3-25-4724/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-25-4724

Otsuse kuupäev

15. aprill 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Haldusasi

X-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 10. novembri 2025. a otsuse nr

P26-2025-361188 ja 28. novembri 2025. a vaideotsuse nr 5.2-

3/28367-2 tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Anastassia Grigorjeva

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. mail 2026

((halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsiooni esitamiseks

menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. Taotluse esitamine ei peata

apellatsioonitähtaja kulgu (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama

tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem

täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 7. oktoobril 2025 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) töövõime

hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuse taotluse (digitaalse kohtutoimiku

3-25-4724

leheküljed (dtl) 107-116). Eesti Töötukassa tuvastas 20. oktoobri 2025. a otsusega nr

TVH/25/035590 kaebajal puuduva töövõime kestusega viis aastat (dtl 27-30).

2. SKA tuvastas 10. novembri 2025. a otsusega nr P26-2025-361188 kaebajal keskmise

puude raskusastme kestusega 20. jaanuar 2026 kuni 6. oktoober 2030 (dtl 31-32). SKA leidis,

et kaebajal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle.

3. Kaebaja esitas 11. novembril 2025 SKA-le vaide (dtl 25-26), mille SKA jättis 28.

novembri 2025. a vaideotsusega nr 5.2-3/28367-2 rahuldamata (dtl 19-24).

4. Kaebaja esitas 28. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 10. novembri 2025.

a otsuse nr P26-2025-361188 ja 28. novembri 2025. a vaideotsuse nr 5.2-3/28367-2

tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi (dtl 34-41).

5. Tartu Halduskohus võttis 30. detsembri 2025. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele ning haldusmenetluse

toimiku materjalid (dtl 58-59). Sama määrusega kuulutas kohus haldusasja menetluse

kinniseks.

6. SKA esitas 30. jaanuaril 2026 vastuse kaebusele (dtl 117-124).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.

7.1. Kaebajal on diagnoositud ülekaal, mis vaatamata ravimitele ei taandu. Kaebaja kasutab

ravimeid, et kaalu alla saada, kuid toimiva koguse leidmine on keeruline, kuna tekivad

kõrvaltoimed, mida kaebaja ei talu. Senini ei ole sobivat ja toimivat kaalu alandavat

raviskeemi paika saadud.

7.2. Lisaks on kaebajal diagnoositud vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja ärevushäire,

mis mõjutavad kaebaja igapäevast toimimist, sh võimekust järgida ülekaaluga seonduvat

raviskeemi. Kaebaja on omandanud hariduse lihtsustatud õppekava alusel, kaebaja

teadmised ja igapäevaoskused on piiratud. Kaebaja oskab arvutada vähesel määral, loeb

ja kirjutab, kuid keerukama tekstiga on keeruline, mistõttu pidi kaebaja kaebuse

koostamisel kasutama kõrvalabi. Lisaks on kaebajal raske suhelda ning seda eriti

võõraste inimestega; osta poest vajalikke toiduained, ning valmistada keerukamat sööki;

kaebaja vajab ka ravimite võtmisel meelde tuletamist; unustab sageli või ei taha ennast

pesta, mistõttu vajab ka selles osas meeldetuletamist jms. Lisaks vajab kaebaja abi

rahalistes tehingutes. Kaebaja elab koos lähedastega, kes aitavad igapäevategevustes,

sealhulgas suunavad ja juhendavad keerukamate tegevuste korral.

7.3. Arvestades piirangute avaldumist ja mõju igapäevategevustele ning seisundi püsivust, on

kaebaja jaoks arusaamatu, kuidas saab SKA leida, et seisundis on toimunud paranemine,

mistõttu saab tuvastada üksnes keskmise puude raskusastme. Vaidlusaluses otsuses

puuduvad täiendavad selgitused, kuidas ja millele tuginedes vastava otsuseni on jõutud.

7.4. Lisaks on vaidlusalune otsus vastuolus töövõime hindamise menetluses tuvastatuga.

Kaebaja hinnangul peaks piirang vaimse võimekuse valdkonnas olema hinnatud raskena.

7.5. Ebaselgeks jääb ka asjaolu, miks tuvastati puude raskusaste üksnes vaimse võimekuse

valdkonnas, kui arvestatav piirang esineb ka liikumise valdkonnas. Ka on ebaselge, kas

ja kuidas hinnati piirangute (liikumine ja vaimse tervise probleemid) koosmõju, kuna

erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju hindamise vajadust puude

3-25-4724

raskusastme tuvastamisel rõhutab SKA 30. mai 2025 juhend, mida saab analoogia korras

kohaldada ka tööealiste puhul, kuna tööealistel vastavat juhist ei ole.

7.6. Vaideotsuses toodud selgitused on tegelikkusele mittevastavad ja kohati ka

vastuolulised. Vastustaja märgib vaideotsuses, et kaebaja suudab igapäevaste

tegevustega toime tulla, kuid tõdeb samas, et kaebaja on omandanud üksnes

elementaarsed igapäevased oskused. Ka on ilma igasuguste objektiivsete põhjendusteta,

sealhulgas viiteta metoodikale vms toodud selgitus, mille kohaselt on põhihariduse

omandamine lihtsustatud õppekava alusel võrdsustatav keskmise puude raskusastmega.

Lisaks on ebaselge, kuidas hindas SKA kaebaja puhul varasemate püsipiirangutega

kohanemist sobivate elu- ja keskkonnatingimuste ning toetavate meetmetega kui 7.

oktoobri 2025. a taotluses ega terviseandmetes teavet elu- ja keskkonnatingimuste ning

toetavate meetmete kohta ei ole või on vastav teave minimaalne. Ebaselges on ka

asjaolu, kas ja kui palju arvestati otsust tehes psühhiaatri 7. oktoobri 2025 epikriisiga,

kus arst on leidnud, et jääb selgusetuks, kuidas kodune elu on korraldatud ja kes mida

teeb. Eelnev teave oleks pidanud tekitama vajaduse andmeid kas kaebaja käest üle küsida

või siis psühhiaatriga ühendust võtta, mida kahjuks ei tehtud ja mille tõttu hinnati

kaebaja igapäevane toimetulek tegelikkusest positiivsemaks.

7.7. Puudub järeldus, mis annaks selgust, miks kaebaja puhul püsivateks hinnatud piirangud

enam raske puude raskusastme tuvastamiseks alust ei anna.

7.8. Kaebaja leiab, et kuigi vaideotsuses on toodud algse otsuse nn aritmeetilise keskmise

kujunemise käik, siis on SKA ekspertarsti arvamusel põhinevad selgitused vastuolus

kaebajal esinevate piirangute avaldumisega, terviseandmetega ning ka töövõime

hindamise menetluses tuvastatuga.

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.

8.1. Töövõime hindamisel võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste

valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga

(tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määrus nr 39 „Töövõime hindamise

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet

välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 6 lg 5). Töövõime ulatuse tuvastamiseks

võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse, välja arvatud arvväärtused 0 ja 1 (sama

paragrahvi lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks,

kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või

erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna

võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määruse nr 39 § 8 lg

1).

8.2. Tööealisel inimesel puude raskusastme tuvastamisel arvutatakse iga valdkonna kohta

(v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete

arvväärtuste aritmeetiline keskmine (sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse

nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise

inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 6 lg 7). Määruse nr 18 lisa 2 p-s 1 on

esitatud hinnatavatele piirangutele antavate arvväärtuste tähendused: 0 – piirang puudub;

1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang.

8.3. Töövõime hindamise käigus antud eksperdiarvamuse kohaselt on kaebajal esinevaid

piiranguid liikumise valdkonnas hinnatud arvväärtustega 2, käelise tegevuse valdkonnas

arvväärtusega 0, teabe edasiandmine ja vastuvõtmise valdkonnas arvväärtusega 0,

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas arvväärtusega 0, õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas arvväärtusega 2, muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonnas arvväärtusega 2, suhtlemise valdkonnas arvväärtusega 2 ja sõltuvust

3-25-4724

tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete valdkonnas tervishoiuteenuse osutaja

ekspertarst kaebajal piiranguid tuvastanud ei ole. SKA on puude raskusastme

tuvastamise otsuse tegemisel arvutanud eelnimetatud valdkondade võtmetegevuste

piirangute aritmeetilise keskmise. Kaebajal on õppimise ja tegevuste elluviimise ning

inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate

piirangute aritmeetiline keskmine 2. Seega esineb tal raskusi igapäevases tegutsemises

või ühiskonnaelus osalemises ning on põhjendatud keskmise puude raskusastme

tuvastamine.

8.4. Kaebaja tervise hindamisel on varasemaga võrreldes ekspertarstid asunud seisukohale, et

piirangud ei avaldu enam raske puude raskusastme tuvastamiseks piisava

intensiivsusega, võttes arvesse ka kohast ravi. 8. detsembri 2020 eksperdiarvamuse

kohaselt on ekspertarst tuvastanud kaebajal raske piirangu valdkonnas „õppimine ja

tegevuste elluviimine“ ning kerge tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas. 17. oktoobri

2025 eksperdiarvamusest nähtuvalt on taotlejal mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise

ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas

ning suhtlemise valdkonnas. Nimetatud tegutsemispiirangute põhjuseks on psüühika- ja

käitumishäired. Samuti on taotlejal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas.

Eelnevast nähtuvalt ei ole kaebajal üheski valdkonnas tuvastatud rasket

tegutsemispiirangut.

8.5. Otsuses ei ole välja toodud kaebajal esinevaid piiranguid teistes valdkondades põhjusel,

et ülejäänud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine on alla arvväärtuse 2.

8.6. Vaidemenetluses andis 25. novembril 2025 arvamuse ekspertarst Margot Liidemann, kes

samuti hindas kaebajal esinevaid piiranguid ajakohaste terviseandmete alusel ning leidis,

et on alust eeldada, et taotleja on varasemate püsipiirangutega osaliselt kohanenud ning

püsipiirangud vastavad käesolevalt keskmisele puude raskusastmele. Kuivõrd varasemad

puude raskusastme tuvastamise otsused olid ajaliselt piiratud kestusega, ei saa taotlejal

olla õigustatud ootust, et puude raskusastme lõppedes järgneb alati uus samaväärne

otsus.

8.7. Ekspertarsti M. Liidemanni arvamuses on märgitud, et taotleja on omandanud

põhihariduse lihtsustatud õppekava alusel, millest tulenevalt on tema eeldatav vaimne

võimekus samuti kooskõlas keskmisele puude raskusastmele vastavate piirangutega.

Sellest ei ole võimalik järeldada, et SKA on võrdsustanud põhihariduse omandamist

lihtsustatud õppekava alusel keskmise puude raskusastmega. SKA ekspertarst on

leidnud, et kaebaja vaimse võimekuse tase vastab keskmisele puude raskusastmele.

Töövõime hindamise käigus 17. oktoobril 2025 antud eksperdiarvamuse kohaselt on

taotlejal tuvastatud vaimne alaareng ning sellest tingituna on õppimisvõime oluliselt

piiratud; siiski on taotleja võimeline õppima lihtsaid (elementaarseid) tegevusi,

omandama algelist haridust. Seetõttu ei ole piirang hinnatav täielikuna.

8.8. Vastustajale nähtub, et psühhiaatri dr Kersti Pedakmäe epikriis kajastab seda, mida

kaebaja ise on arstile vastuvõtul avaldanud, mitte seda, et arstile on selgusetu, kuidas on

korraldatud kaebaja kodune elu jne.

8.9. Senisest kohtupraktikast tulenevalt võiks eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks anda

põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud

olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid

järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 3. märtsi 2022. a otsus nr 3-21-787, p 14). Vastustaja

hinnangul ei ole põhjust praeguses asjas selliseid etteheiteid teha.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3-25-4724

9. Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja

ei ole kaebaja terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid

järeldusi. Kohus nõustub SKA seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes

vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.

10. Kaebaja nõuab SKA 10. novembri 2025. a otsuse nr P26-2025-361188 ja 28. novembri

2025. a vaideotsuse nr 5.2-3/28367-2 tühistamist ning kohustamist vaadata kaebaja taotlus

uuesti läbi, leides, et keskmise puude raskusastme tuvastamise otsus ja vaide tulemusel

koostatud vaideotsus rikuvad tema õigust õiguspärasele hindamisele ning vajaduspõhisele

toetusele ja abile. Kaebajal on diagnoositud piirangud liikumise ning vaimse võimekuse

valdkondades, mis põhjustavad igapäevases tegutsemises ulatuslikke takistusi, mida kinnitab

ka töövõime hindamise menetluses tuvastatu. Ka ei ole kaebaja tervislik seisund ja sellest

tulenevad piirangud võrreldes hindamisega 2020. aastal, mil tuvastati raske puude raskusaste,

muutunud. Kaebaja vajab igapäevategevustes erinevat tuge ja abi, vastav kõrvalabi vajadus ei

ole muutunud. Lisaks on vaidlusaluses menetluses toodud otsused sisuliselt põhjendamata

ning toodud põhjendused on kohati vastuolulised ja objektiivsete tõenditega, sealhulgas

metoodikaga sidumata, mistõttu ei ole otsuse kujunemise alused ja käik arusaadavad.

Vastustaja on selgitanud, et SKA 28. novembri 2025 vaideotsuses on esitatud selgitused, miks

kaebajal tuvastatud piirangud ei anna alust raske puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebajale

on selgitatud metoodikat, mida rakendatakse puude raskusastme tuvastamisel. Samuti on

vaideotsuses toodud SKA ekspertarsti arvamus, milles on vastavad selgitused esitatud.

11. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et SKA oli 10. novembri 2025. a otsuse nr P26-2025-

361188 ja 28. novembri 2025. a vaideotsuse nr 5.2-3/28367-2 tegemiseks pädev haldusorgan.

Vaidlus puudub ka selles, et SKA varasema 8. detsembri 2020. a otsusega nr P26O-2020-

134873 tuvastati kaebajal raske puude raskusaste kestusega 20. jaanuar 2021 kuni 19. jaanuar

2026.

12. Kaebaja on selgitanud, et esitas uue taotluse enne korduvhindamise perioodi. Sellest

tulenevalt peab kaebaja küsitavaks asjaolu, kas SKA oleks pidanud andma kaebajale

võimaluse taotlus tagasi võtta. Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et kaebaja esitas uue

taotluse 7. oktoobril 2025 ehk enne korduvhindamise tähtaega, ei oma käesoleval juhul

tähtsust, kuivõrd SKA 10. novembri 2025 otsusega tuvastati kaebajal keskmise puude

raskusaste alates 20. jaanuarist 2026 ehk sellest hetkest, millal lõppes SKA eelmise otsuse,

millega kaebajal oli tuvastatud raske puude raskusaste, kehtivusaeg.

13. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese

anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle,

mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus

osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni

vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja

ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.

Keskmine puue on PISTS § 2 lg 21 p 3 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases

tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Raske puue on PISTS § 2 lg 21 p 2

kohaselt inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud.

Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele

(vt PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 7 lg 2). Ükski diagnoos ei tingi iseenesest puude

raskusastme tuvastamist. Inimestel võib olla diagnoositud sama haigusseisund, kuid sellega

3-25-4724

kaasnevad tegutsemisvõime piirangud on alati individuaalsed, sest iga inimese organismi

vastupanuvõime, ravimite talumine jms on väga erinev.

14. Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna

ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus. Seega ei pea kohus praeguse asja lahendamisel

kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Ka ei saa kohus asuda eksperdi asemel ise hindama

kaebaja terviseseisundit ja sellest tulenevaid piiranguid tema tegutsemisvõimele. Samuti ei ole

halduskohtu pädevuses lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud tervise

infosüsteemi (TIS) õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt

tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus

tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus nr 3-17-1110, p 24).

Seega ei pea kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel hindama, kas

kaebaja 7. oktoobri 2025. a taotluses toodud enesehinnanguid arvestades võisid kaebaja kohta

TIS-i kantud andmed olla ebaõiged.

15. Puude raskusastme tuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema kirjalikult

põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-d 1 ja 2). Arvestades puude hindamise taotlustega

kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad,

kuid puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on

konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades

lõppjärelduseni jõutud (Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Kui

haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, peab

haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu 11. mai 2015. a otsus

asjas nr 3-3-1-90-14, p 17). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti

adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Kuna puude raskusaste tehakse kindlaks

hinnanguliselt, sisustades PISTS-s kasutatud määratlemata õigusmõisteid ja hinnates faktilisi

asjaolusid õigusväliste mõõdupuude alusel, on oluline põhjendada seda otsust viisil, et

adressaat mõistaks, miks selline otsus on tehtud.

16. SKA on vastuses kaebusele möönnud, et SKA 10. novembri 2025. a otsuses sisalduvad

põhjendused on napisõnalised ega sisalda selgitusi ja viiteid puude raskusastme tuvastamisel

rakendatava metoodika osas. SKA otsusest nr P26-2025-361188 nähtub vaid see, et

tuginetakse Eesti Töötukassa poolt töövõime hindamisel koostatud eksperdiarvamusele ja

töövõime hindamise otsusele, kuid selgitatud pole puude tuvastamise metoodikat ega seda,

kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Üldsõnaliselt on vaid nenditud, et esineb

keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle. Kohus nõustub

kaebajaga, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses kajastanud põhimotiive viisil, mis

võimaldaks otsuse adressaadil otsuse kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt

ning selgelt mõista. Samuti ei ole otsuses esitatud eksperdiarvamuse lõppjäreldusi kõikide

valdkondade kaupa.

17. Vaatamata vaidlustatud otsuse põhjendamispuudustele, on kohus seisukohal, et SKA otsus

pidanuks küll olema põhjalikumalt motiveeritud, kuid põhjendamispuudused ei anna siiski

alust otsust tühistada, kuna vastustajal tuleks teha kaebaja taotlust uuesti lahendades

samasisuline otsus (vt HMS § 58). Kohtupraktikast tuleneb, et kui puude raskusastme

tuvastamise otsus ei ole piisavalt motiveeritud, ei ole kohtul alust SKA otsust tühistada, kui

SKA on hiljemalt kohtumenetluses välja toonud põhjendused, mille põhjal on selge, et

kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama

resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-21-682,

3-25-4724

p 13). Kohus peab otsust tehes arvestama ka SKA 28. novembri 2025. a vaideotsusega nr 5.2-

3/28367-2 ja kohtumenetluses 30. jaanuaril 2026 esitatud põhjalike selgitustega.

18. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on vastuolus töövõime hindamise menetluses

tuvastatuga ehk kui Eesti Töötukassa leiab, et piirangud esinevad nii liikumise kui vaimse

võimekuse valdkondades, piiratud on uute keerulisemate oskuste õppimine, igapäevaste

kohustuste täitmine ja probleemide lahendamine, üksi võõrastes kohtades käimine, pingete- ja

muutustega kohanemine, võõrastega suhtlemine ja suhtlemisel oma käitumise reguleerimine;

kehaasendi säilitamine, pikkade vahemaade ja erinevatel pindadel kõndimine ning piirangud

on hinnatud püsivateks, siis jääb kaebajale selgusetuks, kuidas saab eelneva pinnal tuvastada

üksnes keskmise puude raskusastme. Kaebaja hinnangul peaks piirang vaimse võimekuse

valdkonnas olema hinnatud raskena. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusalused SKA

otsused on vastuolus Eesti Töötukassa 20. oktoobri 2025. a otsusega.

19. Kohus selgitab esmalt, et puuduva töövõime tuvastamine töövõimetoetuse seaduse

(TVTS) alusel võib, aga ei pruugi alati tähendada, et taotlejal tuleb tuvastada ka keskmine,

raske või sügav puude raskusaste PISTS alusel. Kuigi mõlemal juhul võetakse üldisemalt

arvesse taotleja terviseseisundit, isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest

tulenevaid piiranguid, on nende menetluste eesmärk ja seetõttu ka otsuseni jõudmise

metoodika erinev. TVTS alusel selgitatakse välja, kas inimese töötamine on tema

terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu takistatud (TVTS § 5). Vajaduse korral

antakse töövõime hindamise käigus ka soovitusi töötingimuste, abivahendite kasutamise ja

töövõime toetamise kohta. Isikule, kellel on tuvastatud vähenenud või puuduv töövõime,

makstakse tema töötamise ja töölesaamise toetamiseks ja talle sissetuleku tagamiseks

töövõimetoetust (TVTS § 1 lg 1, § 11). PISTS alusel selgitakse välja, kas inimesel on selline

anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle,

mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab tal

ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1, vt ka kohtuotsuse p 12).

Puude raskusaste tuvastatakse siis, kui see ületab teatud lävendi (PISTS § 2 lg 21). Tööealisele

inimesele, kellel tuvastatakse vähemalt keskmine puude raskusaste, makstakse toetust puudest

tingitud lisakulude hüvitamiseks, toetamaks tema iseseisvat toimetulekut ja võrdseid

võimalusi ühiskonnas (PISTS § 1 lg 1, § 7 lg 1).

20. Määruse nr 39 § 8 lg-de 1 ja 2 kohaselt hinnatakse isiku töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või

suurem. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei summeerita raskusastmeid arvväärtustega 0 või 1.

Puude raskusastme tuvastamisel lähtutakse küll samadest võtmetegevuste piirangute

raskusastmetest, kuid puude tuvastamiseks on alust siis, kui vähemalt ühes valdkonnas on

piirangu aritmeetiline keskmine arvväärtus 2-2,75 (vt määruse nr 18 § 6 ja lisa 2 p 3). Seega

kokkuvõttes hindab Eesti Töötukassa TVTS alusel tegutsemispiirangute esinemist

töökeskkonnas, kuid SKA hindab PISTS alusel üldisemalt seda, kas isikul on piiranguid, mis

takistavad tal igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste

inimestega. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud

takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt

rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erineva

metoodika tõttu võidakse jõuda neis menetlustes erinevale tulemusele. Praeguses asjas

tuvastas Eesti Töötukassa kaebajal puuduva töövõime kehtivusega viis aastat perioodiks 7.

oktoober 2025 kuni 6. oktoober 2030. SKA tuvastas keskmise puude raskusastme perioodiks

20. jaanuar 2026 kuni 6. oktoober 2030.

3-25-4724

21. Vaidlustatud haldusaktid põhinevad kaebaja 7. oktoobri 2025. a taotlusel, selle taotluse

menetlemise käigus Eesti Töötukassa kaasatud ekspertarst Mihkel Plaasi 17. oktoobri 2025. a

eksperdihinnangul (dtl 2-16) ja vaidemenetlusse kaasatud SKA ekspertarst M. Liidemanni 25.

novembri 2025 täiendaval eksperdihinnangul (dtl 126-127). Ekspertarstid arvestasid arvamuse

andmisel kaebaja terviseandmetega, mis olid kantud TIS-i. Kaebaja ei ole viidanud TIS-i

andmetele, mis jäi ekspertarstidel arvesse võtmata. Kaebaja 7. oktoobri 2025. a taotluses ja

vaideotsuses kirjeldatud piirangud olid ekspertidele hindamisel lähtekohaks, kuid eksperdi

ülesanne on oma eriteadmisi rakendades anda objektiivne hinnang, kas kaebaja kohta kogutud

terviseandmete põhjal on kaebaja väidetud piirangute esinemine usutav ja millise

raskusastmega piiranguga on tegemist. Kohus ei saa asuda ise eksperdi asemel hindama

kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust

see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebaõige hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud

tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks

ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Praegusel juhul ei esine selliseid

asjaolusid. Samuti ei ole kohtul mõistlikku alust kahelda ekspertide erapooletuses.

22. Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel määrusega nr 18 kehtestatud metoodikast, sh

hindasid ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi. Puude raskusastme

tuvastamisel hinnatakse määruse nr 18 § 6 lg 1 kohaselt seitset valdkonda: liikumine, käeline

tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine,

muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted.

Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst leidis, et (dtl 15) kaebajal on mõõdukas

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse

vormid. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on mõõdukas

tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on

psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas,

mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise

tegevuse valdkonnas, sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ja muude

tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust.

23. Kaebaja viitab oma kaebuses kolmele diagnoosile, täpsemalt ülekaalule (liigsete kalorite

põhjustatud rasvumus), kergele vaimsele alaarengule olulise käitumishäirega ja ärevushäirele.

Ülekaaluga seoses selgitab kaebaja, et see ei taandu vaatamata ravimitele. Piirangu püsivust ja

vähest kompenseeritust ravimitega kinnitab ka töövõime hindamise aluseks olev 17. oktoobri

2025. a eksperthinnang, kus on märgitud püsiv seisund; ei ole suutnud kaalu langetada;

piiranguga kohanemine on osaline. Samuti selgitab kaebaja, et vaimne alaareng olulise

käitumishäirega ja ärevushäire mõjutavad tema igapäevast toimimist. Vaimse tervise

valdkonnas esinevad piirangud on püsivad, mida kinnitab ka töövõime hindamise aluseks olev

17. oktoobri 2025. a eksperthinnang, kus on märgitud püsiv, muutumatu seisund; on osaliselt

kohanenud.

24. Kaebajale on jäänud ebaselgeks, miks tuvastati puude raskusaste üksnes vaimse

võimekuse valdkonnas kui arvestatav piirang esineb ka liikumise valdkonnas. Ekspertarst M.

Plaasi 17. oktoobri 2025. a eksperthinnangust (millele SKA on tuginenud) nähtub, et kuigi

kaebaja on hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“

arvväärtusega 3 (raske), ei nõustunud ekspertarst kaebajaga ja hindas selle arvväärtusega 2

(mõõdukas). Ekspertarst põhjendas, et kaebaja liikumist piirab vaid ülekaal ja sellest tingitud

koormustaluvuse langus. Tasakaaluhäireid vms kaebajal tuvastatud ei ole. Liikumisel kaebaja

abivahendeid või kõrvalist abi ei vaja. Liikumise valdkonna kokkuvõtvas hinnangus leidis

3-25-4724

ekspertarst, et kaebajal esineb mõõdukas piirang. Koormustaluvuse languse tõttu on piiratud

pikemate vahemaade käimine, erinevatel tasapindadel liikumine, pikem kehaasendi

säilitamine. Piirangu põhjus on ülekaal. Kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud. Seejuures

on ekspertarst tuginenud endokrinoloogia õe Panainti Posmatsi uuringutulemustele.

25. Ka on kaebajale ebaselge, kas ja kuidas hinnati piirangute (liikumine ja vaimse tervise

probleemid) koosmõju. Kaebaja arvates on vaideotsuses toodud selgitused tegelikkusele

mittevastavad ja kohati ka vastuolulised. Ekspertarst M. Plaasi 17. oktoobri 2025. a

eksperthinnangust (millele SKA on tuginenud) nähtub, et kuigi kaebaja hindas vaimse

võimekuse valdkonna „Õppimine ja tegevuste sooritamine“ võtmetegevuses „Tegevuste

õppimine“ ennast arvväärtusega 3 (raske), ei nõustunud ekspertarst kaebajaga ja hindas selle

arvväärtusega 2 (mõõdukas). Ekspertarst põhjendas, et on kaebajal on tuvastatud vaimne

alaareng ning sellest tingituna on õppimisvõime oluliselt piiratud; siiski on taotleja võimeline

õppima lihtsaid (elementaarseid) tegevusi, omandama algelist haridust. Seetõttu ei ole piirang

hinnatav täielikuna. Seejuures on ekspertarst tuginenud psühhiaater Kersti Pedakmäe

uuringutulemustele. Kokkuvõtvas hinnangus on arvestatud nii kaebaja liikumise kui vaimse

tervise probleeme.

26. Kaebaja leiab, et ilma igasuguste objektiivsete põhjendusteta, sealhulgas viiteta

metoodikale vms, on toodud selgitus, mille kohaselt on põhihariduse omandamine lihtsustatud

õppekava alusel võrdsustatav keskmise puude raskusastmega. Kohus selgitab, et ekspertarst

M. Liidemanni on oma 25. novembri 2025. a arvamuses tõepoolest selgitanud, et taotleja on

omandanud põhihariduse lihtsustatud õppekava alusel, millest tulenevalt on tema eeldatav

vaimne võimekus samuti kooskõlas keskmisele puude raskusastmele vastavate piirangutega,

kuid sellest ei ole võimalik järeldada, et SKA on võrdsustanud põhihariduse omandamist

lihtsustatud õppekava alusel keskmise puude raskusastmega.

27. Lisaks on ebaselge, kuidas hindas SKA kaebaja puhul varasemate püsipiirangutega

kohanemist sobivate elu- ja keskkonnatingimuste ning toetavate meetmetega kui 7. oktoobri

2025 taotluses ega terviseandmetes teavet elu- ja keskkonnatingimuste ning toetavate

meetmete kohta ei ole või on vastav teave minimaalne. Nagu SKA on selgitanud, on

vaidlusaluse otsuse tegemisel tuginetud töövõime hindamise käigus 17. oktoobril 2025 antud

eksperdiarvamusele, millest nähtuvalt on kaebaja mitmes valdkonnas tuvastatud piirangutega

osaliselt kohanenud.

28. Kaebaja on seisukohal, et puudub järeldus, mis annaks selgust, miks tema puhul

püsivateks hinnatud piirangud enam raske puude raskusastme tuvastamiseks alust ei anna.

Esmalt märgib kohus, et varasem puude raskusastet tuvastav SKA otsus ei loo isikule

õiguspärast ootust, et ka edaspidised otsused tulevad samasugused. Kohus nõustub

ekspertarsti M. Liidemanni ja vastustaja seisukohtadega, et kuivõrd varasemad puude

raskusastme tuvastamise otsused olid ajaliselt piiratud kestusega, ei saa kaebajal olla

õigustatud ootust, et puude raskusastme lõppedes järgneb alati uus samaväärne otsus. Puude

raskusastme ekspertiis ei tugine varasemale ekspertiisile, vaid on iseseisev ja lähtub

meditsiinitöötajate poolt TIS-i sisestatud terviseandmetest vanusega kuni viis aastat. Puude

raskusastme vähenemine ei võrdu haigusest tervenemisega. Ekspertarstidel oli tuginedes

aktuaalsetele terviseandmetele alust eeldada, et kaebaja on varasemate püsipiirangutega

osaliselt kohanenud ning püsipiirangud vastavad käesolevalt keskmisele puude raskusastmele.

29. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel

esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Määruse nr 18 lisa 2

3-25-4724

p 3 kohaselt tuvastatakse isikul puude raskusaste liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise,

õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning

inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui

vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on

vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75,

esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal

tuvastatakse keskmine puude raskusaste; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu

aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse

sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2,76–3,49, on isiku igapäevane

tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste;

3) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise

valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme

arvväärtus 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult

takistatud ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste.

30. Kaebajal on õppimise ja tegevuste elluviimise ning inimestevahelise lävimise ja suhete

valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute aritmeetiline keskmine 2.

Seega esineb tal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning on

põhjendatud keskmise puude raskusastme tuvastamine. Kohtu hinnangul ei ole alust

järeldada, et kaebaja piiranguid oleks hinnatud põhjendamatult madalalt.

31. Kaebaja leiab, et ebaselge on ka asjaolu, kas ja kui palju arvestati otsust tehes psühhiaatri

7. oktoobri 2025. a epikriisiga, kus arst on leidnud, et jääb selgusetuks, kuidas kodune elu on

korraldatud ja kes mida teeb. Ütleb, putru keeta oskab, samuti muna praadida. Kaebaja on

seisukohal, et eelnev teave oleks pidanud tekitama vajaduse andmeid kas kaebaja käest üle

küsida või siis psühhiaatriga ühendust võtta, mida kahjuks ei tehtud ja mille tõttu hinnati

kaebaja igapäevane toimetulek tegelikkusest positiivsemaks.

32. Kohus märgib täiendavalt, et ekspertarstidel ei tulnud suhelda kaebaja raviarstidega. Kui

andmekogud sisaldasid kaebaja terviseandmeid piisava põhjalikkusega, võisid ekspertarstid

teha otsustuse kaebaja terviseseisundi kohta ka selliste andmete põhjal. Ei ole eluliselt usutav,

et täiendava arsti vastuvõtuga oleks võimalik tuvastada kaebaja terviseseisundit oluliselt

teistsugusena kui varasematel, infosüsteemis märgitud vastuvõttudel. SKA ei pidanud puude

raskusastme tuvastamise menetluse eripärast tulenevalt hindama muid andmeid, kui need, mis

on TIS-s saadaval. Vaideotsuses on viidatud, et see põhineb terviseandmetel.

Uurimiskohustuse täitmise küsimuses peab ekspertarstil tekkima põhjendatud kahtlus, et

midagi on andmetes puudu (nt kui raviarst ei ole täitnud dokumenteerimiskohustust). Kohtu

hinnangul sellist olukorda ei esinenud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis

annaksid alust arvata, et ekspertarstide hinnangud olid ekslikud või TIS-i tehtud kanded

vigased.

33. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse SKA 10. novembri 2025. a

otsuse nr P26-2025-361188 ja 28. novembri 2025. a vaideotsuse nr 5.2-3/28367-2

tühistamiseks ning kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3-25-4724

35. HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses

andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega,

registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida.

Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab

kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult

vältida.

(allkirjastatud digitaalselt)