2-25-19295/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-19295

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-19295

Tsiviilasi

M.E maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik M.E (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX)

usaldusisik Z.W (isikukood XXX; tel XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja M.E (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot 15. aprillil 2026 kell 16.30

ja algatada M.E kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Z.W töötasu suuruseks 627 eurot, millele lisandub käibemaks

150,48 eurot, kokku 777,48 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 627 eurot, millele lisandub käibemaks

150,48 eurot, kokku 777,48 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096,

KMKR EE100583320, arvelduskonto nr EE742200221013804535 Swedbank AS).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Z.W (isikukood XXX; tel XXX,; e-

post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 5. mail 2026 kell

13.50 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist

teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.

6. Kohustada M.E-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku

vande.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse

(PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist

võib vastu võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 15. aprillil 2027.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud M.E kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. M.E (avaldaja) esitas 13.11.2025 Harju Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-25-19295). Harju Maakohus edastas avalduse 18.11.2025 alluvusel lahendamiseks

Tartu Maakohtule.

Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline ja tal ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Viimaseks tööandjaks oli

Barona Eesti OÜ, kellega lõppes töösuhe tervislikel põhjustel 04.06.2025. Avaldaja sissetulekuks on

600–700 eurot. Igakuised väljaminekud on 625 eurot: eluasemekulud keskmiselt 230 eurot,

kulutused toidule 200 eurot, riietele ja jalanõudele 30 eurot, majatarvetele, hügieenile ja ravimitele

50 eurot, transpordile 60 eurot, sidekulud 20 eurot ning muud ootamatud kulutused 35 eurot.

Võlgnevuste tasumiseks raha ei jätku. Pangakontodel on avalduse esitamise seisuga 42,47 eurot.

Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik selgitas, et makseraskused on

tekkinud eelkõige tervislikel põhjustel. Pikaajalised terviseprobleemid on mõjutanud töövõimet ja

takistanud stabiilse sissetuleku teenimist. Isikul on puuduv töövõime. Seetõttu on rahaliste

kohustuste täitmine takistatud. Võlgnik on proovinud leida endale sobivat töökohta ja vähendanud

igapäevaseid kulutusi. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 12 457,53 eurot.

2. Kohus võttis 02.02.2026 määrusega M.E maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks Z.W, keda kohustas hiljemalt 05.03.2025 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud

vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste

ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes

läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. Samuti peatas kohus kohtumenetluse, milles on M.E

vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, sh tsiviilasjas nr 2-25-10089.

3. Usaldusisik esitas 23.03.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Võlgnik elab üksinda üürikorteris. Tema sissetulekuteks on sotsiaaltoetus 50 eurot kuus ja

töövõimetoetus 673 eurot kuus, mis on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud kuni 15.01.2028.

Jooksvaid kulutusi kuus on kokku 625 eurot: eluasemekulud (üür, kommunaalteenused) 230 eurot,

toit 200 eurot, riided ja jalanõud 30 eurot, transport 60 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused

tervishoiule ja hügieenitarvetele 50 eurot ja muud igakuised kulud 35 eurot.

Nõudeid võlgniku vastu on kokku 16 359,14 eurot, sh põhinõudeid on 13 135,48 eurot ja

kõrvalnõudeid 3223,66 eurot.

Bondora AS on kohtule esitanud hagi, milles esitatud nõude arvestuse kohaselt on ta lugenud kõik

tagasimaksed põhivõla katteks. Võlausaldaja nõuab üksnes põhivõlga ja pärast lepingute

ülesütlemist viivist seadusjärgses määras. Aktiva Finance Group OÜ väidab, et ta on omandanud

varem Coop Pank AS-le kuulunud nõude. Nõude omandamist tõendavat dokumenti ei ole esitatud.

Karm Invest OÜ esitas võlgniku vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles avaldas soovi

võlgniku vastuväite korral menetlus lõpetada. Võlgnik esitas vastuväite ja kohus lõpetas menetluse.

Karm Invest OÜ esindaja kinnitas usaldusisikule suuliselt, et Karm Invest OÜ-le siiski kuulub

võlgniku vastu korteri üürilepingust tulenev nõue. Võlgnikul ei ole tõendeid nõude rahuldamise

kohta. K. L. laenu tagastamise tähtpäev on 24.07.2026.

Võlgnikul on minevikus olnud lühiajalisi töösuhteid, kuid need on lõppenud väidetavalt töötamist

takistavate terviseprobleemide tõttu. Praegu koosneb võlgniku sissetulek vaid sotsiaal- ja

töövõimetoetusest. Võlgnik ei usu, et ta suudab lähiajal tööd teha. Võlgniku teadaolevast

sissetulekust saab kinni pidada umbes 60 eurot kuus. Sellise tempoga kulub võlgniku kohustuste

tasumiseks umbes 23 aastat. Võlgnik on seega püsivalt maksejõuetu.

Võlgnik võttis kergekäeliselt krediiti, mille tagastamise võimet tal ei ole olnud. Suurim, Bondora

AS ees olev kohustus põhineb ajavahemikus 27.09.2020 – 02.10.2021 sõlmitud laenulepingutel.

Võlgnik on võlgade tekkimisega seoses muuhulgas teinud etteheiteid oma kunagisele elukaaslasele.

Krediiti kasutati vaid igapäevase tarbimise finantseerimiseks. Selle tulemusena maksejõuetuks

muutumine on loomulik sündmuste kulg. Võlgniku töövõimetus süvendab probleemi veelgi. Ei ole

teada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks mõni kuriteo tunnustega tegu.

Usaldusisik teeb esimese eelistusena ettepaneku menetlus lõpetada ja teise eelistusena välja

kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik leiab, et kui kohus

rahuldab võlgniku taotluse ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse, on see sisuliselt

riigi kingitus võlgnikule. Praegu ei ole ette näha, et võlgnik oleks võimeline aktiivselt panustama

võlausaldajate nõuete mainimisväärses ulatuses rahuldamisse. Parim ettenähtav stsenaarium on, et

võlgnik väldib edaspidi uute võlgade tekkimist ja tema kohustuste katteks kogutakse võlgniku

sissetulekust seaduse kohaselt arestitav summa (pankrotimenetluse ajal umbes 60 eurot kuus, pärast

pankrotimenetluse lõppu vähem). Võlgnik on usaldusisikule avaldanud, et isegi kogu sissetulekut

enda peale kulutades on tal raske oma igapäevaste kulude katmisega hakkama saada. Seni ei ole

võlgnikul sääste kogunenud. Tulevikus sissetulekust iga kuu osa võlausaldajate tarbeks eraldamine

eeldab võlgniku poolt senisest säästlikuma eluviisi omaksvõttu, muuhulgas täielikku loobumist

kulutustest, mis ei ole eluks vältimatult vajalikud. Võlausaldajate jaoks ei ole suurt vahet, kas

võlgniku suhtes viiakse läbi kohustustest vabastamise menetlus või mitte. Ühelgi juhul ei ole ette

näha võlausaldajate nõuete märkimisväärses ulatuses rahuldamist.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 16 359,14

eurot ning sissetulekuteks töövõime- ja hooldajatoetus kokku 723 eurot kuus. Seega puudub

võlgnikul vara ja sissetulek kohustuste täitmiseks ning ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks.

Võlgnik seoses tervisemuredega stabiilselt ei tööta. Kuna ei ole teada kohustuste täitmise

katteallikaid, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimisega.

6. Kohus, vaadanud M.E maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu

välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest

isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse

seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse

registri kohaselt ei ole võlgniku suhtes algatatud täitemenetlusi.

7. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel M.E pankrotihalduriks Z.W, kes vastab PankrS §-s 56

sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

8. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Z.W on

vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15.04.2027.

Usaldusisiku tasu

10. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2).

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on 23.03.2026 esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete

täitmisele 9 tundi ja 30 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks riigi vahenditest 627

eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.01.2025 kuni 31.03.2026 886 eurot

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu

33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning

ümardatuna järgmise täiseuroni.

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema

tööks kulunud aeg on põhjendatud ning Z.W-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku

ülesannete täitmise eest määrata 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku 777,48

eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine

määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik