4-26-935/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-935

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2026, Tallinnas

Väärteoasja number

4-26-935 (väärteoasja nr 2315,26,002319)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuasi Eduard Arakelian (isikukood: 50604040071), elukoht

XXX väärteokaebus

Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna 16.03.2026. a kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2315,26,002319

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eduard Arakeliani kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

IdaHarju politseijaoskonna 16.03.2026. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2315,26,002319.

2. Tühistada kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

IdaHarju politseijaoskonna 16.03.2026. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

2315,26,002319 osaliselt, mõistetud karistuse osas.

3. Teha uus otsus, millega:

3.1. Karistada Eduard Arakeliani LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o

320 eurot.

3.2. KarS § 66 lg- te 2 ja 3 alusel määrata, et rahatrahv tuleb tasuda ositi 4 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest, st tasudes igakuiselt vähemalt 80 eurot.

3.3. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 16.03.2026. a kiirmenetluse otsuses

märgitud makserekvisiitide ja viitenumbri järgi.

4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

5. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile.

6. Tagastada väärteotoimik peale kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale.

4-25-935

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsiooni saab esitada Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni 18.05.2026 (k.a).

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida -Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik

R. A. koostas 16.03.2026.a kiirmenetluse otsuse 10220192744109 Eduard Arakelianile selle

eest, et tema, 16.03.2026 kella 23.29 ajal Harju maakonnas Tallinnas Järvevana teel

Veskiposti tänava ja Veerenni tänava vahel, liikudes Veerenni tänava suunas juhtis

mootorsõidukit kiirusega 106 km/h +/- 4 km/h, teelõigul, kus lubatud suurim kiirus on 70

km/h. Eduard Arakelian ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Nimetatud

tegevusega rikkus Eduard Arakelian kiirmenetluse otsuse kohaselt LS § 50 lg 5 p-s 3

nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Eduard

Arakelianile määrati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 83 trahviühikut, s.o 664 eurot.

2. Harju Maakohtule 17.03.2026.a esitatud kaebuses soovib Eduard Arakelian kiirmenetluse

otsusega määratud trahvisumma vähendamist, rikkumist ta ei vaidlusta. Kaebusest nähtuvalt

liikus ta samal ajal eessõitva auto järgi. Mõlemad sõidukid peatati, kuid mingil põhjusel

lubati teisel juhil edasi sõita. Palub antud asjaolu kontrollida kaamerasalvestiste põhjal.

Peatamise hetkel oli tal suhtlemisel raskusi, kuna eesti keelt ei valda, suhtles inglise keeles,

mida ta samuti ei valda. On nõus rikkumise toimepanemisega, kuid kahtleb, kas

kiiruseületamine oli nii suur. Tegemist on tema esimese rikkumisega, varasemad karistused

puuduvad. Juhtum on talle õppetunniks ning edaspidi on liikluses tähelepanelikum ja jälgib

hoolikamalt oma sõiduki kiirust.

3. 23.03.2026.a Harju Maakohtu määrusega jäeti Eduard Arakeliani kaebus käiguta

4. 23.03.2026. a kõrvaldas Eduard Arakelian kaebuses puudused ja soovib asja lahendamist

kirjalikus menetluses.

5. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 6.04.2026.a.

Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline

menetleja leiab, et puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Eduard

Arakeliani süüline käitumine LS § 15 lg 5 p 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt

toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega (kiirusmõõturi LaserCam nr

LE0046 salvestusandmete väljatrükk ja LaserCam 4 LE0046 fikseeritud videosalvestise fail,

kiirusmõõturi kasutamise protokoll) ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2

järgi. Eduard Arakelian on eiranud kiirusepiirangut, ületades märkimisväärselt lubatud (70

km/h) sõidukiirust ning lõi oma teoga abstraktse ohu liiklusturvalisusele. Eduard Arakelian

ületas kiirust asulasisesel teel viidates, et oli väsinud ja kiirustas koju. Menetleja märgib, et

juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, asetab juht ohtu nii enda kui ka

samal teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise ja elu, samuti vara. Selline käitumine näitab

hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. Eduard Arakelian on täisealisest isikust

mootorsõiduki juht, kes peab mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikidele liiklejatele,

sh ka tema enda elu- ja tervise huvides. Piirkiiruse ületamisega seadis menetlusalune isik

ohtu enda ning kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Karistus peab mõjutama ka konkreetset

menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetest ei

ole Eduard Arakelianil kehtivaid karistusi. Kaebuses on menetlusalune isik selgitanud, et

saab oma eksimusest aru ning tunnistab oma süüd, on edaspidi hoolsam ning

tähelepanelikum. Seega on isik aru saanud tema avaldatust nähtuvalt sellise käitumise

lubamatusest. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus LS § 227 lg 2 alusel

4-25-935

sanktsiooni maksimaalse määra lähedane on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta

otsuse muutmata ja kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tutvunud Eduard Arakeliani kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud

väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg- le 1 lahendada

kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja

kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise

menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Esmalt märgib kohus, et kohtuvälise menetleja seisukohas läbivalt viidatud LS § 15 lg 5 p 3

on ilmselgelt eksimus, õige on § 50 lg 5 p 3, kuivõrd LS §-s 15 puudub üldse lõige 5 punkt

3. Kiirmenetluse otsuses on rikkumise nõudena LS § 50 lg 5 p 3.

8. Otsustamaks Eduard Arakelianile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja

proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas

menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseis.

9. Antud juhul omistatakse menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse kohaselt LS § 227 lg 2

ettenähtud süüteo toimepanemist.

10. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Eduard Arakelian ületas

16.03.2026 kella 23.29 ajal Harju maakonnas Tallinnas Järvevana teel Veskiposti tänava ja

Veerenni tänava vahel, liikudes Veerenni tänava suunas suurimat lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 32 km/h.

11. Eduard Arakeliani süü on leidnud tõendamist kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mis

koostatud 16.03.2026 patrullpolitseinik R. A.a poolt. Protokollist nähtub, et kiirust mõõdeti

16.03.2026 kell 23.29 asulasisesel teel Tallinnas Järvevana teel, Veskiposti tn ja

Veerenni tn vahel, sõidu suunaks Veerenni tn, kus suurim lubatud sõidukiiruseks on 70 km/h.

Liiklusjärelevalve teostamise käigus kasutati kiirusmõõturit LaserCam 4 nr LE0046, mis oli

töökorras ja millel teostati seadme testid 16.03.2026 kell 18.14. Mõõtmise tehioludeks

mõõtmise hetkel: asulasisene tee, hea nähtavus, pimeaeg, tehisvalgus, udu, vihmasadu, märg,

kattega tee, sõiduradade arv 2+2, eraldusribaga tee. Mõõtja asukoht mõõtmise hetkel: seistes.

Mõõteseadeldis käes hoitud, mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel

sõidurahal, pärisuunalisel teel, üksinda ja lähenes. Kiirusmõõturi lugemil suurima kiirus 106

km/h+/- 4 km/h, lõplikuks mõõtetulemuseks 102 km/h. Mõõtmiskaugus 396 meetrit. Juhile

näidati fikseeritud lugemit. Mõõtmisel kasutati video/helitehnikat REC026167.

12. Kiirusmõõturi LaserCam 4 nr LE0046 salvestusandmete väljatrükilt (proloog) ja Laser Cam

4 nr LE0046 fikseeritud videosalvestise faili väljatrükist nähtub, et kell 23:29:56 liigub

mõõtmist teostanud politseiametnike suunas sõiduk, millele on suunatud kiirusmõõteseadme

sihik ning mõõteseadme ekraanilt nähtub mõõdetava sõiduki kiirus 106 km/h.

13. Kohtule esitatud heli- ja videosalvestiselt nähtuvalt mõõdeti seadmega LE0046 16.03.2026

kell 23:29:52 kuni 23:30:01 Järvevana teel sõidukite kiirust. Salvestiselt on kuulda, kuidas

mõõtja juhib tähelepanui kindlale sõidukile „105 paremalt kolmas auto“. Seejärel on näha ka

kiirust 106 (CD-plaat salvestis LE0046_260316_232952_026167.ASF).

14. Menetlusalune isik on peale sõiduki peatamist andnud ütlusi, millest nähtuvalt ta tunnistab

kiiruse ületamist, sõitis koju, oli väsinud peale tööd ning ületas kiirust, vaadates eesmisi

autosid. Tunnistab end süüdi ja palub kergemat karistust. Kohtule esitatud kaebuses samuti

tunnistab menetlusalune isik kiiruse ületamist, kuid toob välja asjaolu, et sõitis eessõitva

auto järgi. Peatati mõlemad sõidukid, kuid teisel juhil lubati edasi sõita. Palub kontrollida

kaamerasalvestiste põhjal, et teisel sõidukil sarnane kiirus. Kahtleb, kas kiiruse ületamine oli

nii suur.

4-25-935

15. Kiirusmõõturi LaserCam nr LE0046 salvestusandmete väljatrüki (proloog) järgi on mõõtur

suunatud sõidukile, mis ka peatati, kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis sõidukit Eduard

Arakelian. Järelikult ületas see konkreetne sõiduk Eduard Arakeliani juhtimisel kiirust.

16. Puutuvalt kaebaja palvest kontrollida teise kinnipeetud sõiduki kohest edasilubamist selgitab

kohus, et kohus lahendab asja väärteoprotokolli piires. Märgitu tähendab, et kohus kontrollib

üksnes kaebaja rikkumise asjaolusid. Küsimuses teiste võimalike rikkumiste kohta võib

kaebaja pöörduda politseiasutuse poole. Asjaolu, kas ja kui palju teised kiirust ületasid

kaebaja vastutust ei välista ega õigusta.

17. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on konkreetse rikkumise

asjaolud kajastatud õigesti nii kiirmenetluse otsuses, kiirusmõõturi kasutamise protokollis ja

proloogis. Kuigi salvestis ei ole kõige parema kvaliteediga on seal näha mitme sõiduki

tulesid, konkreetselt on kuulda mõõtja poolt fikseeritud sõiduki kiirus ja sõiduki asukoht

teiste sõidukite seas (Mõõtja: „105 paremat kolmas auto“).

18. Kiirust mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku R. A.a poolt ja

kasutatud mõõteseade oli taadeldud. Kiirmenetluseotsusega on menetlusalune isik tutvunud.

Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures on ta

neid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse.

19. Kaebuses toodud suhtlusprobleemid seoses eesti keele mittevaldamise ja inglise keele vabalt

mittevaldamisega on kohtu hinnangul eksitavad. Nimelt nähtub väärteomaterjalidest, st

kiirmenetluse otsusest, et menetlusalune isik on andnud ütlusi hoopis vene keeles. Juhul, kui

menetlusalune isik oleks suhelnud ja andnud ütlusi inglise keeles, siis oleks see leidnud ka

kajastamist. Üheski dokumendis ei nähtu, et kaebaja väljendaks enda keelelist

mittemõistmist. Seega leiab kohus, et kaebaja sai aru endale süüks pandavast teost ja enda

õigustest, mida kinnitab mh ka kohtule kaebuse esitamine.

20. LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud

kiirusest. Eduard Arakelian sõitis kiirusega 106 km/h +/- 4 km/h, teel, kus lubatud suurim

kiirus oli 70 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Seega asub kohus

seisukohale, et Eduard Arakeliani poolt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemine on kiirmenetluse otsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud

ning isiku süü tuvastamist leidnud.

21. Kohus leiab, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo on Eduard Arakelian toime

pannud kavatsetult. Eduard Arakelian on nii kohtuvälises menetluses kui ka kaebuses kohtule

tunnistanud kiiruse ületamist, oli väsinud, vaatas ja liikus eesmise sõiduki järgi. Tahtlikult

õigusrikkumise toimepanemist kinnitab ka asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt juhitud

mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse (106 km/h) ja antud teelõigul kehtestatud suurima

lubatud sõidukiiruse (70 km/h) vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema Eduard Arakelianile

tajutav ja ei saanud jääda märkamatuks. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime

kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et

see saabub või peab seda võimalikuks.

22. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo

õigesti kvalifitseerinud.

23. Järgnevalt peatub kohus karistuse mõistmisel.

24. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

25. LS § 227 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

26. Kohtuvälise menetleja otsusega Eduard Arakelianile määrati karistuseks 83 trahviühikut, s.o

664 eurot. Seega on põhikaristus määratud sanktsiooni maksimaalse määra lähedasena.

4-25-935

27. Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h, seega LS § 227 lg 2 sätestatu vahemiku (21-

40 km/h) keskmist määra vähesel määral ületavas määras. Rikkumise videosalvestuselt

nähtub, et Eduard Arakeliani poolt mootorsõiduki juhtimine toimus pimedal ajal

tehisvalguses ning ta ei liikunud antud teelõigul üksi, vaid temaga üheaegselt oli liikluses

liikumas teisi sõidukeid.

Tegemist oli videosalvestuse kohaselt õhtuse pimeda ajaga, liiguti tehisvalguses. Lisaks on

menetlusalune isik tunnistanud, et oli väsinud peale tööd koju sõites. Seega tuli liiklemisel

kiiruse valikul olla veelgi tähelepanelikum. Tegemist oli üheepisoodilise ohudeliktiga,

tagajärge ei ole tekkinud. Süütegu on toime pandud tahtlikult. Eelnevalt nimetatud asjaolusid

kogumis arvestades leiab kohus, et Eduard Arakelani süü jääb sanktsiooni keskmäärast veidi

kõrgemale.

28. Kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel tuvastanud karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid. Eduard Arakelian on tunnistanud kiiruse ületamist kohtuvälises

menetluses ja kohtule esitatud kaebuses oma tegu kahetsenud ning avaldanud soovi astuda

samme oma liikluskäitumise parandamiseks. Seega arvestab kohus menetlusaluse isiku

puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mis

annab aluse karistuse vähendamiseks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

29. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Eduard Arakelianil

puuduvad kehtivad karistused. Selle põhjal võib väita, et praegune rikkumine on talle

juhuslik, mitte igapäevane käitumismuster. Eduard Arakelian on ka ise tunnistanud, et tema

kiiruseületamine on temale tõsiseks õppetunniks ning lubab võtta ette samme

liikluskäitumise parandamiseks, tegemist oli tema esimese rikkumisega, varasemad

karistused puuduvad, mis omakorda annab aluse karistuse vähendamiseks.

30. Tuginedes eeltoodule, asub kohus seisukohale, et Eduard Arakeliani karistamine rahatrahviga

sisuliselt sanktsiooni maksimummäära lähedaselt ei ole põhjendatud. Karistust tuleb

vähendada ning kohus peab õiglaseks karistada Eduard Arakeliani LS § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga 40 trahviühikut ehk 320 eurot.

31. Kuigi Eduard Arakelian ei ole otsesõnu taotlenud rahatrahvi osatamist, ei saa jätta

tähelepanuta, et kaebus kohtule on esitanud just rahatrahvi vähendamise eesmärgil. KarS §

66 lg 2 sätestab, et mõjuvatel põhjustel võib määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama

paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada 1 aastat.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 16.03.2026. a

kiirmenetluse otsusega kohustati Eduard Arakeliani tasuma trahv ära tavapärase 45- päevase

tähtaja jooksul. Kohus leiab, et see tähtaeg ei ole piisav. Arvestades mõistetava trahvi suurust

ning Eduard Arakeliani ametit (ta töötab restoranis XXX OÜ), annab kohus võimaluse tasuda

Eduard Arakelianil rahatrahv ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel

juhul võib rahatrahvi tasumine olla menetlusalusele isikule ülemäära koormav. Rahatrahv

tuleb tasuda kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses märgitud makserekvisiitide ja

viitenumbri järgi. Rahatrahvi ajatamine ei välista rahatrahvi ühekordset või tähtajast

varasemat tasumist.

32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p- st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja

otsuse osaliselt, muutes rahatrahvi määra ning määrates rahatrahvi tasumise tähtaja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik