3-26-1043/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1043

Määruse kuupäev

15.04.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tallinna Vangla 18.02.2026. a

käskkirja nr 1-26/1-3/98 ja 13.03.2026. a vaideotsuse nr

1-8/1-26/39-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla

kohustamiseks paigutama kaebaja tagasi Tallinna

Vangla avavanglasse

1RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest

arvates

(halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja saadetakse

teadmiseks Tallinna Vanglale.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtule saabus 07.04.2026 Viru Vangla kinnipeetava X-i riigi õigusabi

taotlus, milles sisaldus ka kaebus Tallinna Vangla 18.02.2026. a käskkirja nr 1-26/1-3/98

peale. Kaebaja taotleb distsiplinaarkaristuse käskkirja nr 1-26/1-3/98 ja Tallinna Vangla

vaideotsuse nr 1-8/1-26/39-2 tühistamist. Kaebaja leiab, et tema vaie tuleb rahuldada, kuna

vangla ei pööranud tähelepanu Maag Eesti AS videosalvestusele ning hindas tõendeid valesti.

Kaebaja ei tunnista end süüdi. Ta ei ole kasutanud töökohal ilma nõusolekuta mobiiltelefoni,

mis polnud vangla poolt väljastatud.

Kaebaja taotleb riigi õigusabi saamist, et vaidlustada kohtus distsiplinaarkaristuse määramist ja

saada paigutatud tagasi Tallinna avavanglasse. Kaebuse esitamise ajal kandis kaebaja karistust

Viru Vanglas.

2. Tallinna Vangla esitas

vastusena

kohtunõudele kaebaja suhtes läbi viidud

distsiplinaarmenetluse materjalid, kaebaja 25.02.2026. a vaide nr 1-8/1-26/39-1, Tallinna

Vangla 13.03.2026. a vaideotsuse nr 1-8/1-26/39-2 ning küsitud videosalvestise (lisa 4).

KOHTU SEISUKOHT

3-26-1043

3. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Tallinna Vangla 18.02.2026. a käskkirja nr 1-26/1-

3/98, millega määrati talle distsiplinaarkaristus, tühistamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 1). Samuti

nõuab kaebaja kohtueelses vaidemenetluses tehtud vaideotsuse tühistamist, mis on kaebaja

õiguste kaitseks lubatav (HKMS § 45 lg 4). Kaebaja soovib, et teda paigutataks tagasi Tallinna

Vangla avavanglasse.

4. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama

nõudega samadel alustel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

5. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja 06.04.2026 haldusasjas nr 3-26-1022

Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab 18.02.2026. a käskkirjaga nr 1-26/1-3/98

määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, vaideotsuse nr 1-8/1-26/39-2 tühistamist ja

paigutamist Tallinna avavanglasse. Tallinna Halduskohus andis 06.04.2026. a määrusega

haldusasja nr 3-26-1022 kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kaebaja on esitanud

haldusasjas nr 3-26-1022 Tartu Halduskohtule asjaga seotud tõendeid, mis saabusid kohtule

10.04.2026, ning 13.04.2026 ja 14.04.2026 on esitanud haldusasjas nr 3-26-1022 täiendavaid

tõendeid Tallinna Vangla ning menetlusväline isik.

6. Kohtu hinnangul on nii praeguses haldusasjas kui ka haldusasjas nr 3-26-1022 vaidluse ese

sama. Kuna kaebaja on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samadel alustel

ning varasem kaebus on kohtu menetluses, siis kuulub käesolevas asjas esitatud kaebus

tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Kaebaja saab kaitsta kohtus oma õigusi haldusasja

nr 3-26-1022 raames, mis on Tartu Halduskohtu menetluses.

7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda

seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebaja on kohtule esitanud riigi õigusabi taotluse. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi

saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda

asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui

esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta

isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohtu hinnangul on kaebaja iseseisvalt võimeline

menetluses osalema, arvestades tema esitatud kaebust asjas nr 3-26-1022. Kaebaja on kohtule

esitanud arusaadava nõude ja kaebuse põhjenduse. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud

asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil (HKMS § 2

lg-d 4 ja 5). Kohus ei kahtle, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi

halduskohtumenetluses. Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)