2-25-12195/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-12195

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi K. P. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3040,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja P. M.

Kostja: K. P. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi K. P. vastu IPF Digital AS-i ja K. P. vahel 15.

aprillil 2024 krediidikonto lepingust nr 5713141671 tuleneva põhivõla,

intressi, sissenõudmiskulu ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud maakohtus B2 Impact OÜ kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 29. juulil 2025 (täpsustatud 22. augustil 2025)

Viru Maakohtule hagi K. P. (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlg 2000 eurot, intress 274,62 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 527,68 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud koos lisanduva

viivisega palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS (krediidiandja) ja

kostja 15. aprillil 2024 krediidikonto lepingu nr 5713141671, millega krediidiandja

võimaldas kostjale krediidilimiiti 2000 eurot intressimääraga 41,88% aastas. Lepingu

krediidi kulukuse määr on 51,78% aastas. Kostja kohustus kasutusse võetud limiidi

tagastama 60 kuu jooksul.

Krediidiandja tegi krediidivõimelisuse hindamiseks päringud Creditinfo.ee ja taust.ee

andmebaasidesse ning kontrollis Ametlikke Teadaandeid. Krediidiandja tuvastas kostja

netosissetuleku Maksu- ja Tolliametist saadavate maksuandmete põhjal, mille alusel

arvutati kostja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 881,68 eurot. Laenutaotluses märkis

kostja enda kuu sissetulekuks 820 eurot, majapidamiskuludeks 400 eurot,

finantskohustusteks 25 eurot, ülalpeetavate arvuks 0 ning töökohaks Handymann OÜ.

Krediidiandja tuvastas, et kostja vaba raha jääk oli 312 eurot (820-400-25×1,1-81).

Krediidiandja tuvastas, et laenu teenindamise suhtarv ja vaba raha jääk on kooskõlas

krediidiandja sätestatud piirmääradega ning kontrolliti, et kostjal ei olnud maksehäireid,

maksuvõlgasid ega ametlikke teadaandeid.

Krediidiandja tegi perioodil 15. aprill 2024 kuni 13. august 2024 krediidikontolt kostjale

väljamakseid 2019,07 eurot.

Kostja tagastas kokku 197,24 eurot. Sellest 19,07 eurot arvestati põhiosa katteks ja

178,17 eurot intressi katteks.

Kostja jäi viivitusse 14. septembri 2024, 14. oktoobri 2024 ja 14. novembri 2024

maksetega. Krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemise teate 21. novembril 2024

ning andis tähtaja võla tasumiseks 11. detsembrini 2024. Kuivõrd kostja selle aja

jooksul võlga ei tasunud, loeti leping üles öelduks täiendava tähtaja möödumise päevast.

Kostjal on põhivõlg hageja ees 2000 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

Samuti jäi kostja võlgu intressi tasumisega ajavahemikul 14. augustist 2024 kuni

lepingu ülesütlemiseni (11. detsember 2024) kokku 274,62 eurot.

Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 12. detsembrist 2024 kuni

hagiavalduse esitamiseni 29. juulil 2025 intressimääras, s.o 527,68 eurot. Edaspidi, s.o

30. juulist 2025 nõuab hageja viivist põhivõlalt seadusjärgses määras.

Hageja saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega 16. detsembril

2024, 21. jaanuaril 2025 ja 7. märtsil 2025. Nendega seoses nõuab hageja kostjalt

sissenõudmiskulusid kokku 35 eurot (s.o 5 + 25 + 5).

Hageja esitas alternatiivselt VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestatud nõude, mille kohaselt on

põhivõlg 1821,83 eurot ja 12. detsembrist 2024 sissenõutavaks muutunud viivised kuni

29. juulini 2025 127,62 eurot. Hageja leiab, et lepingu ülesütlemine toimus seaduslikul

alusel ning kostja kohustuste rikkumise tõttu. Krediidiandjal ei ole kohustust sõlmida

uut maksegraafikut.

KOSTJA SEISUKOHT

2. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

4. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18,

OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

5. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja

lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Krediidiandja ja kostja sõlmisid 15. aprillil 2024 krediidikontolepingu

(tarbijakrediidileping) nr 571314167 (dtl 16-45). Kostjal tekkis õigus võtta kasutusse

krediit 2000 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr

seisuga 30. november 2023 17,36% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273).

Selle kolmekordne määr on 52,08%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 51,78%

(dtl 16), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et kogu

krediidisumma võetakse kohe kasutusse, krediidisumma 2000 eurot,

krediidiintressimäära 41,88% aastas. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi

kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 85). Seega on krediidi kulukuse määr

kooskõlas seadusega.

6. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS §

4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

(teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2

teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

7. Hageja märkis, et krediidiandja on 15. aprilli 2024 lepingu sõlmimisel

tuvastanud kostja laenutaotluse alusel igakuised sissetulekud 820 eurot. Krediidiandja

arvutas Maksu- ja Tolliameti maksuandmete alusel, et kostja netosissetulek on 881,68

eurot. Seega on krediidiandja kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute

kohta.

Krediidiandja arvestas kostja majandamiskulude suuruseks kostja laenutaotluses

märgitud 400 eurot ja finantskohustusteks laenutaotluses märgitud 25 eurot, mis

korrutati 1,1-ga. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks

mingilgi viisil kostja laenutaotluses märgitud teavet majandamiskulude või

finantskohustuste suuruse kontrollinud. Seda oleks saanud teha küsides kostjalt

pangakonto väljavõtte(d).

Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi,

kuid see ei tähenda, et ta oli võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte üks eesmärk on tagada, et tarbija ei satuks nn laenuorjusesse.

8. Kohtu hinnangul on eelnevaga tuvastatud, et krediidiandja on kostja esitatud

teabe kontrollimata jätmisega rikkunud enda kohustust kontrollida tarbija esitatud teavet

(KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).

9. Kohus leiab eelneva põhjal, et krediidiandja ei ole teavet kostja majandusliku

seisundi kohta piisava hoolsusega hinnanud. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on

vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis

krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

11. Hageja esitas koos hagiga ümberarvestuse juhuks, kui kohus tuvastab, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 93). Hageja

märkis, et ümberarvestuse tulemusena on põhinõue 1821,83 eurot, mis koosneb saadud

krediidist (2019,07 eurot), millest on maha arvutatud tagasimaksed 197,24 eurot ja

viivistest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 127,62 eurot (alates lepingu

ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 29. juulil 2026).

12. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles

öelnud.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega (septembri, oktoobri ja novembri

2024 arved) tasumisega (dtl 89). Tasuda tuli iga kuu vastavalt edastatud arvetele

(lepingu p 11.1, dtl 21). Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks

ning hoiatas, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 54).

Hageja ei ole täpsustanud, kas kostja oleks olnud tagasimaksetega viivituses ka nõude

ümberarvestuse korral. Arved, mille tasumisega kostja hilines sisaldasid ka intressi (dtl

55-57) lepingujärgses määras, s.o 41,88% aastas. Ümberarvestuse korral ei võinud

krediidiandja nõuda seega kostjalt enam kui viivist VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

intressimääras, kuna see ei ole suurem kokkulepitud intressimäärast.

Kohus andis 11. märtsi 2026 kohtunõudes hagejale võimaluse täpsustamaks, kas

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused (s.o võlgnevus kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega) täidetud ka nõude ümberarvestuse korral. Hageja ei ole seda

täpsustanud, vaid on üldsõnaliselt märkinud: „Hageja jääb seisukohale, et lepingu

ülesütlemine toimus seaduslikul alusel ning kostja kohustuste rikkumise tõttu.“.

Hageja ei ole esitanud uut maksegraafikut (st tagasimakseid pole uuesti määratud) ega

ka andmeid, mis võimaldaksid tuvastada, kas ümberarvestatud nõude korral lepingu

ülesütlemine 11. detsembril 2024 jätkuvalt kehtib (st kas ümberarvutatud nõude korral

oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga jätkuvalt vähemalt kolme

osamakse tasumisega viivituses).

Hageja uut ümberarvestust ei esitanud. Seega ei täpsustanud haginõuet ega esitanud

kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS

§ 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja ei ole täpsustanud alternatiivse nõude asjaolusid. Kohus

ei pea hageja eest ümberarvestust (sh kohaldama seadusjärgset intressi nagu leiab

hageja) tegema.

13. Kohus leiab, et kuna eespool on tuvastatud, et krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja

oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks

teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades

hagi osaliselt rahuldada. Ilma vastava ümberarvestuseta ei ole kohtul võimalik hagi

osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma

nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on

muutunud sissenõutavaks (vt ka TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995/15).

Hageja ei ole käesolevas asjas selgitanud ega tõendanud, et laenulepingu ülesütlemise

eeldused olid täidetud. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole

krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka

hoolimata 11. märtsi 2026 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat

tagasimaksete uuesti määramist (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude

aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud

sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib ega esitanud

uut hagiavalduse taotlust), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult

põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

14. Hagiavalduse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses seisukohti esitanud ning toimikust

ei nähtu kostjal menetluskulude tekkimist, siis järelikult hagejalt kostja kasuks

väljamõistetavad menetluskulud puuduvad (TsMS § 174 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)