2-25-9632/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-9632

Tsiviilasi

O.O, K.H, L.B ja M.L hagi R.B vastu elatise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: L.B , isikukood XXX

Hageja II: M.L , isikukood XXX

Hageja III: O.O , isikukood XXX

Hageja IV: K.H , isikukood XXX

Hagejate seaduslik esindaja: A.R

Kostja: R.B , isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 29.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O.O , K.H , L.B ja M.L hagi R.B vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Mõista L.B K.H kasuks igakuine elatis alates 18.06.2025 kuni L.B täisealiseks

saamiseni 10.11.2031 järgmiselt:

2.1 ajavahemikul 18.06.2025–31.03.2026 summas 279,24 eurot kuus;

2.2 alates 01.04.2026 summas 296,12 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot + 62,76

eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere

toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust

(225/2)/5), millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)).

3. Mõista L.B K.H kasuks igakuine elatis alates 18.06.2025 kuni M.L täisealiseks

saamiseni 13.08.2034 järgmiselt:

3.1 ajavahemikul 18.06.2025–31.03.2026 summas 237,35 eurot kuus;

3.2 alates 01.04.2026 summas 251,70 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot + 62,76

eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere

toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust

(225/2)/5), millest lahutatakse 40 eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)), mida

vähendatakse 15% võrra.

4. Mõista K.H K.H kasuks välja igakuine elatis alates 18.06.2025 kuni O.O

täisealiseks saamiseni 20.09.2036 järgmiselt:

4.1 ajavahemikul 18.06.2025–31.03.2026 summas 228,25 eurot kuus;

4.2 alates 01.04.2026 summas 243,20 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot + 62,76

eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere

toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust

(225/2)/5), millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)), mida

vähendatakse 15% võrra.

5. Mõista K.H K.H kasuks välja igakuine elatis alates 18.06.2025 kuni K.H

täisealiseks saamiseni 20.09.2036 järgmiselt:

5.1 ajavahemikul 18.06.2025–31.03.2026 summas 228,85 eurot kuus;

5.2 alates 01.04.2026 summas 243,20 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot + 62,76

eurot (3% keskmisest brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere

toetust jagatud kahele ning jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust

(225/2)/5), millest lahutatakse 50 eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)), mida

vähendatakse 15% võrra.

6. Arvata väljamõistetud elatisest maha kostja poolt pärast 18.06.2025 tasutud

elatise maksed proportsionaalselt kõigi hagejate peale jaotatuna.

7. Elatise summa muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

8. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette A.R arveldusarvele (otsuse tegemise

ajal Swedbank nr EEXXX) iga kuu 10. kuupäeval.

9. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Elatise nõue

1. O.O , K.H , L.B ja M.L esitasid 18.06.2025. a Tartu Maakohtule hagi R.B vastu

elatise väljamõistmiseks.

Hagi kohaselt lapsed elavad püsivalt laste emaga. Alates 2024. aasta novembrist sõlmisid

lapsevanemad pooleks aastaks kokkuleppe, mille kohaselt tasub kostja elatist 924,45

eurot vastavalt elatiskalkulaatorile iga kuu 10 kuupäevaks. Alates 2025. aasta aprillist

rikkus kostja kokkulepet ning tasus elatist alles pärast meeldetuletust. Juunist 2025 tasub

kostja elatist 450 eurot kuus. Alates augustist 2025 on mõlemal vanemal veel üks

alaealine ülalpeetav.

Hagejate esindaja leiab, et kostja arvestab oma põhjendustes riiklikke peretoetusi enda

panusena, kuid tegemist on riigi poolt makstavate toetustega, mis on mõeldud laste

toetamiseks ning ei vähenda vanema kohustust oma lapsi ülal pidada. Samuti ei saa kostja

viide teistele ülalpeetavatele olla aluseks elatise vähendamisele, kuna ka hagejate emal on

lisaks ühistele lastele ülalpeetav. Lapsed elavad alaliselt ema juures ning kogu

igapäevane hooldus ja kasvatamine on tema kanda. Kostja osalus lastega suhtlemisel on

olnud minimaalne ning ajas pigem vähenev. Hagejate esindaja avaldab, et on laste

kulutuste tegemisel olnud mõistlikult kokkuhoidlik ning lähtunud eelkõige vajalikest

kulutustest, arvestades, et kostja panus ei ole olnud piisav. Riiklik elatiskalkulaator on

küll abistav vahend, kuid selle kohaselt on kostja ülalpidamiskohustus ligikaudu 974,29

eurot kuus, mis on oluliselt suurem kui kostja pakutud 450 eurot.

Haginõue: alates juunist 2025 seadusest tulenev ülalpidamiskohustus riigi poolt

kehtestatud miinimummääras.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagiga ei nõustu. Kostja avaldab, et septembris 2024 leppis ta laste emaga kokku,

et hakkab lastele elatist maksma oktoobri kuust lapse ema nõutud elatiskalkulaatori

arvutusest lähtuvalt. Aprillis 2024 küsis kostja, kas oleks hoopis võimalik lähtuda laste

vajaduste kulutabeli põhiselt ja kulud võrdselt jagada, kuna kostja majanduslik seis oli

juba siis raskendatud. Laste ema venitas aga vastusega pea uue maksepäevani ja keeldus

asja arutamast. Kostja töötasu vähenes 2025. aastal märgatavalt ja ta oli nii veebruari

alguses kui ka aprilli lõpus kummalgi korral kaks nädalat seljavalude tõttu haiguslehel,

seetõttu on see majanduslikult väga raske olnud. Kostja proovis ka uut töökohta leida, aga

tulutult.

Hetkel on kostja enda 13.08.2025 sündinud pojaga kodune ja saab jagatavat

vanemahüvitist summas 81,96 eurot (bruto) päev. Kohustusi on kostjal summas 850 eurot

autolaen, väikelaen ja Elisa ning Telia arved. Samuti on kostja elukaaslasega kokku

leppinud, et söögi ostab kostja. Alates juunist 2024 on kostja maksnud elatist igakuiselt

450 eurot. Kostja avaldab, et püüdis ja maksis eelnevalt kokkulepitud summat nii kaua

kui oli rahaliselt võimalik. Hetkel on väiksema makse põhjuseks laste kostjast eemale

hoidmine, kostja majanduslik seis ja A.R-iga kokkuleppe mitte saamine. Hagiavalduses

esitatud laste kulutabel (1646,54 eurot) tundub ülepaisutatud, võrreldes varem esitatuga

(1213,8 eurot). Kuna A.R kolis ära ka enda üürikorterist, siis elab ta enda uue

elukaaslase kodus ja see kulu puudub.

Lähtudes varasemast laste vajaduste tabelist tundub 450 eurot taskukohane. Arvestades

ka, et lastetoetus ja lasteraha on samuti A.R kasutuses ja mõlemad lapsevanemad peaks

võrdselt panustama, siis peab kostja seda summat piisavaks ning soovib sellise summa

tasumist jätkata. Kostja loodab, et A.R on enda kohtutäiturist vabanenud ja lastele

mõeldud raha on asjakohaselt kasutatud. Kostja enda ja äsja sündinud lapse

ülalpidamiseks peab samuti raha jätkuma, seega näeb, et selline arvutuskäik oleks

mõistlik.

Kostja elab enda elukaaslase korteris, kes maksab kodulaenu ja kellel on ka 6-aastane

poeg, kes käib kostja ja enda isa juures nädala kaupa. Kostja soovib, et kohus arvestaks

tema majanduslikku seisukorda, mitte A.R ühepoolseid nõudmisi, kostja soovide

mittearvestamist ja läbirääkimist laste kulusid võrdselt jagada.

Kostja leiab, et kui mõlemad vanemad panustavad 450 eurot ja sinna lisada lapsetoetus

360 eurot ning suurperetoetus 360 eurot (millest on maha arvatud A.R viienda lapse osa)

teeb see kokku 1620 eurot. Nii on kaetud laste igakuised kulud. Kostja on ka enda

igakuiseid kohustusi nii palju kui võimalik madalamaks kärpinud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Vastavalt PKS §-le 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud

saama ülalpidamist.

Vaidlust pole selles, et R.B on O.O , K.H , L.B ja M.L isa, kellel on oma alaealiste

laste suhtes ülalpidamiskohustus.

4. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis). Sama paragrahvi lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

Kostja ei ela hagejatega koos. Lapsevanemad on kinnitanud ja nende kirjavahetusest (dtl

11-14) nähtub, et A.R ja R.B sõlmisid oktoobris 2024 kokkulepe, mille kohaselt pidi

kostja alates novembrist 2025 maksma poole aasta jooksul elatist elatiskalkulaatori järgi

arvutatud summas 924,54 eurot iga kuu 10. kuupäevaks. Aprillis 2025 on lapsevanemad

jõudnud kokkuleppele (dtl 13), et kostja tasub kuni augustini 2025 elatist 974,29 eurot.

Alates juunist 2025 maksis kostja elatist 450 eurot, mis ei vasta poolte kokkuleppele ega

elatise miinimummäärale.

Kohus tuvastab, et kuivõrd alates juunist 2025 ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust

hagejate suhtes kohaselt täitnud, on hagejatel kostja vastu tekkinud elatise nõue.

5. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise

aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Hagi on esitatud 18.06.2025 ning elatist nõutakse alates juunist 2025.

Ajavahemikul 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli indekseeritud baassumma suuruseks

282,31 eurot. Alates 01.04.2026 on baassumma suuruseks 295,86 eurot.

6. PKS § 101 lg 4 näeb ette, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Ajavahemikul 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli Eesti keskmiseks brutokuupalgaks 1981

eurot ning PKS § 101 lg 4 sätestatud summa suuruseks 59,43 eurot. Alates 01.04.2026 on

Eesti keskmine brutokuupalk 2092 eurot ning baassummale lisanduva 3% suuruseks

62,76 eurot.

7. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse

vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Kohus arvestab elatise arvutamisel järgmist.

Hagejate eest saab lapsetoetust A.R, kelle peres on kokku 5 alaealist last. L.B ja M.L

lapsetoetus on 80 eurot ning O.O ja K.H lapsetoetus on 100 eurot kuus. A.R saab

lasterikka pere toetust, mille suurus on 450 eurot kuus ning mida tasutakse vastavalt PHS

§ 21 lg 1 isikule, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad PHS § 17 lõikes

1 või 2 sätestatud tingimustele. Seega jätkatakse A.R-ile lasterikka pere toetuse maksmist

kuni L.B ja M.L 19-aastaseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni vastavalt PHS § 17 lg-

tele 1 ja 2.

8. Ükski hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, seega ei tule kohaldada PKS § 101 lg 6 sätestatud elatise summa proportsionaalset

mahaarvamist.

9. Kohus arvestab elatise määramisel PKS § 101 lg 7 sätestatuga, mille kohaselt kui isik on

kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul

elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei

vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Arvestades laste vanusevahedega, tuleb 15% võrra vähendada elatise summat M.L , K.H

ja K.H elatise osas.

10. Arvestades PKS § 101 lg-s 1–6 sätestatut, peab kostja maksma hagejatele igakuist elatist

hagi esitamisest arvates arvestuslikult järgmiselt:

L.B :

18.06.2025–31.03.2026. Baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% keskmisest

brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 319,24 eurot, millest lahutatakse 40

eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 279,24 eurot.

Alates 01.04.2026. Baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest

brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 336,12 eurot, millest lahutatakse 40

eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 296,12 eurot.

M.L :

18.06.2025–31.03.2026. Baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% keskmisest

brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 319,24 eurot, millest lahutatakse 40

eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 279,24 eurot. M.L ja L.B vanusevahe on

väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab elatist 15% vähendatud määras. 279,24 x 0,85 =

237,35 eurot.

Alates 01.04.2026. Baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest

brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 336,12 eurot, millest lahutatakse 40

eurot (pool lapsetoetuse määra (80/2)) = 296,12 eurot. 15% vähendatud määras on elatis

296,12 x 0,85 = 251,7 eurot.

O.O :

18.06.2025–31.03.2026. Baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% keskmisest

brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 319,24 eurot, millest lahutatakse 50

eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 269,24 eurot. O.O ja M.L vanusevahe on

väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab elatist 15% vähendatud määras. 269,24 x 0,85 =

228,85 eurot.

Alates 01.04.2026. Baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest

brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 336,12 eurot, millest lahutatakse 50

eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 286,12 eurot. 15% vähendatud määras on elatis

286,12 x 0,85 = 243,20 eurot.

K.H :

18.06.2025–31.03.2026. Baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (3% keskmisest

brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/5) = 319,24 eurot, millest lahutatakse 50

eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 269,24 eurot. K.H ja M.L vanusevahe on

väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab elatist 15% vähendatud määras. 269,24 x 0,85 =

228,85 eurot.

Alates 01.04.2026. Baassumma 295,86 eurot + 62,76 eurot (3% keskmisest

brutokuupalgast) – 22,50 eurot (pool lapserikka pere toetust jagatud kahele ning jagatud

seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (225/2)/3) = 336,12 eurot, millest lahutatakse 50

eurot (pool lapsetoetuse määra (100/2)) = 286,12 eurot. 15% vähendatud määras on elatis

286,12 x 0,85 = 243,20 eurot.

18.06.2025–31.03.2026 on elatis 4 hagejale kokku 974,29 eurot.

Alates 01.04.2026 on elatis 4 hagejale kokku 1034,22 eurot.

11. Hagejad nõuavad elatist seaduses sätestatud minimaalses määras, mille puhul puudub

üldjuhul vajadus asuda kulutusi tõendama.

Kostja on kirjalikus vastuses hagile leidnud, et lastele kulub vähem raha kui hagis toodud

kulutabelis näidatud 1646,54 eurot (kogusumma neljale lapsele). Kohus selgitas kostjale,

et juhul, kui hageja vaidlustab lastele tehtavad kulutused, on tal tõendamiskoormis.

Kohtuistungil 29.10.2025 avaldas kostja, et ta ei vaidle vastu hagejatele tehtavate

kulutuste summale.

Hagejate esindaja esitas 02.12.2025 kohtu nõudel täiendavad arvestused hagejate kulude

osas, milles on arvestatud hagimenetluse ajal pere muutunud elukohta ning asjaolu, et 2

nooremat last on läinud kooli. Laste kulud on selle arvestuse järgi järgmised: L.B

462,31 eurot, M.L 461,91 eurot, O.O 371,91 eurot, K.H 373,91 eurot. Kõik kokku

1670,04 eurot. Kostja ei ole täiendavale arvestusele vastuväiteid esitanud.

12. Nii PKS § 101 lg 1 kui kohtupraktikast tulenevalt eeldab kohus, et hagejate

ülalpidamiseks kulub minimaalselt kahekordne PKS § 101 lg 1–7 kohaselt arvutatud

summa. Asjaolu, et hagejate esindaja 02.12.2025 täiendavas arvestuses (dtl 72) on

hagejatele tehtavate keskmiste kulutuste summad mõnevõrra väiksemad kui PKS § 101

järgi arvutatav elatis, ei oma kohtu hinnangul praegusel juhul elatise väljamõistmisel

määravat tähtsust. Kohus arvestab, et hagejate esindaja on toonud välja rea konkreetseid

ühekordseid kulutusi, mida ta pole keskmise kulu arvestamisel arvesse võtnud, kuid mis

moodustasid 2025. aastal nelja lapse peale kokku 1175,37 eurot (sh nooremate laste

eelkooli maksumus, kulud kooli ja lasteaiaga seonduvalt, kooliasjad kõigile neljale

lapsele, telefonid kahele nooremale lapsele). Kohus leiab, et ka selliseid kulutusi tuleb

hagejatele tehtavate kulutuste osas ning elatise arvestamisel arvesse võtta, kuivõrd

tegemist on laste arenguks ja kasvatamiseks vajalike kuludega. Liites keskmise kulu

summadele juurde keskmise arvutamisel hagejate esindaja mittearvessevõetud kulutused,

on kulud kõigile neljale hagejale suuremad kui PKS § 101 järgi arvutatud minimaalne

elatis.

13. Tulenevalt PKS § 102 lg-test 1 ja 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

Kostja on toonud elatise alla PKS § 101 alusel arvutatud summa vähendamise alusena

asjaolu, et tal on 13.08.2025 sündinud laps. Kostja ei ole otseselt kohtule avaldanud, et

elatise väljamõistmisel PKS § 101 l sätestatud ulatuses osutuks tema kõige noorem laps

varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad, samas on ta avaldanud, et ta ei saa hagejate

nõutavat elatist maksta seetõttu, et sellisel juhul ei jätku tal raha enda ja äsja sündinud

lapse ülalpidamiseks. Ka on kostja avaldanud, et talle tundub 450 eurot taskukohane ning

see summa on tema arvates piisav.

14. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks

alaealine ülalpeetav, 13.08.2025 sündinud

K.H. Kohus tuvastas ka, et

Sotsiaalkindlusamet on 18.08.2025 määranud kostjale seoses K.H kasvatamisega

jagatava vanemahüvitise, hüvitise ühe päeva suurus 81,96 eurot (bruto). Hüvitise

kasutamise periood 14.09.2025-12.08.2028, hüvitise päevade arv kokku 514 päeva (dtl

52-54). Dtl 58 tõendi kohaselt on kostja planeeritud vanemahüvitise saamise periood

14.09.2025-09.02.2027.

Nähtuvalt kostja pangaarve väljavõttest on Sotsiaalkindlustusamet talle 08.10.2025

kandnud üle vanemahüvitise summas 1917,86 eurot (dtl 48). Kohtu arvestuste kohaselt

saab kostja jagatavat vanemahüvitist netosummas summas 1917,86 kuni 1981,79 eurot

kuus, olenevalt vastava kalendrikuu päevade arvust (30 päeva x 81,96 eurot = 2458,80

eurot - tulumaks = 1917,86 eurot; 31 päeva x 81,96 eurot = 2540,76 eurot – tulumaks =

1981,79 eurot). Keskmiselt on kostja arvele igakuiselt laekuv netosumma kohtu

arvestusel 1949,83 eurot.

15. Kostja on esitanud TSD koondandmete tabeli OÜ-lt XXX 2025. aastal saadud töötasu

kohta (dtl 56-57), millest nähtuvalt on ajavahemikul jaanuar-august 2025 olnud kostjale

tehtud väljamaksete brutosumma kokku 12 539,92 eurot, keskmiselt seega 1567,49 eurot

kuus. Kohus järeldab, et vanemahüvitise määramisega kostja sissetulek ei ole vähenenud,

vaid suurenenud, võrreldes enne septembrit 2025 saadud töötasuga. Kohus järeldab ka, et

kui kostjal oli võimalik tasuda hagejatele elatist seadusjärgselt arvutatud minimaalses

määras kuni juunini 2025, siis pole esitatud mõistlikku põhjendust ega tõendeid, miks ei

olnud seda enam võimalik teha alates juunist 2025.

16. Juhul kui arvata kostja igakuiselt saadavast vanemahüvitisest maha elatis hagejatele PKS

§ 101 alusel arvutatud määras, jääb kostjale nii enda kui uue lapse ülalpidamiseks üle 900

euro kuus. Kohus andis kostjale 29.10.2025 kohtuistungil tähtaja esitada muuhulgas

kulude arvestus kostja enda ja lapse kohta, kellega ta koos elab. Kostja on esitanud

29.10.2025 kulutabeli (dtl 60-63), millest kohus järeldab, et kostja ei ole teinud uue lapse

jaoks kulutusi ajavahemikul juuli 2025 kuni oktoober 2025 rohkem kui 75,54 eurot ning

peamiselt kannab kulud lapse ema. Enda ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ei ole kostja

välja toonud. Kostja on küll avaldanud, et tal on kohustusi summas 850 eurot, sh

autolaen, väikelaen ning Elisa ja Telia arved, kuid ei ole kohustusi konkreetselt lahti

kirjutanud ega neid selgitanud.

17. Kohus ei pea kostja uue lapse olemasolu mõjuvaks põhjuseks hagejatele väljamõistetava

elatise vähendamiseks alla PKS § 102 lg 2 mõttes. Kohus mõistab elatise hagejatele välja

PKS § 101 alusel arvutatud summas.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Hagejatel ega kostjal menetluses lepingulist esindajat ei olnud, seega ei tekkinud neil

eeldatavalt ka menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin