2-24-11204/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Geidi

Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

16.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11204

Kohtuasi

G Esports Holding GmbH avaldus Ameerika

Ühendriikide California kõrgeima kohtu 14.03.2024

kohtu otsuse kohtuasjas nr 22STCV09348 täidetavaks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

BDVL OÜ 28.05.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja G Esports Holding GmbH (välismaa

registrikood HRB 184402 B), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Carel Kivimaa ja advokaat Karl Erik

Kaljurand

Puudutatud isik BDVL OÜ (registrikood 16059863),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Elmer Muna ja

Kadri Lember

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.04.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada osaliselt sama määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud BDVL OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-24-11204

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. G Esports Holding GmbH (avaldaja) esitas 23.07.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles

palus tunnistada Eesti Vabariigis täidetavaks Ameerika Ühendriikide, California osariigi,

Superior Court of the State of California, County of Los Angeles 14.03.2024 kohtuotsuse asjas

nr 22STCV09348. Menetluskulud palus avaldaja jätta BDVL OÜ (puudutatud isik) kanda.

2. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 16.03.2022 Los Angelese tööpiirkonnas tegutsevasse

California osariigi ülemkohtusse (edaspidi California kohus) hagi puudutatud isiku vastu

kohtuasjas nr 22STCV09348. Pooled sõlmisid 18.05.2024 kohtuvälise kompromissilepingu,

mille kohaselt kohustus avaldaja loobuma kõikidest nõuetest puudutatud isiku vastu

kohtuasjas nr 22STCV09348 ning puudutatud isik kohustus tasuma avaldajale 1 000 000 USA

dollarit. Puudutatud isikul tuli tasuda seitsme tööpäeva jooksul pärast kompromissilepingu

sõlmimist esialgne makse 416 666,66 USA dollarit ning järelejäänud 583 333,34 USA dollarit

kümne kuu jooksul kümne võrdse osamaksena. Kompromissileping sätestas seejuures, et kui

puudutatud isik jätab tasumata kokkulepitud kuupäevadeks esialgse makse või vähemalt ühe

osamakse peab ta vastava rikkumise kõrvaldama viie tööpäeva jooksul pärast avaldaja

kirjaliku teavituse kättesaamist. Nimetatud periood lepingurikkumise kõrvaldamiseks võis

pikeneda kuni 60 päevani, kui puudutatud isiku rikkumine oli tingitud üksnes puudutatud

isiku suutmatusest konverteerida rahalisi vahendeid krüptovaluutast ümber FIAT valuutasse

(st USA dollaritesse). Kui puudutatud isik ei suuda rikkumisi kõrvaldada, on tal kohustus

tasuda avaldaja kirjalikul nõudmisel avaldajale koheselt lisaks kõikidele lepinguga võetud

kohustustele 100 000 USA dollarit leppetrahvi.

2.1. Pooled esitasid 19.05.2024 California kohtule taotluse avaldaja hagi rahuldamata

jätmiseks ja California kohtu kohtualluvuse säilitamiseks kompromissilepingu täitmiseks kuni

kompromissilepingu tingimuste täieliku täitmiseni vastavalt California osariigi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 664.6 (Code of Civil Procedure) ja kompromissilepingu

p-dele II.F.(i). ja II.F.(ii), mille California kohus 25.05.2023 määrusega rahuldas. Määruse

jõustumise teade toimetati puudutatud isiku esindajatele kätte 26.05.2023.

2.2. Puudutatud isik tasus avaldajale kokkulepitud esialgse makse 416 666,66 USA dollarit

ning 01.06.2024 esimese osamakse 58 333,33 USA dollarit, kuid jättis tasumata 01.07.2024

teise ja 01.08.2024 kolmanda osamakse. Avaldaja esitas puudutatud isikule 22.08.2023

kirjaliku teavituse, milles andis puudutatud isikule viie tööpäevase tähtaja lepingurikkumiste

kõrvaldamiseks. Kuna puudutatud isik selgitas avaldajale, et lepingurikkumised on tingitud

tulenevalt raskusest konverteerida rahalisi vahendeid krüptovaluutast ümber USA dollariteks,

algas 60 päevane tähtaeg lepingurikkumise kõrvaldamiseks. Puudutatud isik oma kohustust ei

täitnud ning avaldaja esitas 18.12.2023 puudutatud isikule kirjaliku teavituse, milles nõudis

kõikide osamaksete (525 000,01 USA dollari) ja lepinguga ettenähtud leppetrahvi (100 000

USA dollarit) kohest tasumist.

2-24-11204

2.3. Avaldaja esitas 19.01.2024 California kohtule taotluse kompromissilepingu allutamiseks

sundtäitmisele, nõudes puudutatud isikult kompromissilepingust tuleneva võla tasumist 625

000,01 USA dollarit ja lepingulise esindaja kulude hüvitamist 5000 USA dollarit. California

kohus toimetas puudutatud isikule avaldaja taotlused nõuetekohaselt kätte 19.01.2024.

Avaldaja esitas 23.02.2024 California kohtule teatise, milles selgitas, et puudutatud isik ei ole

esitanud vastuväiteid avaldaja taotlusele kompromissilepingu jõustamiseks ja nõudele 630

000,01 USA dollari suuruse võla tasumiseks. California kohus toimetas vastava teatise

puudutatud isikule nõuetekohaselt kätte 23.02.2024. Kohtuasjas toimus 01.03.2024 istung,

millel osales ka puudutatud isiku lepinguline esindaja. Kohus, kuulates ära nii avaldaja kui ka

puudutatud isiku seisukohad, rahuldas avaldaja taotluse kompromissilepingu allutamiseks

sundtäitmisele ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks kokku välja 630 000,01 USA

dollarit. California kohus tegi vastava sisuga otsuse 14.03.2024, mida avaldaja soovib Eesti

Vabariigis täita.

2.4. California kohtu 14.03.2024 kohtuotsuse täidetavaks tunnistamine toimub

tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Avaldajale teadaolevalt puuduvad välislepingud, mis

reguleeriksid Ameerika Ühendriikides tehtud kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise menetlust

Eesti Vabariigis. Avaldaja esitas, järgides tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 622 lg-s

1 sätestatud nõudeid järgmised dokumendid: kohtulahendi ärakiri, mis on tõestatud lahendi

teinud kohtu asukohariigi õiguse kohaselt; dokument, mis tõendab, et kohtulahend on

jõustunud ja täidetav ning puudutatud isikule teatavaks tehtud ning dokumentide eestikeelsed

vandetõlked. Käesoleval juhul puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid California Kohtu

14.03.2024 otsuse täidetavaks tunnistamist. Puudutatud isik sai California kohtu menetluses

oma õigusi mõistlikult kaitsta ning California kohtu 14.03.2024 kohtuotsus on täidetav

vastavalt California osariigi õigusele. California osariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st

638.010 tulenevalt on kohtuotsus täidetav alates selle tegemisest, s.o alates 14.03.2024.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

4. Puudutatud isiku hinnangul ei vastanud esiteks avaldus TsMS § 622 lg-st 1 tulenevatele

formaalsetele nõuetele. Avalduse lisa 71, millele avaldaja viitas, ei sisalda ühtegi viidet ega

kinnitust selle kohta, et kohtuotsus oleks asukohariigis jõustunud ja täidetav. Viide välisriigi

õiguse ühele sättele ei ole piisav TsMS § 622 lg 1 p 3 nõuete täitmiseks. Kohus ega

vastaspool ei tunne detailideni välisriigi õigust, mistõttu ei ole viitega ühele sättele võimalik

veenduda, et kohtulahendi täidetavuse kohta ei kehti mõni erireegel. Asukohariigi pädeva

ametniku kinnitus välistab võimaluse, et pahatahtlik võlausaldaja saaks kohtule esitada

eksliku viite välisriigi õigusele, mida kohus ei ole pädev ise kontrollima. Avaldus tuleb seega

TsMS § 620 lg 2 alusel jätta rahuldamata, kuna kohtul pole võimalik veenduda, et kohtuotsus

oleks Ameerika Ühendriikides täidetav.

4.1. Teiseks, kohtuotsus ei vastanud sisulise kohtulahendi tunnustele. Praegusel juhul põhineb

kohtuotsus poolte kohtuvälisel kompromissil. Kohtuotsus kajastab pelgalt kohtuvälise

kompromissi tingimusi, kuid välisriigi kohus ei ole nõude sisulisele põhjendatusele mistahes

hinnangut andnud ega vaidlust sisuliselt lahendanud – hinnanud tõendeid, võlgniku

võimalikke vastuväiteid ning kohaldanud materiaalõigust. Ainuüksi dokumendi nimetamine

kohtuotsuseks ei muuda seda sisuliseks kohtulahendiks, mis kajastab pädeva kohtu

õigusemõistmist. Analoogia korras on ka Eesti kohtul TsMS § 430 lg 3 alusel kohustus

kompromissi kinnitamisel kontrollida, et kompromiss ei oleks vastuolus heade kommetega

või seadusega ega rikuks olulist avalikku huvi ning kompromissi oleks võimalik täita.

2-24-11204

Kohtuotsusest, mille täidetavaks tunnistamist avaldaja taotleb, ei nähtu ühtegi põhjendust,

millest saaks järeldada, et kohus oleks kohtuvälise kompromissi tingimuste ülekinnitamisel

õigusemõistmise funktsiooni täitnud. Kohtuotsus on koostatud blanketile ning tehtud üksnes

n-ö linnukeste märkimisega eeltäidetud lahtritesse.

4.2. Kolmandaks, kohtuotsuse täidetavaks tunnistamine oleks vastuolus Eesti õiguse olulise

põhimõttega. Vaidlust ei ole, et kohtuväline kompromiss jäi puudutatud isikul kokkulepitud

tähtajaks täitmata, kuna tal ei õnnestunud nõutud tähtajaks krüptovaluutat USA dollariteks

konverteerida. Sealjuures pakkus puudutatud isik avaldajale, et on valmis tegema makseid

krüptovaluutas, kuid avaldaja keeldus sellest. Kirjeldatud olukorras oli puudutatud isiku

rikkumine Eesti õiguse tähenduses vabandatav. Puudutatud isik ei saanud mõjutada, et

krüptovaluutat ei õnnestu just sellel ajahetkel USA dollariteks konverteerida. Osamaksete

tähtajaks tasumata jätmine oli tingitud puudutatud isiku mõjusfääri välisest asjaolust. Seetõttu

ei oleks leppetrahvi väljamõistmine võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 2, § 6 lg 2 ja § 160 järgi

Eesti õiguse järgi olnud mõeldav. Alternatiivselt oleks kohus saanud nõutavat leppetrahvi

VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada nullini, kuna leppetrahv oli rikkumise iseloomu ja

avaldajale osamakse tasumisega hilinemisest tekkida võivaid tagajärgi arvestades

ebamõistlikult suur. Karistusliku iseloomuga leppetrahvi väljamõistmine on vastuolus Eesti

õiguse olulise põhimõttega – eelkõige keeluga teostada oma õigusi vastuolus hea usu

põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse [TsÜS] § 138 ja VÕS § 6). Kuna kohus ei saa

välisriigi kohtulahendit tunnistada täidetavaks üksnes osaliselt, siis tuleb kohtuotsus tervikuna

jätta täidetavaks tunnistamata selles sisalduva karistusliku leppetrahvi tõttu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 29.04.2025 määrusega avalduse ning tunnustas ja lubas

täitmiseks Eesti Vabariigi territooriumil Ameerika Ühendriikide California osariigi kõrgema

kohtu, Los Angelese maakond (Superior Court of the State of California, County of Los

Angeles), 14.03.2024 kohtuotsuse asjas nr 22STCV09348, mille kohaselt peab puudutatud

isik maksma avaldajale kahjutasu 625 000,01 USA dollarit ja advokaaditasu 5000 USA

dollarit. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning märkis, et määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s

2 sätestatud korras.

2-24-11204

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli täidetud TsMS § 622 lg 1 p-s 3 sätestatud

nõue. Avaldaja on esitanud väljavõtte California tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st

638.010, mille kohaselt on kohtulahend täitmisele pööratav alates selle tegemisest, kui

seaduses või kohtulahendis ei ole sätestatud teisiti (dtl 267, 869). California

tsiviilkohtumenetluse sätetest ja California kohtute sisereeglistikust ei nähtunud, et kohtu või

kohtuametniku pädevuses oleks kohtulahendi jõustumist või täidetavust tõendava dokumendi

väljastamine. Puudutatud isik ei ole osundanud välisriigi õigusele, mille kohaselt väljastatakse

kohtulahendi tegemise riigi õiguse järgi tõend kohtulahendi jõustumise või täidetavuse kohta.

TsMS § 622 lg 1 p 3 mõistes kohtulahendi jõustumist tõendavaks dokumendiks võib olla

välisriigi kohtulahendi jõustumise kohta käiva õigusakti väljavõte, kui lahendi tegemise riigi

õigus ei näe ette kohtulahendi jõustumise kohta tõendi väljastamist. Avaldaja on esitanud

väljavõtte välisriigi õiguse kohta, millest nähtus kohtulahendi täidetavus alates selle

tegemisest.

7. Maakohtu hinnangul oli avaldaja tunnustamisele esitatud dokument kohtulahendiks TsMS

§ 620 lg 1 mõttes. Õigusemõistmine materiaalses mõttes on defineeritav kui õigusnormide

rakendamise kaudu lõplikult siduvate otsuste langetamine seadusega reguleeritud menetluse

käigus erapooletu riikliku organi poolt.

7.1. Avaldaja on esitanud kohtule väljavõtte California tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st

664.6 (a), mis sisaldab järgmist regulatsiooni: Kui poolelioleva kohtuvaidluse pooled

sõlmivad kompromissilepingu kirjalikult ja kohtuväliselt või suuliselt kohtus, milles

lahendatakse kohtuasi terviklikult või osaliselt, võib kohus poolte taotluse korral teha otsuse

vastavalt kompromissilepingus sätestatud tingimustele. Kompromissilepingu poole või tema

lepingulise esindaja kirjaliku või suulise taotluse korral võib kohus jätta kohtuasja

lahendamise poolte suhtes läbi vaatamata ja säilitada poolte suhtes pädevuse kokkuleppe

sundtäitmiseks kuni kokkuleppe tingimuste täieliku täitmiseni (dtl 268, 869). California

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 664.6 (f) (1) kohaselt, kui kohus teeb otsuse või jätab

kohtuasja käesoleva paragrahvi kohaselt läbi vaatamata, kohaldatakse järgmist: Pool võib

esitada taotluse või muu dokumendi, mis on seotud kompromissiga, sealhulgas taotluse

heauskse kompromissi kindlaksmääramiseks, taotluse tagatise vähendamiseks või

kindlaksmääramiseks, avalduse, mis on seotud alaealise või puudega isiku nõude

kompromissiga, või kui kokkuleppe tingimusi ei täideta, siis taotluse, mis põhineb sellistel

tingimustel. Samuti võib esitada vastulauseid ja nendega seotud dokumente (dtl 268, 869).

California tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 664.6 (a) ja (f) (1) kohaselt on pädevus

säilitatud kokkuleppe sundtäitmise puhuks kuni kokkuleppe tingimuste täieliku täitmiseni

ning kindlaksmääramine toimub poole taotluse alusel, kui kokkuleppe tingimusi ei täideta.

Eeltoodut arvestades oli kohtu ülesanne kontrollida poole taotluse saamisel seaduses

sätestatud eelduse esinemist (kokkuleppe tingimuste mittetäitmine) ning teha eelduste

esinemisel pooltele siduv kohtulahend, mida on võimalik sundtäita. Selline tegevus on

õigusemõistmiseks materiaalses mõttes.

7.2. Avaldusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt kujutas 14.03.2024

kohtulahend asjas nr 22STCV09348 kohtumenetluse poolte kohtumenetluses sõlmitud

kompromissi jõustamist. Kohtumenetluses kompromissi sõlmimine on tõendatud

kompromissi dokumendiga (dtl 48–58). Kompromissi alusel asja menetlemise mittejätkamine

on tõendatud 25.05.2023 kohtumäärusega (dtl 63–64). 25.05.2023 kohtumäärusest nähtuvalt

säilitas kohus poolte suhtes pädevuse kokkuleppe sundtäitmiseks (dtl 63, p 2). Poole avalduse

alusel on kohus teinud eelnimetatud pädevusele tuginedes 14.03.2024 kohtulahendi, milles on

märgitud puudutatud isiku kohustus tasuda rahasummad kompromissi järgi. Maakohtu

hinnangul nähtus eeltoodust õigusemõistmise funktsiooni teostamine välisriigi kohtu poolt.

2-24-11204

8. Maakohus ei tuvastanud TsMS § 620 lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid

tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamise Eesti Vabariigis. Puudutatud isiku

esindaja osales istungil asjas nr 22STCV09348, millel arutati avaldaja esitatud avaldust (dtl

179, 181). Kohtulahend on puudutatud isikule kätte toimetatud (dtl 196). Menetlusosalised ei

vaielnud selle üle, et puudutatud isik ei ole vaidlustanud kohtulahendit. Avaldaja esitatud

välisriigi õiguse väljavõtte kohaselt on vaidlustamiseks ettenähtud tähtajad möödunud (dtl

269, 301–302).

9. Maakohtu hinnangul oli õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud

isiku kanda. Menetluses osales mitu isikut ning hagita asja iseloomustas menetlusosaliste

omavaheline vaidlus. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, esitades vastuväited,

põhistamata neid tõenditega. Menetluskulude teket oleks saanud vältida, jättes põhistamata

vastuväited esitamata.

Määruskaebus

10. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse täies

ulatuses tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Alternatiivselt, kui kohus ei jäta avaldust rahuldamata, siis

muuta menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik palub

jätta ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

11. Määruskaebuse kohaselt eksis maakohus TsMS § 622 lg 1 p 3 tõlgendamisel. Maakohtu

tõlgendus muudab sätte sisutühjaks, sest kuigi viidatud säte näeb sõnaselgelt ette jõustumist

tõendava eraldi dokumendi esitamise kohustust, siis on maakohus jõudnud järeldusele, et

tegelikkuses ei olegi vaja seda esitada ja piisab avaldaja enda selgitustest. Asjas esitatud

materjalide põhjal ei ole võimalik veenduda, et kohtuotsus oleks Ameerika Ühendriikides

täidetav. Eestis täidetavaks tunnistada saab üksnes kohtulahendit, mis on ilma erimenetluseta

täidetav ka asukohariigis.

12. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 5 õigesti viidanud õigusemõistmise definitsioonile,

kuid maakohtu järgnev analüüs ja järeldus, et kohtuotsus vastab sisulise kohtulahendi

tunnustele ja välisriigi kohus on teostanud õigusemõistmise funktsiooni, on väär ning

vastuolus asjas esitatud tõenditega. California kohus ei ole sisulist õigusemõistmise

funktsiooni kohaldanud, vaid on formaalselt kinnitanud kompromissi täidetavust. Maakohus

on vaidlustatud määruses refereerinud California tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, mis

kinnitavad samuti, et välisriigi kohtu ülesanne on kontrollida poole taotluse saamisel seaduses

sätestatud eelduse esinemist (kokkuleppe tingimuste mittetäitmine) ning teha eelduste

esinemisel pooltele siduv kohtulahend, mida on võimalik sundtäita. Maakohus ei ole

põhjendanud, kuidas viidatud refereeringust on tehtud järeldus, et välisriigi kohtu tegevus on

õigusemõistmine materiaalses mõttes. Maakohus on ise sedastanud, et välisriigi kohtu tegevus

piirdus üksnes selle kontrollimisega, et kompromissi tingimusi ei ole täidetud. Viidatud

California tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et välisriigi kohus oleks mõnda

materiaalõiguse normi rakendanud. Järelikult on maakohtu järeldus vastuolus California

õiguse viidetega. Dokument, mille tegemise ainukeseks eelduseks on formaalne kontroll

kokkuleppe tingimuste mittetäitmise kohta, ei vasta sisulise kohtulahendi tunnustele.

13. Täidetud ei ole muud eeldused välisriigi täitedokumendi tunnustamiseks ja täidetavaks

tunnistamiseks (TsMS § 627 lg 2 p 1). Eestis peab kohesele sundtäitmisele kuuluvas

täitedokumendis võlgnik olema andnud nõusoleku kohesele sundtäitmisele allumiseks pärast

kohustuse sissenõutavaks muutumist (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 18). Sellist

2-24-11204

nõusolekut ei ole puudutatud isik andnud. Avaldaja käsitlus, et puudutatud isiku poolt

vastuväidetest loobumine kompromissi jõustamisel on käsitatav nõusolekuna alluda kohesele

sundtäitmisele, on eksitav. Vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks ainult juhul,

kui see tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või nendevahelisest praktikast (TsÜS § 68 lg

3). Ka Riigikohus on jõudnud järeldusele, et võlgniku nõusolek alluda kohesele

sundtäitmisele peab olema antud selgesõnaliselt (RKTKo 17.03.2021, 2-19-6362/57, p 15.2).

Vaidlustatud maakohtu määruses viidatud analüüs puudub.

14. Maakohus on rikkunud oluliselt kohtulahendi põhjendamiskohustust. Maakohus on jätnud

puudutatud isiku väited TsMS § 623 lg 1 ja § 620 lg 1 p 1 osas täielikult tähelepanuta ega ole

selle kohta määruses analüüsi esitanud.

15. Maakohus on eksinud ka menetluskulude jaotamisel. Avalduse rahuldamine oli üksnes

avaldaja huvides, mistõttu tulnuks TsMS § 172 lg-st 1 tuleneva üldpõhimõtte järgi jätta

menetluskulud avaldaja kanda. Lisaks peab kohus hagita menetluse menetluskulude

jaotamises üldreeglist kõrvalekaldumist igal konkreetsel juhul põhjendama. Maakohtu

põhjendused vaidlustatud määruse p-s 7 on vastuolulised. Maakohus on heitud puudutatud

isikule ette tõendite esitamata jätmist, kuid määrusest ei selgu, milliseid tõendeid puudutatud

isik maakohtu arvates esitama oleks pidanud. Vaidlus seisneb eelkõige Eesti menetlusõiguse

kohaldamisest ning sellest, kas TsMS-ist tulenevad nõuded kohtuotsuse tunnustamiseks ja

Eestis täidetavaks tunnistamiseks on täidetud. Puudutatud isik on esitanud õiguslikud

vastuväited, mis ei ole eeldanud tõendite esitamist, kuna pooled ei vaidle faktiliste asjaolude

üle. Seega tuleb ka avalduse rahuldamata jätmisel menetluskulud TsMS § 172 lg 7 alusel jätta

avaldaja kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

16. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku

kanda.

17. Avaldaja leiab, et TsMS § 622 lg 1 p-s 3 nimetatud dokumendiks tuleb lugeda

õiguskirjanduses toodu kohaselt ka välisriigi kohtulahendit ennast koos väljavõttega välisriigi

seadusandlusest välisriigi kohtulahendi jõustumise kohta. Avaldaja on toonud menetluses

esile, et California õiguses puuduvad sätted, mis annaksid kohtule või kohtuametnikule

pädevuse kohtulahendi jõustumist või täidetavust tõendava dokumendi väljastamiseks. Selle

väitega on puudutatud isik nõustunud (määruskaebuse p 6). Seega ainus viis California

kohtulahendi jõustumise ja täidetavuse tõendamiseks oli esitada kohtule California

õigusaktide väljavõte. California kohus, kuulates ära pooled, on õigusliku aluse kohaldamisel

täitnud õigusemõistmise funktsiooni.

17.1. Kohus rakendas asjakohaseid California õigusnorme, hindas avaldaja esitatud tõendeid

ja seisukohti, kuulas ära puudutatud isiku ning tunnustas seejärel avaldaja nõudeid

kompromissilepingus. California kohtulahendis põhjendava või kirjeldava osa puudumine ei

anna alust järeldamaks selle mittevastavust kohtulahendi tunnustele. Põhjendava või

kirjeldava osata kohtulahendid ei ole ebatavalised ka Eesti tsiviilkohtumenetluses. Analoogia

korras on asjakohane TsMS § 444 lg-d 3 ja 4. Avaldusele lisatud kohtuistungi protokollist

nähtub, et puudutatud isiku esindajad loobusid mistahes vastuväidetest California

kohtumenetluses. Eesti kohtumenetluses oleks selline vastuväidetest loobumine käsitatav hagi

õigeksvõtuna, millisel puhul on Eesti kohtutel õigus teha otsus ilma kirjeldava ja põhjendava

osata.

2-24-11204

17.2. Puudutatud isiku väitele, et leppetrahvi nõude rahuldamine on vastuolus Eesti avaliku

korraga, hinnangu andmine eeldab lubamatut kohtulahendi sisulist analüüsi. Õiguskirjanduse

kohaselt ei saa välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamisest keelduda TsMS § 620 lg 1 p

1 alusel pelgalt seetõttu, et Eesti kohus ise samasele lahendusele jõudnud ei oleks. Ka

kohtupraktika kinnitab, et välisriigi otsuse tunnustamisel kohtulahendi õigsust sisuliselt ei

kontrollita (RKHKo 3-22-1072, p 18). Puudutatud isiku kohustuste rikkumise

vabandatavusele või leppetrahvi vähendamise alustele hinnangu andmine eeldaks vaidlusele

kohalduva õiguse, California kohtu õiguslike järelduse ja lahendi aluseks olevate asjaolude

sisulist hindamist. Kui aga hinnata puudutatud isiku lepingurikkumise vabandatavust

sisuliselt, ei võimaldaks Eesti õiguses välja kujunenud vääramatu jõu käsitlus ikkagi liigitada

krüptovaluuta konverteerimise ebaõnnestumist vääramatu jõu asjaolude hulka. Vääramatuks

jõuks ei saa pidada võlgniku enda vastutussfääri kuuluvaid asjaolusid, eelkõige tema enda

majandustegevust ja selles tekkivaid takistusi. Puudutatud isik kui majandustegevuses

tegutsev juriidiline isik, kes on otsustanud hoida oma rahalisi vahendeid krüptovaluutas, peab

oma äritegevuses arvestama asjaoluga, et krüptovaluuta konverteerimine ei pruugi alati

õnnestuda.

17.3. Avaldaja märgib, et ei ole taotlenud California kohtuotsuse täidetavaks tunnistamist

TsMS § 627 alusel, kuid leiab, et California kohtulahend vastab ka TsMS § 627 lg-s 2

sätestatud tingimustele. Pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist esitas avaldaja

19.01.2024 California kohtule taotluse kompromissilepingu allutamiseks sundtäitmisele,

kuivõrd puudutatud isik ei täitnud kompromissilepinguga sissenõutavaks muutunud kohustusi.

Seejärel toimus asjas 01.03.2024 kohtuistung, millel puudutatud isiku esindaja loobus

sõnaselgelt vastuväidetest avaldaja taotlusele kompromissilepingu sundtäitmise kohta. Vastav

kinnitus on toodud California kohtu 01.03.2024 istungi protokollis. Sellise sõnavõtuga

kinnitas puudutatud isiku esindaja kompromissilepingu olemasolu, selles sisalduvate

kohustuste sissenõutavaks muutumist ning oma nõusolekut kompromissi allutamiseks

sundtäitmisele. Kuna kõik eelnev toimus 01.03.2024 ehk peale seda, kui

kompromissilepingust tulenevad kohustused muutusid sissenõutavaks, on puudutatud isik

andnud kohase nõusoleku kompromissi allutamiseks sundtäitmisele. Puudutatud isiku

esindaja sõnavõtt ei ole käsitatav vaikimise või tegevusetusena.

17.4. Maakohus on õigesti TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätnud menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

Menetluse edasine käik

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt täiendada

vaidlustatud maakohtu määruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata.

Määruskaebust ei rahuldata. Puudutatud isiku kanda jäävad ka ringkonnakohtus tekkinud

menetluskulud.

20. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Puudutatud isik

vaidlustab maakohtu määrust tervikuna.

2-24-11204

21. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et väljavõtte esitamisega

välisriigi õiguse kohta, millest nähtub kohtulahendi täidetavus alates selle tegemisest, on

avaldaja täitnud TsMS § 622 lg 1 p-s 3 sätestatud nõude, et Ameerika Ühendriikide California

osariigi kõrgema kohtu (Los Angelese maakond) 14.03.2024 otsus asjas nr 22STCB09348 on

kohtulahendiks TsMS § 620 lg 1 mõistes ning, et praegusel juhul ei esine TsMS § 620 lg-s 1

nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamise

Eesti Vabariigis. Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS §

659 ja § 654 lg 6).

22. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu aga, et maakohus oleks andnud hinnangu

puudutatud isiku vastuväitele, mille kohaselt oli puudutatud isiku rikkumine vabandatav ning

kohtulahendit ei saa täidetavaks tunnistada selles sisalduva karistusliku leppetrahvi tõttu,

kuivõrd see on vastuolus Eesti õiguse olulise põhimõttega. Seetõttu on vajalik täiendada

maakohtu määruse põhjendusi maakohtu poolse põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 623 lg 1 järgi kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi

täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. TsMS §

623 lg 1 teise lause kohaselt ei ole Eesti kohtul õigust kontrollida välisriigi kohtulahendi

sisulist õigsust. Leppetrahvi tasumise kohustus lepingu rikkumisel on sätestatud ka Eesti

õiguses. Praeguses asjas on vaja kohtulahendi sisu kontrollida ainult selleks, et tuvastada

tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluste puudumine. Muus osas välisriigi kohtulahendi

sisu ega asjas kohaldatud õigust ei kontrollita. Välisriigi kohtulahendi tunnustamise

menetluses ei saa tunnustatavat lahendit sisuliselt vaidlustada. Seejuures eeldaks puudutatud

isiku kohustuse rikkumise vabandatavusele või leppetrahvi vähendamise alustele hinnangu

andmine vaidlusele kohalduva õiguse, s.o California õiguse, kohaldamist. Kohus ei saa võtta

välisriigi otsuse tunnustamise menetluses seisukohta küsimuses, kas välisriigi õiguse järgi oli

puudutatud isiku rikkumine vabandatav või kas oleks esinenud aluseid leppetrahvi

vähendamiseks.

Lisaks on Ameerika Ühendriikide California osariigi kohtu 14.03.2024 kohtulahendi asjas nr

22STCV09348 näol tegemist kohtumenetluse poolte kohtumenetluses sõlmitud kompromissi

jõustamisega. Pooled on vabad kompromissi sõlmima neile sobivatel tingimustel. Seejuures

on maakohus tuvastanud, et puudutatud isiku esindaja osales istungil asjas nr 22STCV09348,

millel arutati avaldaja esitatud avaldust (dtl 179, 181), sh ei ole puudutatud isik kohtulahendit

vaidlustanud. Seega ei oleks praegusel juhul välisriigi kohtulahendi tunnustamine vastuolus

Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga).

23. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

23.1. Puudutatud isik ei nõustu maakohtu TsMS § 622 lg 1 p-le 3 antud tõlgendusega, s.o et

piisavaks saab pidada ka avaldaja viidet välisriigi õigusele ning leiab, et selline tõlgendus

muudab sätte sisutühjaks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Õiguskirjanduses on leitud, et

välistatud ei ole olukord, milles Eesti kohus loeb piisavaks dokumendiks ka välisriigi

kohtulahendi koos väljavõttega välisriigi seadusandlusest välisriigi kohtulahendi jõustumise

kohta (TsMS III komm (2018), § 622, p 3.2, c). Olukorras, kus välisriigi õiguses puuduvad

sätted, mis annaksid kohtule või kohtuametnikule pädevuse kohtulahendi jõustumist või

täidetavust tõendava dokumendi väljastamiseks, ei ole objektiivselt võimalik esitada välisriigi

pädeva ametniku kinnitust kohtulahendi jõustumise kohta. Puudutatud isik ei ole viidanud

välisriigi õiguse sätetele, millest tulenevalt oli praegusel juhul vajalik läbida erimenetlus, et

kohtuotsus oleks täidetav asukohariigis, s.o Ameerika Ühendriikides. Seega on maakohus

2-24-11204

õigesti lähtudes avaldaja esitatud väljavõttest California tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st

683.010 leidnud, et TsMS § 622 lg 1 p-s 3 sätestatud nõue on täidetud.

23.2. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka puudutatud isiku väited, et Ameerika

Ühendriikide California osariigi kohtu 14.03.2024 kohtulahend asjas nr 22STCV09348 ei

vasta sisulise kohtulahendi tunnustele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 14.03.2024

kohtulahend asjas nr 22STCV09348 kujutab kohtumenetluse poolte kohtumenetluses

sõlmitud kompromissi jõustamist ning 25.05.2023 määrusest nähtuvalt säilitas kohus poolte

suhtes pädevuse kokkuleppe sundtäitmiseks (dtl 63, p 2). Kolleegium nõustub maakohtuga, et

California tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut arvestades on kokkuleppe tingimuste

mittetäitmise kontrollimine ning seaduses sätestatud eelduste esinemisel pooltele siduva

kohtulahendi tegemine, õigusemõistmiseks materiaalses mõttes. Asja materjalidest nähtub

mh, et kohus on pidanud asjas nr 22STCV09348 kohtuistungi, millel arutati avaldaja esitatud

avaldust (dtl 181–182), s.o kohus pole piirdunud kompromissi jõustamisel üksnes blanketi

täitmisega, nagu väidab puudutatud isik. Asjaolu, et kohtulahendis puudub kirjeldav ja/või

põhjendav osa, ei anna alust pidada seda kohtulahendi tunnustele mittevastavaks või

järeldada, et California kohus ei teostanud kompromissi jõustamisel õigusemõistmise

funktsiooni. Ka Eesti õiguses on kohtul võimalik asi lahendada kirjeldava ja/või põhjendava

osata otsusega (nt TsMS § 405 lg 1 p 9, TsMS § 444). Seega on maakohus õigesti leidnud, et

avaldaja esitatud dokument on kohtulahendiks TsMS § 620 lg 1 mõttes.

23.3. Kuna tegemist on TsMS § 620 lg 1 mõttes kohtulahendiga, siis ei ole kolleegiumi

hinnangul asjakohased puudutatud isiku viited TsMS §-le 627, mis reguleerib välisriigi

muude täitedokumentide tunnustamist Eestis täitedokumendina.

23.4. Puudutatud isik on seisukohal, et ka avalduse rahuldamise korral pidi maakohus jätma

menetluskulud TsMS § 172 lg-st 1 tuleneva üldpõhimõtte alusel avaldaja kanda, kuivõrd

avalduse rahuldamine oli üksnes avaldaja huvides. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu

kujundatud praktika kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane

jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti ning TsMS § 172 lg 1 esimest

lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale

avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (RKTKo

02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18). Seega on maakohus jätnud õigesti siinsel juhul menetluskulud

puudutatud isiku kanda lähtudes mh sellest, et menetluses osales mitu isikut ning hagita asja

iseloomustas menetlusosaliste omavaheline vaidlus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS §

171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

25. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kaebuse lahendamisel maakohtu asja

lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema

astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Avaldajale hüvitatavad

menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

2-24-11204