2-25-14971/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.04.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-14971

Tsiviilasi

A.P, F.C ja U.S hagi Z.G vastu elatise suurendamise nõudes

Hagihind

6344,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: A.P (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, 48307 XXX),

Hageja II: F.C (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, 48307 XXX),

Hageja III: U.S (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, 48307

XXX),

hagejate seaduslik esindaja I.B (isikukood: XXX; elukoht:

XXX-i, 48307 XXX),

hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

(XXX);

Kostja: Z.G (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, 48522 XXX; e-

post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada 19.01.2024.a maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-23-152198 määratud elatise

suurust (kostja maksab igale hagejale 100 eurot kuus iga hageja täisealiseks

saamiseni) järgmiselt:

2.1 Välja mõista Urmo U.S-i U.S kasuks elatis alates 10.09.2025 kuni A.P täisealiseks

saamiseni (xxxxxxxxxx) seadusjärgses miinimummääras.

2.1.1 Perioodil 10.09.2025-31.03.2026 oli elatise suuruseks 264,24 eurot kuus

[282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetus 225 eurot jagada

kahega, misjärel jagada laste arvuga, kes saab toetust, s.o 3) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)].

2.1.2 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 281,12 eurot kuus [295,86 eurot

(baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

37,50 eurot (pool lasterikka pere toetus 225 eurot jagada kahega, misjärel jagada

laste arvuga, kes saab toetust, s.o 3) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)]. Nimetatud

summas tuleb elatis tasuda perioodil 01.04.2026 kuni 31.03.2027.

2.1.3 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisel

alates lapse- ja lasterikka pere toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2.2 Välja mõista Urmo U.S-i U.S kasuks elatis alates 10.09.2025 kuni F.C täisealiseks

saamiseni (10.05.2036) seadusjärgses miinimummääras:

2.2.1 Perioodil 10.09.2025-31.03.2026 oli elatise suuruseks 224,60 eurot kuus

[282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetus --- eurot jagada

kahega, misjärel jagada laste arvuga, kes saab toetust, s.o 3) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest) – 39,64 eurot (15% vähendus, kuna vanusevahe on A.P-ga on

vähem kui kolm aastat)].

2.2.2 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 238,95 eurot kuus [295,86 eurot

(baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

37,50 eurot (pool lasterikka pere toetus 225 eurot jagada kahega, misjärel jagada

laste arvuga, kes saab toetust, s.o 3) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 42,17 eurot

(15% vähendus, kuna vanusevahe on A.P-ga on vähem kui kolm aastat)].

Nimetatud summas tuleb elatis tasuda perioodil 01.04.2026 kuni 31.03.2027.

2.2.3 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisel

alates lapse- ja lasterikka pere toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 101 lg 7 alusel elatise vähendamist kohaldatakse kuni A.P täisealiseks

saamiseni (xxxxxxxxxx).

2.3 Välja mõista Urmo U.S-i U.S kasuks elatis alates 10.09.2025 kuni U.S täisealiseks

saamiseni (xxxxxxxxxx) seadusjärgses miinimummääras:

2.3.1 Perioodil 10.09.2025-31.03.2026 oli elatise suuruseks 216,10 eurot kuus

[282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetus --- eurot jagada

kahega, misjärel jagada laste arvuga, kes saab toetust, s.o 3) – 50 eurot (50%

lapsetoetusest) – 38,14 eurot (15% vähendus, kuna vanusevahe on F.C-ga on

vähem kui kolm aastat)].

2.3.2 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 230,45 eurot kuus [295,86 eurot

(baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –

37,50 eurot (pool lasterikka pere toetus 225 eurot jagada kahega, misjärel jagada

laste arvuga, kes saab toetust, s.o 3) – 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 40,67 eurot

(15% vähendus, kuna vanusevahe on F.C-ga on vähem kui kolm aastat)].

Nimetatud summas tuleb elatis tasuda perioodil 01.04.2026 kuni 31.03.2027.

2.3.3 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisel

alates lapse- ja lasterikka pere toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 101 lg 7 alusel elatise vähendamist kohaldatakse kuni F.C täisealiseks

saamiseni (10.05.2036).

3. Punktis 2.1-2.3 märgitud elatis tuleb Z.G-l tasuda I.B pangakontole jooksva kuu 10.

kuupäevaks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik. Menetlusosaliste seisukohad

1. A.P (hageja I), F.C (hageja II) ja U.S (hageja III) esitasid hagi Z.G vastu elatise nõudes. Hagi

kohaselt sündisid hagejad kostja ja I.B abielust. Hagejate vanemate abielu lõppes 02.03.2023

ning sellest ajast on hagejad elanud püsivalt ema juures. Kostja ja hagejate ema on teinud

kokkuleppe, mille kohaselt hagejad viibivad kostja juures 4 päeva kuus, üle nädalavahetuse.

Seega kasvatab hagejaid ja täidab nende hoolsuskohustust suures osas ema. Ema tagab

hagejatele eluks vajaliku ja kannab nende kulud. Iga hageja kulud ühes kuus on umbes 695

eurot. Kostja on maksnud alates 2023.a algusest hagejate ülalpidamiseks 100-300 eurot kuus,

viimasel ajal on maksed olnud 300 eurot kuus kolme lapse peale, mis ei ole olnud piisav ja mis

on vähem kui seadusjärgne miinimumelatis. Hagejad palusid välja mõista elatise igale hagejale

seadusjärgses miinimumsuuruses alates 09.09.2024.

1.1 Hageja ei olnud 10.11.2025 vastuses nõus, et tegemist on elatise suurendamise nõudega,

kuna elatise suurendamine kujutab endast miinimumelatise suurendamist. Hagejad nõuavad

elatise viimist miinimumini. Hagejad märkisid, et võrreldes 19.01.2024.a maksekäsuga on

möödunud pea kaks aastat ning selle ajaga on muutunud nii elatise miinimummäär kui ka

elukallidus. Hagejatele on teadvustunud, et 100 euroga ei ole võimalik laste kulusid kanda ning

kostja panus peaks võrduma vähemalt miinimumiga lapse kohta. Hagejad ei pea tõendama enda

kulusid ega elukalliduse jm muutumist, sest hagejate nõue võrdub miinimumiga.

1.2 Hagejad täpsustasid 18.01.2026 hagi ning palusid miinimumelatise välja mõista alates hagi

esitamisest 10.09.2025, s.o hagejale I 264,24 eurot, hagejale II 224,60 eurot ja hagejale III

216,10 eurot. Hageja palus elatise välja mõista muutuvas suuruses ning selliselt, et iga hageja

täisealiseks saamisel suureneb järgneva lapse elatis vastavalt PKS § 101 lg-le 7 ehk ei

kohaldata elatise vähendamist 15% seoses laste vanusevahega. Hagejad palusid määrata

kindlaks otsuse täitmise kord – elatis tuleb tasuda hagejate ema pangakontole iga kuu, mille

eest elatis tasumisele kuulub, 10. kuupäevaks.

1.3 Hagejad esitasid 27.01.2026 enda kulude kohta tabeli ning 10.03.2026 tabeli osas täpsustused

ja tõendid kulude osas. Hageja I aastased kulud on kokku 9294,07 eurot ning ühe kuu keskmine

774,50 eurot. Hageja II aastased kulud on 7853,81 eurot ning ühe kuu keskmine 654,48 eurot.

Hageja III aastased kulud on 8180,03 eurot ning ühe kuu keskmine 681,60 eurot. Lisaks on

hageja I tabeliosas näidatud kulud, mida ei ole eraldi laste osa lahku löödud (auto laenumaksed,

kindlustusmaksed) ja mida on lapse kohta aastas 1022,28 eurot (4089,12/4) ja kuus 85,19

lisaeurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta elatise suurus muutmata. Kostja sõnul viibivad

hagejad kostja juures umbes 4 ööpäeva kuus ja kostja tasub hagejatele ka väljamõistetud elatist.

Kuna hagejad on esitanud elatise suurendamise hagi, siis kohtupraktika kohaselt ei rahuldata

tagasiulatuva elatise nõuet. Kostja leidis, et hagejate kulud on elatise suurendamiseks

tõendamata ning hagist pole võimalik aru saada, kuid suured on hagejate kulud kululiikide

kaupa. Kostja ei saa aru, mil määral on hagejate vältimatud kulud suurenenud võrreldes algse

elatise väljamõistmise ajaga ning hagejad ei ole seda tõendanud. Hagejate emal on võimalik

kanda laste kulud 1310 eurot kuus (kostja elatis 300 eurot, samas suuruses ema panus ehk 300

eurot, lisaks 450 eurot lasterikka pere toetus ja 260 eurot lapsetoetused).

Kostja ei vaidlustanud hagejate riiete ja jalanõude kulu 50 eurot hageja kohta kuus. Muud

kulud on üldteada, kuid ülepaisutatud. Hagejad peaksid tõendama oma eluasemekulusid,

lasteaia- ja koolikohustuse täitmisega seotud kulusid ja huviringide kulusid. Kostja leidis, et

mõistlikud toidukulud hagejatele on 150 eurot iga hageja kohta, sest hagejad on kõik alla 10-

aastased tüdrukud, kes söövad arvestatava osa õppeasutustes ja 4 ööpäeval kuus ka kostja

juures. Mõistlik raamatute, kino ja teatrikülastuste kulu kuus on kuni 10 eurot hageja kohta,

sest tavaliselt ei käi hagejad igakuiselt kinos ja teatris. Hagejad ei ole tõendanud raamatute

ostmist väidetud ulatuses ning kalleid raamatuid polegi vältimatult vajalik tihti osta, sest neid

on võimalik tasuta lugemiseks laenutada raamatukogust. Mõistlik hügieenikulu on kostja

hinnangul 10 eurot kuus hageja kohta. Kuna hagejad on terved lapsed, siis ka tervishoiukulu on

ilmselt kuni 10 eurot kuus hageja kohta. Kostjale teadaolevalt käib huviringides vaid hageja I,

mistõttu pole põhjendatud huviringide kulu arvestada kõigile hagejatele. Ka kostja teeb

jõulukinke hagejatele, mistõttu kingituste kulud on põhjendamatu arvestada elatise hulka.

Sünnipäevapidu maksab tavaliselt 150-200 eurot aastas hageja kohta, mitte 1000 eurot aastas.

Mõistlik kulu oleks seega 16,70 eurot kuus. Keelatud pole ka rohkem kulutada, aga kostja pole

suuteline selliste kulude kandmisel osalema. Sõidukikulud (laenumakse, kindlustus) ei kuulu

elatise vältimatute kulude hulka.

Kostja selgitas enda varalist seisu. Talle kuulub elukohaks olev kinnisvara, mis jäi ühisvara

jagamise tulemusena kostjale ning mille eest maksab kostja hagejate emale igakuiselt 100 eurot

hüvitist. Kostja töötab täistööajaga V&K TEED OÜ-s ning tema töötasu on 1500 eurot kuus

netos. Võrreldes varasema töökohaga OÜ-s Hannora (töötasu 1820,50 eurot neto) on kostja

töötasu vähenenud. Kostja töötasu on väiksem kui hagejate emal. Kostja palus seda elatise

suuruse määramisel arvestada (PKS § 102 lg 3). Kostjal on vaja lisaks hagejate emale hüvitise

maksmisega vaja kanda ka enda vältimatud kulud eluasemele, toidule, sidele, hügieenile,

tervisele jm ettenägematutele kuludele, mille suurusjärk on võrreldav vähemalt ühe hageja

mõistlikus ulatuses vältimatute kuludega ühes kuus.

2.1 Kostja märkis 02.02.2026 seisukohas, et hagejate ema ei ole oma väidetavat palka 2000 eurot

kuus tõendanud. Hagejad ei ole ikka oma kulusid tõendanud. Hagejad peaksid tõendama elatise

välja mõistmise aegseid ja elatise suurendamise aegseid kulud, mida hagejad pole teinud.

Kostja palus lähtuda hagejate ema poolt istungil avaldatud kuludest 500 eurot hageja kohta.

Sellisel juhul oleks elatise suurus 135 eurot vanema kohta [500-(450/3)-80=270/2] hageja I ja II

osas ning hageja III osas 125 eurot kuna hagejale III makstakse lastetoetust 20 eurot rohkem.

Kostjale jäi arusaamatuks hagejate kulude tabelisse märgitud summade kujunemine, millised

kulud on iga hageja kohta. Hagejate kulud on umbmäärased. Kostja leidis, et 570 eurot hageja

kohta on ülalpidamiseks piisav.

3. Kohus määras poolte ärakuulamiseks kohtuistungi 20.01.2026.

3.1 Hagejad selgitasid, et eelmine kord sai nii väiksed summad pandud kirja mõtlematult. Elu on

kallinenud ja hagejate väljaminekud on tõusnud. Igapäevaselt eelmise elatise summaga välja ei

tule. Hageja I käib võistlemas, tantsutrennis ja fitnessis. Võistlustega kaasnevad kulud,

sõidukulud, toidukulud, osavõtutasu. Igakuiselt on vaja hagejatele riideid juurde osta. Hagejad

elavad emaga üürikorteris. Hagejate peale tuleb kokku 1500 eurot, mille sees on sõit, toit,

trennid, õppimised jms. Hagejate emal on ka ootamatuid kulusid. Kui hagejad käivad

sünnipäevadel, siis kulub ka kinkidele. Kui niimoodi hakata arvutama, siis ikka 2000 eurot

läheb ära. Hagejad käivad veel koolis väljasõitudel. Hagejate ema sissetulek on 2000 eurot.

Üürikorteri kulud on talvel 600 eurot kuus.

3.2 Kostja pole võimeline elatist nõutud ulatuses maksma, sest tema töötasu on väike. Ta peaks

sellisel juhul maksma oma palgast ära pool. 700 eurot kuus maksmine teeb kostjast võlgniku.

Paremat tööd ei ole lihtne leida. Eelmises töökohas ei olnud enam tööd ja kostja vahetas

töökohta. Nüüd on kostja palk 1500 eurot igakuiselt ja stabiilne. Ta on abitööline tee ehitusel.

Elamiskulud on kostjal 400-500 eurot kuus. Transpordi peale hetkel ei kulu. Kostjal on ka paar

väikelaenu. Kostja tahtis minna koolitusele, et teha veoautojuhi load, aga ei saanud, sest pidi

likvideerima oma võlgnevusi. Kostja peab maja juures toimetama ja võlgasid likvideerima.

Kostja leidis, et kui ta maksab miinimumi, siis peab ka laste ema sama summa panustama.

Kostja arvas, et lapse kohta 660 eurot kuus ei kulu. Laste kulu oleks siis igakuiselt üle 2000

euro. Suurperetoetuse saab ema ka ju. Kostja pakkus laste emale, et ema läheks lastega majja

elama, siis poleks üürikulusid, aga sellest keelduti. Kostja ise siis loomulikult koliks ära. Kostja

on lastesse ajaliselt ja rahaliselt panustanud. Ta on aidanud nt koolikotte osta, andnud raha

juurde kui on küsitud. Kostja ei saa praegu suurema palga eest teha sellist tööd, milles tal oleks

kogemust. Ta töötab praegu Tallinnas ja on püüdnud ennast koolitada. Kostja selgitas, et tahab

selle aasta lõpuks end ära koolitada, et siis ehk parema töö peale saada ja hakata rohkem

maksma. Kostja võttis nüüd laenu, et saaks auto osta ja lastega liikuda, aga garaaž süttis põlema

ja kõik põles ära, kindlustust polnud.

4. Kohus määras asja kirjalikku menetlusse. Hagejad ei esitanud lõppseisukohti ning kostja jäi

oma varasemate seisukohtade juurde.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Kohus tegi sünnitunnistuste (dtl 16-18) alusel kindlaks, et A.P (sünd. xxxxxxxxxx), F.C (sünd.

xxxxxxxxxx) ja U.S (sünd. xxxxxxxxxx) on Z.G ja I.B lapsed.

6. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:



19.01.2024 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-23-152198 on kostjalt iga hageja kasuks välja

mõistetud elatis 100 eurot kuus iga hageja täisealiseks saamiseni.



Hagejate emale makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot ning hagejale I ja II

kummalegi lastetoetust 80 eurot ning hagejale III 100 eurot.



Hagejad viibivad kostja juures igas kuus 4 ööpäeva.

7. Hagejad nõuavad kostjalt seadusjärgset miinimumelatist. Algselt nõudsid hagejad

miinimumelatist alates 09.09.2024, s.o tagasiulatuvalt aasta enne hagi esitamist. Hiljem

täpsustasid hagejad, et soovivad elatist alates hagi esitamisest 10.09.2025, millest kohus

käesolevalt lähtub. Hagejad olid seisukohal, et tegemist ei ole elatise suurendamise hagiga, sest

elatise suurendamiseks peetakse miinimumelatisest suurema elatise nõuet. Kohus selgitas

hagejatele 11.11.2025 kirjas ja jääb ka praegu selle seisukoha juurde, et elatise suurendamise

nõude olemus ei sõltu sellest, mis summas oli elatis varasemalt välja mõistetud. Kui elatis on

varasemalt kohtulahendiga välja mõistetud, siis on elatist võimalik muuta vaid kas elatise

suurendamise või vähendamise nõude läbi- igal juhul elatise suurus mingis ulatuses muutub.

Seega käsitleb kohus hagejate nõuet elatise suurendamise nõudena ja nimetatud nõude

lahendamisel tuleb arvestada TsMS § 459 lg-s 1 ja 2 toodud eelduseid.

8. Varasemat kohtulahendit on TsMS § 459 lg 1 alusel muuta vaid kahel samaaegselt esineval

tingimusel:



Oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus ja;



Hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist,

mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul,

kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Elatis igale hagejale 100 eurot kuus mõisteti välja 19.01.2024 ehk umbes 1a 9k enne hagi

esitamist. Hagejad on elatise suurendamise põhjuseks märkinud, et 100 eurot kuus ei kata ära

iga hageja hädavajalikke kulusid, sest elukallidus on suurenenud. Elatis mõisteti välja

maksekäsuga. Maksekäsu kiirmenetluses polnud esitatud andmeid hagejate igakuiste kulude

ega hagejate ema varalise seisu kohta ning maksekäsku tehes ei tuvastatud, kas ja millises

ulatuses kostja pidi hagejatele ülalpidamist andma. Sellises olukorras pole võimalik hinnata,

kas oluliselt on muutunud elatise suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Kohus peab seega

antud juhul tuvastama, nagu elatisenõude esmakordselt lahendamisel, kas ja millises ulatuses

on kostja kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Kohus märgib, et vaidlust ei saa olla

asjaolus, et 2025.a ja 2026.a on elukallidus tõusnud ning see kajastub kõikidest

eluvaldkondades, sh kõikide toodete ja teenuste hindades. Alaealistel lastel ehk hagejatel on

õigus saada oma vanematelt ülalpidamist ulatuses, mis kataks ära nende minimaalsed

vajadused. Hagejad väidavad, et väljamõistetud elatis seda ei tee. Üldiselt välja kujunenud

kohtupraktika tugineb seadusandaja poolt PKS §st 101 tulenevale arvamusele, et ülalpeetavata

põhjendatud vajadused saavad kaetud kohekordse PKS § 101 alusel arvestatud elatise (allpool p

10.1) ja peretoetustega. Maksekäsus on välja mõistetud elatis oluliselt väiksemas summas kui

PKS § 101 järgi arvestatav elatis, mistõttu saab ka eeldada, et see elatis hagejate kõiki kulusid

ei kata. Kohus leiab, et maksekäsuga väljamõistetud elatise muutmine on võimalik. Kohus peab

hindama, kas hagejate elatisenõue on põhjendatud.

9. Hagejad paluvad elatise väljamõistmist muutuvas suuruses PKS § 101 lg-s 3-7 sätestatud

alustel arvutatud miinimummääras.

10. Kostja vaidles nõudele vastu, leides, et hagejate tegelikud kulud ei ole nii suured, kulud on

tõendamata ja hagejate ema pole tõendanud enda sissetuleku (2000 eurot) suurust. Lisaks on

kostja sissetulek väike ning elatis sellest oleks pool. Kostjal on vaja kanda enda vältimatud

kulud ning lisaks tegeleda võlgnevuste likvideerimisega. Kostja palus arvestada seda, et

hagejate ema sissetulek on suurem kui tema oma.

10.1 Esmalt märgib kohus, et kehtiva kohtupraktika kohaselt kulub lapse vajaduste

rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu

lahendid 2-15-15909 p 12, 3-2-1-174-16 p 13 jne). Hagejate elatise nõude lahendamisel ei

tuvasta kohus seega seda, kas hagejate võimalike kulude suurused on tõendatud või mitte.

10.2 Hagejad on enda kulud välja toonud hagis p-s 1 (dtl 4), tabelis (dtl 72-83) ja esitanud selle

osas selgitused (dtl 90). Hagis oli iga hageja osas igakuiste kulude suuruseks märgitud umbes

695 eurot. Hagejad ei toonud välja, milline on iga hageja osas eraldi kulude suurus. Tabelis oli

samuti iga kuu osas toodud kulud kokkuvõtlikult, märkimata iga hageja osas eraldi. Hagejad

selgitasid, et hageja I ühe kuu keskmised kulud on 774,50 eurot, hageja II kulud 654,48 eurot

ning hageja III kulud 681,60 eurot. Nende kulude sisse polnud arvestatud auto laenu- ja

kindlustusmakseid iga hageja osas 85,19 eurot kuus. Kohus leiab, et auto omamise ja

kindlustamise kulud on hagejate ema enda kulud (auto kuulub emale) ning neid pole

põhjendatud arvestada laste kulude hulka. Laste kulud seoses ema autoga saavad olla vaid

reaalsed sõidukulud (kütusekulu), mis on hagejate ülalmärgitud kulude suurusesse juba sisse

arvestatud. Täiendavalt märgib kohus, et ei pea vajalikuks hinnata iga hageja kulusid

eraldiseisvalt iga kululiigi osas, arvestades, et miinimumelatis on väiksem kui hagejate

märgitud kulud. Hageja I miinimumelatis on otsuse tegemise ajal 281,12 eurot, hagejal II

238,95 eurot ja hagejal III 230,45 eurot (vt p 11.1.3). Kuna eelduslikult katavad kahekordne

miinimumelatis ja peretoetused lapse vajadused, siis laste minimaalsed kulud ühes kuus on

keskmiselt hagejal I 637.24 eurot (562,24+80+75) , hagejal II 632.90 eurot( 477,90+80+75) ja

hagejal III 635.90 eurot (460,90+100+75). Kostja ei vaielnud vastu iga hageja riiete ja

jalanõude kuludele 50 eurot ja transpordikuludele 50 eurot. Kostja leidis, et mõistlikud

toidukulud igale hagejale on 150 eurot, vabaaja tegevuste kulu 10 eurot, hügieenikulud 10

eurot, tervisekulud 10 eurot, huviringikulud ainult hageja I osas (teised ei käi huviringides),

sünnipäevakulud 16,70 eurot. Muude kulude osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Selle pinnalt

saaks lugeda hageja I kuludeks 506,70 eurot, hageja II kuludeks 436,70 eurot ja hageja II

kuludeks 436,70 eurot. Hiljem on kostja leidnud, et iga hageja osa kokku 570 eurot oleks

ülalpidamiseks piisav. Iga hageja kahekordne miinimumelatis on kõigil lastel alla 570 euro

kuus. Seega jäävad kostja poolt mõistlikuks peetud hagejate igakuised kulud kahekordse elatise

miinimummäära ulatusse ning puudub vajadus hagejate kulude eraldiseisvaks hindamiseks.

10.3 PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §-i 101 alusel

arvutatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS §-s 101 sätestatud ulatuses

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on väitnud, et tema sissetulek 1500 eurot (tõendatud pangakonto väljavõttega dtl 40)

kuus on liiga väike maksmaks hagejatele miinimumelatist. Samuti palus ta arvestada elatise

määramisel, et hagejate ema sissetulek on suurem kui tema oma. Hagejate ema on öelnud oma

sissetulekuks 2000 eurot. Selle kohta ei ole ema esitanud tõendeid. Kohus lähtub ema

sissetuleku suurusest 2000 eurot, millest on lähtunud oma seisukohtade esitamisel tegelikult ka

kostja. Vaidlus ema sissetuleku suuruse osas seega puudub. Ema sissetulek on 500 eurot

suurem kui kostjal. Kohus leiab, et 500 eurot suurem sissetulek ei ole aluseks muuta laste

elatise maksmise proportsiooni. Kohus leiab, et tegemist ei ole nii suure sissetulekute vahega,

mis tingiks selle, et kostja peaks maksma laste kulud veel väiksemas ulatuses kui

miinimummääras. Lisaks ei näe seadus ega kohtupraktika ette elatise muutmist/vähendamist

põhjusel, et elatist maksma kohustatud isikul on vaja tasuda oma võlgnevusi, tema töötasu on

liiga väike või et ta on töötu. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem

kohustatud tegema laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva ja on

kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste

vajaduste rahuldamise. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et

tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelnimetatud seisukohta on

väljendanud ka Riigikohus mitmetes oma lahendites (vt nt 2-16-2343/41 p 13, 3-2-1-118-12, p

15; 3-2-1-21-15, p 14). Samuti on seadusandja sätestanud ka meetmed, millest tuleneb, et laste

ülalpidamiskohustust eelistatakse muudele kohustustele (Täitemenetluste puhul vt TMS § 132

lg 2). Lastel on vaja ülalpidamist olenemata sellest kas ja kui palju on vanematel laenusid,

võlgnevusi või kas vanemad töötavad või mitte. Elatise vähendamise aluseks saaks olla nt

kohustatud vanema töövõimetus või teised lapsed, kes jääksid võrreldes elatist nõudva lapsega

halvemasse olukorda. Praegu selliseid asjaolusid ei esine. Seega puuduvad mõjuvad põhjused

miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks.

Kostja on enda kuludena välja toonud 100 eurot hüvitise maksmise hagejate emale seoses

ühisvara jagamisega ning elamiskuludena 400-500 eurot, lisaks paar laenu, mille osas ei

avaldanud kostja täpsemalt midagi. Hüvitise maksmine on näha hagejate poolt esitatud

pangakonto väljavõttelt (dtl 13-14), kuid muude kulude osas pole kostja tõendeid esitanud. Pool

kostja töötasust on 750 eurot, mille eest on kostjal võimalik kanda enda vältimatud kulud

eluasemele, toidule ja muule. Miinimummääras elatise tasumine hagejatele ei kahjustaks kostja

tavalist ülalpidamist. Kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma hagejatele elatist

miinimummääras.

11. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana

või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS §

101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:



Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)



Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)



Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse

vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on

määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.



Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus. (lg 6)



Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

3 aastat. (lg 7)

11.1 Käesolevalt on hagejate vanusevahed nii väikesed, et kohaldamisele tuleb PKS § 101 lg 7

vähendus. Hagimaterjalidest nähtub, et hagejad viibivad kostja juures 4 ööpäeva kuus. Seega ei

kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kohus määrab elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-

tele 3-5 ja 7. Hagejad on nõudnud elatise suurendamist miinimummäärani alates hagi

esitamisest 10.09.2025.

11.1.2 Hagi esitamise ajal oli ühe kuu elatise suurus igale hagejale järgmine:



Hagejale I 264,24 eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast

ehk 59,43 eurot, millest tuli maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot ja pool

lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 3 lapsega, kes

toetust saavad).



Hagejale II 224,60 eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast

ehk 59,43 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot ja pool

lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 3 lapsega kes

toetust saavad, millest tuleb maha lahutada 15% hageja I elatise määrast, sest hageja II

ja hageja I vanusevahe on vähem kui kolm aastat).



Hagejale III 216,10 eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast

ehk 59,43 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 50 eurot ja pool

lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 3 lapsega kes

toetust saavad, millest tuleb maha lahutada 15% hageja II elatise määrast, sest hageja

III ja hageja II vanusevahe on vähem kui kolm aastat).

11.1.3 Otsuse tegemise ajal oli ühe kuu elatise suurus igale hagejale järgmine:



Hagejale I 281,12 eurot (baassumma 295,86 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast

ehk 62,76 eurot, millest tuli maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot ja pool

lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 3 lapsega, kes

toetust saavad).



Hagejale II 238,95 eurot (baassumma 295,86 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast

ehk 62,76 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot ja pool

lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 3 lapsega kes

toetust saavad, millest tuleb maha lahutada 15% hageja I elatise määrast, sest hageja II

ja hageja I vanusevahe on vähem kui kolm aastat).



Hagejale III 230,45 eurot (baassumma 295,86 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast

ehk 62,76 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 50 eurot ja pool

lasterikka peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 3 lapsega kes

toetust saavad, millest tuleb maha lahutada 15% hageja II elatise määrast, sest hageja

III ja hageja II vanusevahe on vähem kui kolm aastat)

12. Kohus mõistab elatise hagejate kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hagejate

täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis

muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning

lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust. Kohus märgib, et hageja II ja III osas kohaldub PKS § 101 lg 7 kuni eelneva

lapse täisealiseks saamiseni.

13. Vastavalt hagejate taotlusele ja TsMS § 445 lg-le 1 määrab kohus kindlaks otsuse täitmise

korra. Kohus määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta hagejate

ema pangakontole jooksva kuu 10. kuupäevaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse

ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik