4-26-795/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-26-795

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Lõpposa

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-26-795 (263026000738)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Endla Ülviste

Aivi Meister

Väärteoasi

Grete Kirsi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 06.03.2026.a

otsusele väärteoasjas nr 263026000738 liiklusseaduse (LS)

§ 227 lg 2 järgi.

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Grete Kirs

isikukood: 49401082012; töökoht: X; elukoht: X; e-post:

X. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri

Kesk-Eesti

politseijaoskonna

Rapla

menetlusgrupi esindaja Piret Pesti.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada Grete Kirsi kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 06.03.2026.a otsus Grete Kirsile LS § 227 lg 2

alusel määratud karistuse osas.

2. Teha selles osas uus otsus ja määrata Grete Kirsile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks

rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 400 eurot.

3. Rahatrahv tuleb tasuda 06.03.2026.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud

arveldusarvele hiljemalt 06.09.2026.a, märkides vastav viitenumber.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei

ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja

ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Kohtuotsuse ärakiri edastada Grete Kirsile ja kohtuvälisele menetlejale.

1 (5)

4-26-795

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on

kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 14. aprillil

2026.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuväline menetlus

1. 06.03.2026.a koostatud kiirmenetluse otsusega tuvastati, et Grete Kirs juhtis 06.03.2026.a kell

16.17 X vallas X maantee X kilomeetril mootorsõidukit liiklusmärgi X (kuni 50 km/h

mõjupiirkonnas) kiirusega 90 ± 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem

kui 37 km/h. Sellise tegevusega rikkus Grete Kirs LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS §

227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Grete Kirsi süü rikkumise toimepanemises on tõendatud

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga/kombineeritult salvestisega, menetlusaluse isiku enda

ütlusetega ja kohtuvälise menetleja ametnik on vahetult tajunud väärteo tehiolusid. Grete Kirs

nõustus kiirmenetlusega ja tema ütluste kohaselt ületas kiirust, sest beebi nuttis ja soovisid koju

jõuda. Soovib trahvi tasuda osade kaupa 6 kuu jooksul.

Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel juhindus kohtuväline

menetleja KarS § 56 lõikest 1 ja leidis, et Grete Kirsile on kohane karistus on 88 trahviühikut, s.o

704 eurot. Rahatrahv määrati tasuda ositi, hiljemalt 06.09.2026.a.

Menetlusaluse isiku kaebus

2. 06.03.2026.a esitas Grete Kirs eelnimetatud otsusele kaebuse, milles tunnistab oma rikkumist

ja kahetseb siiralt, et ületas lubatud sõidukiirust, kuid vaidlustab otsuse karistuse määra osas.

Tegemist oli tähelepanematusega ning on juhtunust teinud järeldused. Rikkumine toimus ajutise

kiiruspiiranguga teelõigul, kus rikkumise hetkel ehitusvedusid ei teostatud ega viibinud

ehitusveokeid või töötajaid. Tee liiklusolukord oli tavapärane ning rikkumisega ei kaasnenud

ohtlikku olukorda ega liiklusõnnetust. Mõistab, et ajutisest kiiruspiirangust tuleb kinni pidada

sõltumata sellest, kas tööd parasjagu toimuvad või mitte.

Kiiruseületus fikseeriti viadukti kõrgeimas kohas, kui oli tõusu võttes selleks ajutiselt liigselt

kiirust lisanud. Tähelepanu oli osaliselt häiritud, sest tagaistmel viibinud beebi nuttis

lohutamatult. Liigset kiirendamist märgates võttis koheselt hoo maha, kuid mõne hetke pärast

märkas eemal seisnud patrullautot järgnemas.

Juhistaaži on 14 aastast, mille jooksul ei ole olnud ühtegi liiklusrikkumist.

Viibib lapsehoolduspuhkusel ja peab üleval kahte väikelast (5-kuune ja 3-aastane), mistõttu on

sissetulek vähenenud, piiratud ja määratud rahatrahv on väga koormav. On tänulik, et võimaldati

6-kuulist ositi trahvi tasumist, kuid see võtab siiski olulise osa sissetulekust.

Kohtupraktikas on rõhutatud, et väärteokaristus peab olema proportsionaalne ja

individualiseeritud, arvestades nii teo asjaolusid, toimepanijat ja tema majanduslikku olukorda.

Leiab, et käesoleval juhul ei ole otsuses kergendavaid asjaolusid piisavalt arvesse võetud

2 (5)

4-26-795

(menetleja hinnangul asjaolud puuduvad). Kogu kiirmenetluse vormistamise aja tegelesin

tagaistmel oleva beebi rahustamisega, mistõttu oli suure surve all.

Palub kohtul vähendada määratud rahatrahvi, arvestades süü tunnistamist, siirast kahetsust,

varasemat laitmatut liikluskäitumist ja majanduslikku olukorda. Menetlus on olnud piisavaks

hoiatuseks ja ka leebem karistus täidaks eesmärgi. Kinnitab, et mõistab juhtunut, on teinud

sellest järeldused ning pöörab edaspidi kiiruspiirangutele veelgi suuremat tähelepanu.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht

3. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et varasemalt karistamata isikut on õige karistada

rahatrahviga. Kui kaebajal oleks olnud varasemaid liiklusrikkumisi, siis suure tõenäosusega

oleks isikule koostatud kiirmenetluse otsuse asemel väärteoprotokoll, et kaaluda isiku karistamist

kas põhi- või lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega.

Isiku süü suurus sõltub kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest ehk

numbrilisest näidust. Grete Kirs rikkumine oli temale ette heidetud LS § 227 lg 2 mõistes

(kiiruse ületamine 21 - 40 km/h) üle keskmise (ületatud kiiruse lõpptulem oli mitte vähem kui

37km/h). Seega on õigustatud Grete Kirsile määratud keskmisest suurem rahatrahv.

Kohtuvälise menetleja esindajale jääb arusaamatuks kaebaja väide, et viaduktil tõusu võttes

tuleks justkui kiirust lisada. Kuivõrd Grete Kirsi poolt toime pandud kiiruseületus fikseeriti

(kiirmenetluse otsusel märgitud) tema elukoha vahetus läheduses (TarkTee kuvatõmmis), siis

kasutab Grete Kirs arusaadavalt antud teelõiku igapäevaseks liiklemiseks ning ei ole võimalik, et

Grete Kirs ei teadnud, milline suurim lubatud kiirus sellel viaduktil oli. Seisukoha koostaja leiab,

et selline tegevus ei saa olla toime pandud hooletusest vaid üksnes tahtlikult. Lisame siinkohal

seisukohale politseisõidukist 18.03.2026.a tehtud video, mis algab pöördega X maanteelt X teele

ning lõpeb peale kõnealust viadukti. Salvestiselt on näha, et X teel ei ole enne viadukti kordagi

suurimaks sõidukiiruseks kuni 90km/h.

Tähelepanuta ei saa jätta kiirmenetluse otsusel Grete Kirs poolt antud ütlusi, kus ta märgib, et

ületas kiirust, sest beebi nuttis ja soovisime koju jõuda. Seega on väheusutav kaebuses toodu, et

kiirust ületati üksnes viaduktil tõusu võttes. Kiirust ületades, seadis Grete Kirs ohtu mitte üksnes

enda ja vara vaid ka enda kaasreisija, väikelapse.

Juhul, kui Grete Kirs oleks põhjustanud liiklusõnnetuse, siis oleks tema käitumine

kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Väide selle kohta, et kaebaja rikkumisega ei kaasnenud

ohtlikku olukorda ega liiklusõnnetust, on asjakohatu. LS § 16 lg 2 sätestab üheselt liikleja

kohustuse täita liikluskorraldusvahendi nõuet ja liiklusseadus ei näe ette võimalust lähtuda

kiiruse valikul oma parimast äranägemisest. Seega kehtib piirang igal ajahetkel ja iga liikleja

jaoks niikaua kuni liikluskorraldusvahend seda kehtestab. Lubatud sõidukiirus on reguleeritud

LS § 15 ja 50 sätetega ning nendest sätetest võib kõrvale kalduda vaid erandlikel juhtudel,

millised kaebaja suhtes ei kohaldu.

Grete Kirs, olles 14-aastase laitmatu juhistaažiga, peaks liikluses jätkuvalt käituma eriti

tähelepanelikult ja hoolsalt, mitte aga püüdma oma liiklusrikkumist vabandada asjaoludega,

mida tema arvates peaks arvestama karistust kergendavatena. Grete Kirs märgib kaebuses, et

viibib hetkel lapsehoolduspuhkusel ja peab üleval kahte väikelast, kuid selle kohta ei ole Grete

Kirs esitanud ühtegi tõendit.

3 (5)

4-26-795

Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukohad (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-6-17, p-d 18 - 19), et

kiiruseületamise puhul ei ole tegemist vähetähtsa õigusrikkumisega, kiiruse ületamistega

seatakse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate turvalisus, millele riik peaks reageerima rangelt.

Kuna Grete Kirs väljendab oma siirast kahetsust alles kaebuses kohtule, siis kohtuvälises

menetluses kiirmenetluse otsust koostades ning karistust määrates ei saanud kohtuväline

menetleja seda kergendava asjaoluna arvestada. Kohtuväline menetleja leiab, et LS § 50 lg 5 p 3

nõuete rikkumine on Grete Kirs poolt toime pandud, tõendatud väärteoasjas kogutud

materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud. Samuti mahub Grete Kirsile määratud rahatrahv

etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus

rikutud väärteomenetlusõigust ja palub austatud kohtul jätta Grete Kirs kaebus rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtu seisukoht

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud

küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka

seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

5. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, menetlusaluse isiku kaebust ja kohtuvälise

menetleja kirjalikus seisukohas väljendatut, leiab, et LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo

toimepanemine Grete Kirsi poolt on tõendatud, kuid temale määratud karistus ei ole kooskõlas

KarS § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega ja on jäänud kohtuvälisel menetlejal

motiveerimata.

6. Kiirmenetluse otsuse kohaselt pannakse Grete Kirsile süüks LS § 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumist,

ning sellega LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemist, s.o lubatud sõidukiiruse

ületamist vähemalt 37 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Grete Kirs juhtis 06.03.2026.a

kell 16.17 X vallas X maantee X kilomeetril, s.o ajutise liiklusmärgi X (kuni 50 km/h)

mõjupiirkonna mootorsõidukit kiirusega 90 ± 3 km/h. Menetlusalune isik ise tunnistab kiiruse

ületamist kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses.

7. 06.03.2026.a kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati Grete Kirsi juhitud sõiduki

Citroen C4 reg. märgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X,

antennid KC153217 ja KR038188, tabloo DI076198, mis olid töökorras ning töötemperatuur

vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ning mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõteseadme

näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 90 km/h. Vastavalt

mõõtemetoodikale arvestati seisva kiirusmõõturiga sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust

+/-3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 87 km/h. Lubatud

sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 37 km/h. Video ja helitehnikat ei

kasutatud ja Grete Kirsile seadme tablool fikseeritud lugemit ei näidatud ning ta näitu näha ka ei

soovinud. Grete Kirs nõustus protokolliga, temal avaldused puudusid ning allkirjastas selle.

8. Grete Kirs tunnistab ka esitatud kaebuses, et ta ületas kiirust, mõistab oma tegu. Samuti

mõistab, et ka ajutiste kiiruspiirangute järgimine on oluline ning lubab, et see ei kordu. Kohus ei

tuvastanud Grete Kirsi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega Grete Kirs

rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

4 (5)

4-26-795

9. Kohus leiab, et Grete Kirsile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei ole kooskõlas

karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse kohaselt mõistetud karistuse puhul ei arvestatud süü

tunnistamist, siirast kahetsust, varasemat laitmatut liikluskäitumist ja majanduslikku olukorda.

10. LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100

trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on LS §

227 lg 5 p 1 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist

ühest kuust kuni kolme kuuni.

11. Kohus leiab, et Grete Kirs teosüü on keskmisest suurem. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse

lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, Grete Kirs ületas lubatud

sõidukiirust vähemalt 37 km/h tunnis, seega ületas ta sõidukiirust LS § 227 lg-s 2 ettenähtud

väärteokoosseisu ülemmäära lähedases määras. Teisalt Grete Kirs on algusest peale oma süüd

tunnistanud, ta väljendas kaebuses siirast kahetsust, kinnitas arusaamist toimunust ja väidetavalt

on ta teinud sellest ka vajalikud järeldused. Kohtul puuduvad andmed, et Grete Kirsi oleks varem

karistatud liiklussüütegude eest. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda Grete Kirsil kahe

väikelapse olemasolus ning sellega seonduvas sissetulekute piiratuses. Seega on Grete Kirsi

isikut ja karistust kergendavat asjaolu arvestades põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni

keskmises määras.

12. Väärtegu on toime pandud elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada,

et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Asulavälisel teel toimuvad mootorsõidukite

kokkupõrked suurtel kiirustel ning on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu peavad kõik

liikluses osalejad rangelt järgmina kehtestatud nõudeid, sealhulgas nõudeid, mis on määratud

ajutiste liikluskorraldusvahenditega. Grete Kirs on täisealise ja kogenud liiklejana liikluses

kehtestatud nõuetest ning nende järgimise kohustusest kahtlemata teadlik. Kaebuse kohaselt

väidetav rikkumine pandi toime tähelepanematusest ning ajal kui ehitusvedusid ei teostatud ja

seal ei viibinud ehitusveokeid või töötajaid. Tee liiklusolukord oli tavapärane ning rikkumisega

ei kaasnenud ohtlikku olukorda ega liiklusõnnetust. Eeltoodud asjaolude näol ei ole kohtu

hinnangul tegemist süüd vähendavate erandlike asjaoludega, kahjuks on tegemist liikluses juba

tavapäraseks muutuva käitumisega, mis ei õigusta vähimalgi määral kiiruse ületamist.

13. Kuna kohtuväline menetleja on Grete Kirsile karistuse mõistmisel materiaal- ja

menetlusõigust ebaõigesti kohaldanud, rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Politsei- ja

Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 06.03.2026.a otsuse Grete

Kirsile LS § 227 lg 2 järgi määratud karistuse osas.

14. Grete Kirs on varem karistamata isik, kes ületas küll sõidukiirust LS § 227 lg 2

väärteokoosseisu ülemmäära lähedases määras, kuid kohus peab Grete Kirsi isikut ja karistust

kergendava asjaolu esinemist arvestades võimalikuks mõista temale LS § 227 lg 2 alusel

karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 400 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

5 (5)