2-25-16774/16 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Kohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2026, Rapla

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-25-16774

915,66 eurot

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

XX hagi XX vastu elatise suurendamiseks

Hageja XX (isikukood XXX), seaduslik esindaja XX

(isikukood XXX, e-post)

Kostja XX (isikuood XXX, e-post)

Menetlustoiming

Asja lahendamine, suuline ja kirjalik menetlus. Istungi

toimumise aeg 27.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX hagi XX vastu elatise suurendamiseks.

2. Suurendada kostjalt XX (isikukood XXX) hageja XX (isikukood XXX) kasuks

tsiviilasjas nr 2-16-107155 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 23.05.2016

määrusega väljamõistetud elatise summat.

3. Mõista kostjalt XX alates 07.10.2025 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o kuni

03.07.2033 välja igakuine elatis vastavalt 1. aprillil muutuvale miinimummäärale

igakuiselt 301 eurot 74 senti (so 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

4. Resolutsiooni punktis 3 nimetatud igakuine elatis tuleb XX-il tasuda XX

arvelduskontole nr xxx iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu viieteistkümnendaks

kuupäevaks, näidates makse selgituses ära ka lapse nimi, kelle eest elatist tasutakse

ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

5. XX poolt perioodil 07.10.2025 kuni kohtuotsuse jõustumiseni XX kasuks XX

arvelduskontole tasutud elatise summadega tuleb arvestada käesoleva kohtuotsuse

täitmisel ning arvestada vastavad summad täidetavast elatisest maha.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

2-25-16774

Edasikaebamise kord

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Asjaolud, menetluse käik, poolte seisukohad

1. Hageja esitas kostja vastu hagi elatise suurendamiseks. Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakond on tsiviilasjas nr 2-16-107155 23.05.2016 määrusega kohustanud kostjat

XX tasuma hagejale XX elatist 200,00 eurot kuus alates 1.04.2016 kuni avaldaja XX

täisealiseks saamiseni 3.07.2033. Hagi kohaselt on hageja ülalpidamiskulud ajas oluliselt

kasvanud: lapse vanus, koolikulud, toit, riided, huvihariduse kulud. Lisaks on seadusest

tulenev miinimumelatis võrreldes 2016. aastaga oluliselt muutunud. Seega ei vasta 200 euro

suurune elatis enam lapse vajadustele ega seadusega ettenähtud miinimumile. Kostja ei ole

hagejale regulaarselt elatist tasunud, mistõttu on tekkinud elatise võlgnevus.

2. 27.01.2026 toimunud kohtuistungil vaidleb kostja hagile vastu. Kostja isa on maksnud

lapse huviringe: muusikakool ja korvpallitrenn. Elatise suurendamisel peaks lapse ema ise

maksma lapse huviringid. Kostja ei ole elatist kogu aeg maksnud, ta on hetkel töötu ja ei ole

rahalisi võimalusi elatise maksmiseks. Tööturu seis on keeruline, kandideerijaid on palju.

Kostjal ei ole hetkel mingit sissetulekut. Kostjal on elukaaslane, kes saab emapalka ja sellest

ta hetkel elab. Kostjal on uus laps uue elukaaslasega. Kostja on õppinud plaatimist, kuid seda

tööd on kahjuks vähe. Ta elab xxx, kus ehitusfirmasid on, aga neil on endalgi tööd vähe. On

olnud töötu 3 kuud, kuid töötuna ennast arvele võtnud ei ole, kuna raha ta Töötukassast ei

saaks ja arvele võtmine ei aita teda kuidagi ning ta ei näe sellel mõtet. Kostja ei leia, et peaks

midagi uut õppima, tal on tutvusi ja koostööpartnereid ning kindlasti ta mingi lahenduse leiab,

et töö leida. Kahjuks see ei ole juhtunud nii kiiresti kui ta tahaks. Siis on väga lihtne, et

edaspidi kostja isa huviringe ei maksa rohkem ja XX XX hakkab ise maksma alimentidest.

Kostja saab aru, et talk on kohustus last ülal pidada. Ta ei tea, mis tema olukorrast saab. Kui

ööd ei ole, siis mis ta peab tegema, kas vargile minema? Viimati töötas ehitajana. Tegelesin

vaheseinte ehitusega. Laps kostja juures ei ole viibinud. Neid põhjuseid on mitmeid, miks ta

kostja juures ei viibi. Suhtluskord on alla arvestust, sest lapse ema on teinud palju selleks, et

kostja ei saaks lapsega suhelda. Lapsega suhtlemise huvi on olemas. Inimene peab aru saama,

et ta elab xxx ja iga päev ei ole võimalik käia. 2025 detsembris soovis kostja viimati oma

poega näha. Helistas pojale ja küsis, et kas ta tahab tema juurde tulla ja ta tahtis. Järgmisel

hetkel helistas poeg tagasi, et ta ikka ei tule. Lapse emaga suhtlemine on keeruline.

3. Hageja esindaja avaldas 27.01.2026 kohtuistungil, et lapse huviringe tasub lapse vanaisa

vabatahtlikult omal soovil, ei ole kokkulepet, et see korvab lapse isa panust elatise

tasumiseks. See on vanaisa vabatahtlik panus ja ei ole asendus isa elatisele. Vanaisa poolt on

umbes 70 eurot kokku, mida vanaisa maksab huviringide katteks. Vanaisa maksab otse

muusikakooli ja trenni. Kostja maksis eelmisel nädalal 100 eurot. See on aastas paar korda

mingi väike summa alla miinimumi. See ei ole regulaarne. Pole olnud mingit tasumist, mida

saaks elatiseks arvestada.

4. Kohus palus kohtuistungil kostjal kohtule esitada tõendid viimase töölepingu lõpetamise ja

töötuse ning uue lapse kohta. Kohus soovitas elatise maksmises kokkuleppele jõuda. Kohus

selgitas, et alla miinimummäära elatise väljamõistmiseks on alus olemas, aga selles osas peab

kostja esitama tõendi, et tal tõesti on teine laps, kes vajab samuti ülalpidamist. Kohus määras:

lükata asja arutamine edasi ja anda kostjale tähtaeg nõuetekohase vastuse ja tõendite

esitamiseks ning hageja seaduslikule esindajale tähtaeg enda sissetulekute ja teiste

ülalpeetavate olemasolu kohta tõendite esitamiseks hiljemalt 10.02.2026.

2-25-16774

5. Hageja esindaja teatas 05.02.2026 kohtule, et tema keskmine netosissetulek kuus, sh

lapsetoetused mõlema lapse pealt, on ligikaudu 1900–2000 eurot. Tema ülalpeetavad on XX

(10a), isikukood XXX ja XX (1a), isikukood xxx. Hageja esindaja märgib täiendavalt, et

kostja poolt 2026. aasta jaanuaris tehtud 100-eurone makse laekus Leedus registreeritud

pangakontolt.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et

hagiavaldus tuleb rahuldada. Põhjendatud on elatise suurendamine seaduses sätestatud

miinimumsummani. Hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; §

100 lg 1,2 ja 4; § 101.

7. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama

alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku

kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

PKS§ 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

8. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma,

mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma (kuni 31. märtsini on baassummaks 282,31 eurot).

Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 59,43

eurot). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise

suurusest maha arvestada ½ lapsetoetusest. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et

peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega

seotud kulutuste osaline hüvitamine.

9. Kohus on tuvastanud, et XX on XX ja XX ühine alaealine laps, kelle suhtes on lapse

vanematel ülalpidamiskohustus ja seda vähemalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätestatud

määras.

10. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal

pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Mõlemad vanemad on kohustatud

last ülal pidama. Vaidlust ei ole asjaolus, et XX elab koos emaga.

11. Kohus on tuvastanud, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 23.05.2016 määrusega

tsiviilasjas nr 2-16-107155 kohustati kostjat tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus alates

01.04.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.07.2033. Kostja ei ole vastavat

kohtumäärust kohaselt täitnud ning on tasunud hagejale elatist ettenähtust vähem ning on

tekkinud elatise võlgnevus. Kohtumenetluse ajal tasutud elatismaksed hageja esindaja

arveldusarvele kuuluvad väljamõistetud suurendatud elatise summast kohtuotsuse täitmisel

mahaarvamisele.

12. Kostja on välja toonud, et ta tema isa on tasunud hageja huviringide osalustasu, s.o

muusikakooli ja korvpallitrenni eest, mida kostja loeb elatise tasumiseks enda poolt. Kostjal

2-25-16774

tööd ja sissetulekut ei ole. Tal on uue elukaaslasega veel üks laps sündinud ning ta elab

elukaaslase emapalgast. Hageja kostja juures ei ole viibinud.

13. Kohus on seisukohal, et elatis kuulub suurendamisele alates 07.10.2025 (hagi esitamisest),

nagu on taotlenud hageja. Kohus ei loe kostja isa poolt hageja huviringise eest tasumist

igakuiselt suurusjärgus 70 eurot, hagejale elatise tasumiseks. Kostja isa on tasunud hageja

huvikoolide eest vabatahtlikult ja ei ole kokkulepet, et seda loetakse kostjapoolse elatise

tasumisena. On loomulik, et lapse vanavanemad võivad soovi korral toetada lapselapse

huviharidust ning sellised kulutused ei kuulu maha arvestamisele kostja poolt tasumisele

kuuluvatest elatismaksest. Vastavad kulud on kostja isa vaba valik.

14. Hageja on taotlenud elatise suurendamist perekonnaseaduses ettenähtud

miinimummäärani. Kohus leiab, et elatise suurendamine on käesolevaga põhjendatud, kuna

elukallidus on aastatega suurenenud ja seega suurenenud ka lapse kulud. Kuna hageja nõuab

elatist miinimummääras, ei pea kohus tuvastama, kui suures summas hagejale igakuuliselt

kulub ja kas kulud, mis on välja toodud, on ka mõistlikud ja põhjendatud. Miinimummääras

elatise nõude puhul ei pea lapsele kuluvaid kulutusi tõendama.

15. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

16. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on

võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud

miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Kostja ei ole tõendanud, ta ei ole võimeline andma

hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samuti ei ole kostja

tõendanud, et ta on töövõimetu või et hagejale elatise väljamõistmisel miinimummääras tekiks

olukord, kus kostja teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

17. Kohus on teinud päringu töötamise registrisse (TÖR), mille kohaselt oli kostjal tööleping

XX OÜ-s algusega 15.08.2023 kuni 29.01.2026 ning töösuhe oli peatatud 01.08.2025 kuni

30.08.2025, peatamise alus isapuhkus. Kostjal oli kehtiv tööleping xx-s kestusega 20.11.2025

kuni 19.01.2026, ameti nimetus komplekteerija ning käesoleval hetkel on kostjal kehtiv

tööleping XX-s algusega 02.02.2026, ameti nimetus autorongi juht. Rahvastukuregistri

päringute kohaselt on kostjal 10.07.2025 sündinud poeg XX.

18. Kohus ei ole tuvastanud PKS § 102 lg-s 1 ja 2 sätestatud asjaolusid, mis annaks aluse

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

19. Seega, lähtuvalt eelnevat kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kohus suurendab

väljamõistetud elatist ja mõistab alates 07.10.2025 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o kuni

03.07.2033 välja igakuise elatise vastavalt 1. aprillil muutuvale miinimummäärale igakuiselt

301 eurot 74 senti (so 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2-25-16774

20. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab XX-il

tasuda XX-ile

välja mõistetud igakuuline elatis XX arvelduskontole nr

EE141010010705016010 iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu viieteistkümnendaks

kuupäevaks, näidates makse selgituses ära ka lapse nimi, kelle eest elatist tasutakse ning kuu

ja aasta, mille eest elatist makstakse.

Menetluskulud

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

22. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega

menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

Kohus ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmise hageja

kanda, kas või osaliselt. Kohus ei leia, et hageja oleks esitanud hagi kohtusse pahauskselt,

ennatlikult või põhjendamatult. Hagi on esitatud alaealise lapse huvides.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hannes Olev

kohtunik