3-25-869/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

14.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-869

Haldusasi

Q.H kaebus Tallinna Vangla 27.01.2025 otsusele nr 6-

7/1-25/384-1 ja 28.02.2025 vaideotsusele 1-8/1-25/45-

Menetlusosalised

Kaebaja – Q.H, esindaja v.adv Raiko Paas

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Illimar Erich

Tender

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.H määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Q.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määruse

peale.

2. Jätta Q.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määrus

muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.H esitas Tallinna Vanglale 23.12.2024 taotluse, milles palus paigutada ta ümber

avavanglasse. Kaebaja käitumine on olnud vangistuse jooksul hea, ta pole rikkunud vangla

sisekorda. Kaebaja on läbinud individuaalse täitmiskava (ITK) olulisemad programmid.

Teisel kinnipeetaval, kelle süütegu puudutas samuti kanepi kasvatamist ja kellele mõisteti

samasugune karistus, oli võimalus saada avavanglasse juba enne ITK-s märgitud tähtaega.

2. Tallinna Vangla jättis 27.01.2025 vastusega nr 6-7/1-25/384-1 taotluse rahuldamata,

kuna kaebaja ei vasta avavanglasse ümberpaigutamise kriteeriumitele. Kaebajale koostatud

ITK kohaselt on avavanglasse ümberpaigutamise tähtpäev 08.02.2027 ning karistusajast

tulenevalt 08.08.2027. Kaebaja ei ole veel ära kandnud karistusseadustiku § 76 lg 1 p-s 2 või

3-25-869

lg 2 p-s 2 sätestatud osa karistusajast, sh on ära kandmata vangistus üle 24 kuu ning

kõrgohtliku kinnipeetava ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kombinatsioon

on selline, et vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabanemist (läbimata on ITK

tegevus – riskipõhised vestlused narkootikumide tarvitamise kahjulikkusest). Seega ei vasta

kaebaja justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-s 3 sätestatud

avavanglasse ümberpaigutamise kriteeriumile. Samuti on kaebajal karistusajast ära kandmata

rohkem kui 18 kuud (vangistusseaduse § 20 lg 1).

3. Kaebaja esitas vaide, mille Tallinna Vangla jättis 28.02.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-

25/45-2 rahuldamata.

4. Q.H esitas Tallinna Halduskohtule 03.04.2025 kaebuse Tallinna Vangla 27.01.2025

otsuse nr 6-7/1-25/384-1 ja 28.02.2025 vaideotsuse nr 1-8/1-25/45-2 tühistamiseks ning

Tallinna Vangla kohustamiseks lahendada kaebaja 23.12.2024 taotlus uuesti.

5. Tallinna Vangla 18.07.2025 otsusega nr 6-7/1-25/2102-2 alustati kaebaja avavanglasse

paigutamise menetlust ning 22.08.2025 käskkirjaga nr 6-1/1-25/1110 otsustati kaebaja

paigutada edasise karistuse kandmiseks Tallinna Vangla avavanglasse. Käskkirja põhjenduste

kohaselt on kaebaja kandnud ära ligikaudu 2,5 aastat karistust, IKT-s seatud eesmärgid on

loetud täidetuks ning riskihindamise tulemusel on kõrgohtliku kinnipeetava ohutaseme ja uue

kuriteo toimepanemise tõenäosuse kombinatsioon selline, et vangla saab toetada kaebaja

tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

6. Tallinna Vangla esitas halduskohtule 13.11.2025 taotluse lõpetada haldusasja

menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on 16.10.2025 paigutatud avavanglasse, seega

on ta saavutanud kaebuse eesmärgi.

7. Q.H taotles 26.11.2025 seisukohas haldusakti tühistamise nõude asemel selle

õigusvastasuse tuvastamist. See on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, et vältida uuesti samas

olukorras sarnase haldusakti andmist. Kuigi kaebaja on paigutatud avavanglasse, esineb

küllalt tihti olukordi, kus väiksemgi korrarikkumine võib viia kinnipeetava tagasi kinnisesse

vanglasse. Kaebaja suhtes on alustatud ka distsiplinaarmenetlust, mille tulemus pole veel

teada.

8. Tallinna Vangla leidis 27.11.2025 seisukohas, et üleminek õigusvastasuse tuvastamise

nõudele ei ole põhjendatud. Kaebaja on kaebuses ise märkinud, et ümberpaigutamisel

avavanglasse puuduks kaebuse edasisel menetlemisel mõte ja kaebaja on valmis kaebusest

loobuma (kaebuse p 5).

9. Tallinna Halduskohus lõpetas 19.01.2026 määrusega haldusasja menetluse

(resolutsiooni p 1), tagastas kaebajale tasutud riigilõivu 20 eurot ning jättis ülejäänud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3).

Kaebaja on 16.10.2025 paigutatud karistust kandma avavanglasse. Seega on ta kaebuse

eesmärgi saavutanud. Kaebaja väidetav preventiivne huvi minna üle vaidlustatud haldusaktide

õigusvastasuse tuvastamise nõudele ei ole tema õiguste kaitseks vajalik. Kui kaebaja peaks

sattuma tagasi kinnisesse vanglasse ja taotleb seejärel uuesti avavanglasse paigutamist, on

tegemist uue menetlusega uutel asjaoludel. Kaebaja saab võimalikku uut negatiivset otsust

tõhusalt vaidlustada tühistamiskaebusega, taotledes vajadusel koos sellega esialgset

õiguskaitset (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2025 määrus nr 3-25-123). Kuna

menetluse jätkamiseks puudub alus, tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Kaebaja palus vastustajalt oma menetluskulude katteks välja mõista 1024,80 eurot (koos

käibemaksuga). Lisatud arvelt nähtub, et kaebaja eest on menetluskulud kandnud Great Ideas

Generator Limited. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks tekkinud kohustus

õigusabikulud sellele ettevõttele hiljem hüvitada. Samuti ei nähtu arvelt, et õigusabikulud

2(4)

3-25-869

oleks seotud siinse kohtuasjaga. Seetõttu ei ole alust neid õigusabikulusid vastustajalt välja

mõista.

10. Q.H esitas Tallinna Ringkonnakohtule 03.02.2026 määruskaebuse, milles palub

tühistada halduskohtu 19.01.2026 määruse ja kohustada halduskohut menetlust jätkama.

Halduskohus on menetlust lõpetades ebaõigesti kohaldanud menetlusõigust. Ei ole välistatud,

et kaebajale võib tuvastamiskaebuse lahendamine olla vajalik juhuks, kui ta viiakse uuesti üle

kinnisesse vanglasse. Teadmata esialgse keeldumise tegelikke põhjuseid, ei saa väita, et

kaebajal ei saa olla huvi nende vaidlustamiseks. Samuti ei saa väita, et vastustaja ei kasuta

neid põhjendusi uuesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

12. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

13. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Selle sätte

alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks

tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kui haldusakt on

täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse

äralangemise tõttu ning ka sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja

lg-ga 2. Sarnaselt saab lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 juhul, kui

kohustamiskaebuse esitaja õiguskaitsevajadus on ära langenud (vt Riigikohtu 23.12.2024

määrus nr 3-21-1862, p 9 ja 21.08.2025 määrus nr 3-22-2373, p 8).

14. Kaebuse eesmärk oli see, et kaebaja paigutatakse avavanglasse. Kaebaja on kaebuse

eesmärgi saavutanud. Tallinna Vangla 18.07.2025 otsusega nr 6-7/1-25/2102-2 alustati

kaebaja avavanglasse paigutamise menetlust. Selle tulemusena andis Tallinna Vangla

22.08.2025 käskkirja nr 6-1/1-25/1110, millega otsustas paigutada kaebaja edasise karistuse

kandmiseks avavanglasse. Kaebaja paigutati avavanglasse 16.10.2025. Seega on kaebuse

esemeks olnud otsused ammendunud ning neil ei ole enam negatiivset mõju kaebaja õigustele.

Eelnevat arvestades esines HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks.

15. HKMS § 152 lg 2 kohaselt tuleb jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse või

haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on

vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. See ei ole lubatud siiski pelgalt

objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 9–

13). Kaebaja taotles üleminekut tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele, et vältida uue sarnase

haldusakti andmist, kui kaebaja peaks paigutatama tagasi kinnisesse vanglasse.

16. Kohtupraktika kohaselt teenib õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS §

152 lg 2 alusel ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja

menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust

tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal

õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud

asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Nende eesmärkide valguses ei ole kohus, kes

otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, seotud

tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2. Küll aga

peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See võib nii olla

näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise

3(4)

3-25-869

nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi

tulevikus tõhusalt kaitsta (vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12).

17. Praegusel juhul ei ole kaebaja veenvalt ära näidanud, kuidas tuvastamiskaebuse

menetlemine aitab kaasa tema õiguste kaitsele. Kaebaja kannab nüüd karistust avavanglas

ning pole alust arvata, et vastustaja teeks kaebaja avavanglasse paigutamise kohta uue otsuse

27.01.2025 otsusega samadel asjaoludel. Jätkutuvastuskaebusele üleminekuks ei anna alust ka

muud kaebaja viidatud asjaolud (kaebaja suhtes alustatud distsiplinaarmenetlus või muul

põhjusel tema võimalik tagasiviimine kinnisesse vanglasse). Kui vastustaja peaks tulevikus

otsustama uuesti kaebaja kinnisesse vanglasse paigutamise, saab kaebaja seda otsust tõhusalt

vaidlustada tühistamiskaebusega, taotledes vajadusel koos sellega esialgset õiguskaitset.

Praeguse asja lahendamisel saab kohus hinnata vangla kaalutlusotsust haldusaktide tegemise

seisuga, s.o uutele asjaoludele hinnangut siinses asjas anda ei saa ning seega pole asjas

tehtavast otsusest kaebajale kasu. Praegusel juhul ei toeta menetluse jätkamist ka

menetlusökonoomia argument, sest asja sisulise arutamiseni ei jõutud (vt Riigikohtu

28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 13). Kuna tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks aidata

kaasa kaebaja õiguste kaitsele, oli menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel õige.

18. Menetluskuludega seoses ei ole määruskaebuses vastuväiteid esitatud. Ringkonnakohus

nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, §

203 lg 2).

19. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2026

määrus muutmata.

20. Kaebaja õiguste kaitseks asendatakse määruse avaldamisel tema nimi tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)