2-25-4011/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

15.04.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-4011

Tsiviilasi

PG Inkasso OÜ hagi N. J. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA:

PG Inkasso OÜ, rk 11100041, asukoht Fr.R. Kreutzwaldi 4

16, Tallinn, lepinguline esindaja Indrek Vilms

KOSTJA

N. J. , ik XXX , elukoht XXX

Hagi hind 11566,55 eurot

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt N. J.-ilt hageja PG Inkasso OÜ kasuks XXX Hoiu-Laenuühistu

ja N. J.-i vahel 13.01.2022 sõlmitud laenulepingust nr. XXX tulenev tasumata

põhivõlgnevus 9495,90 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 15.04.2026 seisuga

2174,06 eurot.

3. Välja mõista kostjalt N. J.-ilt hageja PG Inkasso OÜ kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine lepingujärgne viivis 0,033% päevas põhivõlgnevuse (9495,90 euro) tasumata

jäägilt alates 16.04.2026 kuni põhivõlgnevuse 9495,90 euro tasumiseni.

4. Jätta kõik menetluskulud N. J.-i kanda ning mõista N. J.-ilt välja PG Inkasso OÜ

kasuks menetluskulude katteks 1708 eurot.

5. Välja mõista kostjalt N. J.-ilt hageja PG Inkasso OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(1708 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

6. PG Inkasso OÜ-l on õigus esitada taotlus enammakstud riigilõivu 70 eurot

tagastamiseks.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. PG Inkasso OÜ esitas 13.03.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse N. J.-i vastu võlgnevuse

nõudes. 15.05.2025 kohtumäärusega saatis Harju Maakohus tsiviilasja kohtualluvusel

menetlemiseks Viru Maakohtule. 02.02.2026 määrusega kohus määras asja lahendamise kirjalikus

menetluses ja otsuse ajaks 15.04.2026.

2. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja N. J. 11.01.2022 XXX Hoiu-Laenuühistule (edaspidi

laenuandja) laenutaotluse. Laenutaotluse hindamiseks teostas laenuandja laenutaotluse ning kostja

esitatud pangakonto väljavõtte analüüsi. Samuti esitas laenuandja päringud järgmistesse

allikatesse: taust.ee, EMTA, kinnisvararegister. Krediidivõimekuse hindamise tagajärjel tegi

laenuandja 12.01.2022 otsuse, millega otsustas anda kostjale tema olemasolevate finantskohustuste

refinantseerimise eesmärgil laenu summas 15 500 eurot. 13.01.2022 sõlmisid pooled digitaalselt

allkirjastatud laenulepingu nr XXX. Lepingu alusel anti kostja kasutusse laenusumma 15 500

eurot. Ülekantava laenusumma arvelt pidas laenuandja kinni lepingu sõlmimise tasu 465 eurot.

Kuivõrd lepingu kohaselt saab laenusaajaks olla üksnes isik, kes on laenuandja (Hoiu-

Laenuühistu) liige, siis esitas kostja laenuandjale avalduse, millest tulenevalt oli laenuandjal õigus

tasaarveldada laenusumma arvelt kostja hoiu-laenuühistu liikmeks astumise sissemaks ning

osamaks põhikirjas ettenähtud korras ja summas. Kostja poolt esitatud avalduse alusel oli

sisseastumismaks 10 eurot ning kostja hoiu-laenuühistu liikme osamaks 775 eurot. Lepingu alusel

kostja kasutusse antud laenusumma maksti välja vastavalt lepingu eritingimustele. Kuivõrd laenu

eesmärk oli kostja olemasolevate finantskohustuste refinantseerimine, oli lepingus sätestatud

eritingimusena, et kostja on kohustatud tasuma teiste võlausaldajate kohustused ning laenuandjale

seda tõendama. Kostja tasus laenud võlausaldajatele ning esitas laenuandjale vastavad tõendid.

Selle osas vaidlus puudub.

Lepinguga kokkulepitud intressimääraks on 12% aastas. Lepingus sisalduva laenusumma ja

intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama saadud laenu 60 osamaksena ning

teostama makse iga kuu 15. kuupäeval. Lähtuvalt lepingu p-st 2 on lepinguga kokkulepitud

krediidi kulukuse määraks aasta kohta 14,39%. 13.01.2022, so lepingu sõlmimise hetkel, oli Eesti

Panga poolt avalikustatud viimane eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

16,95 %. Eeltoodust tulenevalt ei ületanud lepinguga sõlmitud krediidi kulukuse määr Eesti Panga

poolt avalikustatud viimast tarbimislaenude krediidi kulukuse määra ning oli muuhulgas madalam,

kui viimasena avalikustatud määr. Krediidi kulukuse määra arvestamisel on arvesse võetud

laenusummat 15 500 eurot, intressimäära 12% ning lepingutasu summas 465 eurot.

Kostja teostas alates 2022 veebruarist laenumakseid hagile lisatud tabelist nähtuvalt. Kostja teostas

kokku 24 makset. Kokku tasus kostja laenuandjale 8127,74 eurot laenu põhiosa ja intressimakseid.

Teostatud maksetest luges laenuandja tasutuks 4867,34 eurot laenu põhiosa ning 3260,40 eurot

laenu intressi. Alates 15.02.2024 kostja lepingu katteks makseid ei teostanud.

Vastavalt lepingu punktile 6.4. on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud

kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale, eeltoodust tulenevalt on poolte vahel sõlmitud

sissenõudmiskulude kandmise kokkulepe. Hinnakirja kohaselt on tarbijale edastatav tasuline

võlateatis 5 eurot ning lepingu lõppemise järgselt vastavalt 15-25 eurot. Hinnakirjas kajastatud

tasuline võlateatis hõlmab iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta teise võlateatise saatmist,

kuivõrd esimene vastavasisuline teatis saadetakse tasuta. Laenuandja on saatnud kostjale järgmised

võlateatised: 16.02.2024, 27.02.2024 (tasuline - 5 eurot), 05.03.2024, 19.03.2024, 27.03.2024

(tasuline - 5 eurot), 2.04.2024, 16.04.2024, 24.04.2024 (tasuline 5 eurot).

VÕS § 113² tulenevalt oli laenuandjal seadusjärgselt õigus nõuda sissenõudmiskulusid 5 euro

ulatuses, kui ta on saatnud tarbijale eelnevalt vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Laenuandja on

nõudnud sissenõudmiskulusid vähem, kui seadusjärgselt on lubatud (st teisele ja kolmandale

tasulisele meeldetuletus kirjale eelnes kostja jaoks kaks tasuta meeldetuletust).

Kostja ei likvideerinud tekkinud võlgnevust võlateatiste alusel, millest tulenevalt edastas

laenuandja kostjale 24.04.2024 võlateatise koos ülesütlemise avaldusega, andes täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks hoiatades, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb laenuandja laenulepingu

erakorraliselt ühepoolselt üles tulenevalt laenulepingu p-st 5.2. Kostja ei tasunud võlgnevusi ja

hageja luges laenulepingu 08.05.2024 erakorraliselt ühepoolselt üles öelduks.

Kooskõlas laenuandja põhikirja p-ga 3.12.2. on laenuandjal õigus tasaarvestada liikme tasutud

osamaks laenuandjale võlgu oleva summaga. Eeltoodust tulenevalt on laenuandja 16.06.2024

tasaarvestanud kostja poolt laenu arvelt tasutud osamaksu võlgnevusega summas 775 eurot.

Laenuandja luges osamakse arvelt tasutuks põhiosa summas 536,76 eurot, intressi summas 210,21

eurot, viivise 13,03 eurot ning võla meeldetuletuse tasu summas 15 eurot.

Tasaarveldamise järgselt oli kostja põhivõlgnevuse jääk 10 095,90 eurot, kuivõrd kostja oli ise

tasunud 15 500 eurost (laenu põhiosa) 4867,34 eurot ning tasaarveldati laenu põhiosa täiendavalt

536,76 euro ulatuses hoiu-laenuühistu liikme osamaksu arvelt.

Laenuandja loovutas 21.05.2024 enda lepingust tulenevad nõuded kostja vastu PG Inkasso OÜ-le.

Hagejale loovutati nõuded kostja vastu järgmiselt: 10,095,90 eurot põhivõlgnevuse jääk, 63,04

eurot kogunenud intress ning 99,61 eurot viivised.

Kostja tasus hagejale võlamakseid alates 2024 juunist kuni 2024 novembrini hagile lisatud tabelist

(dtl 53) nähtuvalt. Sellest tulenevalt tasus kostja hagejale kokku 600 eurot, mis on arvestatud maha

põhivõlgnevusest. Pärast viimast laenumakset ning tänaseni pole kostjalt hagejale täiendavaid

makseid laekunud. Sellest tulenevalt on kostja laenu põhiosa jääk 9495,90 eurot. Hageja loobub

intressinõudest summas 63,04 eurot.

Hageja selgitab, et nõude aluseks olevas laenulepingus oli ette nähtud viivisemäär 0,06% päevas

(lepingu punkt 6.1.1). Hagiavalduses esitatud nõude koostamisel on hageja arvestanud kostjale

soodsamalt kogunenud viivist laenu põhiosalt erinevatel ajavahemikel viivisemääraga 0,033%

päevas. Hageja jääb esitatud viivisemäära 0,033% juurde ning nõuab ka edasiulatuvalt viivist

viivisemääraga 0,033% päevas.

Hageja viivisearvestus on järgmine (dtl 99-101):

1) ajavahemikul 21.05.2024 (hageja poolt nõude omandamise kuupäev) kuni 10.06.2024 (millal

kostjalt laekus 100 eurot) oli laenu põhiosa 10 095,90 eurot ning viivist arvestati 20 võlapäeva eest

viivisemääraga 0,033% päevas, mille tulemusel kujunes viivise summaks 66,63 eurot;

2) perioodil 11.06.2024 (laekumisele järgnev päev) kuni 08.07.2024 (millal kostjalt laekus 100

eurot) oli põhiosa 9995,90 eurot (10 095,90 – 100 eurot). Viivist arvestati 27 päeva eest sama

viivisemääraga, mistõttu nimetatud perioodi viivise suurus oli 89,06 eurot;

3) ajavahemikul 09.07.2024 (laekumisele järgnev päev) kuni 09.08.2024 (millal kostjalt laekus

100 eurot) oli põhiosa 9895,90 eurot ning 31 võlapäeva eest arvestatud viivis moodustas 101,24

eurot; 4) perioodil 10.08.2024 (laekumisele järgnev päev) kuni 06.09.2024 (millal kostjalt laekus

100 eurot) oli laenu põhiosa 9795,90 eurot. Viivist arvestati 27 päeva eest ning viivise summaks

kujunes 87,28 eurot;

5) ajavahemikul 07.09.2024 (laekumisele järgnev päev) kuni 06.10.2024 (millal kostjalt laekus

100 eurot) oli põhiosa 9695,90 eurot. 29 võlapäeva eest arvestatud viivis moodustas 92,79 eurot;

6) perioodil 07.10.2024 (laekumisele järgnev päev) kuni 07.11.2024 (millal kostjalt laekus 100

eurot) oli laenu põhiosa 9595,90 eurot ning 31 päeva eest arvestatud viivise summa oli 98,17

eurot; 7) ajavahemikul 08.11.2024 (laekumisele järgnev päev) kuni 13.03.2025 (hagi esitamise

kuupäev) oli põhiosa 9495,90 eurot. Viivist arvestati 125 võlapäeva eest viivisemääraga 0,033%

päevas, mille tulemusel kujunes viivise summaks 391,71 eurot;

Kokku on nimetatud perioodide eest arvestatud kogunenud viivised 13.03.2025 seisuga on 926,87

eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka edasiulatuv viivis alates 14.03.2025 põhinõude (9495,90

euro) tasumata osalt kuni selle kohase täitmiseni arvestusega 0,033% päevas, kuid mitte enam, kui

9495,90 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

3. Hageja esitab selgitused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega.

Kostja on enne ostja laenutaotluse rahuldamist ja laenulepingu sõlmimist esitanud XXX Hoiu-

Laenuühistule AS XXX kontode XXX ja XXX väljavõtted (periood 01.07.2021 - 11.01.2022).

Kontode väljavõtete analüüsimisel tuvastati kostja sissetulekud järgmiselt: Juuli 2021 - 06.07.2021

laekus (V. L.) elatisraha 150 eurot, 07.07.2021 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 38,36

eurot + 120 eurot; August 2021 - 03.08.2021 laekus XXX AS-lt 07/2021 töötasu 650 eurot,

06.08.2021 laekus elatisraha 150 eurot, 06.08.2021 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus

38,36 eurot + 120 eurot; September 2021 - 06.09.2021 laekus XXX AS-lt 08/2021 töötasu 678,40

eurot, 23.09.2021 laekus Pensionikeskus AS-lt 52,17 eurot ning 28.09.2021 176,62 eurot,

06.09.2021 laekus elatisraha 150 eurot, 08.08.2021 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus

38,36 eurot + 120 eurot; Oktoober 2021 - 11.10.2021 laekus XXX AS-lt 09/2021 töötasu 715,84

eurot, 06.10.2021 laekus elatisraha 150 eurot, 08.10.2021 laekus Sotsiaalkindlustusametilt

peretoetus 38,36 eurot + 120 eurot; November 2021 - 09.11.2021 laekus XXX AS-lt 10/2021

töötasu 1040,21 eurot ning 15.11.2021 puhkusetasu ja lapsepäevade kompensatsioon 430,88 eurot,

06.11.2021 laekus elatisraha 150 eurot, 08.11.2021 laekus Sotsiaalkindlustusametilt peretoetus

38,36 eurot + 120,00 eurot; Detsember 2021 - 09.12.2021 laekus XXX AS-lt 11/2021 töötasu

877,50 eurot, 06.12.2021 laekus elatisraha 150 eurot, 08.12.2021 laekus Sotsiaalkindlustusametilt

peretoetus 38,36 eurot + 120 eurot; Jaanuar 2022 - 07.01.2022 laekus XXX AS-lt 12/2021 töötasu

1021,24 eurot, 06.01.2022 laekus elatisraha 150 eurot, 07.01.2022 laekus Sotsiaalkindlustusametilt

peretoetus 38,36 eurot + 120 eurot).

Kokku laekus kostja pangakontodele juulist kuni jaanuarini sissetulekuna (töötasu ja pension)

5642,86 eurot ehk keskmiselt 6 kuu vältel 940,50 eurot, püsivalt laekus elatis summas 150 eurot

ning peretoetus summas 158,36 eurot. Eeltoodust tulenevalt laekus kostja pangakontole igakuiselt

1248,86 eurot. Kontode väljavõtete (periood 01.07.2021 - 11.01.2022) analüüsimisel tuvastati

finantskohustusena laenud teistelt krediidipakkujatelt (XXX AS igakuine laenukohustus 294,38

eurot, XXX AS laenukohustus 30 eurot). Muuhulgas märkis kostja isiklikult asjaolud, et

kohustused esinevad veel järgmiste võlausaldajate ees: XXX, XXX OÜ, XXX OÜ). Kuivõrd

lepinguga refinantseeriti kõik nimetatud laenud ning kostja seda laenuandjale tõendas, siis ei

jäänud kostjale rohkem täiendavaid finantskohustusi, mida oleks tulnud tema maksevõime

hindamisel lisaks käesoleva laenu maksetele täiendavalt arvesse võtta. Lepingu sõlmimisele

eelnevalt veendus laenuandja kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute

ja regulaarsete kohustuste kohta. 11.01.2022 teostati päringud Taust.ee, kinnisvararegistrisse ning

kontrolliti isiku residentsust ning dokumente (sh isikusamasus). 12.01.2022 tehti päring

maksuametisse. Teostatud päringute põhjal ei tuvastatud kostjal maksehäireid. Tuvastati, et kostjal

puudub kinnisvara. Residentsuse ja dokumendi kontrollimise põhjal tuvastati, et tegemist on Eesti

kodanikuga, tema dokument on kehtiv ning tõestati isikusamasus. Samuti tulenes kontrollist, et

kostjal on kaks ülalpeetavat. Maksuameti kontrollimisel ei tuvastatud kostjal võlgnevusi. Laenu

taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1100 eurot (töötasu) + 350 eurot (toetused).

Igakuiste majapidamiskuludena märkis kostja taotlusel 300 eurot ning finantskohustustena 495

eurot. Kuivõrd laenu eesmärk oli refinantseerimine, ei olnud alust võtta kuludena arvesse

finantskohustustena neid summasid, mis kuuluvad igakuiselt maksmisele teistele

krediidipakkujatele (nagu eelnevalt mainitud, refinantseerimisega likvideeriti teiste

krediidipakkujate laenud). Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõttest ning teostatud

analüüsist võttis laenuandja igakuiselt arvesse järgmised summad: 940,50 eurot (töötasu), 150

eurot (alimendid), 158,36 eurot (peretoetus), kulud: 350 eurot (majapidamiskulud); 226 eurot

(ülalpeetavate kulud); 346,30 eurot (taotletava laenu kuumakse).

Kostja krediidivõimekuse hindamise arvutus oli järgnev: 1248,86 eurot (sissetulek) - 350 eurot

(majapidamiskulud) - 226 eurot (ülalpeetavate kulud) - 346,30 eurot (taotletava laenu kuumakse) =

vaba jääk (reserv) 346,30 eurot. Tulenevalt eeltoodust on XXX Hoiu-Laenuühistu ning hageja

veendunud, et klient oli krediidivõimeline laenulepingu nr XXX sõlmimisel 13.01.2022. Kliendi

krediidivõimekust kinnitas ka krediidivõimelisuse arvutus, mille kohaselt oli kliendil pärast

igakuiste kohustuste ja kulude katmist veel täiendav reserv summas 346,30 eurot.

4. 29.01.2026 seisukohas märgib hageja, et hageja ja kostja on pidanud kohtu soovitusel

kompromissi läbirääkimisi, kuid kahjuks pole hagejal võimalik kostja poolt pakutavat igakuiseid

makseid summas 150 eurot kogu võla tasumiseks vastu võtta, kuivõrd selliselt tasumisel toimuks

võla tasumine ebamõistlikult pika perioodi vältel. Hageja on küll võimaldanud minevikus kostjal

ajutiselt eelnimetatud summa kaupa enda võlga vähendada, kuid ei pea võimalikuks seda teha

kogu võla ulatuses.

Kostja on enda vastuse p.-s 2 küll märkinud, et palub kohtul “kokkuleppe saavutamisel peatada

intressid ja rahuldada hagi vaid hetkel oleva võlgnevuse summas.”, kuid hageja arvamusel peab

kostja ilmselt silmas võlalt arvestatavaid viiviseid ja on sidunud selle taotluse ühtlasi ka võimaliku

saavutatava kohtuliku kompromissiga, mida pooled ei saavutanud. Hageja jääb endiselt enda hagis

esitatud nõude juurde koos põhivõlaga välja mõista kostjalt nii juba hagi esitamise hetkeks

arvestatud kui ka edasiulatuvad viivised kuni nõude täitmiseni.

Hageja ei nõustu kostja vastuse p.-s 4 toodud väitega, et menetluskulud peaksid jääma hageja

kanda kuivõrd hagi esitamine oli hageja poolne initsiatiiv ja soov. Hageja märgib, et hagi kohtusse

esitamine kostjale antud laenu tagasisaamiseks oli hageja viimane valik ja meede ning ta on

varasemalt kostjale vastu tulnud olles nõustunud väikeste võlamaksetega eeldusel, et kostja

majanduslik olukord paraneb ning tal tekib võimalus asuda hagejale võlga tasuma suuremates

summades ja kiiremini. Sellist finantsseisundi paranemist aga ei toimunud ning hagejal polnud

muud valikut, kui et enda nõude maksma panekuks esitada hagi kohtusse. Hageja jääb enda nõude

juurde mõista kostjalt välja hageja kasuks ka kõik menetluskulud.

Kostja vastuväited

5. 16.01.2026 vastustes märgib kostja, et ta võtab hagi õigeks ning esitatud nõuded tema vastu on

samuti õiged, on nõus. Ei ole nõus sellega, et tasudes näiteks maksegraafiku alusel, intressid

jooksevad iga päev edasi, see on absurdne. Seega palub kostja kohtul kokkuleppe saavutamisel

peatada intressid ning rahuldada hagi vaid hetkel oleva võlgnevuse summas. Menetluskulud peaks

kandma hageja kuna hagi esitamine oli hageja poolne initsiatiiv ning soov.

Kostja selgitab, et laenumaksed lõppesid/katkesid terviserikke tõttu, mis viis ta tükiks ajaks

haiguslehele. Kõigist toimuvast on alati teavitanud oma krediidiandjat. Ta ei pugenud peitu,

kasutas maksepuhkuste võimalusi, otsis väljapääsu, et saaks hakkama seni kuni naaseb tööle.

Tööle ei naasnud kuna tervis ei lubanud, jäi töötuks, kuid ka siis ei löönud krediidiandja peale

käega ning taas otsis väljapääsu. Kostja palus kaaluda kuumakse vähendamist, kuid seda võimalust

ei pakutud. Lõpuks jõudis võlgnevus inkassosse, kuna kostjal tolleks hetkeks oli vaid töötu

abiraha, peretoetus ning elatis pojale, siis pakkus, et võib tasuda 150 eurot kuus. Rohkem ei ole

võimalik. Kuid inkassost vastati et „vähe, otsustasime kohtusse minna“, ja siin me nüüd oleme.

Kostjal diagnoositi eelmisel aastal kasvaja diagnoos ning läheb operatsioonidele. Kostja on

optimistlik ja loodab, et selles võitluses jääb võit tema poolele, kuna tal on ka 2 alaealist last, kes

vajavad ema. Lisaks on kostjal arestitud konto kohtutäituri poolt ning jäetud kasutada

elatusmiinimum, kuna krediidiandjaid ei ole kostjal üks olnud.

Positiivne on see, et kostjal on töökoht, palk 1400 eurot brutto kuus, juhul kui ta ei ole haiguslehel

tervise tõttu. Ikka endiselt saab tasuda iga kuu mitte rohkem kui 150 eurot juhul kui peatatakse

intressid, muidu maksab õhku ja lootust võlast vabaneda ei paista kuskilt.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

7. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

8. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja märgib, et laenuandja XXX Hoiu-Laenuühistu loovutas 21.05.2024 enda

lepingust tulenevad nõuded kostja vastu PG Inkasso OÜ-le nõude loovutamise aktiga nr. XXX (dtl

52).

9. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja N. J. on XXX

Hoiu-Laenuühistuga sõlminud 13.01.2022 laenulepingu nr XXX 15 500 euro laenamiseks.

Lepingu sõlmimise tasu oli 465 eurot. Summast tasuti ka sisseastumismaks 10 eurot ning kostja

hoiu-laenuühistu liikme osamaks 775 eurot. Laenulepinguga refinantseeriti kostja eelnevaid

laenukohustusi summas 14250 eurot. Lepingu intressi määr oli 12% aastas ja krediidi kulukuse

määr 14,39% aastas (dtl 17). Lepingu ülesütlemisel arvestab hageja viivis määraga 0,033% päevas.

Laenuandja on lepingu üles öelnud 08.05.2024.

10. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

11. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus

ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb

tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi

93/13/EMÜ mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus

võlausaldajal.

12. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel

ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu

alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-

32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist,

eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija

täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS §

406 lg 1).

13. 13.01.2022 laenulepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude

kulukuse määr 16,95% (vt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS

§ 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 50,85% aastas. Lepingu järgne

krediidi kulukuse määr 14,39% aastas eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset

määra ei ületa. Seega leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse

tõttu.

14. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

15. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

16. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse

täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija

esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg

3 p 3).

17. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

18. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

19. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu

31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p

21).

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagis selgitanud, et kontrollis

kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 arvelduskontode väljavõtete ja avalike

andmebaaside põhjal. Väljavõtetest saadud info põhjal võttis laenuandja igakuiselt arvesse

järgmised summad: 940,50 eurot (keskmine töötasu), 150 eurot (elatis), 158,36 eurot (peretoetus),

kuludena: 350 eurot (majapidamiskulud); 226 eurot (ülalpeetavate kulud, s.h 113 eurot lapse

kohta); 346,30 eurot (taotletava laenu kuumakse). Laenuandja on vaba jäägina arvestanud 346,30

eurot. Kostjal on kaks ülalpeetavat. Kuivõrd kõik väljavõtetest nähtunud finantskohustused

refinantseeriti käesoleva lepinguga, siis laenuandja neid kostja kohustustena ei arvestanud ehk

laenuandja hinnangul kostjal puudusid muud finantskohustused. Hagile on lisatud viidatud konto

väljavõtted (dtl 57 – 70). Hageja märgib, et 11.01.2022 teostati päringud taust.ee,

kinnisvararegistrisse ning kontrolliti isiku residentsust ning dokumente (sh isikusamasus).

12.01.2022 tehti päring maksuametisse. Teostatud päringute põhjal ei tuvastatud kostjal

maksehäireid ning tuvastati, et kostjal puudub kinnisvara. Päringute vastuseid hagile lisatud ei ole.

21. Eeltoodut hinnates leiab kohus, et hageja on tõendanud, et laenuandja on täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Laenuandja on nõudnud

laenutaotlejalt tema pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (6 kuud),

mis on võimaldanud hinnata nii kostja sissetulekuid kui ka kohustusi. Laenuandja sai arvestada

andmetega, mis talle olid kättesaadavad ja nähtavad ning ei saanud arvestada andmetega mida

kostja laenusaajana ei avaldanud. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada,

nagu oleks laenuandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa

laenuandja kontrollida ega ette näha, nt isiku töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui isik

võtab pärast laenulepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.

22. Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud laenu 15 500 eurot ning on teinud tagasimakseid

põhiosa katteks lepingu kehtivuse ajal 4867,34 eurot. Täiendavalt loeti tasutuks põhinõue esialgse

võlausaldaja poolt tasutud liikmemaksu arvelt summas 536,76 eurot ning hageja poolt peale

lepingu lõppemist tasutud 600 euro arvelt. Seega tasumata põhivõlgnevuse suuruseks on 9495,90

eurot (15500 - 4867,34 – 536,76 – 600). Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt

täitnud ning on nõuet tunnistanud. Kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub

kostjalt väljamõistmisele.

23. Kostja on palunud peatada intressimaksed. Hageja on loobunud esialgsest intressinõudest,

seega intressi maksmise kohustust ei ole.

24. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

25. Hageja palub kostjalt välja mõista viivist määraga 0,033% päevas, mis on vähem, kui poolte

vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punktis 6.1 sätestatud määr, olles samas suurusjärgus

kokkulepitud intessiga. Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on oma rahalist kohustust rikkunud

ning täitmisega viivitanud, seega on kostjalt viivise väljanõudmine põhjendatud. Kohtu hinnangul

on hageja lepingulist viivisemäära vähendades kostjale ka vastu tulnud.

Hageja on esitanud viivisearvestuse tasumata põhinõude summadelt perioodil 21.05.2024 kuni

hagi esitamiseni 13.03.2025 kokku summas 926,87 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja

viivisearvestusega (dtl 96-97). Kuivõrd hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist

lepingujärgses määras, siis juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis

kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 9495,90 eurolt arvestatav lepingujärgne

viivis 0,033% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast 14.03.2025 kuni otsuse tegemiseni

15.04.2026 (k.a) on 1247,19 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub

kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 15.04.2026 seisuga kokku summas

2174,06 eurot (926,87 + 1247,19).

26. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,033% päevas tasumata põhinõude jäägilt alates 16.04.2026 kuni

põhinõude 9495,90 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos

sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 9495,90 euro suurust ehk edaspidine

arvestatav viivis ei tohi ületada 7321,84 eurot (9495,90 – 2174,06).

27. Kohus osundab kostjale, et nagu hageja on 29.01.2026 seisukohas märkinud, on ka peale hagi

rahuldamist võimalikud läbirääkimised kohtuotsuse täitmise osas.

28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid, mida kohus eelnevas osas

eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei

mõjuta.

Menetluskulud

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

30. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 910 eurot,

õigusabikulud 868 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud

õigusabi 7 tundi, hinnaga 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Tehtud toiminguteks on

nõude materjalidega tutvumine, vastutustundliku laenamise analüüs ja andmete kontroll,

hagiavalduse koostamine ja

kohtule esitamine.

Hageja kinnitab, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ja ei saa sisendkäibemaksu maha arvestada, seega kuuluvad

õigusabikulud hüvitamisele koos käibemaksuga.

31. Hageja esitatud hagi hind peale nõuete korrigeerimist on 11566,55 eurot, milliselt nõudelt

kuulub vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tasumisele riigilõiv summas 840 eurot. Hageja esindaja

on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 910 eurot ehk 70 eurot ettenähtust enam.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku

kulutusega avalduse esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Samas ei pea kohus

põhjendatuks kostjalt välja mõista riigilõivu rohkem kui seadus ette näeb. Seega kuulub kostjalt

väljamõistmisele tasutud riigilõivu katteks 840 eurot.

TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 kohaselt on hagejal õigus esitada enamtasutud riigilõivu 70 euro

tagastamiseks vastav nõuetekohane taotlus.

32. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele.

33. Kohus osundab, et lepingulise esindaja tunnitasu - 100 eurot (käibemaksuta) ehk 124 eurot

(käibemaksuga) - on mõistlikus suuruses ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga.

34. Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja koostatud dokumentide mahtu, peab kohus ka

hageja märgitud ajakulu - 7 tundi - mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on hageja õigusabikulud

põhjendatud summas 868 eurot (7 h x 124 eurot)(s.h. käibemaks).

35. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 1708 eurot (riigilõiv 840 eurot +

õigusabikulu 868 eurot).

36. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

37. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

38. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik