2-26-5177/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

14. aprill 2026 kell 11.00, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-5177

Tsiviilasi

Võlgniku J.J-i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja-võlgnik J.J, isikukood XXX,

Usaldusisik G.V , OÜ G.V Õigusbüroo, asukoht Lai tn

10, Pärnu linn, Pärnu linn, XXX, e-post pinker@hot.ee

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.J-i maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja J.J-i (J.J, isikukood XXX) pankrot 14.04.2026 kell 11.00 ja algatada

J.J-i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada J.J-i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes G.V (OÜ G.V

Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 44 31 313, e-post pinker@hot.ee, pankrotihalduri

tunnistus nr 36/22.06.2004).

4. Määrata J.J-i (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. mai 2026

kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asuk. Kuninga 22, Pärnu linn).

5. Kohustada võlgnikku J.J-i (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 6. mail 2026 kell 15.00 Pärnu Maakohtusse (Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, Pärnu linn). Võlgniku ilmumata jäämisel võib

kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks

kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab J.J-i kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 14.04.2027.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

Tsiviilasi nr 2-26-5177

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks

ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. J.J-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb

esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas

nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust

pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

14. Jätta menetluskulud võlgniku J.J-i kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

15. Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 16.03.2026 kuni pankroti

väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku G.V tasu suuruseks 1986.50

eurot, millele lisandub käibemaks 476.76 eurot, s.o kokku 2463.26 eurot, millest

1040.50 eurot ja lisanduv käibemaks 249.72 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks

pankrotivara arvelt ning 946 eurot ja lisanduv käibemaks 227.04 eurot hüvitada

usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, OÜ-le G.V Õigusbüroo (a/a EE861010902001530007 SEB Pangas).

16. Võlgnik J.J on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1,

2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-26-5177

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud

1. J.J

(avaldaja, võlgnik) esitas 06.03.2026 Pärnu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse. Maksejõuetusmenetluse liigi jättis võlgnik kohtu otsustada.

1.1. Avalduse kohaselt ei ole avaldaja abielus, tal ei ole ülalpeetavaid. Avaldaja töötab

viimased 3 kuud OÜ-s F, sissetulekuteks märgib ta 1200-1500 eurot kuus, millele lisandub

osalise töövõime toetus. Väljaminekud on 1000-1200 eurot kuus, võlausaldajaid on kokku 6

kogunõuetega ca 19 000 eurot.

1.2. Makseraskuste osas selgitab võlgnik, et need on tekkinud järk-järgult seoses mitme

laenukohustuse koondumisega ning suurenenud igakuiste kohustustega. Tema sissetulek ei

võimalda kõiki kohustusi täita lepingujärgsetel tingimustel. 4 kuud tagasi kaotas võlgnik töö

tervise tõttu ja peale seda ongi kõik alla mäge läinud, ta hakkas alkoholi tarbima ja kasiinos

õnne proovima. Nüüd on võlgnik töötanud uuesti 3 kuud ja soovib enda elu korda saada jälle

ja uuesti alustada.

Võlgnikul on tuvastatud osaline töövõime, mis piirab tema tööalaseid võimalusi ja

sissetulekut. Tegemist ei ole võlgniku hinnangul ajutise, vaid püsiva makseraskusega.

2. Kohus võttis 16.03.2026 määrusega J.J-i maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks G.V .

3. Usaldusisik G.V esitas 06.04.2026 kohtule võlgade ja varade nimekirja (allkirjastatud nii

usaldusisiku kui võlgniku poolt), milles antud hinnangu kohaselt tuleks välja kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku

tuvastatu ja põhjendused:

3.1. Võlgniku sissetulekuks on praegu töötasu keskmiselt ca 1400€ ning osalise töövõime

toetus ca 300€. Võlgniku praegusest sissetulekust on lubatud arestida keskmiselt ca 500

€/kuus, kuid arestitav sissetuleku osa sõltub iga konkreetse kuu sissetulekust. Võlgnikul

igasugune vara puudub. Võlgnik elab üürikorteris XXXXXX. J.J-i teadaolevate kohustuste

suuruseks 7 võlausaldaja ees on kokku kuni 20 013,02€, neist vähemalt 70% on muutunud

sissenõutavaks. Võlgniku vastu olevate nõuete aluseks on peamiselt tarbijakrediidilepingud.

Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise osas täpsema hinnangu saab anda järgmises

menetlusetapis kui kõik võlausaldajad on esitanud nõuete aluseks olevad alusdokumendid.

3.2. Võlgnikule on määratud töövõime osaline vähenemine. Põhjuseks on 2025 augustis

töökohal toimunud õnnetus. Sellest ajast ongi kõik hakanud allamäge minema. Seoses

haigusega on tal keelatud öötöö, ei tohi olla pikalt magamata, ega teha 8-tunnist pikemaid

tööpäevi. Eelmises töökohas XXXXX olid 12-tunnised vahetused, sh öösiti, samuti töötamine

väga kuumas keskkonnas. Sellele ei pidanud tervis vastu. Võlgnikul on olnud probleeme

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-26-5177

hasartmängude mängimisega. 2025.a pani endale Eestis aastaks õnnemängude keelu. Seoses

ajutise tagasilangusega 2026.a märtsis seadis endale täiendava piirangu ning blokeeris

ligipääsu ka välismaisele mängukeskkonnale Vavada.com, et vähendada edasist riski ja

vältida samasuguseid olukordi tulevikus.

3.3. Usaldusisiku hinnangul on J.J-i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2025 augustis

töölepingu lõppemise tõttu sissetuleku vähenemine ning saadava sissetuleku kulutamine

ebatervislikele eluviisidele ja hasartmängudele. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse

põhjuseks muu asjaolu. Usaldusisiku hinnangul muutus võlgnik pankrotiseaduse mõistes

maksejõuetuks 2025 septembris, pärast XXXX AS-s töölepingu lõppemist.

3.4. Maksejõuetusmenetluse viisi osas teatas võlgnik esialgu vastuseks usaldusisiku päringule,

et soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Usaldusisik on võlgnikule väga

põhjalikult selgitanud võlgade ümberkujundamise menetluse (edaspidi VÜK) ja pankroti-

ning kohustustest vabastamise menetluse olemust, sh edastanud võrdlustabeli kummagi

menetluse eeliste/võimaluste jm osas. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku jaoks on

käesoleval hetkel otstarbekam ja mõistlikum pankroti- ning kohustustest vabastamise

menetluse läbiviimine, sest:

- Vaatamata võlgniku tööle iseenda harjumustega, kinnitab ta, et veel märtsis langes korraks

hasartmängude küüsi, mis võib kordumisel ootamatu rahalise kulu tõttu tuua kaasa võlgade

ümberkujundamise menetluse lõpetamise;

- Arvestades võlgniku tervislikku seisundit võib tulla ette haigestumisi ja sellega kaasnevalt

töövõimetuse perioodidel sissetuleku vähenemist, mille tõttu ei suudaks võlgnik tasuda VÜK

menetluses kavakohaseid makseid. Sellisteks ettenägematuteks olukordadeks tal rahalist

puhvrit pole.

- VÜK menetluse algatamise eesmärgiks on üldreeglina mingi võlgniku jaoks olulise vara (nt

eluaseme) müügi vältimine pankrotimenetluses. Praegusel juhul võlgnikul igasugune vara

puudub ja seega nimetatud põhjust VÜK menetluse eelistamiseks puudub.

Võlgnikul puuduvad vahendid VÜK menetluses ettenähtud deposiidi maksmiseks, kuid

pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses on võimalik saada menetlusabi

menetluskulude tasumiseks.

Juhul, kui võlgnik soovib kõiki oma võlgu täies ulatuses tasuda, siis on tal pankrotimenetluses

võimalik vabatahtlikult oma mittearestitava sissetuleku arvelt teha makseid pankrotivarasse

ulatuses, et oleks võimalik kõik kohustused tasuda.

Pankroti ja kohustustest vabastamise menetlus oleks võlgniku jaoks lühem (ca 36 kuud vs

vähemalt 40 kuud), paindlikum (kinnipidamised teostatakse iga konkreetse kuu sissetulekust

lähtuvalt) ja paremini kontrollitud, kuna haldur teostab igakuiselt järelevalvet võlgniku

arestitava/mittearestitava sissetuleku osas (VÜK menetluses peab võlgnik suutma ise oma

sissetulekuid-väljaminekuid kontrollida).

Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on nõustunud, et praegu oleks mõistlik

alustada pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust, et oleks võimalik asjad samm-

sammult korda saada.

4. Kohus vaatas asja läbi kirjalikus menetluses menetlusosalisi ära kuulamata.

Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused

5. Kohus asub seisukohale, et võlgniku J.J-i maksejõuetusavaldus on põhjendatud ja tuleb

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-26-5177

rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise

menetlus.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

7. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgniku kohustused suurusjärgus 20 000 eurot on võimalik katta igakuiselt

ülejääva ca 500-eurose makse puhul küll ca 2 aastaga (ka usaldusisiku tasu vm

pankrotimenetluse kulud tuleb katta), kuid võlgade ümberkujundamise menetlus eeldab

deposiidi maksmist (vahendeid selleks pole) ning head finantsdistsipliini, mida võlgniku

hasartmängude mängimine ja tervislik seisund ilmselt tagada ei suuda. Mõistlik on läbi viia

pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus pankrotihalduri ja usaldusisiku kontrolli all,

kusjuures sellisel juhul on realistlik, et kõik võlausaldajate nõuded saavad menetluse käigus

(kokku 3 aastat) täies mahus tasutud. Kohus loeb esitatuga tuvastatuks, et J.J on maksejõuetu

ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisik on arusaadavalt esile toonud põhjused,

miks ei ole mõistlik võlgade ümberkujundamine ning kohus nõustub nendega. Aluseid

pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Võlgnik on muutunud maksejõuetuks

eelmisel sügisel pärast töövõime vähenemist ja töö kaotust ning praegusel ajal alles alustab

keerulisest olukorrast taastumist (on töötanud 3 kuud uuel töökohal). Tuginedes PankrS § 31

lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur)

nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule

ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne

pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole

teada, et võlgniku suhtes käiks täitemenetlusi.

8. Pankrotihaldur G.V on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks XXX

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur G.V on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta

on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause

kohaselt.

9. Kohus kuulutab seega võlgniku J.J-i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

G.V ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus

võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande

andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist

tähtpäeva. Usaldusisik on taotlenud vastava vande võtmist ning kohus peab võlausaldajate

hulka ja võlgade suurust arvestades seda taotlust põhjendatuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt

pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega

ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

5 (8)

Tsiviilasi nr 2-26-5177

10. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

11. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

11.1. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

(pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms). Võlgniku

vastu kohtumenetluses ega maksekäsu kiirmenetluses nõudeid ei ole olnud.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur

G.V andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on seisukohal,

et pankrotihaldur G.V on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku

usaldusisikuks nimetamiseks.

12.1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 14.04.2027, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3

nõue.

13. Kohtu selgitused:

13.1.

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-26-5177

13.2.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

13.3.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

13.4.

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

13.5.

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

13.6.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

13.7.

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

14. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

15. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosoleku

vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.

16. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

17. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-26-5177

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval

ajal on tunnitasu ülemmäär 177.20 eurot.

18. Usaldusisiku aruande kohaselt on ta töötanud 14,5 tundi, mis tunnitasu 137 eurot juures

(maksimaalne oleks 189.20 eurot) teeks koos käibemaksuga tasu suuruseks 2463.26 eurot.

Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning

arvestades võlgnikul olulise arestitava sissetuleku ja müüdava vara puudumist taotleb

usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Eelneva põhjal palub usaldusisik

kinnitada tema tasu summas 1986,50€, millele lisandub käibemaks 476,76€ (kokku

2463,26€), millest

- 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04€ (kokku 1173,04€) hüvitada riigi

vahenditest ja

- 1040,50 eurot, millele lisandub käibemaks 249,72 € (kokku 1290,22€) mõista välja

võlgnikult.

19. Kohus leiab, et arvestades võlgnik J.J-i maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete

mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks

kulunud aeg 14,5 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub tema taotlust

arvestades selgelt kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

usaldusisiku tasuks määrata 1986.50 eurot, koos käibemaksuga 2463.26 eurot.

20. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). 2026.a on kuupalga alammääraks 946 eurot. Kuivõrd

füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul kohane vara

usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud

menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

ilmselt võimalik pankrotivarast lähiajal välja maksta rahuldada, mistõttu hüvitatakse

usaldusisikule tasu summas 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227.04 eurot, kokku

1173.04 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas

1040.50 eurot (lisandub käibemaks) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning

FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le G.V Õigusbüroo.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik

8 (8)