2-25-14890/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise koht ja aeg

15. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-14890

Tsiviilasi

P.O maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/

võlgnik

P.O

(isikukood

XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx; e-post );

usaldusisik U.E (isikukood XXX; e-post ; tel 5662 0629).

võlausaldajad:

1. IPF Digital AS (registrikood 11034137);

2. LHV Finance AS (registrikood 12417231);

3. Bondora AS (registrikood 11483929);

4. Coop Pank AS (registrikood 10237832);

5. Placet Group OÜ (registrikood 11198910);

6. BB Finance OÜ (registrikood 11306564);

7. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235);

8. Bigbank AS (rk 10183757);

9. Modena Estonia OÜ (rk 14820592);

10. Kohtutäitur Oksana Kutšmei

RESOLUTSIOON

1. Määrata

P.O

võlgade ümberkujundamise menetluses võlausaldajate põhi- ja

kõrvalnõuded kindlaks kavas toodud summa

ja kinnitada P.O võlgade

ümberkujundamise kava järgnevalt:

Võla-

usaldaja

Kohustuse

liik

Põhinõue

Kõrval-

nõue

Kohus-

tuste kogu-

summa

Kohus-

tuse

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus,

kvartalis)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja

suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

eurodes

Kohustuse

täitmise

ulatus /

põhi-

kohustuse

täitmise

ulatus %-

des

I grupp – tarbijakrediidist tulenevad nõuded, mille osas puudub kohtulahend

IPF Digital

AS

võlanõue

0,00

0,00

0,00

-

-

-

-

100%

LHV

Finance

AS (leping

nr

4252919)

võlanõue

4514,60

0,00

4514,60

kuud

15. kpv

11/376,22

1/376,18

4514,60

100%

Bondora

AS

(lepingud

nr

2931596,

3001616)

võlanõue

2249,44

0,00

2249,44

kuud

15. kpv

11/187,45

1/187,49

2249,44

100%

Coop Pank

AS (leping

nr

CNT00000

97111)

võlanõue

0,00

0,00

0,00

-

-

-

-

100%

Placet

Group OÜ

võlanõue

0,00

0,00

0,00

-

-

-

-

100%

BB

Finance

OÜ (leping

nr

210257390

6)

võlanõue

1579,76

0,00

1579,76

kuud

15. kpv

11/131,65

1/131,61

1579,76

100%

TF Bank

AB (publ.)

Eesti filiaal

(leping nr

8858755)

võlanõue

0,00

0,00

0,00

-

-

-

-

100%

TF Bank

AB (publ.)

Eesti filiaal

(leping nr

10513117)

võlanõue

0,00

0,00

0,00

-

-

-

-

100%

Bigbank

AS (lepin

nr SL19-

01-

1611610)

võlanõue

0,00

0,00

0,00

-

-

-

-

100%

II grupp – tarbijakrediidist tulenevad nõuded, mille osas on kohtulahend

Modena

Estonia

OÜ

(täiteasi

084/2025/3

994)

võlanõue

522,87

129,26

652,13

kuud

15. kpv

11 / 54,34

1 / 54,39

652,13

100%

III grupp – kohtutäiturite nõuded

Oksana

Kutšmei

(täiteasi

084/2025/3

994)

täituritasu

99,20

0,00

99,20

kuud

15. kpv

11 / 8,27

1 / 8,23

99,20

100%

KOKKU

8965,88

129,26

9095,13

11 / 757,93

1 / 757,90

9095,13

Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava

kinnitamisel FIMS § 22 lg 1 alusel. Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku

kohustused lugeda ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks.

2. Jätta võlgade ümberkujundamise kavast välja võlausaldaja Baltasar Liising OÜ nõue

tervikuna.

3. Kohustada P.O-d tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 15. mail

ning edaspidi iga kuu 15. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.

Kava täitmise tähtaeg on 15. aprill 2027.

4. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik U.E.

5. Kohustada P.O-d

esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 20. maiks 2026 ning aruande kava

täitmise kohta 20. maiks 2027, mille usaldusisik edastab ka kohtule.

6. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande P.O võlgade ümberkujundamise kohta

menetluse lõpuks.

7. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud P.O kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

8. Määrata P.O usaldusisiku U.E tasuks 1173 eurot (käibemaksuta).

10.1. Usaldusisiku tasu 1173 eurot maksta välja P.O poolt kohtu deposiidina 28.10.2025,

10.11.2026 ja 11.01.2026 tasutud summa arvelt Avitase OÜ-le (registrikood 12683613,

konto nr EE761010220233760220).

9. Tühistada Tartu Maakohtu 12. septembri 2025 määrusega maksejõuetusavalduse

tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

10. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule.

11. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

12. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale

vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või

võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. P.O (avaldaja/ võlgnik) esitas 10.09.2025 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on avaldaja vabaabielus ning tal on septembris sündimas laps. Avaldaja

töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, hetkel viibib emapuhkusel. Võlgniku sissetulekuks

on töötasu 1600 eurot, osaline töövõimetotus 371,75 eurot ja toetus elukaaslaselt 150 eurot,

lapse sündides on sissetulekuks vanemahüvitis 1500 eurot ja peretoetus 80 eurot. Võlgnikule

kuulub kinnisasi xx XXX hinnangulise väärtusega 50 000 eurot ja kinnisasi xxxxxxx-xxxxxxxx

linn hinnangulise väärtusega 3000 eurot. Igakuised väljaminekud on 1510 eurot: eluasemekulud

350 eurot, kulutused toidule 500 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 50 eurot, kulutused

transpordile 150 eurot, sidekulud 60 eurot, kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele 50 eurot,

muud kulud (hügieenitarbed, majapidamistarbed, kindlustus, koduloom, beebiga seotud kulud,

õppelaen) 350 eurot. Kohustuste suuruseks on märgitud 31 381,36 eurot, lisaks käendus 3000

eurot.

Avalduse kohaselt võttis võlgnik esimese laenu kodu remondiks. Järgmise laenu selleks, et

aidata pereliikmel kodu osta. Tervis hakkas halvenema ning seetõttu sissetulek vähenes.

Võlgnik ei suutnud enam võetud kohustusi tasuda ja hakkasin võtma laene, et olemasolevaid

kohustusi tasuda. Võlgniku finantsteadlikkus ei ole olnud nii heal tasemel. Võlgnik soovib

võlasituatsiooni lahendada, kuna perre on sündimas laps ja võlgnik soovib oma vara säilitada.

2. Kohus võttis 12.09.2025 määrusega P.O maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks U.E. Sama määrusega peatas kohus võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse

või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 10.10.2025 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste

ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisik toetas võlgade ümberkujundamise

menetluse läbiviimist.

4. Kohus arutas 14.10.2025 istungil võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade

ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist.

5. Kohus määras 14.10.2025 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa

suuruseks 1200 eurot osamaksetena.

6. Kohus algatas 18.12.2025 määrusega P.O võlgade ümberkujundamise menetluse.

7. Usaldusisik esitas 06.03.2026 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks.

Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 9095,13 eurot. Võlgnik töötab

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid hetkel viibib lapsehoolduspuhkusel. Võlgniku

sissetulekuks on vanemahüvitis u 1500 eurot, peretoetus 80 eurot, puuduv töövõimetoetus

652,20 eurot ja elukaaslase toetus u 150 eurot. Võlgnikule kuulub kaks kinnistut, mille

hinnanguline väärtus on maksimaalselt u 51 000 eurot.

Usaldusisik on kontrollinud esmalt, et kõigi nõuete puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega.

Riigikohtu lahend 2-21-13098 viitab selgelt, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Usaldusisik on jätnud maksekäsuga nõude

puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimata.

IPF Digital AS, Coop Pank AS, Placet Group OÜ ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõuet ei

esita.

Usaldusisiku hinnangul on AS LHV Finance, Bondora AS, BB Finance OÜ ja Bigbank AS

rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Seetõttu on usaldusisik teinud nõuete osas ümberarvestused vastavalt seadusele ja Riigikohtu

lahendile.

8. Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja elatusmiinimumist. Hetkel kehtestatud

miinimumpalga järgi on vastavalt täitemenetluse seadustikule § 132 elatusmiinimum 2025.

aastal võlgnikul 1181,33 eurot. Praeguseid sissetulekuid arvestades jääb võlgnikule keskmiselt

igapäevasteks kuludeks 1624,27 eurot (2382,20-757,93=1624,27), millest ta tasub ka kavast

välja jäetud kohustuse. Võlgniku enda hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt

750 eurot. Arvestades praegust üleüldist majandusseisu, jätkuva hinnatõusu prognoose ja

võlgniku sissetulekuid, võlgniku kulusid, on kava koostatud 12 kuu peale, mil kuumakseks

kõigi ümberkujundatavate nõuete peale tuleb keskmiselt 757,93 eurot. Ümberkujundamiskava ei

ole selliselt mõttekas koostada, kus võlgnik ei suuda kogu kava täitmise ajal kava täita. Seetõttu

on kava koostamisel arvestatud nii üldise majanduskliimaga kui ka võlgnikust tulenevate

aspektidega (sissetulekud, elamiskulud, elatusmiinimum).

9. Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel ja

pankroti korral. Võlgniku suhtes saab kohus algatada pankrotimenetluse vaid juhul, kui võlgnik

on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara ületab oluliselt võlgniku kohustusi, seega ei ole võlgnik

püsivalt maksejõuetu ning suudab 12 kuu jooksul tasuda oma võlad.

Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik 12 kuu jooksul võlausaldajatele

9095,13 eurot ehk 100% õiguspärastest nõuetest. Võlgniku soov on vältida pankrotimenetlust

ning tasuda oma võlad mõistlike kuumaksetega, et säilitada oma perele kodu. Võlgade

ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikule oma kohustuste

ümberkujundamine, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Võlgade

ümberkujundamise menetluse peamine eesmärk on anda inimesel uus võimalus.

10. Ümberkujundamiskavast on välja jäänud Baltasar Liising OÜ nõue, nõue on tagatud pandiga.

11. Usaldusisikule esitasid kava kohta tähtaegselt oma seisukoha 6 võlausaldajat. IPF Digital AS,

Coop Pank AS, BB Finance OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja Oksana Kutšmei nõustusid

usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga.

AS LHV Finance esitas tähtaja viimasel päeval (27.02.2026, mis oli reedene päev) kella 19.43

ajal usaldusisikule selgitustaotluse. Võlausaldaja ei ole esitanud usaldusisikule seisukohta

kavale ega vastuväidet. Vastavalt teatises toodule nõustub võlausaldaja usaldusisiku poolt

koostatud ja esitatud kavaga kui tähtajaliselt oma seisukohta ega vastuväidet ei esita.

Usaldusisik viibis küll antud kuupäeval haiguslehel, kuid vaatamata sellele ei olnud

usaldusisikul võimalik selgitustaotlusele vastata selliselt, et võlausaldaja oleks jõudnud

tähtajaliselt peale selgituste saamist oma seisukoha esitada. AS LHV Finance ei ole esitanud

usaldusisikule ka tähtaja ennistamist, seega loeb usaldusisik, et võlausaldaja on nõustunud

kavaga. FIMS § 25 lg 1 ls 2 kohaselt avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et

võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.

Vastuväite kavale esitas üks võlausaldaja:

Bigbank AS ei nõustu kavaga, milles on tema nõue seoses vastutustundliku laenamise

rikkumisega ümber arvestatud. Võlausaldaja ei nõustu usaldusisiku väitega, et 4 kuu

pangakonto väljavõte ei ole piisava pikkusega vastutustundliku laenamise põhimõtte

kontrollimiseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas võlausaldaja teabe tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud

andmete, avalikest registritest saadud info alusel ja arvelduskonto väljavõtte alusel. Võlgniku

sissetulek oli regulaarne ja tuvastatav. Krediidiotsus ei põhinenud üksnes pangakonto

väljavõttel, vaid ka muudel andmetel. Info võlgniku varasemate maksekohustuste täitmise kohta

omandas võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka kättesaadavatest avalikest andmebaasidest, mh

Politsei- ja Piirivalveameti registrist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete

portaalist ja Rahvastikuregistrist. Kui usaldusisik leiab, et esitatud periood ei võimalda anda

adekvaatset hinnangut võlgniku maksevõimele, tuleb seda konkreetselt põhjendada. Käesoleval

juhul ei ole usaldusisik selgitanud, milliste asjaolude tuvastamiseks on vajalik pikem periood

ning miks 4 kuu väljavõte ei võimalda hinnata võlgniku regulaarseid sissetulekuid ja

väljaminekuid. Seetõttu ei saa üksnes 4 kuu pikkust perioodi lugeda automaatselt ebapiisavaks.

Võlausaldaja ei nõustu, et refinantseerimisel on laenuandjal kohustus kontrollida

refinantseeritavate kohustuste vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Seadusest ei

tulene kohustust refinantseerimiselepingu sõlmimisel kontrollida teiste krediidiandjate tegevuse

õiguspärasust, hinnata varasemate krediidilepingute kehtivust või vastavust vastutustundliku

laenamise nõuetele, ega viia läbi nn „järelkontrolli“ varasemate krediidiandjate suhtes.

Refinantseerimine tähendab olemasolevate kohustuste koondamist ja ümberkujundamist uue

krediidilepingu alusel. Õiguslikult on tegemist uue krediidilepinguga, mille puhul tuleb hinnata

tarbija maksevõimet lepingu sõlmimise hetkel, tema sissetulekuid ja kohustusi ja

krediidikoormuse jätkusuutlikkust. Seadus ei näe ette, et refinantseerimise korral tekiks

võlausaldajal täiendav kohustus analüüsida varasemate lepingute sõlmimise õiguspärasust.

Käesolevas asjas võlgniku krediidivõimelisust hinnati lepingu sõlmimise hetkel, arvesse võeti

olemasolevaid kohustusi ning refinantseerimise eesmärk oli vähendada krediidikoormust.

Krediidikohustuste refinantseerimisega vähenes igakuiste kohustuse suurus 102,53

(refinantseeritud kohustuste igakuine makse 357,00 € - võlausaldajaga sõlmitud lepingust

tulenev osamakse 254,47 €) euro võrra.

Usaldusisiku seisukoht

Bigbank AS

vastuväitele

: kohtupraktikas on maakohus korduvalt

jõudnud järeldusele, et 4 kuu pangakonto väljavõte ei ole alati piisav laenusaaja

krediidivõimekuse hindamiseks. On tulnud ette, et laenusaaja sissetulek on olnud ajutiselt

suurem nii lühikesel perioodil, mis moonutab tegelikku üldpilti. Võlausaldaja vastuväitest jääb

ekslikult mulje, nagu pangakonto väljavõte küsimine on vajalik eelkõige sissetulekute

kontrollimiseks. Pangakonto väljavõte ei kajasta ainult sissetulekuid, vaid kajastab ka olemas

olevaid kohustusi, finantskohustusi ja maksekäitumist. Nii lühike periood ei võimalda hinnata

võlgniku igakuiseid kohustusi ega ka maksekäitumist vajalikult viisil. Antud leping sõlmiti

näiteks augustikuus, millele eelnes 4 suvekuud, kus igakuised maksekohustused eluaseme

kulusid silmas pidades olid oluliselt väiksemad. Võlausaldajal ei olnud võimalik reaalselt

hinnata võlgniku maksevõimet nendel kuudel, kus elamiskulud on külmaperioodi tõttu

küttekuludest tulenevalt oluliselt suuremad.

Usaldusisik on kavas maininud, et 4 kuu konto väljavõte ei ole piisav, kuid see ei ole käesoleval

juhul otseselt etteheide võlausaldajale. Usaldusisik on juhtinud võlausaldajate tähelepanu

asjaolule, et maksevõime hindamisel tuleb vaadata laenusaaja võimet oma kohustusi täita

pikemas perspektiivis, sest tavapäraselt on sõlmitavad laenulepingud oluliselt pikema perioodi

peale kui pool aastat, mil igakuised elamiskulud on meie kliimatingimustes märgatavalt

erinevad.

Vastavalt VÕS 4161 lg 4 kui ühe või mitme krediidilepingust tuleneva võla ümberkujundamisel

muudetakse tingimusi muu kui tähtaja pikendamise osas, tuleb määrata refinantseeritava nõude

koosseis eraldi nii põhisumma, intresside, viiviste ja muude krediidi kasutamise tasude suuruste

osas. Krediidilepingu tingimuste muutmise kokkulepe, mis ei vasta eeltoodud tingimustele, on

tühine. Võlausaldaja ei ole esitanud seadusest tulenevast kohustusest usaldusisikule

refinantseeritavate nõuete koosseisu, mistõttu ei ole usaldusisikul olnud võimalik kontrollida

refinantseeritavate nõuete õiguspärasust. Võlausaldaja on oma vastuväites välja toonud, et

refinantseerimise eesmärk oli vähendada krediidikoormust. Usaldusisik leiab, et

krediidikoormuse vähendamise osas ei saa vaadelda ainult jooksva kuumakse suurust, vaid tuleb

vaadelda refinantseeritavaid nõudeid terviklikult. See tähendab, et tuleb hinnata ka kogu

krediidisummat ja perioodi, mille jooksul nõue tagasi makstakse. Usaldusisikule ei ole esitatud

tõendeid ega analüüsi, mis tõendaks, et refinantseerimine vähendas võlgniku finantskoormust,

sest refinantseerimisel ei ole kindlaks tehtud õiguspäraseid nõudeid, mida refinantseeriti.

Võlausaldaja ei ole tõendanud, et võlgniku finantskohustused olid tegelikult sellises suuruses,

milles reaalselt neid finantseeriti.

Usaldusisik on seisukohal, et krediidikoormuse vähendamine ei ole lisalaenu juurde andmine.

Praktikas on usaldusisiku töös esinenud konkreetselt näide, kus Bigbank AS refinantseeris teise

laenuandja kohustust kaks korda suuremas summas kui kohustuse reaalne jääk oli, sest esialgne

laenuandja oli rikkunud vastutustundliku laenuandmise põhimõtteid ning vastavalt seaduses

toodud nõude ümberarvestusele oli laenujääk oluliselt väiksem. Võlgnik oli seetõttu sunnitud

refinantseerimisel võtma oluliselt suurema summa laenu kui vaja. Seega tekib küsimus, kas

sellise refinantseerimise puhul võlgniku krediidikoormus ikkagi vähenes. Usaldusisik on tähele

pannud, et krediidiandjad kasutavad kuumakse vähendamist õigustusena krediidivõimetule

laenu andmiseks. Kas inimene, kel on tekkinud makseraskused ja ta vajab mitmete erinevate

finantskohustuste refinantseerimist, on ikka krediidivõimeline? Piisava sissetuleku puhul, nagu

käesolevas asjas Bigbank AS väidab, peaks ju võlgnik suutma oma kohustusi täita, mitte otsima

viise oma kohustuste refinantseerimiseks. Siinkohal tulebki maksevõime hindamisel vaadata ka

maksekäitumist, et miks võlgnikul on üldse nii palju finantskohustusi ja miks on neid vaja

refinantseerida. Ilmselgelt on sellises olukorras varasemad laenuandjad rikkunud

vastutustundliku laenuandmise põhimõtteid ning andnud võlgnikule rohkem laenu kui tema

krediidivõime võimaldanuks. Usaldusisik rõhutab siinkohal, et laenu andmine ei ole kohustus.

Kui võlausaldaja on seisukohal, et refinantseerimisega kaasneb liialt suur koormus nõuete

kontrollimisel, ei pea võlausaldaja refinantseerimist makseraskutes inimesele võimaldama.

Eeltoodust tulenevalt leiab usaldusisik, et Bigbank AS on jätnud seadusest tulenevad kohustused

korrektselt täitmata, ei ole tõendanud refinantseeritavate nõuete õiguspärasust ega koosseisu

ning jõudnud võlgniku maksevõimes ekslikule järeldusele.

Usaldusisik palub kohtul Bigbank AS nõue määrata kindlaks summas 0 eurot ja enammakse

summas 4985,70 eurot.

12. Usaldusisik on hinnanud võlausaldajate vastuväiteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist ning esitanud 06.03.2026 ümberkujundamiskava koos vastuväidete ja seisukohtadega

kohtule kinnitamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevalt

on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava.

I Nõuete kindlaksmääramine

14. FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel

võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab

kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

15. Võlgnik ja 5 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et 5

võlausaldaja (IPF Digital AS, Coop Pank AS, BB Finance OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

ja Oksana Kutšmei) nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas

märgitule.

16. AS LHV Pank esitas 27.02.2026, mis oli seisukoha ja vastuväite esitamise tähtaeg (dtl 419), kell

19.43 usaldusisikule selgitustaotluse (dtl 428, 433), kuid vastuväidet kavale võlausaldaja

esitanud ei ole. Võlausaldaja ei ole esitanud ka taotlust vastuväite esitamise tähtaja

pikendamiseks või ennistamiseks. FIMS § 25 lg 1 ls 2 kohaselt avalduse tähtpäevaks esitamata

jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Seega kinnitab kohus

AS LHV Pank nõude vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.

17. Bigbank AS ei nõustu ümberkujundamiskavaga ja leiab, et ei ole rikkunud VTL põhimõtet ning

ei nõustu nõude suurusega.

18. VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta

arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat

maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele.

Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui

pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning

suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6).

Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus

avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

19. Kohus leiab, et usaldusisik on kogumis jõudnud õigele järeldusele, et Bigbank AS on rikkunud

vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtet.

19.1. Bigbank AS ei nõustu usaldusisiku väitega, et 4 kuu pangakonto väljavõte ei ole piisava

pikkusega VTL põhimõtte kontrollimiseks. Võlausaldaja poolt usaldusisikule esitatud

tõenditest VTL järgimise kohta nähtub, et võlgnik on esitanud võlausaldajale kaks

pangakonto väljavõtet, Swedbank AS-i väljavõte perioodi 01.04.2019 – 14.08.2019 kohta, s.o.

4,5 kuud, ning Coop Panks AS-i konto väljavõtte perioodi 01.04.2019 – 26.08.2019 koht, s.o.

sisuliselt 5 kuu kohta. Võlausaldaja poolt esitatud tõendist nähtub, et võlausaldaja on krediidi

väljastamisel arvestanud võlgniku viimase 3 kuu keskmise sissetulekuga (dtl 483), mida

kinnitab võlausaldaja ka oma 23.09.2025 vastuses usaldusisikule (dtl 436). Esiteks leiab

kohus, et 3 kuu keskmise sissetuleku arvestamine ei ole piisav kontrollimaks isiku

krediidivõimelisust. Teiseks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et krediidilepingu sõlmisele

eelneval kuul on võlgniku sissetulek märkimisväärselt langenud, olles eelnevalt vahemikus ca

1100 – 2600 eurot, lepingu sõlmimisele eelneval kuul vaid 357,59 eurot. Konto väljavõtte

kohaselt on võlgnik vahetult enne laenu väljastamist teinud Placet Group OÜ krediidikontolt

väljamakseid summas 2100 eurot (dtl 500, 501), mis näitab selgelt, et võlgnikul puudusid

antud hetkel regulaarsest sissetulekust tulenevad vahendid, et täita oma igapäevaseid

kohustusi.

Võlausaldaja on oma vastuses usaldusisikule selgitanud, et tarbija laenukohustused

moodustusid keskmiselt 644,20 eurot (dtl 436). Arvestades, et võlgniku viimane töösuhtest

saadav sissetulek enne lepingu sõlmimist oli vaid 357,59 eurot, oleks võlausaldaja pidanud

tekkima kahtlus võlgniku töösuhtes ja edaspidise regulaarse sissetuleku olemasolus ning

laenukohustuste tasumise võimekuses.

Kohus leiab, et krediidiandja väljaselgitatud asjaolude põhjal ei saanud ta asuda seisukohale,

et võlgnik oli maksevõimeline, s.t et talle jäävad pärast kohustuste täitmist piisavad rahalised

vahendid enda ülalpidamiseks. Kohtu sellist seisukohta ei muuda ka asjaolu, et laenusummat

kasutati lisaks vahetult võlgnikule väljamakstule ka võlgniku seniste kohustuste

refinantseerimiseks, mille tulemusena lõppesid tal kohustused kahe võlausaldaja ees.

Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmetega tõendatuks, et võlgnik on Bigbank AS-ilt laenu

saanud 11 229 eurot (väljamaksed BB Finance OÜ-le 2897,27 eurot, Placet Group OÜ-le

785,47 eurot ja 4267,30 eurot, krediidisaaja kontole maksti välja 3278,96 eurot) ja teinud

tagasimakseid kokku 16 235,64 eurot. Seega on Bigbank AS nõuded tasutud. Kohus märgib,

et võlgade ümberkujundamise menetluses ei määra kohus kindlaks võlausaldaja poolt tehtud

enammakse suurust.

19.2. Usaldusisik on esitanud ümberkujundamiskavas seisukoha, et refinantseerimislepingute puhul

on võlausaldaja rikkunud VTL põhimõtte järgimist juhul, kui ta on jätnud refinantseerimisel

kontrollimata refinantseeritavate kohustuste VTL põhimõtete järgimise. Kohus saab

usaldusisiku väitest aru, et refinantseerimisel on laenuandjal kohustus kontrollida eelnevate

krediidiandjate tegevuse õiguspärasust. Kohus ei nõustu sellise usaldusisiku seisukohaga.

Kohus on seisukohal, et refinantseerivale laenuandjale ei tulene seadusest kohustust anda

hinnangut eelmise laenuandja tegevusele. Refinantseerimisel on tegemist uue

krediidilepinguga, mille puhul tuleb hinnata tarbija maksevõimet lepingu sõlmimise hetkel.

Seega on refinantseeriv laenuandja kohustatud hindama tarbija tegelikku võimekust uut (või

muudetud) kohustust täita refinantseerimislepingu sõlmimisel.

20. Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt

resolutsiooni p 1).

II Ümberkujundamiskava kinnitamine

21. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb

kinnitada.

22. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (FIMS §

26 lg 2). GS Core OÜ on esitanud oma seisukoha kava osas hilinenult, võlausaldaja ei ole

esitanud tähtaja ennistamise taotlust ega põhjendanud, miks on seisukoht esitatud hilinenult.

FIMS § 25 lg 1 ls 2 kohaselt avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et

võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul

võlgade ümberkujundamisega nõustunud kümme pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat

(83%) ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 61%.

23. Kohus on kavaga ja usaldusisiku esitatud selgitustega tutvunud. Kohus ei tuvastanud FIMS § 27

lg 1 p-s 1-4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta ümberkujundamiskava

kinnitamata. Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamine on kohustuste tähtaja

pikendamise, osamaksetena tasumise ja kohustuste vähendamise teel võimalik. Nõuete

ümberkujundamisel on koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ümberkujundamiskava

alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise võlausaldajaga. Võlgniku

püsiva maksejõuetuse korral ei oleks kohtu hinnangul võimalik võlausaldajate nõudeid kavas

toodud ulatuses rahuldada. Kuivõrd kavaga ette nähtud eeldatav esimese makse tähtaeg

15.04.2026, mis on kava kinnitamise päev, muudab kohus kava esimese osamakse tähtaega ja

kava täitmise tähtaeg pikeneb 1 kuu võrra.

24. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Võlgnikul

tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava

täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks. (FIMS § 35 lg 3). Kohus märgib, et kui võlgnik ei

osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on

vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule

aruanne (FIMS § 35 lg 4).

25. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 3 ja 4).

26. Usaldusisik on esitanud kohtule tasutaotluse, paludes määrata tasuks 11,5 tunni töö eest 1 265

eurot (110 €/h). Tasu kanda Avitase OÜ arveldusarvele EE761010220233760220. Kohus leiab,

et maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumisele kuluv aeg 0,5 tundi on ülepaisutatud.

Avaldus on esitatud blanketil, millega tutvumine võtab aega maksimaalset 10 minutit. Kohus

vähendab selles osas tasu 18 euroni. Samuti leiab kohus, et kuluridadel „Võlausaldajatelt ja

võlgnikult saadud info korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine“

ja „Võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine ja

esitamine kohtule„ on sisuliselt kattuvad tegevused ja leiab, et selle osas on mõistlik ajakulu 2

tundi, seega tasu suurus 220 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu summas 1173 eurot, mis

kuulub tasumisele võlgniku poolt kohtu deposiidikontole ettemaksuna tasutud vahendite arvelt

OÜ Avitase kasuks.

27. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

28. FIMS § 28 lg 2 sätestab, et määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või

kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise

määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik