2-25-119132/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-119132

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2026 Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-119132

Hagi ese

Bondora AS hagi T. V. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

9 394,20 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja: Keijo Lindeberg

Kostja: T. V. (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks 21.12.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev ja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 202,02

eurot ning viivis 9,03 eurot.

3. Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (202,02 eurot) VÕS 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni,

kuid mitte rohkem kui 192,99 eurot ( 202,02-9,03).

4. Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks 09.04.2024 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev ja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1496,82

eurot ning viivis 66,92 eurot.

5. Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (1496,82 eurot) VÕS

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2025 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1429,90 eurot (1496, 82-66,92).

6. Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks 29.04.2024 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev ja sissenõutavaks muutunud 1384,10 eurot

ning viivis 61,88 eurot.

7. Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (1384,10 eurot) VÕS

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2025 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1322,22 eurot (1384,10-61,88).

2-25-119132

8. Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks 07.05.2024 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev ja sissenõutavaks muutunud 1201,33 eurot ning

viivis 53,71 eurot.

9. Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (1201,33 eurot) VÕS

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2025 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1147,62 eurot (1201,33-53,71).

10. Jätta menetluskulud 47,65% ulatuses T. V. kanda ja 52,35% ulatuses Bondora AS

kanda.

11. Mõista T. V. `lt (V.) Bondora AS kasuks välja menetluskulude hüvitis 459,82 eurot.

12. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb T. V.`l (V.) kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Hageja esitas 30.07.2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kostjalt võlgnevuste saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse

kostja vastuväite tõttu ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 18.11.2025 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuste nõuetes.

3.

22.12.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse koos nõuete ümberarvestustega.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja poolt esitatud põhi- ja kõrvalnõuete aluseks

hageja ja kostja vahel sõlmitud neli laenulepingut. Hageja on esitanud iga lepingu osas ka

alternatiivse nõude. Seega palub hageja kostjalt välja mõista:

3.1. Hageja ja kostja vahel 21.12.2023 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel 507,91 eurot või

kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, siis alternatiivselt

seadusjärgse nõude ulatuse puhul summas 202,02 eurot; vastavalt nõuab hageja viivist 53,40

2-25-119132

eurot, või alternatiivselt 9,03 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt 473, 27 eurot

määraga 25,9% aastas või alternatiivselt põhinõudelt 202,02 eurot seadusjärgses määras

viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3.2. Hageja ja kostja vahel 09.04.2024 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel 2200,80 eurot või

kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, siis alternatiivselt

seadusjärgse nõude ulatuse puhul summas 1496,82 eurot; vastavalt nõuab hageja viivist

179,26 eurot, või alternatiivselt 66,92 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt

2058,58 eurot määraga 19,99% aastas või alternatiivselt põhinõudelt 1496, 82 eurot

seadusjärgses määras viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

3.3.Hageja ja kostja vahel 29.04.2024 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel 2294,04 eurot või

kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, siis alternatiivselt

seadusjärgse nõude ulatuse puhul summas 1384,10 eurot; vastavalt nõuab hageja viivist

271,14 eurot, või alternatiivselt 61,88 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt

2075,46 eurot määraga 29,99% aastas või alternatiivselt põhinõudelt 1384,10 eurot

seadusjärgses määras viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

3.4.Hageja ja kostja vahel 07.05.2024 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel 1965,54 eurot või

kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, siis alternatiivselt

seadusjärgse nõude ulatuse puhul summas 1201,33 eurot; vastavalt nõuab hageja viivist

232,31 eurot, või alternatiivselt 53,71 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt

1778,20 eurot määraga 29,99% aastas või alternatiivselt põhinõudelt 1201,33 eurot

seadusjärgses määras viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

4. Lisaks tarbijakrediidilepingute sõlmimisele, sõlmisid hageja ja kostja 29.08.2024

lisateenuse lepingu B Secure, mille kohaselt oli kostjal kui krediidisaajal õigus muuta

tagasimakse graafikut läbi e-keskkonna. Nimetud teenus oli tasuline ja kostjal oli kohustus

igakuiselt tasuda teenustasu.

5. Hagiavalduse kohaselt kandis hageja kostja arvelduskontole üle: 1) 21.12.2023 sõlmitud

lepingu nr XXX alusel laenu summas 500.00 eurot (summa 31.00 eurot on hageja arvestanud

lepingutasu katteks – laenulepingu põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1);

2) 09.04.2024 sõlmitud lepingu nr XXX alusel laenu summas 2 000 eurot (summa 126.00 eurot

on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 3) 29.04.2024 sõlmitud lepingu nr XXX

alusel laenu summas 2 000 eurot (summa 126.00 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu

katteks); 4) 07.05.2024 sõlmitud lepingu nr XXX alusel laenu summas 1 700.00 eurot (summa

107.00 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks).

6. Kostja kohustus tasuma iga laenulepingu alusel lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel igakuiseid osamakseid annuiteetmaksetena, kuid kostja seda kohustust ei täitnud.

Eeltoodud põhjusel edastas hageja kostjale 12.05.2025 laenulepingute nr XXX, nr XXX, nr

XXX, nr XXX osas lepingute ülesütlemise avalduse põhjusel, et seisuga 12.05.2025 oli kostja

täielikult või osaliselt viivituses iga lepingu alusel kokkulepitud osamakse tasumisega. Lepingute

ülesütlemise avalduses andis hageja kostjale täiendava tähtaja-30 kalendripäeva- võlgnevuse

summas 727,11 euro tasumiseks ning hoiatas, et võlgnevuse mitte tasumisel loetakse

laenulepingud nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX üles öelduks 11.06.2025.

7.

22.12.2025 hagiavalduse täpsustuses selgitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist ning alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et vastutustundlik laenamine ei ole

tõendatud, siis määrab hageja uuesti maksed kooskõlas VÕS § 4034 lg 7. Uuesti määratud

maksete korral hageja: (i) arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (s.o

väljastatud krediidisumma) katteks, (ii) ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud

2-25-119132

rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning (iii) nõuab alates laenulepingute

ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist. Tegemist on niisiis nõude ulatusega, mida hageja on

kostjalt õigustatud nõudma sõltumata sellest, kas kohus peaks leidma, et hageja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte. Hageja esitas lepingute nr XXX, nr XXX, nr

XXX ja nr XXX alternatiivselt uuesti määratud maksed. Hageja on maksed uuesti määranud

kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 selliselt, et samaks on jäänud tagasimaksete koguarv ja maksete

tähtpäevad ning iga üksiku uuesti määratud tagasimakse suurus eurodes ei ole suurem, kui

vastava maksetähtpäevaga algse maksegraafiku järgse tagasimakse suurus eurodes. Uuesti

määratud maksete korral vähendab iga tagasimakse täies ulatuses vaid põhivõlga (s.t väljastatud

krediidisummat), hageja ei nõua intressi ka VÕS § 94 määras mitte.

8. Hageja on seisukohal, et laenulepingud nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX olid ka

uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 12.06.2025.

9. Hageja selgitab, et kostja oli kõikide lepingute puhul jätnud täielikult või osaliselt

tasumata 2025 aasta veebruari-, märtsi-, aprilli, mai- ning juunikuu osamaksed.

10. Hageja oli tasunud 12.06.2025 (s.o ülesütlemise seisuga) lepingu nr XXX alusel 297,98

eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 350,85

eurot; lepingu nr XXX alusel 503,18 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks

selleks ajaks olema tasutud 745,94 eurot; lepingu nr XXX alusel 615,9 eurot, samas kui uuesti

määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 911,84 eurot; lepingu nr XXX

alusel 498,67 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema

tasutud 752,03 eurot.

11. Seega ka uuesti määratud maksete korral olid lepingud kehtivalt üles öeldud 12.06.2025,

sest kostja oli kõikide lepingute puhul jätnud täielikult või osaliselt teostamata enam kui kolme

järjestikuse kuu osamaksed ning kostja võlgnevus oli seisuga 12.06.2025 suurem või võrdne

summaga, mis oli uuesti määratud maksete järgi ülesütlemisele eelneva kolme kuu osamakse

summa. Seega, olid ka lepingute nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX uuesti määratud maksete

puhul täidtud VÕS § 416 eeldused.

12.

22.12.2025 hagiavalduse täpsustuses selgitas täiendavalt hageja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist. Hageja jääb hagiavalduses esitatud põhjenduste juurde, et hageja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esitas täiendavalt kaks kostja pangakonto

väljavõtet, mida mida kontrolliti enne laenude laenulepingute nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr

XXX alusel väljastamist.

13. Viru Maakohtu 02.01.2026 kohtumäärusega võeti hagi menetlusse.

14. Hageja esitas 16.03.2026 täiendavad seisukohad koos lisadega kui ka menetluskulude

nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud: riigilõiv 770 eurot ja lepingulise esindaja

õigusteenuse kulud 774,90 eurot, kokku on hageja menetluskulud 1544, 90 eurot.

Kostja seisukoht

15. Hagiavaldus ja hagiavalduse täpsustus koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati

kostjalt kätte isiklikult 02.02.2026. Kostja hagile vastust ei esitanud.

Menetluse käik ja poolte menetlusdokumendid

16. Kohtu 02.03.2026 määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses ning määrati

menetlusosalistele tähtajad seisukohtade, tõendite, taotluste ja menetluskulude nimekirjade

esitamiseks. Kohus määras ka kohtuotsuse avalikult kuulutamise aja 15.04.2026.

2-25-119132

Kohtu põhjendused

17. Kohtu hinnangul on krediidiandja ehk hageja ja kostja vahel sõlmitud võlasuhted

kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.

18. Hagiavaldusest ja selle täpsustusest ning kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on

sõlminud kostjaga neli erinevat tarbijakrediidilepingut perioodil 21.12.2023 kuni 07.05.2024 ehk

kuu kalendrikuu vältel anti kostjale neljal korral laenu. Kokku kanti kostja arvelduskontole nelja

lepingu alusel üle faktiliselt laenu 6200 eurot järgnevalt.

19. Hageja ja kostja vahel on 21.12.2023 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel anti

kostjale laenu 531 eurot intressi määraga 25,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 47,15%

aastas, tagastamise tähtajaga 08.12.2025 ehk 24 kuumaksega. Hageja kandis kostja kontole

21.12.2023 üle laenu 500 eurot põhjusel, et hageja arvestas 31 eurot lepingu tasu katteks.

20. Hageja ja kostja vahel on 09.04.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel anti

kostjale laenu 2126 eurot intressi määraga 19,99% aastas, krediidi kulukuse määraga 33,05%,

tagastamise tähtajaga 09.04.2029 ehk 60 kuumaksega. Hageja kandis kostja kontole 09.04.2024

üle laenu 2000 eurot põhjusel, et hageja arvestas 126 eurot lepingu tasu katteks.

21. Hageja ja kostja vahel on 29.04.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel anti

kostjale laenu 2126 eurot intressi määraga 29,99% aastas, krediidi kulukuse määraga 46,46%,

tagastamise tähtajaga 09.04.2029 ehk 60 kuumaksega. Hageja kandis kostja kontole 29.04.2024

üle laenu 2000 eurot põhjusel, et hageja arvestas 126 eurot lepingu tasu katteks.

22. Hageja ja kostja vahel on 07.05.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel anti

kostjale laenu 1807 eurot intressi määraga 29,99% aastas, krediidi kulukuse määraga 46,30%,

tagastamise tähtajaga 08.05.2029 ehk 60 kuumaksega. Hageja kandis kostja kontole 1700 eurot

põhjusel, et hageja arvestas 107 eurot lepingu tasu katteks.

23. Lisaks tarbijakrediidilepingute sõlmimisele, sõlmisid hageja ja kostja 29.08.2024

lisateenuse lepingu B Secure, mille kohaselt oli kostjal kui krediidisaajal õigus muuta

tagasimakse graafikut läbi e-keskkonna. Nimetud teenus oli tasuline ja kostjal oli kohustus

igakuiselt tasuda teenustasu.

24. Hageja on kõik lepingud numbritega- XXX, XXX, XXX, XXX üles öelnud üheaegselt ühe

ülesütlemise avaldusega 12.05.2025. Ülesütlemisavalduses viidati, et kostja on viivituses kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega iga lepingu alusel, kuid kostjale antakse täiendav tähtaeg -30

kalendripäeva koguvõlgnevuse 727,11 eurot tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevusi ei tasunud,

siis lõppesid lepingud nr XXX, XXX, XXX, XXX ülesütlemise tõttu 11.06.2025 ning lepingust

tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks.

25. Kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingud numbritega- XXX, XXX, XXX, XXX on

sõlmitud sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses hageja kui krediidiandja hallatavas e-teenuse

keskkonnas – www.bondora .ee, kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi,

mobiili-ID või Smart-ID-ga. Keskkonnas edastas kostja igakordselt laenutaotluse, millele hageja

edastas vastupakkumusega. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse, sisestades talle hageja poolt

edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses

olev info, mis sisaldab muuhulgas kostja poolt kasutatud seadma IP-aadressi ning

kinnitamistoimingu täpset aega (laenulepingute nr XXX-21.12.2023, XXX-09.04.2024, XXX-

29.04.2024, XXX-07.05.2024). Seega on lepingud sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud

vorminõudeid järgides.

26. Hageja on edastanud kostjale kogu VÕS § 404 ja § 405 ette nähtud lepingueelse teabe,

mille on hageja kohtule hagi lisadena esitanud ja ühtlasi tegi hageja oma veebikeskkonnas

viivitamatult kostjale kätte saadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni.

27. VÕS § 406² lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

2-25-119132

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

28. Hageja ja kostja vahel 21.12.2023 sõlmitud laenuleping nr XXX kohaselt oli krediidi

kulukuse määr 47,15%. 21.12.2023 lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr 16,72%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 406² lg 1 esimene lause).

29. Hageja ja kostja vahel 09.04.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX kohaselt oli krediidi

kulukuse määr 33,05%. 09.04.2024 lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr 17,36%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 406² lg 1 esimene lause).

30. Hageja ja kostja vahel 29.04.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX kohaselt oli krediidi kulukuse

määr 46,46%. 29.04.2024 lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 17,36%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 406² lg 1 esimene lause).

31. Hageja ja kostja vahel 07.05.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX kohaselt oli krediidi kulukuse

määr 46,30%. 07.05.2024 lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 17,36%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 406² lg 1 esimene lause).

32. Edasi analüüsib kohus, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

33. Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld

ning seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 403 4 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressikokkulepe. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel

tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud

krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma

tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Sel põhjusel kohustas

kohus hagejat esitama ümberarvestuse, mida hagiavaldus ei sisaldanud.

34. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 28.07.2023 määruse p. 12.1

leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei

tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Riigikohtu lahendis nr 2-21-13098 p. 18 on sedastatud, et krediidiandja

peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1)

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija

varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1

p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS

§ 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

2-25-119132

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Sama lahendi p. 21 kohaselt nõuetekohane hoolsus, millega

krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses

selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab

pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi

arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime

hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka

tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-

14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest

kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

35. Kohus kohustas 03.12.2025 kohtumääruse resolutsiooni p. 1.2 alusel hagejat hagis esile

tooma tarbijakrediidilepingu kehtivuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise

kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning esitada tõendid ja nõuete ümberarvestused. Hageja esitas

22.12.2025 hagiavalduse täpsustuse koos lisadega.

36. Hageja esitas 22.12.2025 seisukoha koos tõenditega ja nõuete ümberarvestused iga

tarbijakrediidilepingu osas. Hageja esitas seisukoha, mille kohaselt on ta järginud iga

tarbijakrediidilepingu puhul vastutustundliku laenamise põhimõtet. 22.12.2025 hagiavalduse

täpsustuse kohaselt esitas hageja kohtule kaks kostja pangakonto väljavõtet, mida kontrolliti

enne laenulepingute sõlmimist. Hageja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõte perioodist

22.12.2022-17.12.2023 küsiti kostjalt enne lepingu nr XXX sõlmimist ehk enne 21.12.2023

ning kostja pangakonto väljavõtte perioodist 11.04.2023-08.04.2024 alusel hindas hageja kostja

krediidivõimelisust enne lepingute nr XXX (09.04.2024), nr XXX (29.04.2024) ja nr XXX

(07.05.2024) sõlmimist.

37. Hageja on hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse kohaselt seisukohal, et on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, nimelt on hageja lepingueelselt analüüsinud kostja

laenuvõimet ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Hageja poolt esitatust

nähtub, et kostja esitas hagejale enda poolt täidetud krediidiküsimustiku ja kaks pangakonto

väljavõtet perioodist 22.12.2002-17.12.2023, 11.04.2023-08.04.2024 ning kontrollis kas kostjal

on maksehäireid ja tegi päringu rahvastikuregistrisse. Kostja pangakonto väljavõtete kontrolli

tulemusena, tuvastas hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek, mis oli laenu taotlemisel 625

eurot, samuti et kostjal on regulaarsed kohustused igakuiselt summas 85, 97 eurot, elamiskulud

300 eurot. Selle tulemusena jõudis hageja järeldusele, et kostjal jääb igakuiselt vaba raha 204, 38

eurot. Sel põhjusel leidis hageja, et kostja on krediidivõimeline.

38. Kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille

tulemusena on hageja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale ehk kostjale laenu. Kohus on

seisukohal, et see järeldus kehtib kõikide hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute nr XXX, nr

XXX (09.04.2024), nr XXX (29.04.2024) ja nr XXX (07.05.2024) puhul.

2-25-119132

39. Kohus märgib, et hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise

tõendamiseks kohtule 22.12.2025 esitatud menetlusdokumendi lisad 3-12 väidetavalt päringud

Krediidiregistrisse, Krediidiinfosse, Rahvastikuregistrisse. Kohus viitab, et tegemist on

failidega, mis ei ole loetavad ja seega ei ole arusaadavad, mistõttu ei ole need kvalifitseeritavad

TsMS § 229 lg 1 tähenduses tõendiks, kuivõrd nende alusel ei ole võimalik kohtul kindlaks teha

hageja tõendamiskoormisse kuuluvaid asjaolusid viidatud põhimõtte järgimise kohta. Muid

hageja menetlusdokumentides viidatud ja väidetavalt kostja krediidivõimelisuse kohta kogutud

teavet ja dokumente hageja kohtule ei ole esitanud. Kohtunõude korras esitas hageja 22.12.2025

ainsate tõenditena kahe eraldi perioodi kohta kostja pangakonto väljavõtted. Kostja 22.12.2022-

17.12.2023 pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusametilt

saadavad ülekanded 05.01.2023, 03.02.2023, 03.03.2023 summas 549,12 eurot; alates 05.04.23

igakuiselt summas 625, 50 eurot kuni 2023 aasta lõpuni. Sellest väljavõttest nähtuvad kostja

juba olemasolevad rahalised kohustused kahe krediidiandja ees: AS XXX põhiosa ja intressi

maksed kuus 48,3 eurot; XXX AS ees ca 30 eurot lisaks kostja elamiskuludele- ja olmekuludele.

Hageja ei ole selgitanud, kas ta arvestas nimetatud kostja kohustusi teiste krediidiandjate ees,

enne kui sõlmis kostjaga esimese laenulepingu 21.12.2023 nr XXX ja kandis kostjale üle laenu

500 eurot. Perioodi 11.04.2023-08.04.2024 kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale

laekuvad Sotsiaalkindlustusametist igakuiselt summad 625,50 eurot kuni 31.03.2024 ning

05.04.2024 summa 691,89 eurot. Viidatud konto väljavõttest nähtub, et lisaks krediidiandjate:

AS XXX, XXX AS ja hageja ees olevate laenu tagasimaksete kohustustele, on kostja võtnud

täiendavalt laenu XXX OÜ-lt. Lisaks eelnevate krediidiandjate ees kohustuste täitmisele on

hageja andnud kostjale viimasega sõlmitud täiendavalt kolme järjestikku sõlmitud

laenulepingute nr XXX (09.04.2024), nr XXX (29.04.2024) ja nr XXX (07.05.2024) alusel

laenu kokku 5700 eurot, mille tõttu kohustus kostja igakuiselt vastavalt kõikide hagejaga

täiendavalt sõlmitud kolme tarbijakrediidilepingute alusel tegema igakuiselt tagasimakseid

kogusummas 213,76 eurot, mis moodustas 34,2% hageja sissetulekust. Eeltoodule lisandusid

kostja konto väljavõttest nähtuvad kohustused veel kolme krediidiandja ees vähemalt 100 euro

ulatuses. Seega kostjale alles jääv rahasumma kuus 311,74 eurot ei olnud piisav, et kanda sellest

elamiskulusid, kulutusi toidule, rõivastele ja muudele hädavajalikele kuluartiklitele. Hageja ei

ole selgitanud, kas ta arvestas kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi ja võlgnevusi teiste

krediidiandjate ees, kui andis veel täiendavalt kolme eraldi laenulepingu alusel kostjale laenu.

40. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud

näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised kohustused

(sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste täitmine, muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib

olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija

kohustuste nõuetekohast täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas

võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 3 järgi tuleb krediidiandjal käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse

võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija

töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija

2-25-119132

sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust,

mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

41. Eeltoodust johtuvalt ei ole krediidiandja veendunud kostjaga sõlmitud lepingute puhul, et

tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või

muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Selles osas on tõendamiskoormis hagejal.

42. Seega jõudis kohus järeldusele, et laenu andmise otsustamise käigus ei viidud läbi kostja

krediidivõime kontrolli ning samuti ei ole hageja ise asjakohaste ja lubatavate tõenditega

tõendanud, et kostja oli iga laenu võtmise hetkel krediidivõimeline (KAVS § 50 lg 3, lg 4).

Hageja ei ole üles näidanud vajalikku hoolsust kostja krediidivõimelisuse tuvastamisel iga

lepingu sõlmimise eelselt. Järelikult on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet

kohtule esitatud iga laenulepingu osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg

on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja on

22.12.2025 menetlusdokumendis avaldanud, et esitab laenulepingust tulenevad nõuded

ümberarvestustes saadud summade alusel ning ei nõua kostjalt intressi tasumist sh VÕS §-3 94

toodud määras. Seega on hageja menetluse käigus intressi nõuetest kostja vastu täielikult

loobunud.

43. Kohus nõustub hagejaga, et ka iga lepingust tuleneva ümberarvestuse osas, oli kostja

tasunud 12.06.2025 (s.o ülesütlemise seisuga) lepingu nr XXX alusel 297,98 eurot, samas kui

uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 350,85 eurot, seega sama

lepingu alusel oli võlgnevus 52, 87 eurot. Lepingu nr XXX alusel oli tasutud 503,18 eurot,

samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 745,94 eurot,

seega sama lepingu alusel oli võlgnevus 242, 76 eurot. Lepingu nr XXX alusel oli tasutud

615,90 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud

911,84 eurot, seega sama lepingu alusel oli võlgnevus 295, 94 eurot. Lepingu nr XXX alusel oli

tasutud 498,67 eurot, samas kui uuesti maaratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema

tasutud 752,03 eurot, seega sama lepingu alusel oli võlgnevus 253,36 eurot. Seega ka uuesti

määratud maksete korral olid kõik neli lepingut kehtivalt üles öeldud 12.06.2025, mistõttu

muutusid lepingutest nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX tulenevad nõuded ülesütlemise

tõttu sissenõutavaks.

44. Võttes arvesse, et hageja on rikkunud iga lepingu osas vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mille tulemusena on antud krediidivõimetule kostjale laenu, siis kuuluvad hageja

nõuded lepingutest nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX rahuldamisele ümberarvestatud

põhinõuete osas vastavalt järgnevalt. Eeltoodud tõttu kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.

45. Kohus rahuldab hageja laenulepingust nr XXX tuleneva põhinõude summas 202, 02 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivisnõude summas 9,03 eurot ja mõistab need kostjalt hageja kasuks

välja. Kohus rahuldab hageja laenulepingust nr XXX tuleneva põhinõude 1496,82 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivisnõude summas 66,92 eurot ja mõistab need kostjalt hageja

kasuks välja. Kohus rahuldab hageja laenulepingust nr XXX tuleneva põhinõude 1384,10 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivisnõude summas 61,88 eurot. Kohus rahuldab hageja

laenulepingust nr XXX tuleneva põhinõude 1201,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivisnõude summas 53,71 eurot. Kohus on viivisnõude suuruse arvestamisel lähtunud hageja

poolt seadusjärgses viivisemäära alusel arvestatud viivise nõuetest, kuivõrd hageja on sellele

viivisnõuete esitamisel tuginenud (VÕS § 113 lg 1 teine lause).

2-25-119132

46. Kohus selgitab kostjale, et vastustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu, säilib

hagejal kui laenuandjal õigus nõuda võlgnetavalt põhinõudelt viivist. Kohus on eelnevalt

selgitanud, et vastutustundliku laenemise põhimõtte rikkumisel on laenulepingus tühine üksnes

intressi kokkulepe. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras ja seda ka

TsMS § 367 alusel viivisnõuete esitamisel alates hagi esitamisest kuni iga lepingu alusel välja

mõistetud põhinõude tasumiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse viivise, mis ei ole hagi

esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks, kuid piirab seda põhivõla

suurusega. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega

viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul, kui viivisenõue ületab põhivõlga

(Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05 p.19). Hageja seda tõendanud ei ole.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

47. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

48. Kostja ei ole menetluses osalenud ning seega kostjal menetluskulud puuduvad.

49. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

50. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust 770 (617,29+152,71) eurot ja hageja lepingulise esindaja tasust

774,90 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõiv 770 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele välja mõista (TsMS § 139 lg 2,

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

51. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind on arvestades

asja olemust mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Alljärgnevalt hindab kohus hageja

menetlustoiminguid:

51.1. Hagiavalduse koostamine (12.11.2025) – ajakuluga 1 h, hinnaga 150 eurot –kohus loeb

hagiavalduse ajakulu põhjendatuks ning seega on põhjendatud ka tasu 150 eurot;

51.2. Kohtu kirjaga tutvumine, toimingud kliendikaustas (08.12.2025)– ajakuluga 10 minutit,

hinnaga 15 eurot – kohus loeb menetlustoimingu ajakulu põhjendatuks ning seega on

põhjendatud ka tasu 15 eurot;

51.3. Seisukoha koostamine (22.12.2025) – kohus leiab, et kuivõrd hageja kui krediidiandja on

rikkunud antud asjas vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei loe kohus põhjendatuks

menetlustoiminguga seotud kulu.

51.4. Seisukoha täiendamine (11.12.2025)- kohtule ei nähtu e-toimikust sellist hageja

menetlustoimingut ja seega menetlusdokumenti, mistõttu ei loe kohus põhjendatuks sellega

seotud kulu. Juhul, kui hageja on pidanud silmas menetlustoimingu seotust kohtule 22.12.2025

esitatud menetlusdokumendi ja selle lisadega, siis jätab kohus selle menetlustoiminguga seotud

kulu kostjalt välja mõistmata samal põhjendusel nagu on toodud punktis 51.3.

51.5. Kohtumäärusega tutvumine (02.01.2026)- kohus leiab, et tegemist ei ole kohtumenetlusega

seotud toiminguga ning seega ei ole kulu 15 eurot põhjendatud;

51.6. Kohtumäärusega tutvumine (07.03.2026)- kohus leiab, et tegemist ei ole kohtumenetlusega

seotud toiminguga ning seega ei ole kulu 6,40 eurot põhjendatud;

51.7. Hageja lõpliku seisukoha koostamine (16.03.2026)- ajakuluga 4 h 25 minuti ja hinnaga 212

eurot- kohus leiab, et kulu on põhjendatud osas, mis on seotud menetluskulude nimekirjaga ehk

2-25-119132

ajakuluga 30 minutit ja hinnaga 30 eurot.

52. Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suurus summas 965 eurot (770+150+15+30).

Arvestades hagihinda 9394,20 ja hagi rahuldamise ulatust (47,65%), kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis summas 459,82 eurot. Kostja ei ole

vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud.

53. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja

kuulub rahuldamisele.

54. Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/