõiste „käitlemine“ mh ka kasvatamist, ei

tähenda see, et igasugune kasvatamise käigus toimuv tegevus tuleks automaatselt kvalifitseerida

KarS § 184 järgi. KarS § 188 on erinorm, mis reguleerib konkreetselt kanepi ebaseaduslikku

kasvatamist ning hõlmab kogu kasvatamisprotsessi selle loogilises tervikus kuni saagi esmaste

toiminguteni. KarS § 184 kohaldamine eeldab seevastu iseseisvat narkootilise aine käitlemist (nt

omamist, valdamist, valmistamist või turustamist) väljaspool kasvatamise konteksti. Käesolevas

asjas puuduvad andmed selle kohta, et D. Tristan oleks tegelenud narkootilise aine valmistamise,

levitamise või muu iseseisva käitlemisega KarS § 184 tähenduses. Tegemist oli kanepitaimede

kasvatamisega ning sellega vahetult seotud toimingutega, mistõttu on teo kvalifitseerimine KarS §

188 lg 1 järgi õige ning puudub alus KarS § 184 kohaldamiseks.

3.5. Kaitsjad ei nõustu maakohtu järeldusega, et D. Tristani poolt 2022-2023. a tehtud ostud

(generaator, potid, küttekehad, kaal, radiaatorid, ventilaator, lihaveski jne) viitavad, et D. Tristan

4(18)

alustas kuritegude toimepanemisega juba 2022. aasta augustis. Loetletud esemed on suuresti

neutraalsed majapidamis- ja aiandusesemed. Nende hilisem võimalik seos kanepileiuga ei tähenda

seda, et iga ost kuidagi kinnitab kasvatamise algust. Samuti leiavad kaitsjad, et kriminaalasjas

puuduvad mistahes tõendid, mis viitaksid D. Tristani poolt narkootilise aine turustamisele või

edasiandmisele. Seega ei tohi kohus omistada süüdistatavale tulu saamise eesmärki ega kasutada

seda karistuse karmistamisel. Ka siis, kui tegemist on suure kogusega, ei anna see automaatselt alust

järeldada turustamist. KarS § 184 lg 1 kohaldamiseks piisab suure koguse käitlemisest, sh

omamisest, kasvatamisest, hoidmisest. Kuid karistuse määramisel tuleb tugineda tuvastatud

faktidele, mitte oletatud asjaoludel (turustamisintentsioon), mida ei ole tõendatud. Arvutuslik tulu

on hüpoteetiline ja ei peegelda tegelikke müüke ega rahavooge. Eeldatav „kuritegeliku tulu” maht ei

vasta D. Tristani tegelikele kulutustele, rahavoogudele ega varalisele seisundile. Materjalides

puuduvad andmed jälgimise või vaatlusoperatsioonide kohta, mis viitaksid ettevalmistusele

müügiks või kontaktidele kolmandate isikutega aine edastamiseks. Ei ole fikseeritud kohtumisi

ostjatega, läbirääkimisi, kirjavahetust, ainete edastust ega transporti kolmandatele isikutele. Sellest

järeldub, et kohtu väide tegevuse kaubandusliku iseloomu kohta põhineb üksnes oletustel. Kuiv

kanep ei olnud pakendatud ega valmis vahetult müügiks, nagu eeldab KarS § 184 lg 1. D. Tristani

tegevus vastab seega pigem isiklikule kasvatusele ilma tõendatud kavatsuseta kaubanduslikuks

levitamiseks. D. Tristani motivatsioon oli taimede geneetika parandamine ja ristamine, mis on

tüüpiline huvitatud kultivaatorile, mitte kaubanduslikule isikule. See võib tunduda

„fanaatilisusena”, kuid ei oma objektiivseid tunnuseid kaubanduslikust käitlemisest. KarS § 184 ei

ole siin rakendatav, kuna kuiv kaubanduslikuks kasutamiseks valmis narkootikum puudub.

3.6. Kaitsjad märgivad, et süüdistatavapoolne kuriteo osaline omaksvõtt ei muuda tõendamise

reegleid. Kohus ei tohi kasutada osalist omaksvõttu n-öankruna, mille ümber konstrueeritakse süüd

raskendavaid järeldusi ilma iseseisvate tõenditeta. Kui süüdistatav tunnistab kasvatamist alates

2024. aastast, siis ei ole õiguspärane eeldada, et tema tõendada on, et kasvatamine ei alanud 2022.

aastal. Tõendamiskoormus jääb täielikult süüdistusele. Kui kaitseversioon (kasvatamine 2024.

aastast hobi korras ja aiandus eksperimendi korras, isiklikuks otstarbeks, ilma turustamise

eesmärgita) ei ole tõendite kogumiga ümber lükatud, siis ei saa kohus tugineda süüdistusversioonile

üksnes põhjusel, et see tundub kohtule usutavam. Kohtul puudub õiguslik alus tugineda

subjektiivsetele või oletuslikele hinnangutele seal, kus seadus nõuab kindlat tõendamist.

Kokkuvõttes leiab kaitse, et kohtuotsus sisaldab ulatuslikke õiguse kohaldamise ja tõendamise vigu

ning ringkonnakohus peab tühistama KarS § 184 lg 1 kohaldamise. Kaitsjad leiavad, et rikutud on

ne bis in idem põhimõtet, kuna isikut on samaaegselt karistatud nii kanepitaimede kasvatamise kui

ka narkootilise aine käitlemise eest.

3.7. D. Tristanile mõistetud karistuse kohta märgivad kaitsjad, et D. Tristan on kriminaalkorras

karistamata. See tähendab, retsidiivsusrisk on madal. Kaitsjad rõhutavad, et D. Tristan on

17.11.2026 asunud ametlikule tööle ning kasvatab üksinda alaealist last. Reaalne vangistus tooks

kaasa töökoha kaotuse ning jätaks lapse pikaks ajaks vanemast ilma. Need asjaolud peavad KarS §

73 kohaldamisel olema otsustava kaaluga. Kui puudub tõendatud turustamine ja teiste isikute

tervise otsene ohustamine (edasiandmise kaudu), on eripreventiivne eesmärk saavutatav tingimisi

vangistusega, järelevalvenõuete ja kohustustega, mitte isolatsiooniga. Kaitsjad leiavad, et

käesoleval juhul on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik ka leebemate karistusõiguslike

meetmete kohaldamisega, ilma vabaduse võtmisega seotud karistust määramata. Seda kinnitab ka

see asjaolu, et D. Tristan on juba muutnud oma elustiili (jättis kanepi tarvitamise maha, hakkas

tegelema spordiga) ning on asunud tööle. Maakohus tugineb karistuse määramisel eeldusele, et

toime pandud teod olid kaubanduslikult suunatud. Selline eeldus ei ole tõendatud ning selle

puudumine mõjutab otseselt karistuse raskust. Tahtlus aine kasvatamise ja omamise suhtes ei ole

5(18)

identne tahtlusega seda turustada, mistõttu ei saa neid kahte eristuvat tahtlusvormi samastada ega

kasutada üksteise tõendamiseks.

3.8. Kaitsjad leiavad, et maakohus konfiskeeris valesti KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise

vahendina D. Tristanile kuuluva päikesepargi ning kanepitaimede kasvatamiseks mõeldud

ventilaatori, valgustid ning niiskusseadmed. Kuriteo vahend peab olema tõendatult kasutatud või

vähemalt tihedalt funktsionaalselt seotud kuriteo toimepanemisega. Kui kohus konfiskeerib eseme

ilma konkreetsete tõenditeta ja üksnes oletustele tuginedes, ei ole selline konfiskeerimine kaitse

arvamusel põhjendatud ega lubatav. Kohtuotsus tugineb eeldusel, et kõik arestitud seadmed olid

kuriteo toimepanemise vahendid. Selline üldistus ei ole lubatav. Kuriteo vahend eeldab vältimatut

funktsionaalset seost konkreetse kuriteoga. Valgustid, ventilatsioon ja niisutusseadmed võivad olla

kasutatavad kasvatuskeskkonnas, kuid see ei tee neist automaatselt kuriteo toimepanemise

vahendeid – eriti kui puudub dateeriv tõend, et need olid kasutusel süüdistuse väidetud perioodil

(2022–2024). Seadmete omamine iseenesest ei ole keelatud, samuti ei ole tuvastatud, et need

oleksid spetsiaalselt paigaldatud narkootilise aine tootmise eesmärgil.

Elektroonilise kaalu konfiskeerimine on veelgi nõrgemalt põhjendatud. Kohtu järeldus tugineb

ainult oletusele, et kaalu „võidi kasutada“ kanepi kaalumiseks. See ei ole tõend. Läbiotsimisel ei

leitud kanepijääke, kaalumisjärke, annustamisjälgi ega muid kaubandusliku tegevuse markereid.

Kaitsjad paluvad arvestada sellega, et maakohtu poolt konfiskeeritud päikesepark on seadusliku

majapidamisotstarbega infrastruktuur. Selle konfiskeerimine kuriteo toimepanemise vahendina

eeldab väga ranget põhistamist ning proportsionaalsuse analüüsi. Vastasel juhul jõutaks absurdini:

konfiskeerida võiks ka maja, elektrikaablid, küttesüsteemi, veevärgi – sest need kõik aitavad kaasa

eluruumi toimimisele. Käesoleval juhul päikesepargi kasutamine kanepi kasvatamiseks ei ole

tõendatud. D. Tristan samuti eitab seda. Konfiskeerimise vajadus ja lubatavus on jälle rajatud kohtu

oletustel ja eeldustel. Päikesepargi kasutamine kanepi kasvatamiseks ei ole tõendatud, mistõttu ei

saa seda kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida.

3.9. Kaitsjad on seisukohal, et laiendatud konfiskeerimine eeldab põhjendatud seost kuriteo olemuse

ja isiku varalise seisu vahel. Kui käesolevas asjas ei ole tõendatud turustamist ega tulu saamise

eesmärki, ei saa kriminaaltulu saamisest üldse rääkida. Enda tarbeks kasvatamine ja hoidmine (mis

on tõendatud, ja mida D. Tristan ka tunnistab) ei ole seotud varalise kasu saamisega. Kohus ei saa

laiendatud konfiskeerimist üles ehitada lihtsalt turustamise oletusele, kui turustamist ei ole

tõendatud. D. Tristan ei saanud kriminaaltulu. Tal oli piisavalt rahalisi vahendeid elamiseks, mis

võimaldas tal mitme aasta jooksul mitte töötada ning tegeleda aianduse ja lapse kasvatamisega.

Nimetatud rahalised vahendid pärinesid D. Tristani poolt varem tehtud kinnisvaratehingutest ning

tal olid ka varasemalt kogutud säästud. See on kinnitatud asja materjalidega.

Kaitsjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tõendatud pole, et ema andis pojale Tallinnas 18 000–

20 000 eurot viimase 3-4 aasta jooksul. Kohtu järeldus, et eluliselt ei ole usutav, et emalt Tallinnas

saadud raha kanti Türil panka, on tõendamisstandardi põhjendamatu nihutamine. Kohtul puudub

alus käsitada kohtule ebamugavaid või arusaamatuid sularahatehinguid paratamatult

kriminaaltuluga seotutena üksnes seetõttu, et sularaha pangakontole kandmise eesmärk ja viis ei ole

kohtule arusaadavad.

Sularaha liikumise hindamisel peab kohus lähtuma objektiivsetest tunnustest. Käesolevas asjas:

a) müügilepingud (ATV, ehted) on olemas ja neid pole võltsituks tunnistatud,

b) sularaha omamine on tavapärane tsiviilkäibe osa,

c) sissemaksed ajas ei ole suures mahus ega viita süsteemsele tulu teenimisele,

d) ema ütlused rahalise toetuse kohta ei ole ümber lükatud.

Sellest tulenevalt ei ole tuvastatud kriminaaltulu olemasolu ega ka põhjendatud põhjuslikku seost

sularaha ja väidetava kuriteo vahel.

6(18)

Kaitsjad rõhutavad, et isegi juhul, kui D. Tristani poolt kuldketi ja generaatori müügi asjaolusid ei

osanud süüdistatav rekonstrueerida, et muuda see automaatselt kogu vara kriminaaltuluks. Seda eriti

olukorras, kus puuduvad tõendid kanepi turustamise ja sellest saadud müügitulu kohta. Ei ole

esitanud tõendeid kuldse kaelaehte ja generaatori kuritegelikust päritolust. Kaelakee hilisem müük

on dokumenteeritud.

Seega ei ole tõendatud märkimisväärset seletamatut erinevust D. Tristani seaduslike sissetulekute ja

tema varalise seisundi vahel. Ei ole tõendatud põhjuslikku seost konkreetsete rahaliste vahendite ja

kuriteoga, samuti ei ole kindlaks tehtud eeldatava kuritegeliku tulu mahtu. Süüdistus tugineb

teoreetilisele arvutusele, kui palju isikuid võiks ainet tarbida, ning eeldab sealt potentsiaalset tulu

132 060 eurot. Sellistel asjaoludel § 83² lg 1 alusel KarS ja 6850 euro pangakontol ning 5600 euro

sularahas konfiskeerimine on põhjendamatu ning vastuolus süütuse presumptsiooni ja

proportsionaalsuse nõuetega.

Kaitsjad ei nõustu maakohtu järeldustega ka ATV müügilepingu osas (7000 eurot sularahas). Kohus

ei lükka müügilepingut otseselt ümber, vaid jõuab oletusliku järelduseni, et isegi kui see raha tuli

ATV müügist, ei tõendanud süüdistatav, et ATV osteti seaduslikust rahast. Selline järeldus on

lubamatu. Kriminaalmenetluses peab konfiskeerimine jääma proportsionaalseks ning sidustatuks

konkreetse kuriteo ja konkreetsete tõenditega. Kui müügileping on olemas ja kanepi turustamist D.

Tristani poolt ei ole tõendatud, puudub alus lugeda 5600 eurot narkotuluks.

Kaitsjad on seisukohal, et laiendatud konfiskeerimine ei saa põhineda pelgal kahtlusel ega eeldusel.

Käesolevas asjas ei ole tuvastatud narkootilise aine müüki ega edasiandmist. Seega ei ole õiglane

ega põhjendatud käsitada sularaha sissemakseid ja leitud raha automaatselt kriminaaltuluna. Kohus

peab kõigepealt veenvalt põhjendama, miks just selle kuriteo puhul on alust eeldada tulu tekkimist

(aine suur kogus ei tähenda müüki). Kui tulu tekkimise eelduseks on turustamine, siis turustamist

tuleb tõendada, mitte eeldada.

PROKURATUURI APELLATSIOONIVASTUS

4. Prokuratuur palub jätta apellatsioon rahuldamata, kuivõrd Pärnu Maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

4.1. Prokuratuur ei nõustu, et D. Tristani tegu tuleb kvalifitseerida ainult KarS § 188 lg 1 järgi ning

puudub alus selle kvalifitseerimiseks KarS § 184 lg 1 järgi. Kaitsjate hinnangul on kuivatamine

kanepi kasvatamise loomulik ja tavapärane lõppfaas ning ei kujuta endast iseseisvat narkootilise

aine käitlemist KarS § 184 mõttes, vaid on käsitatav kasvatamisega vahetult seotud tegevusena.

Lisaks on kaitsjad kaebuses korduvalt rõhutanud, et D. Tristani tegevus vastab isiklikule

kavatsusele ilma tõendatud kavatsuseta kaubanduslikuks levitamiseks.

Erinevalt kaitsjate seisukohast on õiguskirjanduses märgitud, et taimede kasvatamise all mõeldakse

seemne teadlikku ehk soovikohast külvamist ja taime arengu tagamist. Kasvatamine kui

koosseisupärane tegu on lõpule viidud juba seemne külvamisega. Samuti on Riigikohus 23.12.2021

lahendis 1-19-7453 p 40 märkinud, et KarS § 188 järgi peab kvalifitseerima käitumise, mis seisneb

kanepitaime külvamises ja selle eest hoolitsemises ning lõpeb taime või selle osa mahalõikamisega.

Taime või selle osa mahalõikamisele järgnenud suure koguse narkootiliste aine valmistamisele ja

käitlemisele suunatud tegevus (sh kuivatamine, purustamine, pakendamine jmt) tuleb aga üldjuhul

kvalifitseerida KarS § 184 järgi.

Maakohus ongi nõeuetekohaselt tuvastatud faktilisi asjaolusid nii kasvatamise kui maha lõigatud,

kuivama pandud, aga ka osaliselt pakendatud kanepi kohta arvestades õigesti kvalifitseerinud D.

Tristani poolt toime pandud kuriteod KarS § 188 ja § 184 järgi.

4.2. Kaitsjad ei nõustu kohtu käsitlusega, et D. Tristani poolt alustati kanepi kasvatamisega 2022

aastal. Kaitsja hinnangul on tegu kohtu oletusega, mis on kriminaalmenetluses lubamatu.

7(18)

Kohtutoimikusse esitatud tõendid kinnitavad, et 07.08.2022 soetati 25 taimekasvatuspotti suurusega

11 liitrit. Tegemist on hilissuvise ajaga, mis ei kinnita tavapärast huvi taimekasvatuse vastu. Kurgid,

tomatid jms külvatakse seemnest kevadel. Kanepi kaalumiseks sobiv kaal on soetatud 14.10.2022.

Nimelt on narkootikumidega seotud praktikast teada, et aine õigesse kogusesse pakendamiseks

kasutatakse just elektroonilisi grammikaale. 04.01.2023 ostis süüdistatav kolm elektrilist

konvektsioonradiaatorit võimusega 1000W. Üks selline radiaatori kütab soojaks ca 10 m2 toa. Seega

sellises koguses neid väiksesse majja vaja polnud. Samuti soetati 30.10.2023, so talveperioodiks

juurde 19 taimepotti suurusega 15 liitrit. Läbiotsimisel leitud vihiku kanded algavad novembri

kuupäevadega ja lõppevad märtsiga. Samuti hakkas süüdistatav kandma teadmata pärioluga

sularaha enda kontole, teostades esimese sissemakse 04.12.2022 summas 600 eurot. Tegemist on

ajaga, mil süüdistataval sai olla tekkinud võimalus müüa augustis külvatud kanepit. Sellise

kriminaaltulu saamiseks piisab 30 grammist kanepist.

Seega hinnates olukorda, mis avastati 11.09.2024 läbiotsimisel koos 2022 suvest alates soetatud

asjadega ning päiksepargi rajamise kulgemist ja selle kasutamist, kinnitavad tõendid kogumis, et D.

Tristan alustas kanepikasvatusega 2022 suvel ning iga aastaga muudeti kasvatus järjest

efektiivsemaks ja võimsamaks. Seda kinnitab mh see, et 2023 osteti Hollandist lambid ja seadmed

ca 4000 euro eest.

4.3. Esitatud kaebusest on võimalik järeldada, et kaitsjate hinnangul ei ole kaitseversioon, mille

kohaselt D. Tristan kasvatas kanepit 2024. aastast isiklikuks otstarbeks ilma turustamise eesmärgita,

tõendite kogumiga ümber lükatud ja seda ei saa jätta kõrvale põhjendusega, et see on „ennast

õigustav“. Kaitseversiooni kinnituseks olid D. Tristani ning tema lähedaste ütlused. Kohtuliku

uurimise käigus antud ütluseid hinnates ja kõrvutades neid teiste uuritud tõenditega on võimalik

jõuda järelduseni nende ebausaldusvääruses. Nii näiteks D. Tristan väitis, et kanepi kasvatusega

alustas tema alles 2024. aasta veebruaris, so pärast seda, kui ta enam ei tegelenud viljapuude

kasvatusega. Seda põhjendas ta omakorda väitega, et viljapuud, mille ta oli seemnest pannud

kasvama 2023 märtsis, istutas ta õue 2023 augustis või septembris aukudesse, mis ta oli kaevanud

2020 sügisel. See tähendab, et taimed olid seemnest sirgunud puudeks kuue kuuga. Samas ei

suutnud suurte kogemustega ja valdkonna asjatundjana D. Tristan kohtule selgitada ega esitada

fakte selle kohta, mis eriliste viljapuudega tegemist oli. Lisaks on ühel läbiotsimisel tehtud fotol

näha, on küljes silt, mis viitab puu toomisele puukoolist. Samuti on kohtutoimikusse esitatud Maa-

ameti 07.04.2023 foto, millelt on näha puude istutamiseks vajalikud augud. Varasematel fotodel

neid pole. Seega süüdistatava väide, et augud kaevati 2020 sügisel, on samuti vale.

Süüdistatav väitis ka seda, et 2021 Hispaaniast tagasi tulnuna püstitas ta esimese asjana kasvuhoone

ning sel põhjusel ongi soetatud erinevaid taimekasvatuse esemeid. Ka need ütlused ei haaku teiste

uuritud tõenditega. Kaup24 vastuskiri ja arvelduskontode väljavõtted kinnitavad, et kasvuhoone

tellimus on tehtud 01.04.2022. Kusjuures kasvuhoonet ei ole 25.06.2022 Maa-ameti aerofotol ning

see tekib kujul, mis jätab mulje, et seda pannakse alles kokku, fotole, mis on tehtud 07.04.2023.

Seega ei ole needki süüdistatava ütlused usaldusväärsed.

Ära võetud kaalu kohta selgitas süüdistatav vajadusega kaaluda endale ostetud kuldketti. Kaal

soetati 14.10.2022. Ainus suurem summa, mis võimaldanuks kuldketti osta, on kontoväljavõttel

2200 eurot kuupäevast 30.09.2022. Pole eluliselt usutav, et isik kannab raha kuldketi eest kaks

nädalat varem ja siis ostab endale kaalu, et kontrollida kauba õigusust. Seega pole needki

süüdistatava ütlused tõsiselt võetavad.

Süüdistatav väitis kaitsjale, et vihik, mis läbiotsimisel leiti, on õunapuude kohta. Samas õunapuid

kasvatas ta seemnest märtsis kuni augusti-septembrini, vihkusse tehtud kanded aga algavad

novembrist. Samuti tõi süüdistatav välja, et tema päikeseparki ei kasutanud, kuna Eestis on talved

külmad, lund on palju, päikesepaneelidel on meetrine kiht jääd ja lund ning elektrit ei saa. Tutvudes

Ilmaennustus.ee leheküljega, leiab sealt kokkuvõtte sellest, et 2023/2024 oli talvel päikest Eesti

keskmisena 100 tundi ehk 85% normist (norm 117 tundi). Kõige paksem lumikate 45 cm mõõdeti

8(18)

16. veebruaril Tuulemäe sademete mõõtejaamas. Samuti leiab avalikest allikatest nagu

paikesevagi.ee, et: „Päikesepaneelid töötavad ka talvisel ajal, kuid tihti on nende tootlikkus väiksem

kui suvekuudel, sest päevad on lühemad ja ka lumi võib vähendada tootlikkust. Üldiselt on

päikesepaneelid vastupidavad ja usaldusväärsed energiaallikad aastaringselt ning seda ka isegi Eesti

kõige pakaselisemate ilmadega“. Tõsi on see, et kui päikesepaneel on lumega kaetud, siis elektrit ei

toodeta. Päikesepaneelid kipuvad aga üsna hästi lund ära hoidma – paneelid ise neelavad nii

päikesesoojust kui ka valgust, kui need on paigaldatud päikese suunas ja õige kaldenurgaga. Kõrge

paigaldusnurgaga paneelid suudavad vähese lumekirme sulatada isegi kuni -10 kraadi juures. Seega

väited, justkui 2023/2024, mil toimus süüdistuse järgi juba kanepikasvatamine, polnud võimalik

üldse päikeseparki kasutada, on paljasõnalised ega haaku üldteada asjaoludega. Kindlasti ei

kasutatud seda talvel mahus, mis 100% toetaks kanepikasvatuse energiavajadust, kuid see ei lükka

ümber asjaolu, et päikesepargist saadavat energiat kasutas vana maja, kuhu kanepikasvatus rajatud

oli. Seega on needki süüdistatava väited küsitavad.

Tunnistajad pidid samuti kohut veenma selles, et kanepit talus pole olnud. Süüdistatava ema väitis,

kuidas käis 2022 kuni 2024 vanas majas ning et 2024 seal käies olid toad tühjad, hiljem täpsustades,

et tema sinna tuppa, kus kanep kasvas, ei läinud. Sinna võis joosta kas pojapoeg või kass. Samuti

kinnitas süüdistatava elukaaslane, et käis seal majas kuni 2023 suveni ning nägi isegi seemnest

viljapuude kasvamist. Kuigi süüdistatava poeg kaitsjale vastas ja rääkis sellest, kuidas toodi istikud,

mis maha kasvama pandi, siis hiljem vastates rääkis Hollandist seemnete toomisest. Üldteada on, et

viljapuid poogitakse ning kanepi lõhn on tugeva ja äratuntava iseloomuga, mistõttu pole võimalik

elada ja/või viibida külalistel väikses köök-toas või astuda sisse vanasse kanepikasvatuseks

ümberehitatud talumajja nii, et ei saada aru kanepi olemasolust olukorras, kus seda oli laiali mitmes

ruumis. Seega on kohus õigesti tuvastanud D. Tristani lähedaste poolt antud ütlustes vastuolud,

kallutatuse ning ütlused õigesti tõendikogumist välja jätnud.

4.4. Kaitsjad vaidlustavad kuriteo toimepanemise vahendite sh päikesepargi, konfiskeerimise,

kuivõrd pole tõendatud funktsionaalne seos konkreetse kuriteoga ning rikutud on proportsionaalsuse

põhimõtet. Kaitsjate hinnangul ei ole päikesepark seotud kanepikasvatusega. Kohtutoimikusse

esitatud tõendid, eelkõige 02.12.2024 läbiotsimise protokoll kinnitab, et päikeseenergia oli suunatud

vanasse talumajja, kus asus kanepikasvatus. Muuks otstarbeks seda maja ei kasutatud. Seega, kui

päikeseenergiat ei kasutatud kanepitaimede arendamiseks, siis mis põhjusel üldse oli nähtud vaeva,

et energia sinna suunata? Hetkel, mil süsteem töötas päikesepaneelidega toodetud energial, oli see

kasutuses ka vanas majas. Süüdistatav investeeris sinna ca 19 000 eurot, mistõttu pole eluliselt

usutav, et pärast päikesepargi ehitamist ja taluhoone sellega ühendamist seda ei kasutanud ning

tehtud investeering kasutult seisis. Kusjuures kohtulikul uurimisel sai kinnitust, et päikeseenergia

taluhoonesse viimise aja kohta andis süüdistatav samuti ebausaldusväärseid ütlusi. Selline

järjepidev kohtu eksitamine enda ütlustega üksnes kinnitab, et päikeseparki kasutati just kanepi

kasvatamise eesmärgil. Siinjuures on oluline ka fakt, et päikesepark ei ole elektrivõrku ühendatud,

mistõttu pole võimalik tarbimismahte jälgida. Teadaolevalt nõuab kanepi kasvatamine

märkimisväärselt palju elektrienergiat. Kasutades selleks päikesepargi toodetud energiat, millest nn

jälge maha ei jää, maandatakse sellega mitmed riskid.

Selline tegevusviis ilmselgelt toetab järeldust, et päikesepargi kasutamine oli seotud kanepi

kasvatamise eesmärgiga. Tunnistajate ütlused selle kohta, kuidas taluhoonet samuti kasutati, sh oli

seal lapsele oma ruum, pole samuti tõsiselt võetavad. Talus toimunud ebaseaduslik tegevus oli

niivõrd ulatuslik, et hoone tervikuna oli võetud kasutusele kanepitaimede kasvatamiseks ning

ruumid ei olnud elamiseks sobivad. Selleks, et tagada kanepi kasvatuse efektiivsus, kasutati taimede

arengut toetavana valgust ja soojust, mida mh saadi päiksepargist. Seega on päikesepargi

kasutamine seotud tahtliku kuriteo toimepanemisega ning käsitatav kuriteo toimepanemise

vahendina.

9(18)

Samuti on kohus õigesti leidnud, et erinevad valgustid, ventilaator, niiskusemõõtjad, soojapuhurid,

Ph-taseme mõõtjad, niiskusandur ja elektrooniline kaal on kuriteo toimepanemise vahenditeks.

Tegemist on varaga, mida kasutati mistahes viisil kas täielikult või osaliselt kuriteo

toimepanemiseks. Kõik need ning päikesepark olid vajalikud selleks, et süüdistatav saaks nii

ulatuslikult kanepit kasvatata nagu 11.09.2024 politsei selle avastas. Maakohtu poolt konfiskeeritud

kuriteo vahendid olid kõik mõeldud selleks, et tagada kanepitaimede areng seemnest õitsva taimeni.

Kuigi need esemed pole iseenesest ohtlikud ja on tsiviilkäibes lubatavad, on süüdistatav neid oma

kuriteo toimepanemiseks kasutades väga selgelt näidanud, et ta ei vääri nimetatud vara kasutamist.

Lisaks on D. Tristan andnud kohtule ebausaldusväärseid ütlusi selle kohta, et kõik see oli tegelikult

mõeldud seemnetest viljapuude kasvatamiseks. Ehk süüdistatav pole olnud aus nende esemete

kasutamise eesmärgi osas. Kanepi kasvatamine pole keeruline protsess ning kogu kasvatust toetava

varustuse süüdistatavale jätmine annab talle kerge võimaluse uuesti alustamiseks. Süüdistatav ise

märkis kohtule, et tema on harjunud asju lõpule viima, ning kanepit oli palju sel põhjusel, et ta ei

leppinud sellega, et tal asi ebaõnnestus. Seega asudes tegelema kasvõi mõne taime kasvatamisega,

kuna süüdistatav kinnitas endal olevat tekkinud teaduslik-uurimusliku fanatismi, tähendab see uute

kuritegude toimepanemist. Süüdistatava kanepikasvatuses kasutatud erinevatest esemetest

ilmajätmine raskendab uute tegude toimepanemist, kuna hetkeline majanduslik olukord ei

võimaldaks sellist süsteemi kiirelt uuesti üles ehitada, sh tuua uusi lampe välisriigist.

Tõendid kinnitavad, et süüdistatava tegevuse eesmärgiks on olnud pikaajaline ja ulatuslik

kanepitaimede kasvatamine, et realiseerida see narkootilise ainena ja saada varalist kasu.

Menetlustoimingutega tuvastati, et vana taluhoone ei olnud mõeldud elamiseks, vaid ümber

kohandatud kanepitaimede kasvatamiseks, kus kogu ebaseaduslikku tegevust toetas päikesepark

ning taimede arengut tagasid erinevad esemed. Kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega

on võimalik saavutada eesmärk, et neid asju ei saa enam kuritegude toimepanemiseks kasutada,

samuti ei ole need sellises mahus ja kvaliteediga kergesti asendatavad. Seega omab konfiskeerimine

mõju uute kuritegude toimepanemisele, sh kanepikasvatuse rajamine, mistõttu on konfiskeerimine

meetmena sobilik. Samuti on konfiskeerimine vajalik, kuna ühegi teise meetmega, mis oleks isikule

vähem koormav, soovitud eesmärki saavutada pole võimalik.

Selleks ei ole ka isikule mõistetud vangistus. Arvestades kohtumenetluses tuvastatud

kanepikasvatuse ja narkootilise aine käitlemise asjaolusid, sellega tegelemise ajavahemikku, leitud

ja ära võetud narkootilise aine kogust, toime pandud kuriteo raskust, soovi sellega teenida

kriminaaltulu, on kohtuotsuses punkt 7 loetletud esemete ja päikesepargi konfiskeerimine igati

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega kitsamas mõttes ehk see meede on mõõdukas. Maakohus

on oma otsuses avanud teo ohtlikkuse, D. Tristani tegevuse läbi aja, suhtumise kuriteosse ning tema

teo eesmärgi saada kuriteost varalist kasu. Need faktilised asjaolud kinnitavad, et konfiskeerimisega

taotletav eesmärk kaalub üles põhiõiguse riive. Õiglane tasakaal omandiõiguse kaitse ja üldiste

huvide vahel ei saaks rikutud.

Seega erinevate kanepikasvatuseks kasutatud esemete ja päikesepargi kui kuriteo toimepanemise

vahendi konfiskeerimine on käesoleva kriminaalasja tehiolusid arvestades proportsionaalne ning

soodustab KarS § 83 eesmärki. Konfiskeerimisotsustus ei takista süüdistataval edasist talu

kasutamist, sh tuleb mõlemasse hoonesse elektrienergia, lisaks on väikse maja katusel pisikesed

päikesepaneelid.

4.5. Samuti vaidlustatakse kaitsjate poolt laiendatud konfiskeerimise kohaldamine. Kaitsjate

hinnangul ei ole tõendatud turustamist ega tulu saamise eesmärki, mistõttu ei saa rääkida

kriminaaltulu saamisest. Käesolevas asjas on tuvastatud kaks alternatiivi, mis annavad aluse

eeldada, et kuriteo toimepanija, st D. Tristani osa varast on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo

toimepanemise tulemusena või selle arvel. Üheks neist on seaduses nimetatud kuriteo olemus; ning

teiseks isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus.

10(18)

Erinevalt kaitsjate seisukohast, ei tähenda laiendatud konfiskeerimine seda, et oleks tõendatud

konkreetne süüdistatava poolt teostatud müük ega seda, et oleks vaja tuvastada tõenäosus protsent

kas ja palju kanepit oleks süüdistatavalt ostetud. Samuti on üldteada, et narkootiliste ainetega seotud

kuritegude toimepanemise üheks levinumaks põhjuseks on kriminaaltulu teenimine. Kanepi puhul

on tänaval ühe grammi hinnaks 20 eurot. Hulgihind on 3000 kuni 10 000 eurot, seega keskmiselt

6500 eurot. Lihtsad arvutused näitavad, et kogu leitud kanepit – nii see, mis oli juba kuivatatud või

kuivamas ning see, mis kasvavate taimedena ära võeti, saanuks keskmiselt müüa 6603 x 20 = 132

060 euro eest. Samas viitavad kanepikasvatuse suurus ja taimede kogused koos pesumasina pealt

leitud ja valmis kaalutud 250 grammiks kilekotti pakendatud kanepiga müügile korraga suuremas

koguses.

Kohtutoimikusse esitatud tõendid kinnitavad nii pikemal perioodil kanepikasvatuse toimimist kui

selle pakendamist kaalu järgi kotti. Samuti on saanud kinnitust, et aastatel 2022 kuni 2024 ei

laekunud süüdistatavale töötasu ning tema arveldusarvele on tehtud teadmata päritoluga

sularahamakseid. Seda järgmiselt: 2022 aastal 600 eurot, 2023 aastal 2800 eurot ja 2024 aastal 3450

eurot. Selline sularaha sissemaksete muster näitab, kuidas iga aastaga need summad suurenesid,

täpselt nii, nagu muutus võimsamaks kanepikasvatus ise.

Süüdistatav ei ole esitanud kohtule tõendeid sularaha päritolu kohta. Selgitus selle kohta, et sularaha

andis ema, ei haaku sellega, mida kajastavad pangakontod. Heaks näiteks on 04.12.2022 Türil

teostatud sularaha sissemakse, misjärel tasuti pangaülekandega alimente. Pole eluliselt usutav, et

süüdistatav käis Tallinnas, siis sõitis Türile, pani emalt saadud sularaha kontole ning täitis seejärel

elatise tasumise kohustust. Samal ajal oli tal endal teise pangakonto jääk ca 61 000 eurot.

Seega võttes arvesse, et D. Tristanil on terve uuritava perioodi jooksul puudunud ametlik sissetulek,

ta on elatunud oma vasematest kinnisvara tehingutest saadud vahenditest, kuid sellele lisaks on

aastatel 2022 kuni 2024 suurenenud sularaha sissemaksed, so ajal, mil süüdistuse järgi sai alguse

kanepikasvatus, on põhjendatud alus arvata, et 6850 euro ulatuses tehtud sularaha sissemaksed on

kuritegelikku päritolu, pärinedes narkootiliste ainete müügist. Sel põhjusel on maakohus õigesti

asunud seisukohale, et nimetatud vara puhul on tegemist kuriteoga saadud varaga, mille osas tuleb

kohaldada KarS § 832 lg 1 alusel vara laiendatud konfiskeerimist. Konfiskeerimist ei kohaldata

varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Viidatud sularaha

sissemaksete osas ei ole süüdistatav tõendanud, et see pärines seaduslikest allikatest. Kuivõrd

nimetatud vara on aga ära tarvitatud, tuleb konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastav summa

KarS § 84 sätteid kohaldades D. Tristanilt välja mõista.

Lisaks sellele, et sularaha sissemaksete päritolu pole teada, leiti süüdistatava kodust sularaha

summas 5600 eurot. Sellise summa müümiseks pole vaja rohkem kui 280 grammi kanepit. Just

sellises suurusjärgus leiti läbiotsimiste ajal D. Tristani poolt valmis pakendatud ja ülejäänust eraldi

tõstetud kanepit. Leitud sularaha päritolu tõendamiseks on esitatud kohtutoimikusse ATV müügiga

seotult kolm tõendit: müügikuulutus, müügileping ja kinnitus raha saamise kohta. Müügikuulutusel

puudub teave, kes ja millal seda müüb. Seega võib see tehing olla toimunud ükskõik mis ajal. Seda

seisukohta toetab ka asjaolu, et müügileping ning kinnitus tasumise kohta on käsikirjalised

dokumendid, mis tähendab, et selles kajastuv kuupäev ei pea kinnitama tegelikku tehingu

toimumise aega. Uurides aga e-äriregistrist nähtuvaid avalikke andmed, selgub, et OÜ Y 2024 aasta

tulud olid üle 4 miljoni ning 2025 II kvartali käive üle ühe miljoni. Pole usutav, et sellise käibe ja

tuludega äriühing kajastab toimunud tehinguid enda raamatupidamises käsikirjalistel dokumentidel,

nagu need kohtule esitati. Kui äriühing tasus tehingu eest sularahas 7000 eurot, pidi selline summa

olema äriühingu kassas. Sularaha väljamakse kajastamiseks kasutatakse kassa väljamineku orderit.

See dokument tõendab, kellele, millal ja milline summa ning mis otstarbel kassast väljastati. Samuti

peab tehingu kandma raamatupidamisse, mistõttu tehingu õigsust on võimalik tõendada bilansi või

pearaamatu väljavõttega. Hetkel esitatud tõendid on ilmselgelt ebausaldusväärsed. Kui nõustuda

sellega, et varasemalt soetatud ATV on maha müüdud, siis puuduvad usaldusväärsed tõendid selle

kohta, millal ja millise summa eest seda tehti. Kusjuures ka nimetatud ATV müügi vajadus sai olla

11(18)

pigem tingitud sellest, et D. Tristanile kuuluvas korteris teostati remonti, mis vajas rahalisi

vahendeid. Vaadates pangakontol toimunud kandeid, on 2024 ehituspoes tehtud vaid üks

kaardimakse alla 30 euro. Ilmselget sellise summaga korterit ei renoveeri, mis kinnitab, et ATV

müügist saadud summa on pigem ära tarvitatud remondiks ning leitud 5600 eurot pärineb kanepi

müügist.

Seega, võttes arvesse, et D. Tristanil puuduvad legaalsed sissetulekud, kuid samas on ta käidelnud

suures koguses narkootilisi aineid, on ka leitud sularaha puhul alust arvata, et see on kuritegelikku

päritolu. Samas ei saa olla kindel, kas leitud sularaha kupüürid on täpselt samad, mis süüdistatav on

saanud narkootilise aine müügist. Seega esineb sellegi summa osas alust rääkida laiendatud

konfiskeerimisest KarS § 832 lg 1 järgi KarS § 84 sätteid kohaldades.

4.6. KarS § 184 lg 1 karistuse raskusastmest nähtub, et kõne alla tuleb vaid vangistus, sest ebaõigus

selle koosseisu tegudes on nii suur, et nõuab rangemat suhtumist kui paljudesse teistesse tegudesse.

Kuigi süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud isik, kinnitavad kohtule esitatud tõendid,

et D. Tristan tegeles kanepi kasvatuse ja käitlemisega pikemal perioodil. D. Tristani süü on olnud

suur. Kaitsjad heidavad kohtule ette seda, et D. Tristanile mõisteti reaalne vangistus ning jäeti

kohaldamata KarS § 73 sätted. Riigikohus märkis lahendis 1-23-52, et kui kohus on isiku

süüküsimuse vaagimise tulemusel jõudnud arusaamisele, et KarS §-s 56 sätestatut aluseks võttes on

konkreetsel juhul kuriteo toimepanijale kohaseks karistuseks vangistus, ei pea kohus seejärel

hakkama veel eraldi põhjendama, kas ja miks see tuleb täitmisele pöörata.

Erinevalt kaitsjate seisukohast pole käesolevas kriminaalasjas kohtus uuritud ja asjas tuvastatud

kuritegude toimepanemise asjaolude ega süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste osas selliseid

märkimisväärseid eripärasid, millele tuginedes saanuks maakohus põhjendada D. Tristani

karistusest vabastamist. Seega maakohtu poolt D. Tristanile vangistuse mõistmine ehk

vabaduskaotusliku karistuse kohaldamine on proportsionaalne tema tegude ebaõigus määraga ehk

toimepandud süüteo raskusega ja sellest tuleneva isiku süü suurusega.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

5. Koos apellatsiooniga esitasid kaitsjad taotluse täiendavate tõendite kogumiseks. Kaitsjad palusid

võtta tõenditena vastu kaks dokumenti, mida ei olnud võimalik esitada maakohtu menetluses.

Kaitsjad esitasid D. Tristani töölepingu (apellatsiooni lisa 1), mis kinnitab, et süüdistatav on asunud

alates 17.11.2026 aastast ametlikule tööle ning saab stabiilset ja legaalset sissetulekut. Tegemist on

asjaoluga, mis maakohtu menetluses ei saanudki esineda, sest tööle asumine toimus alles pärast

kohtuotsuse tegemist.

Teiseks esitasid kaitsjad Justiitsministeeriumi 09.02.2026 vastuse (lisa 2), mis käsitleb KarS § 184

ja § 188 omavahelist normikonkurentsi ning kinnitab, et kanepitaimede kasvatamine kuulub KarS §

188 reguleerimisalasse ega ole käsitatav KarS § 184 lg 1 alusel kvalifitseeritava käitlemisena, kui

puudub eraldiseisev tõend kanepi valmis narkootilise ainena käitlemise kohta. Tegemist on

selgitusega õiguse kohaldamise kohta.

19.03.2026 määrusega jättis ringkonnakohus kaitsja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsjate apellatsioonis

toodud väidete ja põhjendustega ning prokuratuuri apellatsioonivastusega, peab eelkõige vajalikuks

vastata kaitsjate argumentidele seoses D. Tristanile inkrimineeritud tegevuse tõendatuse ja

kvalifikatsiooni õigsusega (I), seejärel peatuda D. Tristanile mõistetud karistusel (II) ning

lõpetuseks lahendada konfiskeerimisega seotud küsimusi (III).

12(18)

I. 7. Kohtukolleegium märgib, et kaitsjate apellatsioon on sisuliselt vastuoluline, kuna

apellatsioonitaotluses paluvad kaitsjad ringkonnakohtul muuta maakohtu otsus, kõrvaldades sama

teo eest topelt karistamise ning mõista D. Tristan KarS § 188 lg 1 järgi õigeks. Apellatsiooni

põhitekstis aga leitakse, et D. Tristan kuulub õigeksmõistmisele ka KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos. Kaitsjad kokkuvõtvalt argumenteerivad, et D. Tristani poolt oli tegemist

kanepitaimede kasvatamisega ning sellega vahetult seotud toimingutega, mistõttu on teo

kvalifitseerimine KarS § 188 lg 1 järgi õige ning puudub alus KarS § 184 lg 1 kohaldamiseks, kuna

kuivatamine ning hoidmine oli taimede kasvatamise loogiline jätk. Vastuseks kaitsjate sellistele

argumentidele märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus isik ei ole varasemalt sama teo eest

karistatud olnud, puudub alus rääkida topelt karistamise keelu ehk ne bis in idem põhimõtte

rikkumisest, nagu sellele viitavad oma kaebuses kaitsjad. Kohtukolleegium möönab, et topelt

karistamise keelu all peavad kaitsjad antud juhul ekslikult silmas maakohtu poolt KarS §-des 188

ning 184 sätestatud kuritegude käsitlemist reaalkogumina, D. Tristani süüdi tunnistamist ning

temale karistuse mõistmist nii KarS § 188 lg 1 kui ka § 184 lg 1 järgi.

7.1. Riigikohus on varasemalt analoogses kaasuses selgitanud, missuguses seoses on KarS §-s 188

kirjeldatud käitumine ning sellele järgnevad käitlemisteod ja missuguse kuriteokoosseisu järgi tuleb

süüdistatava tegevus kvalifitseerida siis, kui tema valdusest on leitud nii kasvavaid kanepitaimi kui

ka taimedest valmistatud suures koguses narkootilist ainet. Riigikohus leidis, et kui isik käitleb

suures koguses narkootilise ainena käsitatavat kanepit, mille ta on eelnevalt ise kasvatanud, tuleb

tema tegu tervikuna (nii kasvatamine kui ka käitlemine) kvalifitseerida üksnes KarS § 184 järgi,

mitte aga KarS §-des 184 ja 188 ette nähtud süütegude kogumina. Osutatud juhul on KarS § 188

käsitatav subsidiaarkoosseisuna, mis tuleb kohaldamisele alles siis, kui primaarkoosseisu (KarS §

184) ei kohaldata. KarS §-dega 188 ja 184 kaitstakse sama õigushüve, s.t rahvatervist. Mõlema

normi eesmärk on vältida narkootiliste ainete tarvitamist ja levikut ning sellega inimeste tervisele

kaasnevat kahju. Sisuliselt kujutab KarS §-s 184 kirjeldatud tegu käsitletaval juhul endast süüdlase

tegevuse hilisemat staadiumi, millega ohustatakse kaitstavat õigushüve intensiivsemalt kui kanepi

kasvatamisega. Eelkirjeldatud olukorras hõlmab KarS § 184 kui oluliselt suurema ebaõigusega tegu

sellele eelnenud kanepitaime kasvatamise KarS § 188 tähenduses ning seetõttu puudub üldjuhul

vajadus kõnesolevat kuriteokoosseisu süüteo kvalifikatsioonis eraldi kajastada. Ühtlasi ei moodusta

KarS §-s 188 kirjeldatud käitumine KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud kvalifitseeritavat tunnust, s.t

korduvust.

Öeldut kokku võttes peab KarS § 188 järgi kvalifitseerima käitumise, mis seisneb kanepitaime

külvamises ja selle eest hoolitsemises ning lõpeb taime või selle osa mahalõikamisega. Taime või

selle osa mahalõikamisele järgnenud suure koguse narkootilise aine valmistamisele ja käitlemisele

suunatud tegevus (sh kuivatamine, purustamine, pakendamine jmt) tuleb aga üldjuhul

kvalifitseerida KarS § 184 järgi. (RKKKo nr 1-19-7453/106, p 37-40).

Et D. Tristan samaaegselt tegeles kanepitaimede kasvatamisega (KarS § 188 lg 1) ning käitles juba

mahalõigatud kanepitaimi (KarS § 184 lg 1), tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud nii § 188 lg 1 ,

kui ka KarS § 184 lg 1.

7.2. Praeguses kriminaalasjas on tuvastatud ja selle üle pole vaidlust, et D. Tristan kasvatas kanepit

ning läbiotsimise tulemusena leiti ja võeti ära erinevas mõõdus ja kasvufaasis kanepitaimi.

Talumaja erinevates ruumides oli pottides kasvamas 128 suuremat ning 87 väikest kanepitaime.

Kriminaalasjas teostatud ekspertiisi kohaselt olid kõik suuremad 128 taimed THC sisaldusega üle

0,3% (jäädes vahemikku 3,6% kuni 11%) ning nende kogumassiks 2038,08 grammi. Väikeste 87

taime THC sisaldus oli alla 0,3 % ehk 0,21%. Eelviidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt välistab

13(18)

KarS § 188 erinormina kanepi kasvatamise kvalifitseerimise narkootilise aine suures koguses

käitlemise (KarS § 184) või selle katsena. Selles osas vastab D. Tristani tegevus 128 kanepitaime

kasvatamisel KarS § 188 lg 1 tunnustele, s.o kanepi ebaseaduslikule kasvatamisele.

7.3. D. Tristani poolt kuivama pandud 30 kanepitaime olid massiga 511,6 grammi ning THC

sisaldusega 14%. Ära võetud kanepitaime 150 vart koos lehtede ja õisikutega olid THC sisaldusega

1,9% kuni 2,6% ning kogumassiga 1991,7 grammi. Kõik ülejäänud taimeosad olid samuti THC

sisaldusega üle 0,3% (jäädes vahemikku 1,1% kuni 10%) ning kokku 2062,07 grammi. Selliselt

maha lõigatud ja kuivama pandud ning kuivatatud taimi, õisi ja nende osi leiti kokku koguses

4565,37 grammi. Kehtiva määratluse kohaselt on kanepi käsitamisel narkootilise ainena oluline

taime THC-sisaldus, st et oluline ei ole missugune taime osa tarvitamiseks või müümiseks kõlbab,

arvesse tuleb võtta kogu taimne materjal (RKKKo nr 1-19-7453, p 46). Ringkonnakohus märgib, et

juhul kui isik käitleb kanepit või selle töötlemisprodukti, mis sisaldab tetrahüdrokannabinooli

(THC) enam kui 0,3%, on tegemist seaduse tähenduses narkootilise ainega (vt. sotsiaalministri 18.

mai 2005. a määrus nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“, TlnRnKo nr 1-21-8220, p 45).

Ekspertarvamustele tugineva järjepideva kohtupraktika kohaselt piisab kümnele inimesele

narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist kanepist (vrd RKKKo nr 3-1-1-100-13, p 1.3; nr

3-1-1-97-12, p 1.2; nr 1-19-7453/106, p 49), mis on praegusel juhul narkootilise aine suureks

koguseks. Selliselt on õige süüdistuses toodud arvutus, et D. Tristani poolt maha lõigatud, kuivama

pandud ja kuivatatud kanepist oleks saanud joovet tekitada (4565,37/0,75=) 6087 isikule. Et D.

Tristani poolt maha lõigatud kanepitaimedest oli narkootilist ainet käideldud koguses, mis on piisav

keskmiselt 6087 isikule narkojoobe tekitamiseks, on õige D. Tristani tegevuse eraldi

kvalifitseerimine KarS § 184 lg 1 järgi.

7.4. Kohtukolleegiumi veendumusel on põhjendamatu ning objektiivsete tõenditega vastuolus olev

kaitsjate argumentatsioon selle kohta, et D. Tristan kasvatas sellises koguses kanepit üksnes enda

tarbeks ja süüdistusest näidatust lühema aja jooksul. Kohtukolleegium märgib, et kuigi

kriminaalasjas puuduvad otsesed tõendid, mis kinnitaks D. Tristani poolt kanepi turustamist, siis

kaudsete tõendite paljususe ja kogumi põhjal ei ole kuidagi võimalik rääkida, et D. Tristanil puudus

kanepi kasvatamisest varalise kasu saamise eesmärk. Eelkõige kinnitab kanepi kasvatamise

omakasu eesmärki selle kasvatamise ja käitlemise mastaapsus. Ainuüksi maha lõigatud, kuivama

pandud ja kuivatatud kanepitaimede sisalduva narkoaine (THC) kogus ületas KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseerimiseks vajaliku suurt kogust rohkem kui 608 korda. Talumajas kasvasid lisaks

kanepitaimed kogumassiga 2038,08 g ning THC sisaldusega vahemikus 3,6% kuni 11% ning terve

eraldi talumaja koos päikesepargist saadava elektriga oli kohandatud just kanepitaimede

kasvatamiseks. Ainuüksi sellise objektiivse teopildi alusel ei ole kuidagi võimalik rääkida kanepi

oma tarbeks kasvatamisest ning vabandada objektiivset teopilti „fanaatilisusega“. Kohtukolleegiumi

veendumusel on kaitsjate poolt viidatud D. Tristani näol „pühendunud kultivaatori ja fanaatiku“

argument üheselt ümber lükatav bioloogia üldteadmistega. Süüdistatava enda ja tema pereliikmetest

tunnistajate kaitseversiooni kohaselt on ta 2023 veebruari lõpus/märtsi alguses käinud Hollandis

mitte kanepi, vaid viljapuude ja/või viinamarjade seemneid ostmas. 2023 märtsis Hollandist toodud

ja kevadel juba XXX talus idanenud õuna- ja pirnipuude seemnetest on ta juba sama aasta sügisel

ehk ligi 6 kuud hiljem 50 viljapuud maha istutanud. Objektiivselt ei ole XXX talus viinamarjataimi

tuvastatud ning nende olemasolule pole osutanud ka süüdistatav. Samuti ei osanud süüdistatav

maakohtule selgitada, mis õuna- ja pirnipuu sortidega tegemist on, mis idanevad seemnest valmis

istikuni kõigest 6 kuuga (Kd II lk 107). Avalikest andmetest leiduva info kohaselt kulub õuna- ja

pirnipuu seemnete idanemisest kuni välitingimustesse elujõulise istiku istutamiseni sõltuvalt puu

sordist 2 kuni 3 aastat. Tõsi, avalikes allikates leidub ka see, et kanepi elutsükkel külvamisest kuni

õitsemiseni jaguneb neljaks peamiseks etapiks: idanemine, seemikuetapp, vegetatiivne kasv ja

14(18)

õitsemine ning sõltuvalt sordist ja tingimustest kestab see protsess kokku tavaliselt 3–5 kuud1.

Ilmselt juhinduski süüdistatav oma kaitseversioonis enda ettekujutusest kanepitaimede elutsüklist,

mis on õuna- ja pirnipuude puhul aga sootuks erinev. Lisaks väärib tähelepanu prokuratuuri

apellatsioonivastuses toodud asjaolu, et uuritud tõendite seas on 02.12.2024 läbiotsimisprotokolli

lisana CD-plaadi peal oleval digifotol nr 20241202_142537925.jpg (samuti kd II lk 132) nähtuvad

väidetavalt seemnetest idanenud ja D. Tristani enda poolt ritta istutatud viljapuud, millel esimesel

eristub selgelt istikute müügikoha poolt märgistusele iseloomulik lipik (Kd I lk 60), mis lükkab D.

Tristani kaitseversiooni samuti ümber. Selliselt ei saa usaldada ka D. Tristani kaitseversiooni

toetavaid tema pereliikmete ütlusi, mis olid kaitsja taotlusel esmakordselt antud alles maakohtu

menetluses. Kohtukolleegium järeldab sarnaselt maakohtuga, et kuna sisuliselt kasvuhooneks

täielikult kohandatud talumajast ei leitud ühegi teise taime istikut peale kanepitaimede ja D. Tristani

kaitseversioon teiste taimede kasvatamisest on üheselt ümber lükatud, tuleb asuda seisukohale, et

sellises koguses ja mahus kanepitaimede kasvatus oli D. Tristani poolt organiseeritud tulu saamise

eesmärgil. Kohtukolleegium kokkuvõtvalt leiab, et D. Tristani tegevus nii kanepitaimede

kasvatamisel kui ka maha lõigatud kanepi käitlemisel on üheselt tõendamist leidnud, õigesti

kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1; § 188 lg 1 järgi ning praeguse kaasuse puhul on tegemist

kuritegude reaalkogumiga.

II. 8. KarS § 184 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse, seega

sanktsiooni keskmiseks määraks on 5 aastat ja 6 kuud vangistust, mis on kohtupraktika kohaselt

karistuse arvutamise lähtepunktiks. Maakohus mõistis D. Tristanile KarS § 184 lg 1 järgi

karistuseks 4 aastat vangistust. Kaitsjad sisuliselt ei vaidlustagi selle paragrahvi järgi mõistetud

karistuse määra, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks sellel täiendavalt peatuda, märkides

vaid, et mõistes D. Tristanile kaugelt alla keskmise määra jääva karistuse, arvestas maakohus täiel

määral, et D. Tristan on varasemalt kohtulikult karistamata ning kergendavaks asjaoluks on KarS §

57 p lg 1 p 3 kohaselt kohtuistungil väljendatud kahetsus.

Kohtukolleegium on eespool asunud seisukohale, et D. Tristanile inkrimineeritud kuriteod

moodustavad reaalkogumi KarS § 188 lg 1 ja § 184 lg 1 järgi ning nende toimepanemise eest tuleb

mõista eraldi karistused, millised omakorda liita KarS § 64 lg 1 kohaldamisega. Arvestades

praeguse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja iseloomu, et D. Tristan käitles kanepit n-ö täistsüklina

alates kanepiseemnete külvamisest kuni tarvitamiseks valmis kanepi sorteerimiseni, kohaldas

maakohus õigesti mõistetud üksikkaristuste liitmisel nn neeldumismeetodit ning luges KarS § 188

lg 1 järgi mõistetud kergema karistuse täielikult kaetuks raskeima karistusega.

Kaitsjad vaidlustavad D. Tristanile mõistetud liitkaristuse individualiseerimata jätmist, tuues

põhjendusena välja, et D. Tristan on praeguseks oma elustiili muutnud ning on asunud tööle.

Kohtukolleegium on eelmenetluses leidnud, et D. Tristani tööle asumise fakt on kaitsjate poolt

esitatud dokumentidega tõendamata. Kohtukolleegium märgib lisaks, et maakohus on õigustatult

asunud seisukohale, et käesolevas asjas puuduvad alused kohaldada karistusest tingimisi

vabastamist. Apellatsioonis puuduvad veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest

vabastamiseks. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise

aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult

etteheidetava käitumisega. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid

tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid

kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kohtukolleegium märgib,

et kõnealuses asjas puuduvad märkimisväärsed erisused nii süüteo toimepanemise asjaoludes või

süüdlase isikus, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Sellisetele asjaoludele ei

1 https://ee.alphagreenvape.com/info/the-stages-of-cannabis-growth-98573250.html

15(18)

juhi tähelepanu oma apellatsioonis ka kaitsjad. Kriminaalasjast nähtuv asjaolu, et D. Tristan

kasvatab üksikvanemana alaealist last ei ole praegusel juhul erandlikuks asjaoluks. Asja

materjalidest nähtub samuti, et lapsel on olemas lähedaste tugi süüdistatava ema ja elukaaslase näol.

Ainuüksi see, et süüdistatav on varem karistamata, ei anna alust kohaldada karistusest tingimisi

vabastamist. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis

tuleb teda ka sellise karistusega karistada.

III. 9. KarS § 83 lg-s 1 sätestatu ja kohtupraktika kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida

kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale (vt ka RKÜK 3-1-1-37-07, p 16; RKKK 3-1-1-78-13, p 8). Puudub vaidlus asjaolus,

et konfiskeeritavad esemed kuuluvad D. Tristanile. Kaitsjad leiavad, et praeguses kriminaalasjas ei

ole tõendamist leidnud, et konfiskeeritavad esemed, nimelt XXX tallu paigaldatud päikesepark,

ventilaator PRO KLIMA, kaks laevalgustit, led-lamp LUMATEK ZEUS 800 W PRO, kolm

niiskusemõõtjat, kaks soojapuhurit, neli Ph-taseme mõõtjat, valgusti aeglülitiga, niiskusandur ja

elektrooniline kaal on narkokuriteo toimepanemise vahenditeks, kuna neid esemeid on võimalik

kasutada ning ongi kasutatud ka muul seaduslikul otstarbel. Kaitsjad märgivad, et päikesepargi

konfiskeerimine on ka ebaproportsionaalne, kuna päikesepark on osa XXX talu infrastruktuurist

ning ilma selleta jääb talu püsiva ja kindla elektrivarustuseta. Kohtukolleegium kaitsjate sellise

põhjendustega ei nõustu ning märgib, et kohtupraktikas on igati aktsepteeritud olukorda, et KarS §

83 lg-s 1 kohaselt konfiskeerimisele kuuluvaid kuriteo toimepanemise vahendeid kasutatakse ka

täiesti seaduslikel eesmärkidel (nt tapmiseks kasusatud nuga leiva lõikamiseks, juhi poolt

joobeseisundis juhitud auto kainest peast tööle sõitmiseks vms). Lisaks omandiküsimusele on

oluline tuvastada, et konkreetsed esemed olid tuvastatud süüks arvatud kuriteo toimepanemise

vahendina. Maakohus on oma otsuses veenvalt põhjendanud, et nähtuvalt 11.09.2024 toimetatud

läbiotsimise käigus fikseeritust ning läbiotsimisprotokollile lisatud fotodelt on üheselt aru saada, et

D. Tristan oli vanas talumajas olevad ruumid kohandanud ainult kanepi kasvatamiseks ja

narkootilise aine käitlemiseks. Kanepitaimedele kasvutingimuste loomiseks olid läbiotsimise hetkel

avastatud valgustid ja lambid, ventilaator, soojapuhurid, niiskusemõõtjad, Ph-taseme mõõtjad ja

niiskusandur. Ilma kõnealuste seadmeteta ei oleks D. Tristanil olnud võimlik kanepitaimi kasvatada,

tegemist on vahenditega, mille ta soetas ja mida kasutas tahtliku süüteo toimepanemiseks, seega

kuuluvad need konfiskeerimisele. Uues väikeses majas läbiotsimise käigus avastatud elektrooniline

kaal oli leitud samast köögikapist kanepiga kogumassiga 7 grammi (Kd I lk 55, 56), milles THC-

sisaldus on 5,3 % (Kd I lk 89). Ainuüksi asjaolu, et narkootiline aine ja elektrooniline kaal leitakse

köögis sisuliselt samast kohast viitab sellele, et kaalu kasutati narkootilise aine kaalumiseks ehk

kuriteo toimepanemise vahendina ning ühtlasi viitab ka kanepi turustamise eesmärgile.

Päikesepargi osas jääb kohtukolleegium Tallinna ringkonnakohtu poolt (asjas nr 1-25-736)

varasemalt avaldatud seisukoha juurde. Isegi, kui nõustuda kaebajatega selles, et päikesepark on

rajatud kinnistule elektri saamiseks igapäevaseks eluks, siis võttes arvesse, et kuivõrd päikesepark

ei ole üldisesse elektrivõrku ühendatud, puudub ka ülevaade, millises mahus elektrienergiat tarbiti.

See tähendab, et apellantide väide, et D. Tristan kasutas päikeseparki normaalsete elamistingimuste

tagamiseks, jääb paljasõnaliseks. Sellise väitega saaks nõustuda juhul, kui tarbimismahud oleksid

sellised, mida saab pidada tavapärasteks. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et päikesepaneele

kasutati energia tootmiseks ka ruumides, kus leiti läbiotsimisel kanepikasvatus (nii nähtub, et

vanasse talumajja on veetud kaabel, mis on ühendatud päikesepargiga (inverteriga)). Teadaolevalt

nõuab kanepi kasvatamine märkimisväärselt palju stabiilset elektrienergiat ning kui ka selleks

päikeseparki kasutati, saab seda pidada kuriteo toimepanemise vahendiks. Asjaolu, et päikesepark

rajati enne, kui esitatud kahtlustuse kohaselt kanepi kasvatamisega tegelema hakati, ei väära

16(18)

vastavat järeldust. Üldteada asjaoluna saab isiku igapäevaseks eluks kasutatava elektrienergia

mahtu (eriti väikses sisuliselt ühetoalises majas) kanepi kasvatamisele kuluva elektrienergia

vajaduse kõrval, pidada marginaalseks. See aga annabki alust arvata, et päikesepargi peamine

kasutusala ja eesmärk oli toota elektrit just kanepitaimede kasvatamiseks. Seda veendumust

kinnitab seegi, et kinnistul oli lisaks päikesepargile ka elektrivõrguga liitumine. Lisaks on just

ebaseadusliku kanepi kasvatamise puhul kasulik, et tarbimismahte poleks võimalik jälgida. Asjaolu,

et XXX kinnistu on elektrivõrguga ühendatud, ei luba praegusel juhul rääkida sellest, et kuriteo

toimepanemise vahendina päikesepargi konfiskeerimine oleks ebaproportsionaalne isegi juhul, kui

süüdistatav ja tema alaealine laps siiani kasutavad kinnistul asuvaid hooneid oma põhilise

aastaringse elukohana.

10. Tagajärjetuks jäävad kaitsjate väited seoses KarS § 832 lg 1 ja KarS 84 alusel D. Tristanilt

kuriteoga saadud varana 12 450 euro laiendatud konfiskeerimisega. Kaitsjad leiavad, et kohus ei saa

laiendatud konfiskeerimist kohaldada olukorras, kui narkootilise aine turustamist ei ole tõendatud.

Apellandid nõuavad sisuliselt selle tuvastamist, et konfiskeeritav vara pärineb käimasoleva

menetluse esemeks olevast kuriteost. Niisuguse asjaolu tuvastamist KarS § 832 kohaldamine ei

eelda (vt nt RKKKo nr 3-1-1-6-16, p 19; 1-19-7453/106, p 61). Põhjustena, mis annavad aluse

eeldada, et kuriteo toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo

toimepanemise tulemusena või selle arvel, nimetab seadus järgmisi alternatiive: 1) kuriteo olemus;

2) isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus või 3) muu põhjus

(RKKK 10.06.2022, 1-18-437/725, p-d 60-61). Praeguses kriminaalasjas esinevad nii kuriteo

olemus, mis lubab eeldada, et osa D. Tristani varast on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo

toimepanemise tulemusena, kui ka isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning

elatustaseme erinevus. Kohtukolleegium märgib kuriteo olemuse osas, et D. Tristani poolt kanepi

turustamise eesmärki lubab eeldada temalt ära võetud narkootilise aine kogus, mis sadades kordades

ületab suurt kogust. Osutatud asjaolude tõendamise tulemusena tekkiv vara kuritegeliku päritolu

eeldus on piisav, lugemaks isiku vara KarS § 832 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena

saaduks, välja arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu

õiguspärasuse (KarS § 832 lg 1 teine lause). Ringkonnakohus märgib, et ehkki D. Tristan on

proovinud tõendada seda, et erinevus tema legaalse tulu ja varalise seisundi vahel on selgitatav

seaduslikest allikatest saadud rahaga, suhtus maakohus õigesti tema kohtuistungil antud

selgitustesse kriitiliselt. Õige on maakohtu seisukoht, et isegi juhul, kui D. Tristan tegi oma

pangakontole sularaha sissemakseid kuldketi või generaatori müügist saadud raha arvelt või on

läbiotsimisel leitud raha näol tõepoolest tegemist ATV müügist saadud rahaga, võib sularaha

sissemaksed ja ATV müügist saadud raha siiski KarS §-de 83² lg 1 alusel konfiskeerida, sest D.

Tristan ei ole tõendanud, et kuldkett, generaator ja ATV on omakorda saadud seaduslikul teel

teenitu või saadu arvelt või et tal esines legaalseid vahendeid, mille arvelt ta kuldketi ja ATV

soetada või arestitud raha säästa sai. Kohtukolleegium märgib, et ringkonnakohus on sellele

asjaolule juhtinud tähelepanu oma 11.03.2025 D. Tristani vara arestimist puudutavas määruses,

seega tal oli piisavalt aega tõendite kogumiseks, mis kinnitaks nimetatud esemete ostmist legaalsete

vahendite arvelt. D. Tristan seda teinud ei ole. Samuti on õige maakohtu tähelepanek, et eluliselt on

ebausutav D. Tristani poolt oma arveldusarvele sularaha sissemaksete tegemine Türil, kui tema ema

andis talle enda ütluste kohaselt sularaha Tallinnas viimase kolme aasta jooksul 18 000 kuni 20 000

eurot. Sellised D. Tristani ja tema ema C ütlused jäävad samuti paljasõnalisteks.

Kohtukolleegium kokkuvõtvalt leiab, et D. Tristanile mõistetud lõplik liitkaristus koosmõjus kuriteo

toimepanemise vahendite ning kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise kohaldamisega on

igati proportsionaalsed hoidmaks D. Tristanit uute kuritegude toimepanemisest.

11. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS §-

s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-

17(18)

345 lg-test 1, 2 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 08.01.2026. a otsuse D. Tristani suhtes

muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

12. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud

lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuigi

süüdistatava kaitsjad pole apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamist taotlenud,

selgitab kohtukolleegium, et ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, seega

jäävad süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

18(18)