2-24-144983/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-144983

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2026, Tallinn

Kohtuasi

Rediem Capital AB hagi K. J. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1274,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rediem Capital AB (välisriigi registrikood

559310-4697), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-

post XXX)

Kostja: K. J. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rediem Capital AB hagiavaldus K. J. vastu osaliselt.

2. Mõista K. J.lt Rediem Capital AB kasuks välja XXX Eesti filiaali ja K. J. vahel

12.01.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 199,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

8,56 eurot.

3. Mõista K. J.lt Rediem Capital AB kasuks välja XXX Eesti filiaali ja K. J. vahel

12.01.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla maksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Laenujääk

Põhiosa

10.05.2026

369,02

18,45

10.06.2026

350,57

18,45

10.07.2026

332,12

18,45

10.08.2026

313,67

18,45

10.09.2026

295,22

18,45

10.10.2026

276,77

18,45

10.11.2026

258,32

18,45

10.12.2026

239,87

18,45

10.01.2027

221,42

18,45

10.02.2027

202,97

18,45

10.03.2027

184,52

18,45

10.04.2027

166,07

18,45

10.05.2027

147,62

18,45

10.06.2027

129,17

18,45

10.07.2027

110,72

18,45

10.08.2027

92,27

18,45

10.09.2027

73,82

18,45

10.10.2027

55,37

18,45

10.11.2027

36,92

18,45

10.12.2027

18,47

18,47

4. Mõista K. J.lt Rediem Capital AB kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt 199,78 eurot alates 16.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

5. Mõista K. J.lt Rediem Capital AB kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

6. Jätta maakohtu menetluskuludest 51,52% kostja kanda ja 48,48% hageja kanda.

7. Määrata Rediem Capital AB menetluskulude suuruseks 500 eurot (riigilõiv 280

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, õigusabikulud 200 eurot) ja mõista

vastavalt menetluskulude jaotusele K. J.lt Rediem Capital AB kasuks välja 257,60

eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2/11

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

07.03.2025 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas Rediem Capital AB

maksekäsu kiirmenetluse K. J. vastu ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2. Rediem Capital AB esitas 26.03.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse K. J. vastu võla

nõudes ning 21.05.2025 vastuse kohtunõudele koos ümberarvestatud nõudega.

3. Hagiavalduse ning selle 21.05.2025 täienduse kohaselt sõlmisid XXX Eesti filiaal ja

kostja 12.01.2023 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Lepingu

krediidi kulukuse määraks on 35,09% ning krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse

võetud krediidisummat 1000 eurot, intressimäär 16,90% aastas, osamaksete arv 59 kuud,

laenulepingu sõlmimise tasu 75,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 5,90 eurot. Kostja ei

täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

08.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav kahe nädalane

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Hoiatuse seisuga oli kostjal tasumata 10.03.2024, 10.04.2024

ja 10.05.2024 osamaksed. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul,

ütles esialgne võlausaldaja 23.06.2024 lepingu üles. XXX Eesti filiaal loovutas 01.09.2024

kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 59 kuu

jooksul alates 10.02.2023. Kostjalt on toimunud lepingu alusel laekumisi põhiosa katteks

92,21 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 907,79 eurot.

5. Kokku nõuab hageja hagis põhivõlgnevust 907,79 eurot, intressi 55,12 eurot,

sissenõudmiskulusid 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 117,76 eurot ja viivist

alates 27.03.2025 kuni põhinõude summas 907,79 eurot täitmiseni viivisemääras 16,90%

aastas.

6. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on

hageja 21.05.2025 vastuses kohtunõudele esitanud ümberarvestuse. Lepingu alusel sai

kostja laenu 1000 eurot ning kohustus tagasimakseid tegema perioodil 10.02.2023-

10.12.2027. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 431,20 eurot. Arvestades kõik maksed

põhiosa katteks, on tagastamata põhiosa 568,80 eurot.

7. Jättes kõrvale kõrvalnõuded, siis kostja sai hagejalt laenu 1000 eurot. Graafiku pikkuseks

oli kokku lepitud 59 kuud. Hageja arvestab põhiosa jäägi 774,92 võrdsete osamaksetena

kuni laenulepingu lõpuni. Hageja lisas ümberarvestuse.

8. Ümberarvestuse kohaselt ei ole ülesütlemine kehtiv ning täies ulatuses saab tasutuks

lugeda osamaksed 10.02.2023-10.05.2025 ja osaliselt 10.06.2025. Kostja on võlas alates

10.06.2025 osamaksetest.

9. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108

lg 1 alusel ning välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369

alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

10. Kohus toimetas hagiavalduse, 21.05.2025 vastuse kohtunõudele ja 30.05.2025 menetlusse

võtmise kohtumääruse kostjale kätte 15.10.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded

vahendusel (teadaande avaldamise kuupäev 29.09.2025). Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3/11

11. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr

XXX tuleneva kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 199,78

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 8,56 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla maksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kogusummas 369,02 eurot,

viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 199,78 eurot alates 16.04.2026 kuni põhivõla

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivise tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet,

mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

12. Hageja nõude aluseks on XXX Eesti filiaali ja kostja vahel 12.01.2023 sõlmitud

laenuleping nr XXX (dtl 45, 62-65). Hageja nõuab esmase nõudena lepingu alusel

põhivõlgnevust 907,79 eurot, intressi 55,12 eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivist 117,76 eurot ja viivist alates 27.03.2025 kuni põhinõude

summas 907,79 eurot täitmiseni viivisemääras 16,90% aastas (dtl 51).

13. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab

või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või

selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja

kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva

seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski

kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

14. Käesoleval juhul on kostja lepingu allkirjastanud (dtl 61). Seega on tuvastatav kostja

tahteavaldus lepingu sõlmimiseks ning kostja on allkirjastanud lepingudokumendid. Kuigi

kohtule esitanud lepingul puudub hageja allkiri, on XXX Eesti filiaal täitnud lepingu

järgse põhikohustuse ja hageja esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on XXX Eesti filiaal

kostjale üle kandnud 1000 eurot (dtl 70). Seega loeb kohus, et leping oli sõlmitud.

15. Hageja väitel on kostjal tasumata põhiosa summas 907,79 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 59 kuu jooksul alates 10.02.2023.

Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 92,21 eurot. Seega

on lepingust tulenev põhivõlg summas 907,79 eurot (dtl 48). Lepingu ülesütlemise

hoiatuse seisuga oli kostjal tasumata 10.03.2024, 10.04.2024 ja 10.05.2024 osamaksed

(dtl 46). Hageja on esitanud ka väljavõtte nõude aluseks oleva lepingu tagasimaksetest,

millest nähtub, et viimane tagasimakse on tehtud 09.02.2024 (dtl 130).

16. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud (dtl 46) ning kohus arvestab

hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Hageja on esitanud

kostjale saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 74), kuid nõude loovutamise

kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest

hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid.

17. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 35,09% aastas (dtl 64). Eesti Panga

avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2023 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%.

4/11

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega

3 * 15,31% = 45,93%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga

sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr

lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja

on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

19. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll (dtl 47-48).

Hageja on esitanud tõendina kostja taotluse (dtl 76-77) ning maksehäirete kontrolli (dtl

78-79). Kostja on taotluses märkinud igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot ja igakuiste

kohustustena 100 eurot, kohustuse jääksumma 800 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja

sissetulekuid ja kohustusi kostja pangakonto väljavõtte alusel (dtl 55-60).

20. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

20.1.

Hageja on esitanud tõendina Krediidinfo maksehäireraporti (dtl 78) ja

Krediidiregistri andmed (dtl 79). Esitatud tõenditest ei nähtu, millal on

päringud tehtud. Seega on tõendamata maksehäirete kontrollimine enne

lepingu sõlmimist. Ühtlasi nähtub Krediidiregistri väljavõttest, et kostjal oli

aktiivne maksehäire (dtl 79). Hageja selgitustest ei nähtu, kuidas on

krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetud aktiivse maksehäire olemasolu

ning miks on sellest olenemata laenuleping sõlmitud.

20.2.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

20.3.

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja on analüüsinud kostja

pangakonto väljavõtet, kuid hageja ei ole selgitanud, millised on olnud

järeldused kostja pangakonto väljavõtte analüüsimisel ning millistest andmetest

on krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud. Kuigi kostja on taotlusel välja

toonud sissetulekuna 1000 eurot, ei nähtu esitatud konto väljavõttelt töötasu

laekumine. Kostja sissetulekuks on olnud maksed eraisikutelt, tagastused ja

muud sissetulekud (dtl 55). Seega ei ole krediidiandja enne lepingu sõlmimist

kindlaks teinud kostja regulaarset sissetulekut.

20.4.

Esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja on saanud makseid mitmel

korral isikult K. J. selgitusega „None“ (dtl 58-60). See võib viidata sellele, et

kostjal võib olla veel mõni pangakonto, kust võivad nähtuda täiendavad

kohustused. Hageja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks eelnimetatut

asjaolusid kontrollinud.

5/11

20.5.

Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja

sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on

kostja krediidivõime kontroll.

20.6.

Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja

finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda

need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta

(Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).

20.7.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei

ole.

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb

kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.

22. Hageja on 21.05.2025 vastuses kohtunõudele esitanud nõude ümberarvestuse. Lepingu

alusel sai kostja laenu 1000 eurot ning kohustus tagasimakseid tegema perioodil

10.02.202310.12.2027. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 431,20 eurot. Arvestades

kõik maksed põhiosa katteks, on tagastamata põhiosa 568,80 eurot (dtl 126-127). Hageja

on lisanud väljavõtte, kust nähtuvad kostja poolt tehtud tagasimaksed (dtl 130).

23. Jättes kõrvale kõrvalnõuded, siis kostja sai hagejalt laenu 1000 eurot. Graafiku pikkuseks

oli kokku lepitud 59 kuud. Hageja arvestab põhiosa jäägi 774,92 võrdsete osamaksetena

kuni laenulepingu lõpuni (dtl 127). Hageja on lisanud ümberarvestuse (dtl 134-135).

24. Ümberarvestuse kohaselt ei ole ülesütlemine kehtiv ning täies ulatuses saab tasutuks

lugeda osamaksed 10.02.2023-10.05.2025 ja osaliselt 10.06.2025. Kostja on võlas alates

10.06.2025 osamaksetest. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub

hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt (dtl 127-128):

Maksetähtaeg Laenujääk

Põhiosa

10.06.2025

571,97

15,28

10.07.2025

553,52

18,45

10.08.2025

535,07

18,45

10.09.2025

516,62

18,45

10.10.2025

498,17

18,45

10.11.2025

479,72

18,45

10.12.2025

461,27

18,45

6/11

10.01.2026

442,82

18,45

10.02.2026

424,37

18,45

10.03.2026

405,92

18,45

10.04.2026

387,47

18,45

10.05.2026

369,02

18,45

10.06.2026

350,57

18,45

10.07.2026

332,12

18,45

10.08.2026

313,67

18,45

10.09.2026

295,22

18,45

10.10.2026

276,77

18,45

10.11.2026

258,32

18,45

10.12.2026

239,87

18,45

10.01.2027

221,42

18,45

10.02.2027

202,97

18,45

10.03.2027

184,52

18,45

10.04.2027

166,07

18,45

10.05.2027

147,62

18,45

10.06.2027

129,17

18,45

10.07.2027

110,72

18,45

10.08.2027

92,27

18,45

10.09.2027

73,82

18,45

10.10.2027

55,37

18,45

10.11.2027

36,92

18,45

10.12.2027

18,47

18,47

25. Kohus nõustub hagejaga, et ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemise seisuga

23.06.2024 ei olnud kostja kolme järjestikuse osamaksega võlas. Hageja selgituste

kohaselt on kostja tasunud kokku 431,20 eurot (dtl 127), seejuures nähtub esitatud

maksegraafikust perioodil 10.02.2023-10.06.2024, et kostja pidi eelnimetatud perioodil

tasuma põhiosa katteks kokku 225,08 eurot. Kostjal tuleb tagastada otsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõla osa ning tulevikus sissenõutavaks muutunud

osamaksed vastavalt tasumise tähtpäevadele.

26. Kohus on tuvastanud, et perioodil 10.02.2023-10.06.2024 kuulus 17 osamakse jooksul

graafiku kohaselt (dtl 72) tasumisele 225,08 eurot põhiosa katteks, millest tulenevalt jäi

põhiosa jäägiks 774,92 eurot (1000-225,08). Hageja on selgitanud, et vastavalt lepingule

oli periood 59 kuud st tagastamise periood oli 10.02.2023-10.12.2027. Hageja lisatud

graafikust nähtub viimase osamaksena 10.06.2024 ehk ülesütlemise seisuga 23.06.2024

sissenõutavaks muutunud osamaksed. Esialgne võlausaldaja on selgitanud, et graafikud

lõpetatakse süsteemis ülesütlemisel ning et programmilise eripära tõttu ei saa esialgne

võlausaldaja tagantjärgi enam graafikut täies pikkuses taasluua (dtl 125). Kohus saab aru,

et eeltoodust tulenevalt puudub ülejäänud 42 osamakse (59-17) kohta maksegraafik, kuid

hageja on põhiosa jäägi jaganud kuni laenulepingu lõpuni võrdseteks osamakseteks (41

osamakset summas 18,45 eurot ja viimane osamakse summas 18,47 eurot).

7/11

27. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. Kohus on tuvastanud, et kostja on lepingu katteks teinud makseid

summas 431,20 eurot (dtl 130). Seega on põhivõla jääk 568,80 eurot (1000-431,20). Kuigi

hageja on kohtule esitatud ümberarvestuses märkinud, et 10.06.2025 oli laenujääk 571,97

eurot, on kohtu hinnangul õige 10.06.2025 seisuga laenujääk 568,80 eurot vastavalt

eelnevalt tuvastatule. Eelnimetatu nähtub ka hageja esitatud tabelit analüüsides, sest

laenujäägist 568,80 eurot 10.06.2025 tähtajaga põhiosa 15,28 eurot maha arvestamisel on

tulemuseks 553,52 eurot ehk 10.07.2025 laenujääk.

28. Põhiosa võlgnevus on seega 568,80 eurot, millest kohtuotsuse tegemise ajaks on

sissenõutavaks muutunud perioodi 10.06.2025 kuni 10.04.2026 osamaksed, kokku

summas 199,78 eurot (15,28 + 10 x 18,45) ning kohus mõistab selle summa kostjalt

hageja kasuks välja.

29. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse.

Edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks

muutunud, on märgitud 21.05.2025 hageja esitatud menetlusdokumendi lisas 3 välja

toodud maksegraafikus, tasumise tähtaegadega 10.05.2026-10.12.2027 (dtl 134-135).

Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 369,02 eurot (18,45

x 19 + 18,47).

30. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja on viimase tagasimakse lepingu alusel

teinud 2024. aasta veebruaris ning ei ole peale seda teinud ühtegi tagasimakset, siis on

põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, kuna

võib eeldada, et kostja oma kohustusi õigeaegselt ei täida.

31. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja põhiosamaksed

kokku summas 369,02 eurot. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei

kahjusta kostjat.

32. Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamaksete kohta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (dtl 127).

33. Kohus mõistab VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ning hageja taotlust

arvestades välja viivise kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud ja tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

34. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 8,56 eurot

kujunenud alljärgnevalt:

Maksepäev

Põhiosa summa

Viiviseperiood

Viivise summa

10.06.2025

15,28

11.06.2025-15.04.2026

1,32

10.07.2025

18,45

11.07.2025-15.04.2026

1,43

10.08.2025

18,45

12.08.2025-15.04.2026

1,27

10.09.2025

18,45

11.09.2025-15.04.2026

1,11

10.10.2025

18,45

11.10.2025-15.04.2026

0,96

10.11.2025

18,45

11.11.2025-15.04.2026

0,80

8/11

10.12.2025

18,45

11.12.2025-15.04.2026

0,65

10.01.2026

18,45

13.01.2026-15.04.2026

0,48

10.02.2026

18,45

11.02.2026-15.04.2026

0,33

10.03.2026

18,45

11.03.2026-15.04.2026

0,18

10.04.2026

18,45

11.04.2026-15.04.2026

0,03

KOKKU

8,56

35. Lisaks mõistab kohus välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 199,78 eurot

alates

16.04.2026 kuni tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

36. Hageja ei ole palunud ümberarvestuse esitamisel välja mõista sissenõudmiskulusid, kuid

on hagiavalduses palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Nõue jääb

rahuldamata, kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses kirjades

märgitud summade tasumisega (dtl 80-94).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

37. Hageja esitas 26.03.2025 hagiavalduses menetluskulude nimekirja. Kuigi kohus andis

16.03.2026 kirjaga hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, ei ole hageja

täiendatud menetluskulude nimekirja esitanud. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus

26.03.2025 hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekirjast.

38. Kohus toimetas hageja menetluskulude nimekirja kostjale kätte ja andis kostjale tähtaja

seisukoha esitamiseks, kuid kostja vastanud ei ole.

39. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

40. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

41. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse

kulud.

42. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

43. Hageja on kandnud menetluskulusid suuruses 638 eurot, millest riigilõiv 280 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ja esindaja

kulud 338 eurot (dtl 53). Kulud on esitatud ilma käibemaksuta summades ja hageja on

märkinud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Seega lähtub kohus menetluskulude kindlaksmääramisel ilma käibemaksuta

summadest.

9/11

44. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (280 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

45. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise

korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui

seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta

sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt TsMS §-le 4842 ei hüvitata maksekäsu

kiirmenetluses kantud kulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot. Seega mõistab kohus 20

eurot kostjalt hageja kasuks välja.

46. Hageja lepingulise esindaja kulu on 338 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 53):

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide

esitamine kohtule. Kokku 2 tundi.

47. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

48. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19).

Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust.

49. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas

169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepinguliste

esindajate kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindajate taotletud

tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Tegemist on hageja põhitegevuse

standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on

põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta.

50. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku

200 eurot ilma käibemaksuta (2 tundi × 100 eurot).

51. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 500 eurot, millest 280 eurot on

riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu.

52. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

53. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need

nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 1120,67 euro tasumist (põhivõlg

907,79 eurot, intress 55,12 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 117,76 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja

577,36 eurot (põhivõlg 199,78 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 369,02

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 8,56 eurot). Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu

51,52% (arvestuse aluseks olev tehe: 577,36 / 1120,67 * 100% = 51,52%). Seega jäävad

menetluskulud 51,52% ulatuses kostja kanda ning 48,48% ulatuses hageja kanda.

10/11

54. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 500 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 51,52% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

500 * 51,52% = 257,60 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud

tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

55. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel kohtunik

11/11