4-25-4728/21 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-25-4728

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2026.a, Rapla kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-4728 (263025004195)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Endla Ülviste

Aivi Meister

Väärteoasi

Kristjan Kikkase kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 05.12.2025.a

otsusele väärteoasjas nr 263025004195 karistusseadustiku

(KarS) § 275 lg 1 ja § 279 lg 1 järgi

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Kristjan Kikkas

isikukood: 37802040231; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht:

X; e-post: X

Kaitsja: vandeadvokaat Meelis Masso

Masso Advokaadibüroo OÜ

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri

Kesk-Eesti

politseijaoskonna

Rapla

menetlusgrupi esindaja Piret Pesti.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada Kristjan Kikkase kaebus osaliselt ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 05.12.2025.a otsus Kristjan Kikkasele

KarS § 279 lg 1 alusel määratud karistuse osas ja lõpetada väärteomenetlus KarS § 279

lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti

politseijaoskonna 05.12.2025.a otsus muutmata.

3. Rahatrahv 800 eurot tuleb tasuda 05.12.2025.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud

arveldusarvele hiljemalt 24.09.2026. a, märkides vastav viitenumber.

1 (7)

4-25-4728

4. Mõista Eesti Vabariigilt Kristjan Kikkase kasuks välja 2604 eurot valitud kaitsjale

kohtuvälises menetluses ja maakohtus makstud tasu katteks.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei

ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja

ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Kohtuotsuse ärakiri edastada Kristjan Kikkasele, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on

kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 14. aprillil

2026.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuväline menetlus

1. 06.11.2025.a koostatud väärteoprotokolli kohaselt solvas Kristjan Kikkas 05.10.2025.a kell

01.51 X juures avalikku korda kaitsvat võimuesindajat abipolitseinikku B.O-d seoses tema

ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et isik näitas parema käe keskmist sõrme ja

kasutas ebatsensuurset väljendit "fuck you", mistõttu tundis abipolitseinik end solvatuna.

Kristjan Kikkas jooksis riikliku järelevalve teostamise käigus sõiduki kõrvalt minema, takistades

sellega süüteomenetlust. Kristjan Kikkas pani toime KarS § 275 lg 1 ja KarS § 279 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad väärteod. (dtl 32-33)

2. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 19.11.2025.a vastulause paludes muuhulgas võtta asja

materjalide juurde 05.10.2025.a koostatud regionaalhaigla väljavõte ja lõpetada väärteomenetlus

VTMS § 29 lg 1 p l alusel. Kui aga kohtuväline menetleja leiab, et puuduvad alused menetluse

lõpetamiseks palub menetlusalune isik määrata rahatrahvi tasumise ositi.

3. Kohtuvälise menetleja 05.12.2025.a otsuse kohaselt on Kristjan Kikkas süü tõendatud

tunnistajate ütlustega, isiku kinnipidamise protokolliga, indikaatorvahendi kasutamise

protokolliga ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Kohtuväline menetleja ei leia, et esinevad

alused menetluse lõpetamiseks, kuid võimaldab tasuda määratud rahatrahv osade kaupa.

Kohane ei ole väljendada ennast võimuesindajaga suheldes samuti, kui sõpradega suheldes.

Menetlusalune isik väitis, et tema ei näidanud keskmist sõrme vaid hoidis sõrmi üleval valu

leevendamiseks, sest tema käsi oli põletikus. Vastulausele lisatud regionaalhaigla väljavõttest

nähtub, et pöörduti on seoses vigastustega, mis tekkisid seoses intsidendiga politseiga ja

pöörduja kaebab muuhulgas valu parema käe küünarvarre piirkonnas. Kohtuväline menetleja

leiab, et esitatud dokument ei tõenda vigastust, mis oli saadud enne väärteo toimepanemist

05.10.2025.a kell 01:51.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik Kristjan Kikkas pani 05.10.2025.a

toime temale KarS § 279 lg 1 ning KarS § 275 lg 1 järgi süüks pandud väärteod ning protokoll

on koostatud õigesti. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja menetluse käigus

ei tuvastanud. Süüd suurendavaks asjaoluks luges kohtuväline menetleja seda, et Kristjan Kikkas

pani talle süüks arvatud väärteod toime otsese tahtlusega. Kohtuväline menetleja leiab, et

2 (7)

4-25-4728

menetlusalust isikut on võimalik seekord karistada rahatrahviga ja määrab KarS § 279 lg 1 alusel

rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. KarS § 275 lg 1 alusel rahatrahvi 100

trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Rahatrahv summas 1200 eurot on määratud ositi tasumisele

vabalt valitud ajal ja summades ning viimase osa maksmise kuupäev on 24.09.2026. (dtl 43-45)

Menetlusaluse isiku kaebus

3. 22.12.2025.a esitas Kristjan Kikkas kaitsja vahendusel eelnimetatud otsusele kaebuse, milles

palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel. Kaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine.

4. KarS § 275 lg 1 alusel on väärteona karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja

solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Öisel ajal viibisid tunnistajad ja

menetlusalune isik erinevates autodes. Seega võis tunnistajatele tunduda, et menetlusalune isik

näitab nende suunas keskmist sõrme. Menetlusalune isik on selgitanud, et kuna tal oli käsi katki

ja valutas, siis ta hoidis oma kätt üleval ja tahtlus kedagi solvata puudus. Väärteoprotokollis,

väärteoasja otsuses ega tunnistajate ütlustes ei ole kirjeldatud, kuidas menetlusaluse isiku

käitumine võis riivata võimesindajate au ja väärikust. Ka abipolitseinik kasutas menetlusaluse

isiku suhtes ja oma kolleegidega vesteldes ebatsensuurseid väljendeid, järelikult

politseiametnikud aktsepteerivad sellist suhtlust. Lisaks tuleks võtta arvesse, et kuna

politseiametnikud on tihti sunnitud suhtlema igasuguste inimestega, siis neil peaks olema ka

talumiskohustus.

5. KarS § 279 lg 1 alusel on väärteona karistatav riikliku ja haldusjärelevalve takistamine sellisel

viisil, mis ei võimalda järelevalve teostamist. Väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud, millisesse

riiklikku või haldusjärelevalvesse oli menetlusalune isik kaasatud või missugust järelevalvet

tema suhtes rakendati. Väärteoprotokollis ei ole kajastatud, missugust järelevalveasutuse poolt

antud selgesõnalist korraldust või muud tegevust võis menetlusalune isik eirata. Samas koostati

väärteoprotokolli kohaselt isiku kinnipidamise protokoll ning indikaatorvahendi kasutamise

protokoll. Järelikult viis kohtuväline menetleja läbi teatud menetlustoimingud menetlusaluse

isiku suhtes ning ei ole tõendatud, et menetlusaluse isiku tegevuse tõttu jäi järelevalve

teostamata. Politsei pidas kinni sõiduki, kus viibis ka menetlusalune isik. Kuna

politseiametnikud pidasid sõiduki kinni vahetult pärast seda, kui neil oli tekkinud kahtlus, et

toime võib olla pandud väärtegu KarS § 275 lg 1 alusel, siis järelikult pidi sõiduki kinnipidamise

põhjus olema mitte liiklusjärelvalve teostamine, vaid väärteomenetluse läbiviimine.

6. Menetlusalusele isikule ei selgitatud tema õigust kaitsja abile, olla kohtus oma väärteoasja

arutamise juures, anda ütlusi ning esitada tõendeid ja taotlusi. Politseiametnik ei selgitanud

korrektselt ka, miks isik peatati ja mis on menetlustoimingu eesmärk. Kokkuvõtvalt puudus

politseiametnikel seadusest tulenev õigus menetlusaluse isiku kinnipidamiseks ja politsei

ametiruumidesse toimetamiseks. Lisaks puudus vajadus indikaatorvahendi abil menetlusaluse

isiku joobeseisundi tuvastamiseks. Menetlusaluse isiku oleks saanud kuulata üle ka hiljem ja

saata vastava kutse menetlusalusele isikule. Arvestades, et nii väärteoprotokollis kui ka

väärteoasja otsuses, on lihtsalt toodud välja seaduse tekst ning reaalselt puudus vajadus

menetlusaluse isiku toimetamiseks jaoskonda menetlustoimingute tegemiseks, siis puuduvad

faktilised asjaolud, mis annavad aluse mõista süüdi menetlusaluse isiku KarS § 279 lg 1 alusel

väärteo toimepanemises. Reaalselt ei takistanud menetlusalune isik menetlust, vaid kasutas talle

seaduse alusel antud õigusi. Seega ei olnud menetlusalusel isikul kohustust täita politseiametniku

korraldusi. (dtl 6-11)

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

3 (7)

4-25-4728

Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud

küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka

seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

8. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajad, menetlusaluse isiku,

kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatud ja KarS § 275 lg

1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine Kristjan Kikkase poolt on tõendamist leidnud,

kuid KarS § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused tema käitumises puuduvad.

9. Kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi abipolitseinik B.O, kes oli tööl koos N.F. Nende eest

sõitis läbi tume BMW, milles kaasreisija oli Kristjan Kikkas. B.O ja N.F nägid, et kaasreisija

vaatas nende poole, tõstis oma parema käe nende poole, keskmine sõrm oli üleval. B.O ja N.F

peatasid sõiduki ja küsisid, miks oli see sõrme näitamine vajalik. Isik ütles, et ta pole midagi

näidanud, tema käe ümber oli side. B.O ja N.F selgitasid korduvalt, et tegu on toimunud, kuid

isik oli üleolev. N.F viis menetlust läbi ja soovis isikule anda lugemiseks õigusi ja kohustusi, ta

ei hakanud lugema, ajas tagasi, et midagi pole olnud. Kuna kohapeal menetlustoiminguid läbi

viia ei saanud otsustasid B.O ja N.F, et on mõistlik minna politseimajja. Palusid tal väljuda,

korduvalt selgitades. Kristjan Kikkas ütles, et ei tule kuhugi ja jooksis ära. B.O selgitas, et

väärteomenetlus algas siis, kui toimus rikkumine, mis oli vaja fikseerida. Keskmise sõrme

näitamine oli B.O jaoks solvav. (dtl 76-78)

10. Kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi politseiametnik N.F, kes oli tööl koos abipolitseinik

B.O-ga . Jälgisid liiklust, seda oli öösel vähe. X parkla poolt tulles andsid teed sõidukile, mille

möödudes oli näha, et kõrvalistuja käsi ja sõrm tõusid. Tänavavalgustuses oli näha isiku kuju ja

käsi. Isik, kes sõrme näitas, vaatas nende suunas. Nad seisid, sõiduk möödus väga aeglaselt.

Šokeeriv oli alguses, et mis mõttes lihtsalt näitab nii. Väga ebameeldiv ja solvav on kui

ametnikele nii näidatakse. Keerasid autole järgi ja andsid peatumismärguande. Tunnistaja rääkis

juhiga, nad otsustasid, et koostavad väärteoprotokolli ametivõimu solvamise eest, kuid Kristjan

Kikkas ei olnud nõus sellega. Kristjan Kikkase ja abipolitseiniku vahel tekkis vaidlus, kui paluti

autost välja tulla, Kristjan Kikkase käisid käed taskusse, tundus ebaturvaline ja ohtlik. Korduvalt

anti talle korraldus käed taskust välja võtta, kutsusid appi ka teise patrullsõiduki, sest oli kaks

meesterahvast, kellest üks joobes ja agressiivne. Väärteomenetlus algas, kui märkasid üles

tõstetud kätt, mille peale ka tunnistaja solvus. (dtl 78-80).

11. Kohtul puudub alus kahelda B.O ja N.F ütlustes, kelle sõnul nad selgelt nägid, et Kristjan

Kikkas tõstis nende poole vaadates üles parema käe ja näitas neile keskmist sõrme. Mõlemad

tundsid, et neid on solvatud. Mõne meetri kauguselt mööda sõitnud auto liikus aeglaselt,

tänavavalgustus põles ja kõrvalistuja Kristjan Kikkas oli neile hästi nähtav. Samuti selgub B.O ja

N.F ütlustest, et nad otsustasid sõiduki kinni pidada ning koostada väärteoprotokolli ametivõimu

solvamise eest.

12. Tunnistaja V. L nägi enda poolt juhitud sõidukiga politseisõidukist möödudes kõrvalistmel

istunud onu, Kristjan Kikkase, tõstetud kätt, kuid on veendunud, et see oli valust. Kuna onul oli

käsi sidemes ja valutas, oli käsi vahepeal püstises asendis, võib-olla politseile tundus, et neile

näidati midagi. Onul oli käsi üleval päris palju kordi. Politseiauto kaugus möödasõidu hetkel oli

4-5 meetrit, nähtavus tundus hea. Politseinikud peatasid sõiduki, politseinik tuli akna juurde, ta

ei selgitanud, miks ta kinni peeti, öeldi, et küsige oma kõrvalistujalt. Kõrvalistujale tema

mäletamist mööda ka ei selgitatud, miks kinni peeti. Politseiametnikud väitsid, et on näitas

4 (7)

4-25-4728

keskmist sõrme ja onu vastas, et pole seda teinud. Talle tundus, et politsei muutus

agressiivseks, kui palus dokumenti ja kui kohe ei antud. Meesterahvas oli agressiivne ja ütles

kohe, et tulge autost välja või me kasutame jõudu, ütles mitu korda. Onu oli politseiga suheldes

rahulik. (dtl 80-82).

13. V. L nägi enda sõnul politseisõidukist möödudes kõrvalistmel istunud Kristjan Kikkase

tõstetud kätt, kuid tema on kindel, et käsi oli tõstetud valu tõttu. V. L nägi küll Kristjan Kikkase

tõstetud kätt, kuid Kristjan Kikkase poolt politseiametnike suuna tehtud žest võis temale

märkamatuks jääda, sest ta juhtis mootorsõidukit. Tunnistaja sõnul möödusid nad

politseisõidukist 4-5 meetri kauguselt ning ta kinnitas politseiametnike ütlusi, et nähtavus oli

hea.

14. Kohtuväline menetleja taotles vormikaamerasalvestiste lisamist kohtutoimikusse. Esimeselt

vormikaamerasalvestiselt nähtub, et B.O küsib Kristjan Kikkaselt dokumenti. Küsib, milleks

keskmise sõrme liigutus vajalik oli, et mõlemad nägid ja julgegu tunnistada, kui teha julges.

Selgitab, et auto sõitis mööda, Kristjan Kikkas vaatas politseisõiduki poole, parema käe

keskmine sõrm tõusis. Teiselt salvestiselt on näha, et N.F läheb auto juurde, ütleb Kristjan

Kikkasele, et koostavad väärteoprotokolli ametniku solvamise eest. Kristjan Kikkas vaidleb

häälekalt vastu. B.O selgitab, mis on õigused ja kohustused, ütleb, et Kristjan Kikkas saab seda

lugeda, on õigus esitada ka omapoolne vastulause. B.O selgitab, et mõlemad nägid keskmist

näppu ning küsib, kas saavad menetlustoimingud teha või lähevad jaoskonda. B.O kordab neli

korda, et sõidukist tuleb välja tulla ja kutsub abi. B.O annab veel korduvalt korralduse sõidukist

välja tulla ning teavitab häält kõrgendades võimalusest jõudu kasutada. B.O keelab sõidukist

väljunud Kristjan Kikkasel käsi taskusse panna, ütleb, et lähevad jaoskonda ning selgitab, et

politseisõidukiga kohakuti jõudes vaatas kaasistuja selle poole, tõusis käsi ja sõrm akna kohale,

mõlemad politseinikud nägid seda. Kristjan Kikkas ütles, et ei tule politseijaoskonda ning ja

paneb jooksu, B.O jookseb järele, jõuab lähemale, Kristjan Kikkas jääb seisma, B.O annab

käskluse pikali heita, kuid Kristjan Kikkas ei kuuletu. Kristjan Kikkas surutakse maha ning ta

peetakse kinni. Kolmandalt salvestiselt on näha, kuidas Kristjan Kikkas kambrisse paigutatakse.

Kristjan Kikkas ütleb, et ta hoiab seda kätt kogu aeg püsti. (dtl 66-69).

15. Kõnealustelt salvestistelt on üheselt aru saada, et Kristjan Kikkase suhtes alustati pärast

sõiduki kinnipidamist menetlustoiminguid seoses tema poolt väidetavalt toimepandud väärteoga

KarS § 275 lg 1 järgi. Kristjan Kikkas peeti kinni 05.10.2025.a kell 2.08 seoses KarS § 275 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisega, sest ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid ja

menetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda. Menetlusalune isik vabastati 05.10.2025.a kell

10.05 (dtl 21).

16. Kristjan Kikkas kohtuistungil ütluseid anda ei soovinud, kuid kinnitab, et ei ole keskmist

sõrme näidanud, temast on valesti aru saadud. (dtl 84). Kohtueelses menetluses antud ütluste

kohaselt politseinikud peatasid ja ütlesid, et näitasin „fuck“ näppu. Hoidis seepärast kätt üleval,

et ei oleks valus, käsi oli põletikus. Politseiametnikud ütlesid, et hakkavad väärteomenetlust

tegema, kuid tema ei olnud nõus. Politseiametnikud ütlesid, et viivad ta minema, selle peale

jooksis ta ära. Tekkis ärevushäire ja paanikahoog. (dtl 30-31).

17. Kristjan Kikkase ütlused, selle kohta, et ta tõstis, politseinike nähes oma parema käe valu

tõttu ei eluliselt usutav, ka teised tõendid ei kinnita sellise vigastuse olemasolu, mille tõttu ta

pidi tõstma käe just politseiametnike suunas. 05.10.2025.a X EMO-s toimunud arstliku

läbivaatuse käigus on paremal käel tuvastatud üksnes 3 cm läbimõõduga marrastunud ala,

randme liiges on iseärasusteta. (dtl 39-40). Seega ei ole tegemist erilist valu ja sellest tingitud

5 (7)

4-25-4728

kontrollimatuid liigutusi põhjustanud tervisekahjustusega parema käe randmel.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati Kristjan Kikkasel 05.10.2025.a kell

2:54 alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,74 mg/l (dtl 23). Joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokolli kohaselt on kontrollile allutatud isikul silmade punetus, silma pupillid

suured, kerged koordinatsiooni häired ning rahutu, ärrituv, omamehelik ja ründav käitumine. (dtl

24). Seega oli Kristjan Kikkas lihtsalt joobes, ei allunud ühelegi korraldusele ning vaidles

kõigele vastu. Vormikaamera salvestistelt on nähtav joobes isiku ebameeldiv ja igasugusest

mõistlikust koostööst keelduv käitumine. 19.12.2025.a välja antud perearsti tõend, millel on

pöördumise põhjuseks märgitud paanikahäire, ei ole seostatav enam kui kaks kuud varem

toimunuga. (dtl 12)

18. Kohtulik arutamise käigus on tõendamist leidnud, et Kristjan Kikkas viibis 05.10.2025.a

kella 01.51 paiku X kesklinnas ja sõitis kõrvalistujana mööda liiklusjärelevalvet teostanud

politseiametnik N.F ja abipolitseinik B.O-st ning tõstis nende suunas parema käe ning näitas

neile keskmist sõrme. B.O ja N.F on avalikku korda kaitsvad võimuesindajad, kes täitsid

05.10.2025.a ametikohustusi. Abipolitseinik B.O täitis tööülesandeid vastavalt abipolitseiniku

seadusele ning korrakaitseseadusele, olles seega avalikku korda kaitsev võimuesindaja KarS §

275 tähenduses. Vaidlus puudub selles, et keskmise sõrme näitamine on Läänemaailmas

halvustava tähendusega žest, millega väljendatakse adressaadi suhtes põlgust, solvangut või ka

agressiivsust.

19. Seega oli Kristjan Kikkase poolt politseiametnike suunas parema käe keskmise sõrme

näitamine objektiivselt solvav, sellega riivas ta oma igapäevast tööd teinud riigivõimu esindaja,

kes tagas õiguskorda öises linnas, au ja väärikust. Kristjan Kikkas täitis B.O-d solvates KarS §

275 lg 1 järgi ettenähtud süüteo objektiivse kooseisu. Tema tegu on toime pandud tahtlikult ehk

Kristjan Kikkas tahtis oma žestiga politseiametnikke solvata või vähemalt möönis seda. Tema

teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud.

20. Kohtuvälise menetleja poolt Kristjan Kikkasele määratud karistus on kooskõlas KarS §-s 56

sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb

arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

21. KarS § 275 lg 1 näeb karistustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot, seega

alla sanktsiooni keskmise määra. Hinnates Kristjan Kikkase süü suurust talle KarS § 275 lg 1

järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb seda lugeda keskmiseks. Menetlusalune isik

ei ole oma tegevust hukka mõistnud ja vaatamata politsei poolt õigusrikkumisele tähelepanu

juhtimisele ei tunnistanud ta oma süüd, vaid asus ennast õigustama. Seega karistust kergendavaid

asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning

leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja

eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning loodab, et alla sanktsiooni keskmist määratud

karistus on piisav, et menetlusalune isik hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

22. Seevastu väärteoprotokollis kirjeldatud ja KarS § 279 lg 1 järgi ettenähtud väärtegu ei ole

Kristjan Kikkas toime pannud.

23. Kristjan Kikkasele on etteheidetud riikliku järelevalve teostamise käigus sõiduki kõrvalt

minema jooksmist ja sellega süüteomenetluse takistamist. KarS § 279 lg 1 kohane väärtegu on

6 (7)

4-25-4728

riikliku ja haldusjärelevalve takistamine sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist.

Antud juhul ei ole Kristjan Kikkasele etteheidetav riikliku ega haldusjärelevalve takistamine.

Kristjan Kikkase suhtes toimus süüteomenetlus vähemalt alates esimesest menetlustoimingust,

s.o peatumismärguande andmisest sõidukile, mis järgnes vahetult solvavale keskmise sõrme

näitamisele. Politseiametnike ütlustest ning vormikaamera salvestisest selgub, et Kristjan

Kikkas eiras politseiametnike seaduslikke korraldusi väärteomenetluses, ta ei takistanud riikliku

järelevalvet ega pannud KarS § 279 lg 1 järgi ettenähtud väärtegu ning väärteomenetlus tuleb

tema suhtes selles osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

24. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS §

38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1

p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu

suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud,

nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega.

25. Kaitsja on maakohtule esitanud taotluse mõista välja valitud kaitsja tasu ja sõidukulud, mis

on kokku 5208 euro suuruses summas (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt

on advokaadi ühe töötunni hind 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtuvälise menetleja

otsuse vaidlustamiseks ja maakohtus õigusabi osutamiseks on kulutatud aega 21 tundi, mis

hõlmab nõustamist, materjalidega tutvumist, vastulause koostamist, kaebuse koostamist,

kliendiga nõupidamisi, ettevalmistust kohtuistungiks, kohtuistungil osalemist ning eeldatavat

ajakulu taotluse esitamiseks Rahandusministeeriumile, otsusele järgnevat analüüsi ja selgitusi

kliendile. (dtl 50-54).

26. Kaitsja ühe töötunni hind ei ületa keskmist tavapärast kaitsjatasu määra. Nimekirjas märgitud

toimingud on olnud vajalikud ja kohtuvälises menetluses ning maakohtus tehtud toimingutele

kulunud aega saab pidada ligi 21 tunni ulatuses põhjendatuks. Kuna kohus rahuldas kaebuse

osaliselt, lõpetades menetluse etteheidetud kahest süüteost ühe osas, siis rahuldab kohus

kaitsjatasu hüvitamise taotluse 50 % ulatuses, s.o 10,5 tunni osas, mis on seotud kohtuvälises

menetluses ja maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisega, ning mõistab VTMS § 23

alusel välja Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks 2604 eurot valitud kaitsjale makstud

tasu katteks.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

7 (7)