2-24-2110/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2110

Kohtuasi

Intrezo OÜ hagi Reinu Köök OÜ vastu võla, viivise,

sissenõudmiskulude ja kahjuhüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.05.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Intrezo OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

96 480 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Intrezo OÜ (registrikood 16440043), lepinguline

esindaja Aire Põder

Kostja Reinu Köök OÜ (registrikood 14920247),

lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 23.03.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05.05.2025 otsus muutmata.

2. Jätta Intrezo OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Intrezo OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-24-2110

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Intrezo OÜ (hageja) esitas 07.02.2024 (täpsustatud 27.02.2024) Harju Maakohtule Reinu

Köök OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 16.02.2023

sõlmitud töövõtulepingust tulenev põhivõlgnevus 76 165,78 eurot; viivised 07.02.2024

seisuga 2936,92 eurot; viivised seaduses sätestatud määras alates 08.02.2024 kuni

põhivõlgnevuse 73 452,58 euro kohase täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses; sissenõudmiskulu 240 eurot ning

kahjuhüvitis 7616,58 eurot.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.02.2023 suulise

töövõtulepingu, mille alusel hageja töövõtjana osutas kostjale kui tellijale töövõtuteenust, mis

seisnes valmistoidu tootmises tellija ruumides, tellija toorainest ning juhistest lähtuvalt.

1.2. Hageja osutas kostjale teenust ajavahemikul 13.02.2023 kuni 07.12.2023. Hageja ja

kostja vahelise kokkuleppe kohaselt esitas hageja kostjale igakuiselt kalendrikuu esimestel

kuupäevadel akti osutatud teenuse mahu osas, mille edastas kostjale e-kirja teel. Kuivõrd

kostja ei esitanud vastuväiteid aktidele, siis esitas hageja kostjale eelnevas kalendrikuus

osutatud teenuste eest arve, tuginedes kostjale edastatud aktile. Kostja tasus arved. Alates

2023. aasta juunikuust tekkisid kostjal raskused arvete tasumisega, kuid pooled saavutasid

kokkuleppe edasises koostöös ja võlgnevuse tasumises. 2023. aasta novembrikuu teisest

poolest ei vasta kostja hageja telefonikõnedele. Hageja peatas alates 08.12.2023 kostjale

teenuse osutamise. Kostja jättis hagejale tasumata kuus arvet kokku summas 76 165,78 eurot.

1.3. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on hagejal õigus nõuda viivise tasumist

kuni kohustuse täitmiseni. Hageja viivisenõue kostja vastu 07.02.2024 seisuga on 2936,92

eurot. Kuna kostjal on tasumata kuus arvet, siis saab hageja nõuda sissenõudmiskulude

hüvitist kokku 240 eurot (6 x 40 eurot). Hagejal on tekkinud seoses võlgnevuse nõudmisega

kostjalt inkassoettevõtte kaudu varaline kahju 10% võlgnetavast põhinõudest, s.o 7616,58

eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud pooltevahelise lepingulise suhte ja selle sõlmimise

asjaolusid, lepingu tingimusi, nõutava tasu sissenõutavuse eeldusi. Kuna hagejal puudub

põhinõue, siis ei saa tal olla ka kõrvalnõudeid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 05.05.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

3.1. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 13.02.2023 suulise töövõtulepingu, mille

alusel hageja töövõtjana osutas kostjale kui tellijale töövõtuteenust kostja tegevuskohas (s.o

2-24-2110

aadressil Aruküla tee 57, Jüri, Rae vald, Harju maakond), mis seisnes valmistoidu tootmises

tellija ruumides, tellija toorainest ning juhistest lähtuvalt. Hageja on hagiavalduse kohaselt

kostjale esitanud 12 arvet, millest kuus on tasutud, üks on tasutud osaliselt ja viis täielikult

tasumata.

3.2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. Töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude

lahendamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistes töödes on pooled kokku leppinud,

kas töö on teostatud ja vastab lepingule ning kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7

mõttes sissenõutavaks.

3.3. Maakohus tuvastas, et hageja on esitanud kostjale arved: 28.02.2023 arve nr 1157

summas 4115,40 eurot, maksetähtajaga 07.03.2023 (tasutud); 31.03.2023 arve nr 1181

summas 15 953,10 eurot, maksetähtajaga 07.04.2023 (tasutud); 30.04.2023 arve nr 1201

summas 19 874,40 eurot, maksetähtajaga 07.05.2023 (tasutud); 31.05.2023 arve nr 1222

summas 22 237,62 eurot, maksetähtajaga 07.06.2023 (tasutud); 30.06.2023 arve nr 1244

summas 28 008,35 eurot, maksetähtajaga 07.07.2023 (tasutud); 31.07.2023 arve nr 1251

summas 33 875,88 eurot, maksetähtajaga 07.08.2023 (tasutud); 31.08.2023 arve nr 1271

summas 28 790,26 eurot, maksetähtajaga 07.09.2023 (tasumata summas 11 790,26 eurot);

30.09.2023 arve nr 1301 summas 2052 eurot, maksetähtajaga 07.10.2023 (tasumata);

30.09.2023 arve nr 1302 summas 19 239,16 eurot, maksetähtajaga 07.10.2023 (tasumata);

31.10.2023 arve nr 1310 summas 23 322,58 eurot, maksetähtajaga 07.11.2023 (tasumata);

30.11.2023 arve nr 1333 summas 17 048,58 eurot, maksetähtaeg 07.12.2023 (tasumata);

18.12.2023 arve nr 1348 summas 2713,20 eurot, maksetähtajaga 25.12.2023 (tasumata).

3.4. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt üksnes aktide esitamisest töötajate töötundide

kohta ja arvete saatmisest ei ole võimalik järeldada, et pooled on sõlminud lepingu.

Võimalikud eelnevad kokkulepped poolte vahel või eelnevate arvete tasumine või arve nr

1271 osaline tasumine kostja poolt ei tõenda automaatselt järgnevate arvete tasumise

kohustust või arve tasumise kohustust osas, milles see on tasumata. Hageja kinnitas

24.09.2024 eelistungil, et igale arvele või arves viidatud aktile eelnes eraldiseisev kokkulepe.

Hageja ja kostja vaheline kirjavahetus, mille raames hageja on esitanud kostjale aktid

töötajate töötundide osas erinevate tunnihindadega, sh novembrikuu tööaja kinnitus, ja arved

ei kinnita töövõtulepingu olemasolu poolte vahel ega ka lepingu tingimusi, sh milliseid

konkreetseid töid pidi kostja perioodil 01.08.2023–11.12.2023 tegema ning millise mahu ja

hinnaga. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit võimalike lisatööde ja transporditeenuste

kokkulepete osas.

3.5. Hageja on menetluses esitanud kohtule ka väljavõtte hageja töötaja SV ja kostja esindaja

SK omavahelisest kirjavahetusest ning hageja juhatuse liikme MV ja SK kirjavahetusest,

millega on soovinud tõendada, et hageja osutas kostjale töövõtuteenust valmistoidu

valmistamisel, mh et hageja töötajate poolt töötati välja erineva toodangu retseptuur, telliti

vajadusel vajalikud materjalid, osutati transporditeenust ning kogu teenuse osutamine käis

kooskõlastatult SKga. Samas ei ole hageja üheski kohtule esitatud seisukohas välja toonud

ühtegi faktilist asjaolu, millest nähtuks, milles konkreetselt kokku lepiti, mida kooskõlastati,

millest räägiti. Kõikide lepingu sõlmimise asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustus oli

hagejal ning esitatud tõendid saaksid kinnitada üksnes hageja poolt väljatoodut. Kuigi hageja

2-24-2110

on menetluses detailselt kirjeldanud töötajaid ja nende töötunde, siis ühestki hageja

dokumendist ei selgu, milliste konkreetsete valmistoitude valmistamises ja millistes mahtudes

hageja ja kostja kokku leppisid; millistes tasustamise alustes ja maksetingimustes kokku lepiti

ja kui selleks olid erinevate töötajate tunnihinnad, siis millised need olid, mitme töötaja

kasutamises sel juhul kokku lepiti, milline pidi olema nende töötajate kvalifikatsioon, millises

mahus toodangut pidid need töötajad valmistama. Samuti on tõendamata, milliste lisatööde

tegemises kokku lepiti ja mis oli nende tööde sisu; mis olid nende lisatööde tasustamise

alused. Puuduvad tõendid arvetes väljatoodud transporditeenuse kokkulepete kohta, sh

millistes konkreetsetes transporditeenuste osutamises kokku lepiti; millised olid nende

tasustamise alused. Samuti ei selgu, kas ja millal on hageja nõue üldse sissenõutavaks

muutunud.

3.6. Kuivõrd käesoleval juhul puuduvad tõendid töövõtulepingu olemasolu ja tingimuste osas,

siis ei ole hageja nõue summas 76 165,78 eurot põhjendatud. Kuna hagejal puudub kostja

vastu põhinõue, siis ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista ka viiviseid, sissenõudekulusid

ega ka kahjuhüvitist.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub. tühistada Harju Maakohtu 05.05.2025

otsus, ja saata asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks või alternatiivselt teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud otsuse tegemisel

põhjendamiskohustust, sest ei ole arvestanud kõikide asjaolude ja tõenditega. Kuna maakohus

ei ole võtnud seisukohta kõigi hageja esitatud faktiliste väidete ja tõendite osas, siis on

maakohus ebaõigesti jätnud hagi rahuldamata. Maakohus, asudes tuvastama, kas poolte vahel

on sõlmitud töövõtuleping ja millistel tingimustel, on asunud ise sisustama kostja vastuväiteid

hageja esitatud nõuetele. Kostja vaidlustas töövõtulepingu olemasolu, kuid ei vaidlustanud

kokkulepitud tasu.

4.2. Maakohus on põhjendamatult jätnud kõrvale hageja esitatud kõikvõimalikud tõendid, sh

kostja e-kirjad, milles tunnistatakse võlgnevust, palutakse tasumiseks lisaaega ja

kooskõlastatakse pooltevahelist lepingu täitmist. Seetõttu on maakohus ebaõigesti leidnud, et

hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Poolte vahel oli lepinguline õigussuhe, mida kinnitavad

hageja esitatud kontoväljavõtted aastast 2023. Kontoväljavõtetelt nähtub, et kostja kandis

hagejale raha üle, viidates konkreetsetele arvetele. Seega on ilmselt vale kostja väide nagu ta

ei oleks mitte ühtegi lepingut hagejaga sõlminud.

4.3. Kohus peab kontrollima hageja nõuet kõigil õiguslikel alustel, kuid maakohus ei teinud

seda.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

2-24-2110

7. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

8. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

9. Lepingu alusel tasunõude saamiseks pidi hageja esile tooma ja tõendama enda tasunõude

eelduseks olevaid asjaolusid, eelkõige lepingu sõlmimist, lepingujärgset tasukokkulepet ja

tasunõude sissenõutavaks muutumist ning kostja oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid.

10. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab

üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu

sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui

on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse,

et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab

pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava

lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi

võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

11. Kolleegium märgib, et leping, sh töövõtuleping kui ka käsundusleping loetakse sõlmituks

nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud kokkuleppe saavutamisega. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu sõlmimiseks vajalik kahe

või enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 68 lg 1 alusel võib töövõtulepingu või käsunduslepingu

sõlmimiseks teha tahteavalduse mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS

§ 68 lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles avaldub sõnaselgelt tahe tuua kaasa

õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos,

millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650, p

11; RKTKo 05.11.2014, 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk konkludentne on selline

tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse

tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650, p 11; 21.10.2020,

2-18-109972, p 12). TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada

vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi

teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma,

2-24-2110

tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel mõistma pidi.

12. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et arvete esitamine tekitab iseenesest kohustuse see

tasuda. Samuti ei teki arvete tasumisest iseenesest kohustust tasuda kõik esitatavad arved.

Kohtupraktika kohaselt ei tähenda arvel märgitu, et arve vastuvõtja saab lugeda nõustunuks

või peab ta nõustuma arvel esitatud tingimustega, milles kokku lepitud ei ole (vt RKTKo

17.12. 2009, 3-2-1-144-09, p 11). Maakohus on õigesti hagejale selgitanud, et hageja pidi

esile tooma asjaolud ja tõendama, et pooled sõlmisid lepingu(d). Vastupidiselt kaebuses

väidetule kostja siiski eitas ja eitab mistahes kokkuleppe olemasolu, mille alusel oleks kostjal

kohustus tasuda hagejale hagiavalduses märgitud aktide ja arvete alusel nõutud summad.

Seega pidi hageja esile tooma konkreetsed asjaolud, kelle vahel, millal ja milliste

tahteavalduste tegemisega on väidetav vaidlusalune leping või lepingud koos kõikvõimalike

lepingutingimusetega (lepingupoolte konkreetsed kohustused, sh lepingujärgne tasukokkulepe

ja selle täitmise aeg) sõlmitud. Lisaks lepingu sõlmimiseks oluliste asjaolude väljatoomisele

oleks hageja pidanud neid asjaolusid ka tõendama.

13. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel

on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus kumbki

pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 4

lg 2, § 5 lg-d 1–2, § 230 lg 1). Asja materjalidest ei nähtu, et hagejale poleks olnud selge, et

tema peab esile tooma ja tõendama kõiki oma tasunõude aluseks olevaid asjaolusid.

Maakohus ei saanud hageja esitatud tõenditest järeldada asjaolusid, mida hageja pole ise esile

toonud. Pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud

kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või

tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud

tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb,

ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu

tõendamiseks tugineb (RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305, p 17; RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-

141-13, p 17). Kolleegium märgib, et see, kui hageja jätab kohtu selgitustest hoolimata oma

nõude aluseks olevad asjaolud esile toomata ja tõendamata, on tema risk, et hagi jääb

rahuldamata.

14. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma

tasunõude eelduseks olevaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu on

põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

16. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus.

17. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

2-24-2110

(allkirjastatud digitaalselt)