2-25-20941/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-20941

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-20941

Tsiviilasi

B.V maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik B.V (isikukood XXX; elukoht XXX, XXX-i,

XXX; telefon XXX; e-post XXX)

usaldusisik P.C (isikukood XXX; XXX; XXX; telefon XXX; e-

post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja B.V (isikukood XXX; elukoht XXX, XXX-i, XXX) pankrot 15. aprillil

2026 kell 15.30 ja algatada B.V kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisik P.C töötasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72

eurot, kokku 654,72 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks

126,72 eurot, kokku 654,72 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096,

KMKR EE100583320, arvelduskonto nr EE742200221013804535 Swedbank AS).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes P.C (isikukood XXX;XXX; telefon

XXX; e-post XXX ).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 5. mail 2026 kell

13.30 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist

teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.

6. Kohustada B.V-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku

vande.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse

(PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist

võib vastu võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 15. aprillil 2027.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud B.V kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. B.V

(avaldaja/võlgnik) esitas 04.12.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-20941).

Avalduse kohaselt on avaldaja vabaabielus ning tal on kolm alaealist ülalpeetavat: B.V (sünd XXX),

D. T. (sünd XXX) ja R. R. L. (sünd XXX). Viimaseks tööandjaks oli XXX, kellega lõppes

tähtajaline tööleping 31.12.2024. Avaldaja sissetulekuks on töötutoetus 412–427 eurot, saadud

ülalpidamismaksed 425 eurot ja igakuine sotsiaaltoetus riigilt 710 eurot, kokku ca 1547 eurot.

Pangakontol on 0,18 eurot. Võlgnik kasutab arveldamiseks B.V pangakontot. Igakuised

väljaminekud on 1495 eurot: eluasemekulud keskmiselt 300 eurot, kulutused toidule 500 eurot,

riietele ja jalanõudele 150 eurot, transpordile 275 eurot, sidekulud 120 eurot, laste haridusega

seonduvad kulutused 50 eurot ning tervisehoiule ja hügieenitarvetele 100 eurot. Võlgnevuste

tasumiseks jääv summa on ligikaudu 52 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida

realiseerida. Võlgnik selgitas, et võlad tekkisid kiirlaenude võtmisega. Võlgnik elas sel ajal koos

alkoholisõltlase ja kahe lapsega ning laenude võtmine oli vajalik igapäevaste kulutuste katmiseks.

Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 23 388,83 eurot. Avaldaja selgitas ärakuulamisel, et ta

on asunud veebruarist tööle Arke Lihatööstuse AS-i pakendajana. Võlgnik jätab

maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.

2. Kohus võttis 19.02.2026 määrusega B.V maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks P.C, keda kohustas hiljemalt 23.03.2026 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud

vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste

ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes

läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 23.03.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Võlgnik elab koos oma elukaaslasega ja kolme alaealise lapsega elukaaslase emale kuuluvas

kahetoalises ahiküttega korteris. Võlgnik ja tema elukaaslane töötavad, teenides alampalgale

lähedast sissetulekut. Pärast enam kui aasta pikkust lapsega kodus olemist asus võlgnik 26.01.2026

Arke Lihatööstus AS-i tööle käsitsipakkijana.

Võlgniku suhtes on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses seitse täiteasja.

Sissetulekuteks on peretoetus 710 eurot ja töötasu 800 eurot, elatisabi 200 eurot ja elatis 225 eurot,

s.o kokku on võlgniku sissetulekud 1935 eurot.

Pangakonto saldo on 0 eurot ning võlgnik kasutab arveldamiseks tütre B.V kontot.

Jooksvad kulutused on kokku 1495 eurot kuus: eluasemele kulub 300 eurot, toidule 500 eurot,

riietele ja jalanõudele 150 eurot, transpordile 275 eurot, sidele 120 eurot, tervishoiule ja

hügieenitarvetele 100 eurot ning laste haridusele 50 eurot.

B.V vastu on nõudeid 21 172,17 eurot. Võlanimekirja koostamisel ei ole püütud täpselt kindlaks

määrata võimalike kõrvalnõuete suurust.

Võlgnik enda sõnul suudab võlgade maksmiseks eraldada 120 eurot kuus.

Olulise osa võlgniku ja tema ülalpeetavate sissetulekust on moodustanud ning eeldatavalt

moodustab ka tulevikus peretoetus, lapsele makstav elatis ja elatisabi, millele ei saa sissenõuet

pöörata. Võlgnik on minevikus töötanud ja alates 26.01.2026 töötab jälle, kuid tema töötasu ei ole

nii suur, et seda saaks käsitleda võlakohustuste täitmise märkimisväärse katteallikana. Arestitav

sissetulek koosneb väikesest töötasust, millest kolme ülalpeetavat arvesse võttes ei ole seaduse

alusel võimalik midagi kinni pidada. Ei ole näha, et võlgnik suudaks maksejõuetusmenetlust

läbimata oma võlad lähiaastatel tasuda. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

B.V võlad tekkisid aastatel 2019 – 2020 krediidi kasutamise tulemusena. Võlgnik elas sel ajal

väidetavalt koos korratu eluviisiga elukaaslasega, kelle vastu on algatatud palju ebaedukaid

täitemenetlusi, muuhulgas nõue võlgniku vanemale pojale elatise maksmiseks. Võlgnik võttis laene

nii elukoha üüri maksmiseks kui laste muude vajaduste katmiseks. Võlgnikul tõenäoliselt ei olnud

juba krediiti võttes realistlikku plaani laenulepingute täitmiseks. Igapäevase tarbimise

finantseerimiseks krediidi kasutamise korral on maksejõuetuks muutumine sündmuste loomulik

kulg. Ei ole teada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks mõni kuriteo tunnustega tegu.

Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Kui võlgnik tasuks igakuiselt nõuete katteks 120 eurot kuus, siis koguneks võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks kolme aasta jooksul 4320 eurot (umbes 20% teadaolevate kohustuste summast).

Pankroti väljakuulutamise korral kulub osa rahast pankrotihalduri töötasu maksmiseks ning nõuete

rahuldamise määr sellest tulenevalt väheneb. Kohustustest vabastamise menetluse kasuks räägib ka

asjaolu, et võlgnik ei ole viimastel aastatel harrastanud ilmselt läbimõtlemata finantskäitumist ega

ole võtnud uusi üle jõu käivaid kohustusi.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 21 172,17

eurot ning peamiseks sissetulekuks on töötasu 800 eurot kuus. Seega puudub võlgnikul vara ja

piisav sissetulek kohustuste täitmiseks ning ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgnik

siiski ametlikult töötab. Kuna ei ole teada kohustuste täitmise täiendavaid katteallikaid, ei ole

võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

6. Kohus, vaadanud B.V maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu

välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest

isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse

seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

Täitemenetluse registri kohaselt on võlgniku suhtes algatatud seitse täitemenetlust, s.o

täitemenetlused 084/2021/7036, 084/2021/5282, 084/2020/4254, 084/2020/4906, 084/2020/3912,

084/2020/3917 ja 084/2022/6480.

7. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel B.V pankrotihalduriks P.C, kes vastab PankrS §-s 56

sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

8. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et P.C on

vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15.04.2027.

Usaldusisiku tasu

10. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2).

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi.

Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks riigi vahenditest 528 eurot, millele lisandub

käibemaks 126,72 eurot, kuivõrd

büroo,

mille kaudu usaldusisik tegutseb,

on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.01.2025 886 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66

eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni.

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema

tööks kulunud aeg on põhjendatud ning P.C-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku

ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72

eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine

määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik