2-25-19281/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-25-19281

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.V vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2843,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: Z.V (isikukood XXX, elukoht XXX )

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Z.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Z.V ja AS-i Inbank Finance

vahel 13.05.2024. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89016245595 alusel:

2.1 põhivõlgnevus 1848,18 eurot, sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras

arvestatud viivis 310,21 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot;

2.2 viivis tasumata põhivõlgnevuse jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 15.04.2026. a kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata seadusjärgsest määrast kõrgemas määras viivise

väljamõistmise osas.

4. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 625 eurot

(riigilõiv 385 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot).

5. Jätta hageja menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja enda

kanda.

6. Välja mõista Z.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 575 eurot, s.o

92% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest.

7. Z.V peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

9. Toimetada otsus kätte hagejale.

10. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik

vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Z.V (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 13.05.2024. a lepingu AS-ga Inbank Finance

(esialgne võlausaldaja). Esialgne võlausaldaja võimaldas kostjal soetada järelmaksuga

toote hinnaga 1848,18 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma kolme osamaksega

lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel. Lepingu intress ja krediidikulukuse määr oli

0%. Kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, mistõttu arvestati ka viivist ja tekkisid

sissenõudmiskulud.

04.09.2024. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjadele ja täiendavale tähtajale

vaatamata, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu 25.09.2024. a üles.

AS Inbank Finance loovutas kostja vastase nõude 26.09.2024. a hagejale koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1848,18 eurot,

võla sissenõudmiskulud 50 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis summas 501,57 eurot ja edasiulatuv viivis 24% põhivõlalt alates hagi esitamisest

kuni põhivõla tasumiseni.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.11.2025. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kuna kostjale ei õnnestunud

dokumente muul viisil kätte toimetada, avaldas kohus 26.01.2026. a teate kostjale

hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded ning luges menetlusdokumendid kostjale

kättetoimetatuks 11.02.2026. a, so 15 päeva möödumisel teate avaldamisest. Kostjale

määratud hagi vastamise tähtaeg möödus 03.03.2026. a. Kostja vastust ei esitanud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtupraktikas on selgitatud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg

1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-

22-145432, p 23).

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, selgitades

üksnes järgmist.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja lepingu Slice makseviisi

kasutamiseks, mis võimaldas kostjal jagada ostukorvi mitmeks osamakseks ilma ühegi

lisatasuta. Hageja leiab, et kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud leping ei ole

tarbijakrediidileping, kuna lepingu järgi oli intress 0%. Kohus sellega ei nõustu.

Riigikohus on lahendis 2-21-20479/30 selgitanud, et ainuüksi intressi maksmise

kokkuleppe puudumine ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Tarbijakrediidileping

on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Krediidileping on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega krediidiandja kohustub

andma krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Laenulepinguga kohustub laenuandja andma VÕS § 396 lg 1 järgi laenusaajale

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega võib

tarbijakrediidilepinguks olla nii tasuline kui tasuta leping, kuid tarbijakrediidilepinguga

on tegemist üksnes juhul, kui tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on

täidetud, st krediiti või laenu annab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik tarbijale.

Kohus leiab, et kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud leping on laenuleping VÕS

§ 396 lg 1 tähenduses, kuigi kostja ja esialgne võlausaldaja ei leppinud kokku intressi

tasumise kohustuses. Hagiavaldusest nähtub, et esialgne võlausaldaja on tehingu teinud

oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on füüsiline isik. Riigikohus on lahendis

3-2-1-1-07 selgitanud, et füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmib lepingu

väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana. Seega on tarbijakrediidilepingut

iseloomustavad eeldused täidetud ning tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg

1 tähenduses.

5. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

kohustatud enne lepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija

on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on lahendis 2-2113098/50 selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks

peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Krediidiandja peab koguma tarbija kohta

andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-

des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel

(s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine

lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja

4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See

tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks

piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise

regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on

aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS §

49 lg 3 p 3).

6. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib

anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et

on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel

tingimustel.

Hagiavalduse järgi tegi esialgne võlausaldaja enne kostjaga lepingu sõlmimist päringud

erinevatesse maksehäireregistritesse, mille tulemusel sai kostja automatiseeritud positiivse

otsuse. Kohtu hinnangul ei ole see piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmiseks. Tarbija varasem maksekohustuste täitmine on vaid osa teabest, mida krediidi-

või laenuandja kohustab omandama. Jättes omandamata teabe kostja sissetulekute,

kohustuste ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste suurenemise mõju

kohta, rikkus esialgne võlausaldaja teabe omandamise kohustust. Samuti rikkus esialgne

võlausaldaja krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Automatiseeritud protsess, mis

seisneb vaid kostja maksehäirete puudumise kontrollis, ei ole piisav, et sisuliselt hinnata

kostja krediidivõimelisust.

7. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kuna kostja ei ole

lepingu alusel ühtegi tagasimakset teinud, puudub vajadus VÕS § 4034 lg 7 kohase

ümberarvestuse tegemiseks.

8. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist lepingus kokku lepitud määras, s.o 24%

aastas. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui

lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär 24% aastas jääks

kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on

põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o

VÕS § 113 lg 1 alusel. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi perioodil 26.09.2024. a –

15.04.2026. a sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas üksnes 310,21 euro

ulatuses.

9. Kostja ei tasunud lepingu alusel ühtegi makset ning kostjale on saadetud

meeldetuletuskirju, mistõttu on põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulude

hüvitamiseks 50 euro ulatuses.

10. Eelnevat arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevus 1848,18 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 310,21 eurot, viivis tasumata põhivõlgnevuse jäägilt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 14.04.2026. a kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni ja sissenõudmiskulu 50 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi 92% ulatuses, seetõttu jätab kohus ka hageja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kuna kostja menetluses osalenud

ei ole, puuduvad kostjal ka võimalikud menetluskulud.

12. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga.

13. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerukama

vaidlusega, kostja ei ole menetluses osalenud ning kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja

sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu,

peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal

kulunud aega 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne

ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades vaidluse sisu ja dokumentide mahtu,

on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 240 eurot.

14. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega 625 eurot (riigilõiv 385

eurot + õigusabikulud 240 eurot), millest kostja kanda jääb 92% ehk 575 eurot. Hageja

kantud menetluskulud summas 50 eurot (s.o 8% hageja põhjendatud ja vajalikest

menetluskuludest) jätab kohus hageja enda kanda.

15. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin