2-25-19093/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19093

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ Z.K vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 670,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: Z.K (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Z.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS-i Inbank Finance

vahel 02.08.2023. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu L89013228780 alusel:

2.1 perioodil 15.09.2023. a – 15.04.2026. a tasumata krediidi põhiosa maksete

võlgnevus summas 1357,32 eurot ja intressi võlgnevus 186,61 eurot;

2.2 tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed järgmiselt:

Maksepäev Põhiosa (eurodes) Intress (eurodes)

Makse suurus

kokku (eurodes)

15.05.2026 108,96

10,32

119,28

15.06.2026 107,84

10,12

117,96

15.07.2026 112,01

9,93

121,94

15.08.2026 111,04

111,04

15.09.2026 112,66

112,66

15.10.2026 116,74

116,74

15.11.2026 115,99

115,99

15.12.2026 120,02

120,02

15.01.2027 119,43

119,43

15.02.2027 121,17

121,17

15.03.2027 129,43

129,43

15.04.2027 124,81

124,81

15.05.2027 128,68

128,68

15.06.2027 128,50

128,50

15.07.2027 132,30

132,30

15.08.2027 132,30

132,30

15.09.2027 134,22

134,22

15.10.2027 137,92

137,92

15.11.2027 138,18

138,18

15.12.2027 141,80

141,80

15.01.2028 142,26

142,26

15.02.2028 144,33

144,33

15.03.2028 149,24

149,24

15.04.2028 148,60

148,60

15.05.2028 152,03

152,03

15.06.2028 152,98

152,98

15.07.2028 156,33

156,33

15.08.2028 157,48

157,48

15.09.2028 159,77

159,77

15.10.2028 163,00

163,00

15.11.2028 164,47

164,47

15.12.2028 167,61

167,61

15.01.2029 169,30

169,30

15.02.2029 171,76

171,76

15.03.2029 175,79

175,79

15.04.2029 176,82

176,82

15.05.2029 179,74

179,74

15.06.2029 182,01

182,01

2.3 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhiosalt kuni põhiosa makse

tasumiseni.

3. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi rahuldamata osas, milles Aktiva Finance

Group OÜ palub mõista Z.K-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks resolutsiooni

punktis 2 märgitust suuremas ulatuses põhivõla, seadusjärgsest määras kõrgemas

määras intressi, haldustasu, sissenõudmiskulu ning võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatust suuremas määras viivise väljamõistmiseks.

4. Menetluskulud jätta 72% ulatuses Z.K kanda ning 28% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1178 eurot.

6. Mõista Z.K-lt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks hageja menetluskuludest

72%, s.o 848,16 eurot. Hageja menetluskulud jätta 28% ulatuses hageja enda kanda.

7. Z.K peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

9. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ nõuab 10.11.2025. a esitatud hagis Z.K-lt põhivõlgnevuse

8010,22 eurot, intressi 502,94 eurot, haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulud 50,00

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1737,88 eurot ning edasiulatuva viivise

väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Inbank Finance 02.08.2023. a laenulepingu

nr. L89013228780, mille alusel sai kostja laenu 8300 eurot. Kostja kohustus tagastama

krediidisumma, tasuma intressi ja haldustasu maksegraafiku alusel. Kostja ei täitnud

graafikust tulenevaid kohustusi, mistõttu tekkis ka sissenõudmiskulu ning viivis.

Esialgne võlausaldaja ütles lepingu üles 29.07.2024. a ning loovutas kostja vastase nõude

hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 8010,22 eurot, intress 502,94 eurot,

haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot viivis.

2. Hageja on vastavalt kohtu selgitustele esitanud 20.01.2026. a ümberarvestuse juhuks, kui

kohus leiab, et laenuandja ei ole kohaselt järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud osamaksed perioodil 15.09.2023. a -

15.02.2025. a ja osaliselt on tasutud 15.03.2025. a osamakse. Kokku on kostja teinud

tagasimakseid esialgsele krediidiandajale 1656,76 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei saa

lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise

nõude. Hageja palus välja mõista perioodil 15.03.2025. a - 15.01.2026. a sissenõutavaks

muutunud osamaksed summas 1193,94 eurot, millest põhiosa maksed 1039,44 eurot,

intress 154,50 eurot. Samuti palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast vastavalt lisatud ümberarvestatud maksegraafikule ning viivis

lepingujärgses määras tasumata osamaksetelt kuni kohustuse täitmiseni.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.02.2026. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.

Kohus toimetas kostjale dokumendid TsMS § 3141 lg 2 alusel kätte 09.03.2026. a. Kostjale

määratud hagile vastamise tähtaeg oli 30.03.2026. a. Kostja vastust ei esitanud.

4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtupraktikas on selgitatud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1

järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-

145432, p 23).

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, selgitades üksnes

järgmist.

5. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Üldjuhul tuleb krediidiandjal krediidiandjate

ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus on kontrollinud hagi ning selle lisasid, analüüsinud nõude rahuldamise eeldusi ja

tuvastas, et esialgne võlausaldaja on kostjaga lepingut sõlmides tuginenud üksnes kostja

poolt edastatud andmetele ja Pensioniregistri andmetele kostja sissetuleku osas. Seda, kas

taotluses märgitud ja kohustustena arvestatud igakuised väljaminekud vastavad ka

tegelikkusele, krediidiandja välja selgitanud ei ole. Järeldused, mis põhinevad üksnes

laenutaotlusel ja avalikel registritel, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada

krediidiandja hoolikust laenu väljastamisel. Seda on kohus hagejale ka 07.01.2026. a

selgitanud. Hagist ei nähtu, et laenuandja oleks analüüsinud kostja tegelikke kohustusi,

ülalpeetavate olemasolu ja arvu vms.

Riigikohus on 24.11.2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu,

hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas

finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

(sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt Riigikohtu 24.11.2023 määrus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud.

6. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Hageja on esitanud ümberarvestuse lähtuvalt eeltoodust. Kostja on

ümberarvestuse kohtumenetluses kätte saanud.

7. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Kostja sai laenu 8300 eurot ning on hageja esitatu kohaselt teinud tagasimakseid 1656,76

euro ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja

tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks.

Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepingut lugeda

29.07.2024. a kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega

ülesütlemiseks vajalikus määras võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on laenuandja poolt

lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on

kehtiv.

8. Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei

võlgne, jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude haldustasu ja sissenõudmiskulu osas.

9. Et kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega, jätab kohus rahuldamata ka

hagiavalduses esitatud hageja esitatud nõude põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks

muutunud viivise väljamõistmise osas.

10. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud tagastamata krediidisumma (põhivõla) 1357,32 eurot (s.o

ümberarvestatud graafikujärgsed maksed perioodil 15.09.2023. a – 15.04.2026. a.

11. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

12. Hageja esitatust nähtub, et kostja on ümberarvestuse kohaselt teinud viimase makse 2024.

aastal. Seega ei ole kostja lepinguid käesolevaks ajaks täitnud pikema aja jooksul, samuti

ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid

sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu

leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks

lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja käitumine nii kohtumenetluses kui ka sellele

eelnevalt, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt ka tulevikus täita. Seega on kohtu

hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

kohustused.

13. Tarbijakrediidilepingust nr L89013228780 tulenevad osamaksed ei ole otsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud alates 15.05.2026. a osamaksest. Seega rahuldab kohus

hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed vastavalt otsuse resolutsiooni punktis 2.2 märgitule.

14. Kohus märgib, et on perioodil 15.02.2026. a – 15.04.2026. a sissenõutavaks muutunud

graafikujärgseid makseid arvestanud otsuse resolutsiooni punktis 2.1.

15. Hageja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt viivis

lepingujärgses määras või alternatiivselt seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hageja

edasiulatuva viivisenõude seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul

ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud

seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane

mõista kostjalt antud juhul välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1

alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi 72% ulatuses, seetõttu jätab kohus ka hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda.

17. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 840 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kuna kostja menetluses osalenud

ei ole, puuduvad kostjal ka võimalikud menetluskulud.

Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud

menetluskuluga. Asja sisu ja kestust arvestades on põhjendatud ka hageja õigusabikulud.

18. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1178 eurot (riigilõiv 840

eurot + õigusabikulud 338 eurot), millest kostja kanda jääb 72% ehk 848,16 eurot. Hageja

kantud menetluskulud summas 329,84 eurot (s.o 28% hageja põhjendatud ja vajalikest

menetluskuludest) jätab kohus hageja enda kanda.

19. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin