2-25-17646/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lihtmenetlusotsus

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

14. aprill 2026

Tsiviilasi

(number ja menetluse e

nr 2-25-17646

Aktiva Finance Group OÜ hagi N.Y

vastu

tarbijakrediidilepingust nr CNT0000014664 tuleneva

põhivõlgnevuse 262,71 euro, intressi 47,75 euro,

sissenõudmiskulu 40 euro, viiviste 63,96 euro ning jooksva

viivise alates 21.10.2025 kuni põhinõude (262,71 euro)

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

456,70 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479)

Hageja lepinguline esindaja

Ahto Järvela

Kostja

N.Y (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot,

on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta;

menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes

olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi N.Y vastu. Hageja palub

kostjalt välja mõista Coop Finants AS ja kostja vahel 04.08.2012 sõlmitud Säästukaart Pluss

krediidilepingust nr CNT0000014664 (dtl 12-13) tuleneva võlgnevuse. Lepingu alusel võimaldati

kostjale krediidilimiit 200 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 19,9% aastas ning krediidi

kulukuse määr 27,24%.

3. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Esialgne võlausaldaja saatis

28.06.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks (dtl 14). Kuna kostja kohustusi ei täitnud, öeldi leping üles 30.07.2024, millega muutus

kogu võlgnevus sissenõutavaks (dtl 15).

4. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tagastamata krediit 737,71 eurot. Pärast nõude

loovutamist tasus kostja 475 eurot, mistõttu jäi tasumata põhivõlg 262,71 eurot. Lisaks on

tasumata intress 47,75 eurot.

5. Esialgne võlausaldaja loovutas 30.07.2024 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos

kõrvalnõuetega. Kostjat on nõude loovutamisest teavitatud ning loovutamine kehtib tema suhtes.

Kostja viivituse tõttu on tekkinud viivisenõue 63,96 eurot ajavahemikul 31.07.2024 kuni

20.10.2025. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 262,71 eurolt alates 21.10.2025 kuni

kohustuse täitmiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid 30 eurot.

6. Krediidivõimelisuse hindamisel analüüsis krediidiandja enne lepingu sõlmimist kostja

krediidivõimelisust ning tugines kostja esitatud andmetele. Kostja märkis oma sissetulekuks 600

eurot kuus ja kohustusteks 35 eurot kuus. Hageja hinnangul oli kostja krediidivõimeline ning

krediidiandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Kohus palus 22.10.2025 kohtumäärusega täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid, mh

täpsustada, kuidas esialgne võlausaldaja hindas kostja krediidivõimelisust ja esitada vajadusel

nõude ümberarvestus (dtl 79-80).

8. Hageja selgitab 04.11.2025 täiendavalt, et tegemist oli krediitkaardilepinguga, mille puhul ei

koostatud kostjale maksegraafikut (dtl 83-84). Lepingu üldtingimuste kohaselt oli kostja

kohustatud tasuma eelneval kuul kasutatud krediidisumma järgneval kuul. Kostja ei täitnud seda

kohustust ning jättis tasumata kolm järjestikust maksetähtpäeva 15.04.2024, 15.05.2024 ja

15.06.2024, mistõttu öeldi leping üles 30.07.2024. Intressi arvestati vastavalt lepingu tingimustele

alates krediidilimiidi kasutamisele järgneva kuu 6. kuupäevast kuni krediidi täieliku

tagasimaksmiseni. Intressiarvestuse täpsem kujunemine, sh arvestatud perioodid ja summad,

nähtub hagi lisas esitatud arvestusest. Kuna tegemist oli krediitkaardiga, sai kostja kasutada

krediidilimiiti korduvalt kuni 200 euro ulatuses. Kostja ei tagastanud kasutatud krediiti mitme kuu

vältel, mille tulemusel kujunes lepingu ülesütlemise hetkeks põhivõlaks 737,71 eurot. Samas

nähtub esitatud andmetest, et kostja on lepingu kestel kasutanud krediiti kokku 5375,48 euro

ulatuses ning teinud tagasimakseid summas 6326,83 eurot. Sellest tulenevalt on hageja märkinud,

et lepingu võib lugeda kehtivalt lõppenuks.

9. Kostjale on hagimaterjalid 08.01.2026 kätte toimetatud e-postile , kuid kostja tähtaegselt

(22.01.2026) oma vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

11. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

12. Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping nr CNT0000014664 on

kvalifitseeritav VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidilepinguna. Samuti on tuvastatav, et

kostja on lepingu allkirjastanud (dtl 12-13).

13. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt

peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja

arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal

lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ( ) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-

des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus

tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest

tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega

seda sisustama.

14. Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt

vajalik nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo nr , p 55). Euroopa Parlamendi

ja nõukogu tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on

kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine

kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda

pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole

rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid

makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.

15. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandja on tuginenud peamiselt kostja enda esitatud andmetele, millest nähtub kostja

hinnanguline sissetulek ja väljaminekud. Samas ei nähtu asjaoludest, et krediidiandja oleks neid

andmeid kontrollinud või kogunud täiendavat teavet kostja maksevõime kohta, sh teinud päringuid

maksekäitumise või krediidiajaloo kontrollimiseks (nt Creditinfo Eesti andmebaasi või

krediidiregistrisse). Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks analüüsinud

kostja tegelikku rahalist olukorda, näiteks pangakonto väljavõtte või muu asjakohase teabe alusel.

Eeltoodust tulenevalt jääb ebaselgeks, millistele andmetele tuginedes järeldas krediidiandja, et

kostja on võimeline krediidilepingust tulenevaid kohustusi täitma, mistõttu ei saa lugeda

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt tõendatuks. Kuna hageja ei ole esitanud

tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud asjaolusid, ei

ole kohtul võimalik järeldada, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kui

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7

järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

16. Kohus selgitas puuduste kõrvaldamise määruses, et esmapilgul võib tegemist olla

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Sellest tulenevalt andis kohus hagejale tähtaja

esitada vajadusel nõude ümberarvestus, arvestades seadusjärgset intressimäära ning muude kulude

välistamist. Samuti palus kohus hinnata, kas ümberarvestuse korral esines kostjal viivitus

vähemalt kolme järjestikuse maksega, mis annaks aluse lepingu ülesütlemiseks.

17. Hageja selgitas kohtu määruse täitmiseks, et hagi lisas toodud andmete kohaselt on kostja

kasutanud krediidilimiiti kokku 5375,48 euro ulatuses ning teinud tagasimakseid summas 6326,83

eurot. Hageja märkis, et eeltoodust tulenevalt saab lepingu lugeda kehtivalt lõppenuks.

18. Kuivõrd kostja täitnud oma kohustuse täielikult, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

19. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik