4-26-261/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

16. aprill 2026

Kohtuasja number

4-26-261

Kohtukoosseis

kohtunik Erkki Hirsnik

Kohtuasi

Juri Paramonovi (Paramonov; isikukood: 38909096516)

väärteosüüdistus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu 17. veebruari 2026 otsus

Apellatsiooni esitaja

menetlusalune isik Juri Paramonov

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna Kohtla-Järve piirkonnagrupi uurija

Natalja Kreivald

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 17. veebruari 2026 otsus muutmata ja Juri Paramonovi

apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal,

kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg

peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti

kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. 6. jaanuaril 2026 koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli Juri Paramonov tarvitanud enne

27. juunit 2025 kella 13:15 ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet.

Nimelt leiti viimati viidatud kuupäeval temalt võetud uriiniproovist amfetamiini ja

metamfetamiini. Niisiis pani J. Paramonov toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgse väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26. jaanuaril 2026 Viru Maakohtule taotluse

tunnistada J. Paramonov äsja osutatud sätte järgi süüdi ja karistada teda arestiga.

3. Viru Maakohtu 17. veebruari 2026 otsusega tunnistatigi J. Paramonov NPALS § 151 lg 1

järgi süüdi ja teda karistati 15 päeva pikkuse arestiga. Kohtuotsuse põhjendused olid lühidalt

järgmised.

4. Faktiliste asjaolude üle vaidlust ei ole. J. Paramonov tunnistas, et ta tarvitas alkoholi sisse

pandud amfetamiini, ta juhtis autot, ta peeti kinni ja ta viidi haiglasse uuringutele. J.

Paramonovi uriinist leiti amfetamiini ja metamfetamiini. J. Paramonovil tuvastati niisugused

tunnused: silmade punetus, väikesed pupillid, silmad läikivad, pupillide võbelus, kerged

häired koordinatsioonis, taaruv kõnnak kand-varvas testi käigus, unisus, apaatsus,

omamehelik käitumine, lõdvestunud olek, punetavad silmavalged ja käte värisemine. Arstliku

kohtutoksikoloogia uuringu akti kohaselt esinesid J. Paramonovil narkootilise, psühhotroopse

või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, aga mitte narkojoove. J. Paramonov

tarvitas narkootilist ainet tahtlikult, õigusvastaselt ja süüliselt.

5. Vaidlus toimus karistuse osas. J. Paramonovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust

(peamiselt varguste eest) ja kümme väärteokaristust, sh kolm karistust narkootikumide

tarvitamise eest. Viimati karistati teda 26. juunil 2025. a 1200 eurose rahatrahviga.

Rahatrahvid on tasumata ehk see karistuse liik on J. Paramonovi puhul ebatõhus. Sellest

johtuvalt tuleb kohaldada aresti ja seda keskmises määras – 15 päeva. Selline karistus võtab

arvesse ka J. Paramonovi süü tunnistamist.

Apellatsioon ja vastus sellele

6. J. Paramonov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes asendada arest

üldkasuliku tööga või võimaldada tal aresti kanda ositi või nädalavahetustel. Apellandi

põhilised väited on niisugused. Esialgne väärteomenetleja ütles J. Paramonovile kohtueelselt,

et ta toetab aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kohtuistungil osales aga teine

politseiametnik, kes oli üldkasuliku töö määramise vastu. Seetõttu kohus üldkasulikku tööd ei

määranudki. Üldkasulik töö oleks sobiv, sest reaalne arest tekitaks ebaproportsionaalseid

raskusi J. Paramonovi perekondlikus elus. Tema elukaaslane asub peagi arstina tööle ja vajab

J. Paramonovi toetust. J. Paramonov soovib panustada positiivselt kogukonda. Ta soovib

õppida ja inimesena kasvada. Ta asub peagi tööle abitöölisena ühes ehitusfirmas.

7. PPA hinnangul on maakohtu otsus seaduslik. Kohtuväline menetleja toob kokkuvõtlikult

välja niisugused seisukohad. Narkojoove suurendab riskikäitumise ohtu ja mõjub uimasteid

tarvitanud inimesele negatiivselt. Narkootikumide tarvitamine on levinud ja seesugustele

tegudele ei saa reageerida kergekäeliselt. Menetlusalusel isikul on kolm kehtivat kriminaal- ja

viis väärteokaristust, kolm neist uimastite pruukimise eest. Rahatrahvid on tasumata.

Arhiveeritud väärteokaristusi on 19 – viis neist narkootikumide tarbimise eest. J. Paramnovit

karistati alles äsja, 30. märtsil 2026. a 15 päevase arestiga selle eest, et ta oli enne 30. juulit

2025 tarvitanud narkootikume. Samal päeval, st 30. märtsil 2026 koostati väärteoprotokoll

selle kohta, et J. Paramonov tarbis millalgi enne 15. novembrit 2025 narkootikume. Uimastite

tarbimine on teadlik valik. Riik pakub abinõusid narkootikumide tarvitamise vastu. Viimati

tegi J. Paramonov üldkasulikku tööd 2025. aasta jaanuaris, ent pärast seda on ta jälle

korduvalt uimasteid pruukinud.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et J. Paramonov pani toime NPALS § 151

lg 1 järgse väärteo. Ka ringkonnakohtu hinnangul on J. Paramonovi tegu tõendatud ja sellele

on antud korrektne õiguslik hinnang. Niisamuti leiab apellatsioonikohus, et maakohus talitas

lõppastmes õigesti ka puutuvalt J. Paramonovi karistusse.

9. Kõigepealt tuleb siiski tõdeda, et maakohus toimis mõnest aspektist valesti.

10. Puudub kohtuistungi protokoll. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 105 lg 1 ls 1

kohaselt on tõesti võimalik jätta mõningate eelduste esinemisel istungiprotokoll koostamata –

ja need eeldused on praegu ka täidetud. Samas on problemaatiline, et istungist tehtud

helisalvestist ei ole kohati kuigivõrd hästi kuulda. Niisuguses olukorras peaks kohus reeglina

koostama istungiprotokolli – isegi kui see ei ole VTMS § 105 lg 1 ls-st 1 tulenevalt

automaatselt kohustuslik. Praegu tuleb siiski tõdeda, et halva kvaliteediga kohti pole sedavõrd

palju, et see tingiks vajaduse jaatada menetlusõiguse olulist rikkumist ja nõuaks sellest

tulenevalt kohtuotsuse tühistamist.

11. J. Paramonov palus istungil aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kohus esitas talle selles

osas küsimusi ja kuulas ära ka kohtuvälise menetleja seisukoha. Ka selgitas kohus otsuse

lõpposa kuulutades, miks üldkasulik töö siiski sobiv ei ole: J. Paramonovi narkosõltuvuse

tõttu. Otsuse põhistustes aga ei ole üldkasuliku töö kohta mitte midagi öeldud. Kui menetluse

pool midagi (realistlikku) taotleb, peab kohus oma põhistamiskohustusest tulenevalt otsuses

kasvõi lühidalt selgitama, miks kõnealust taotlust ei saada edu. Praegu oleks kohus pidanud

otsuse põhiosas seoses üldkasuliku tööga minimaalselt kajastama seda, mida ta märkis otsuse

kuulutamisel: selgitama, et üldkasulik töö ei ole J. Paramonovi narkoprobleemi tõttu

võimalik.

12. Eeltoodud (formaalsed) rikkumised ei tähenda siiski, et maakohtu otsustus oleks sisuliselt

vale.

13. J. Paramonovi väitel toimetas väärteomenetlust esialgu teine ametnik kui see, kes esindas

politseid kohtus, ja see teine ametnik olevat lubanud toetada J. Paramonovi aresti asendamist

üldkasuliku tööga. Esiteks ei ole J. Paramonov seda väidet (ametniku lubaduse kohta)

tõendanud. Samas ei olegi see oluline: väär on J. Paramonovi arusaam, et kohus talitab

automaatselt nii, nagu seda soovib kohtuväline menetleja. Kohus ei mõista karistust mitte

kohtuvälise menetleja taotluse alusel, vaid lähtub karistusseadustiku (KarS) § 56 kohaselt

süüst ja peab silmas vajadust suunata teo toimepanija õiguskuulekale teele. Niisiis ei tähenda

üldkasuliku töö taotlemine politsei poolt (või: sellele tööle mitte vastu olemine) seda, et kohus

aresti tõepoolest üldkasuliku tööga asendab.

14. Kahjuks ei anna seadus (KarS § 69) mingeid pidepunkte selle kohta, millest lähtuvalt

aresti asendamine üldkasuliku tööga otsustada tuleb. Saab siiski nõustuda õiguskirjanduses

avaldatud arvamusega, et seesuguse otsustuse tegemisel tuleb arvesse võtta nii süüteo raskust

kui ka süüdlase isikut (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 69, komm 2.1). J.

Paramonov tabati narkootikumide tarvitamise tõsiste tunnustega autoroolist. Seega ei

piirdunud ta pelgalt aine manustamisega, vaid asus seejärel juhtima mootorsõidukit ehk pani

toime teo, mis külgneb KarS § 424 järgse mitme aasta pikkust vangistust võimaldava

kuriteoga. Seega räägib juba tema rikkumise raskus üldkasuliku töö kohaldamise vastu.

Lisaks sellele on J. Paramonovi isik niisuguse meetme jaoks sobimatu. Esimese astme kohus

viitas õigesti menetlusaluse isiku narkoprobleemidele. Õiguskirjanduseski on leitud, et

narkosõltuvusega inimese puhul tuleks üldkasulikust tööst hoiduda (Pikamäe – KarS.

Kommentaar. 5. trükk, § 69, komm 2.3.3). Ka J. Paramonovi minevik ei anna mingit alust

loota üldkasuliku töö õnnestumisele või sellele, et üldkasulik töö suunaks menetlusaluse isiku

õiguskuulekale rajale. J. Paramanov on sooritanud väga palju süütegusid ja teda on väga palju

kordi ka karistatud – nii kriminaal- kui ka väärteokorras.

15. Apellatsioonis viitab J. Paramonov esimest korda aresti ositi või nädalavahetuseti

kandmisele. Samas ei selgita ta arusaadavalt, miks kohus nõnda talitama peaks. Niisiis pole

võimalik hinnata, kas täidetud on KarS § 66 lg 1 eeldused, mille järgi võib kohus määrata

aresti kandmise ositi süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades.

Tõsi, J. Paramonov viitab mujal oma kaebuses töö tegemisele. Samas ei ole J. Paramonovi

väited töötamise kohta usutavad või vähemalt on neis olulisi ebaloogilisusi. Käesoleva aasta

jaanuaris toimunud maakohtu istungil ei väitnud J. Paramonov, et ta kusagil töötab.

Apellatsioonis toob menetlusalune isik välja, et ta sai hiljuti teada, et ta on järgmisest kuust

abitööline ehitusfirmas REINU TEENUSED OÜ. Samas lisas J. Paramonov oma

apellatsioonile töölepingu, mille kohaselt on J. Paramonov alates 2025. aasta septembrist

abitööline KRM EHITUS OÜ-s. Seega jääb ebaselgeks, kes ikkagi on J. Paramonovi

tööandja, mis ajast ta tööd teeb ja miks ta ei kõnelnud sellest enne apellatsioonimenetlust. Ka

viitab apellant sellele, et abi vajab tema peagi arstina tööle minev elukaaslane. Pole mõistetav,

millist abi vajab arstina ehk väga vastutusrikkal ja kõrgeid nõudmisi eeldaval positsioonil

tööle hakkav inimene narkosõltlaselt. Niisiis tuleb arest täita ühes osas.

16. Toodud põhjustel ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru

Maakohtu 17. veebruari 2026 otsuse muutmata ja J. Paramonovi apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)