2-25-17856/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-17856

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi J. S. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 867,61 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ

(registrikood 11542046),

lepinguline esindaja-Marie Tsine

Kostja: J. S. (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista J. S. `lt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlg 3044,11 eurot, intress 255,51 eurot

ning sissenõutavaks muutunud viivis 252,64 eurot.

3. Jätta menetluskulud 91,85% ulatuses J. S. kanda ja 8,15% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

4. Mõista J. S. `lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis (riigilõiv) 417,91

eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb J. S. `l kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.

6. Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas

TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

7. Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada

otse Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita

asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb

tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS §

59 lg 15).

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja esitas 23.10.2025 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. 24.10.2025

esitas hageja täiendavad tõendid hagiavalduse lisa 4 osas.

2. 08.12.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt

on hageja nõuete aluseks XXX (endine XXX) ja kostja vahel 22.06.2022 sõlmitud

laenulimiidi leping nr XXX.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3044,11 eurot, intress 258, 65 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 564, 85 eurot.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt tulenevad hageja nõuded kostja vastu XXX (endine

XXX) vahel 22.06.2022. sõlmitud laenulimiidi lepingust, mille alusel esitas kostja kokku 19

taotlust perioodil 27.06.2022-28.06.2023 krediidi välja maksmise kohta kogusummas 7156

eurot. Leping oli sõlmitud tähtajatuna.

4. Kostjale anti laenu krediidi ülempiiriga 5000 eurot, intressimääraga 0,0658% päevas, krediidi

kulukuse määraga 26,85% eeldusel, et laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja

täies mahus; laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates laenulimiidi summa esimesest

kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub klient kogu järelejäänud põhisumma,

intressi ja muud tasud ning laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete

ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.

5. Hageja väidab hagiavalduses ja selle täpsustuses, et esialgne krediidiandja on lepingu puhul

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Hageja poolt esile toodud asjaolude kohaselt on kostja lepingu alusel teostanud

tagasimakseid summa 3605, 40 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 2303,03 eurot,

kulude katteks 214,53 eurot ja intressi katteks 1087, 84 eurot.

7. Samuti väidab hageja hagiavalduses, et kostja rikkus lepingut tasumisele kuuluvate maksete

tasumise kohustuste osas. Kostja jättis viidatud lepingu alusel täies ulatuses tasumata

12.06.2023 arve nr 561011 summas 248, 53 eurot tasumise tähtajaga 27.06.2023; 12.07.2023

arve nr 568609 summas 246, 25 eurot tasumise tähtajaga 27.07.2023; 12.08.2023 arve nr

576425 summas 251,19 eurot tasumise tähtajaga 27.08.2023 ja 12.09.2023 arve nr 584411

summas 256,14 eurot tasumise tähtajaga 27.09.2023. Esialgne krediidiandja edastas

09.09.2023 kostjale lepingu lõpetamise avalduse koos täiendava tähtajaga tasuda võlgnevus

seisuga 09.09.2023 summas 543, 21 eurot 14 kalendripäeva jooksul. Kuivõrd kostja ei

tasunud hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul võlgnevust, siis ütles esialgne

krediidiandja 09.09.2023 avaldusega lepingu erakorraliselt üles 24.09.2023, mistõttu

muutusid alates 25.09.2023 VÕS § 399 lg 1 ja § 401 lg 3 kohaselt lepingust tulenevad

nõuded täies ulatuses sissenõutavaks, VÕS § 416 lg 3 sätestatud piiranguga, mille kohaselt

kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat

krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seega

saab hageja nõuda kogu krediidisumma, kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni sissenõutavaks

muutunud intressi ja viivise tasumist. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus

hageja ees järgmine: põhinõue summas 4852,97 eurot; intress 258,39 eurot, viivis 5 eurot,

kokku 5116,36 eurot.

8. Võlanõudemenetluses sõlmis kostja hagejaga võla tasumise kokkuleppe, mille alusel tasus

kostja perioodil 17.10.2023-14.01.2025 kokku 1808,86 eurot.

9. Hageja ei esitanud vastavalt kohtunõudele nõuete ümberarvestust.

10. Hageja hinnangul on krediidileping sõlmitud kehtivalt ja pooltevaheline kokkulepe mh

lepingulise intressi osas on kehtiv.

11. Hageja esitas hagiavalduse täpsustusega kohtule esialgse krediidiandja kinnituse, et on

loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust nr XXX tulenevad nõuded 06.10.2023 hagejale.

12. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks tulenevalt lepingust nr

XXX välja põhivõlg 3044,11 eurot, tasumata intress 258,65 eurot määraga 24,017% aastas

perioodil 07.07.2023-25.09.2023 ja sissenõutavaks muutunud viivis 564,85 eurot perioodil

15.01.2025-23.10.2025 lepingus kokku lepitud määraga 24,017% aastas. Samuti palub

hageja jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõiv summas 455 eurot ja määrata, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukoht

13. Kostja edastas 17.12.2025 kohtule vastuse, et tal ei ole võimalik võlgnevust tasuda ning

palub koostada võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku.

Kohtu põhjendused

14. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes

1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

15. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda

tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

16. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb otsuse lihtsustatud

kirjeldava ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

17. Kohtu hinnangul on pooltevahelised võlasuhted kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepinguna

VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

18. Krediidilepingute alusel nõuete rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

19. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt

peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või

selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja

kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

20. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 22.06.2022 esialgne krediidiandja ja kostja

tarbijakrediidilepingu nr XXX. Kostja seda fakti vaidlustanud ei ole.

21. Hageja on tõendanud, et esialgne krediidiandja on lepingu alusel väljastanud kostjale laenu

kokku 19 korral kogusummas 7156 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud esialgse

krediidiandja poolt esitatud arvete alusel kokku 2303, 03 eurot ja peale lepingu ülesütlemist

kokku 1808, 86 eurot. Seetõttu on kostja põhivõlgnevus hageja ees 3044, 11 eurot.

22. Leping nr XXX sõlmiti 22.06.2022. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud

krediidi kulukuse määr 16,30 %. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 26,85% on seega

väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse

määr ning seega VÕS § 4062 lg 1 kooskõlas.

23. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

24. Kohus leiab, et esialgne krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu osas rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

25. Hagiavalduses ja selle täpsustus on hageja esitanud põhjendused ja selgitused ning leidnud, et

esialgne krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samas nähtub

esitatud tõenditest, et kostja esitas 22.06.2022 krediidikonto avamise taotluse, milles märkis

igakuiseks sissetulekuks 700 eurot, igakuisteks kulutusteks 100 eurot ning et tal on kaks

ülalpeetavat. Kostja on esitanud esialgsele krediidiandjale XXX AS pangakonto väljavõtte,

mida esialgne krediidiandja on kontrollinud. Samuti on esialgne krediidiandja kontrollinud

isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäirete registrist

maksehäireid. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest perioodil 01.03.2022-

22.06.2022 nähtub, et kostja keskmine töötasu on 750 eurot kuus, samas ei ole kohtule

esitatud andmeid, kui palju esialgne krediidiandja arvestas igakuiseid kulusid kostjale ja tema

kahele ülalpeetavale. Lisaks nähtuvad konto väljavõttest kostja kohustused teiste

krediidiandjate ees ja nendega seotud täitemenetlused nr XXX ja nr XXX, mis küll said

rahuldatud, kuid nende täitmise tõttu võis kostjale olla negatiivne mõju ning sundis võtma

uusi tarbijakrediite. Ühtlasi on kostja sel perioodil võtnud uue rahalise kohustuse 20.05.2022

XXX OÜ-st summas 950 eurot. Seega ei ole kohtule esitatud selgitusi, mil määral ja kas üldse

esialgne krediidiandja arvestas kostja täitemenetlustega ja uue krediidilepingu sõlmimisest

tulenevaid rahalisi kohustusi ja nende mahtu ning mõju esialgse krediidiandjaga sõlmitavale

lepingule ning sellega seoses kostja krediidivõimelisusele. Seega on esialgne krediidiandja

ilmselgelt rikkunud vastutustundliku laenemise põhimõtet ja sõlminud lepingu

krediidivõimetu isiku ehk kostjaga.

26. Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld ning

seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

VÕS § 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressikokkulepe.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS §

4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034

lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe

täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks

laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Sel

põhjusel kohustas kohus hagejat esitama ümberarvestuse, mida hagiavaldus ei sisaldanud.

27. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuivõrd antud juhul on lepingus kokkulepitud viivisemäär identseks

intressimääraga. Intressimääraga seotud kokkulepe on muutunud tühiseks vastutustundliku

laenemise põhimõtte rikkumise tõttu, mistõttu rahuldab kohus hageja viivisnõude

seadusjärgses määras. Kohus selgitab kostjale, et viivisenõue ei lakka olemast ka

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel. Ringkonnakohtud on

avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib

viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18- 134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr

2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

28. Hageja tugineb sellele, et leping on erakorraliselt üles öeldud kostja poolse lepingu rikkumise

tõttu alates 25.09.2023. Kostja kohustus tagastama saadud laenud 12 kalendrikuu jooksul

esialgse krediidiandja poolt väljastatud arvete alusel, kuivõrd kostja võttis krediidi koheselt

lepingu sõlmimisest kasutusele. Esialgne krediidiandja kandis kostja 19 taotluse alusel

kostjale kokku laenu kogusummas 7156 eurot. Kostja oli tagastanud laenu seisuga

25.09.2023 (s.o ülesütlemise seisuga) kokku 2303,03 eurot. Kostja oli võlgnevuses enam

kui kolme kuu maksete osas, mistõttu on leping kehtivalt üles öeldud alates 25.09.2023.

Eelöeldu tähendab, et kostja lepingust tulenevad kohustused muutusid sissenõutavaks alates

25.09.2023 ja hagejal oli õigus kostjalt nõuda rahaliste kohustuste täitmist VÕS § 101 lg 1 p.

1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Peale lepingu ülesütlemist on kostja tagastanud täiendavalt laenu

summas 1808, 86 eurot ning seega on sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus summas

3044, 11 eurot (7156-2303,03-1808,86).

29. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel

välja lepingu nr XXX alusel sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa võlgnevuse 3044, 11

eurot ja hagi esitamise kuupäevaga sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras

perioodil 15.01.2025- 23.10.2025 summas 252,64 eurot ning hageja poolt esile toodud

perioodil 07.07.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.09.2025 (kaasa arvatud) intressi

põhivõlalt 3044,11 eurot seadusjärgses määras summas 255,51 eurot.

30. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus hagi osaliselt.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

31. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

32. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja menetluses osalenud, seega puudub alus kostja

menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

33. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

34. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 455 eurot. Arvestades hagi rahuldamise

ulatust (91,85%), kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude

hüvitis summas 417,91 eurot. Muud menetluskulud hagejal puuduvad.

35. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS §

177 lg 4 ja kuulub rahuldamisele.

Edasikaebamise kord

36. Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud

otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige

juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha

saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

37. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg

21).

38. Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

/digitaalselt allkirjastatud/

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik